Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) tagas ELi rahastuse saamiseks tagasilükatud projektitaotluse tõhusa läbivaatamise protsessi. Kaebuse esitaja väitis, et hoolimata tema katsetest saada abi asjaomaselt IT kasutajatoelt, ei toiminud läbivaatamistaotluse esitamise süsteem veebikonto kaudu, jättes ta seega ilma võimalusest taotleda läbivaatamist.

Ombudsman leidis, et CINEA andis kaebuse esitajale selget teavet selle kohta, kuidas taotleda hindamise läbivaatamist ja mida teha probleemide korral. Kaebuse esitaja ei esitanud mingeid tõendeid tehniliste probleemide kohta, millega ta oli kokku puutunud, ega viidanud ühelegi tehnilisele probleemile veebipõhise süsteemiga asjaomasel ajavahemikul. Kaebuse esitaja ei pöördunud täiendava abi saamiseks IT kasutajatoe poole, kuigi selleks oli veel aega.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et CINEA haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) oli lahendanud tema mure seoses läbipaistvuse puudumisega töötajate valikumenetlustes. Ta väitis muu hulgas, et EFCA ei teavitanud edutuid kandidaate nende taotluste tulemustest. 

Ombudsman algatas uurimise ja palus EFCA-lt selle kohta selgitusi.

Uurimise käigus teatas EFCA ombudsmanile, et kavatseb võtta meetmeid, et teavitada kõiki tagasilükatud kandidaate individuaalselt pärast valikumenetluse iga etappi. Ombudsman palus EFCA-l teavitada teda kuue kuu jooksul meetmetest, mis ta on selleks kehtestanud, ning leidis, et praeguses etapis ei ole selle küsimuse edasine uurimine põhjendatud.

Ombudsmani uurimine näitas ka probleeme seoses sellega, kuidas kandidaadid saavad esitada kaebusi valikumenetluste kohta. Uurimise käigus lõi EFCA spetsiaalse e-posti aadressi edutute kandidaatide halduskaebuste jaoks. Ombudsman tervitas seda sammu ja lõpetas uurimise selle aspekti lahendamise.

Juhtum puudutas üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis puudutasid teatavat teavet, mis saadi teenuse CleanSeaNet kaudu, mis on Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) vahend merereostuse seireks. Kaebuse esitaja, uuriv ajakirjandusplatvorm, oli huvitatud merepinnale sattuda võivate naftalekete kontrollimise tulemustest, eelkõige 2019. aasta andmetest. EMSA väitis, et andmete koostajad, rannikuriikide ametiasutused, olid nende avaldamise vastu. 

Ombudsman leidis, et üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt ei saa selline vastuväide iseenesest õigustada juurdepääsu keelamist. Ombudsman märkis, et EMSA on varem sarnaseid andmeid avaldanud, ning juhtis tähelepanu ka sellele, et taotletud andmed kujutavad endast keskkonnateavet, mis peaks olema läbipaistvam.

Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et EMSA hindaks taotlust uuesti, et anda üldsusele juurdepääs. EMSA nõustus lahenduse ettepanekuga ja on nüüd avaldanud oma veebisaidil ulatusliku teabe CleanSeaNeti võimalike naftalekete avastamise ja kontrollitulemuste kohta kogu ajavahemikul 2015–2021. Ombudsman väljendab heameelt EMSA positiivse vastuse üle tema lahenduse ettepanekule ja lõpetas juhtumi menetlemise.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni keeldumist anda kaebuse esitajale üldsuse juurdepääs dokumentidele, mis käsitlesid komisjoni auditit ja Iirimaa ametiasutuste haldusjuurdlust, mille tulemusel komisjon tühistas Iirimaa kalandustoodete kaalumise kontrollikava. Komisjon väitis, et auditi järelmeetmed on veel pooleli ning et dokumentide avalikustamine kahjustaks kontrollide, uurimiste ja auditite eesmärgi kaitset.

Ombudsman kontrollis, et Iirimaa ametiasutused ei ole veel rakendanud komisjoni soovitusi ega ole seega veel kõrvaldanud tuvastatud puudusi. See tähendab, et auditi järelmeetmed on veel pooleli. Arvestades, et komisjon võib algatada Iirimaa suhtes rikkumismenetluse, kui neid puudusi piisavalt ei kõrvaldata, pidas ombudsman mõistlikuks, et komisjon tugineb üldisele eeldusele, et teavet ei avalikustata. Ombudsman leidis ka, et kaebuse esitaja argumendid ei tõendanud, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

Seda arvesse võttes järeldas ombudsman, et komisjoni keeldumine anda üldsusele juurdepääs vaidlusalustele dokumentidele oli põhjendatud, ning lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata.

Juhtum puudutas asjaolu, et Euroopa Komisjon ei vastanud õigeaegselt taotlusele saada üldsuse juurdepääs dokumentidele, mis käsitlesid Itaalia välispüügilaevastiku auditit.

Ombudsman leidis, et komisjon ei olnud kinni pidanud tähtaegadest, mis on sätestatud ELi õigusaktides üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele. Ta leidis, et komisjoni tulemuslikkus ei vasta antud juhul kaasaegse, kodanikusõbraliku ja läbipaistva halduse standarditele. Kuna aga komisjon võttis uurimise käigus vastu lõpliku otsuse ja ombudsman uurib nüüd süsteemsest vaatenurgast aega, mis komisjonil kulus dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste menetlemiseks, leidis ta, et edasised uurimised ei ole põhjendatud. Seega lõpetas ta uurimise.