Juhtum puudutas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) personalivaliku menetlust. Kaebuse esitaja uskus, et Europol tõlgendas valesti kandidaadi haridusdiplomeid ja arvutas seega välja kandidaadi varasema töökogemuse.

Ombudsman leidis, et Europol järgis kandidaadi sobivuse üle otsustamisel õiget menetlust ning et selles, kuidas Europol diplomites sisalduvat teavet tõlgendas, ei esinenud eeskirjade eiramist.

Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Kaebuse esitaja oli ELi tsiviilmissiooni töötaja, kes teatas Euroopa välisteenistuses korruptiivsest tegevusest. Ta palus Euroopa välisteenistusel teda kui rikkumisest teatajat kaitsta, kuid Euroopa välisteenistus ei vastanud. Kaebuse esitaja tundis muret, et Euroopa välisteenistus reklaamis tema ametikohta ja viis läbi valikumenetluse kui tema vastu suunatud survemeetme. Ta kaebas valikumenetluse tulemuse edasi, kuid Euroopa välisteenistus ei vastanud.

Ombudsmani uurimise käigus vastas Euroopa välisteenistus kaebuse esitaja kaebusele ja tema taotlusele rikkumisest teatajate kaitse kohta.

Ombudsman uuris ka kaebuse esitaja muret survemeetmete pärast ega leidnud tõendeid survemeetmete kohta seoses sellega, kuidas Euroopa välisteenistus oli valikumenetluse läbi viinud. Seega lõpetas ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, sest ta tundis muret, et Europol kandis ta oma töötajate värbamismenetlustest musta nimekirja pärast seda, kui ta oli väljendanud muret ja esitanud OLAFile kaebuse varasema töötajate valikumenetluse kohta.

Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja on kõrgelt kvalifitseeritud isik, kelle Europol üks kord välja valis. Tema mured on seega mõistetavad. Käesoleval juhul ei leidnud ombudsman siiski tõendeid, mis viitaksid sellele, et kaebuse esitaja ei olnud järgnevates personalivaliku menetlustes edukas muudel kui objektiivsetel põhjustel. Seega lõpetas ta juhtumi haldusomavoli puudumise tuvastamisega.

Juhtum puudutas seda, kuidas ELi delegatsioon ELi mittekuuluvas riigis vastas isikule, kes väitis, et delegatsiooni töötaja on toime pannud väärtegusid ja väärkäitumist. Kaebuse esitaja soovis teada, kuidas nendest probleemidest ametlikult teatada ja saada rikkumisest teatajate kaitset.

Uurimise käigus andis ELi delegatsioonide eest vastutav Euroopa välisteenistus kaebuse esitajale kättesaadavate võimaluste kohta parema vastuse. Euroopa välisteenistus lahendas selle küsimuse. Et vältida sarnaste probleemide tekkimist tulevikus, peaks Euroopa välisteenistus avaldama oma veebisaidil eeskirjad, mida ta selles valdkonnas kohaldab, ja võimalused, mida saavad kasutada isikud, kes võivad soovida rikkumistest teatada. Euroopa välisteenistus võiks kaaluda ka sarnase lähenemisviisi kasutamist, mida ta kohaldab ELi missioonide suhtes ja mille ta kehtestas pärast ombudsmani omaalgatuslikku uurimist.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni suutmatust vastata selgelt mitmele küsimusele ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ projektikonkursi raames esitatud projektiettepaneku hindamise kohta. Komisjon andis ombudsmani uurimise käigus vajalikud vastused ja küsimus lahendati.

Uurimise käigus puutus ombudsman siiski kokku küsimusega, mida kaebuses ei tõstatatud, nimelt sellega, kuidas komisjon tegeleb projektiettepanekuid hindavate ekspertide huvide konfliktidega. Ombudsman leidis, et komisjoni võimalusi selliste konfliktidega tegelemiseks saaks parandada. Seetõttu tegi ta parandusettepaneku.

Juhtum käsitles Euroopa Investeerimispanga (EIP) töötaja aruandlust väidetava soolise diskrimineerimise kohta EIPs, eelkõige juhtkonna tasandil.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et EIP ei olnud aruandele põhjalikult vastanud, sealhulgas ei andnud ta ülevaadet soolise tasakaalu saavutamiseks võetud meetmetest. Ombudsman soovitas EIP-l need puudused kõrvaldada ja soovitas EIP-l parandada ka oma rikkumistest teatamise poliitikat, lisades sätte, millega kehtestatakse EIP-le tähtaeg töötajate aruannetele vastamiseks.

EIP on ombudsmani ´s soovituse ja soovitused heaks kiitnud. Ombudsman lõpetab seega uurimise. Samal ajal julgustab ombudsman EIPd suurendama jõupingutusi, et saavutada tasakaalustatud sooline esindatus kõigil juhtimistasanditel ja seada kõrgemad eesmärgid kui praegune eesmärk, mille kohaselt peaks 2021. aastaks juhtivatel ametikohtadel olema 33 % naisi. Nagu Euroopa Komisjon on mujal märkinud, on organisatsioonidel, kus on mitmekesine tööjõud ja mis on kõigi jaoks kaasavad, kalduvus saavutada paremaid tulemusi, teha rohkem uuendusi ja teha paremaid otsuseid.

Käesolevas asjas esitas kaebuse Euroopa Parlamendi liige ja see puudutab ELi töötajat, kes väitis, et teda ahistati seoses tema tööga Euroopa Komisjonis. Kaebuse esitaja väitis, et töötaja oli rikkumisest teataja ja et komisjon ei olnud teda kaitsnud.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjon oli kohelnud töötajat õiglaselt ja kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et Euroopa Komisjoni haldusomavoli ei esinenud.