Juhtum puudutas komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs riigiabi uurimistega seotud dokumentidele, milles isikud olid tunnistatud „huvitatud pooleks“, kuigi nad ei olnud ei abisaajad ega konkurendid. Keeldudes juurdepääsu võimaldamisest, tugines komisjon avalikustamata jätmise üldisele eeldusele, väites, et mis tahes dokumendi avalikustamine kahjustaks tema uurimiste eesmärki ja asjaomaste äriühingute ärihuve. Kaebuse esitaja vaidlustas komisjoni seisukoha. Täpsemalt väitis ta, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, see tähendab vajadust kontrollida komisjoni praktikat tunnistada kaebuse esitajad „huvitatud isikuteks“. Eelkõige väljendati kaebuses muret selle üle, et komisjon võib tõlgendada seda mõistet liiga kitsalt, tunnistades seega ainult abisaajaid või konkurente „huvitatud isikuteks“, kellel on õigus kaebust esitada.

Oma uurimise põhjal leidis ombudsman, et kaebuse esitaja soovis pigem statistilist teavet komisjoni tegevuse kohta kui juurdepääsu konkreetsetele dokumentidele. Seda silmas pidades tegi ombudsman ettepaneku lahenduse kohta, kutsudes komisjoni üles käsitlema kaebuse esitaja taotlust teabenõudena ja andma talle riigiabi menetluse kohta asjakohast teavet, mis lahendaks kaebuse esitaja tõstatatud probleemid.

Komisjon nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta ja andis kaebuse esitajale üksikasjalikku teavet oma tavade kohta seoses võimaliku ebaseadusliku riigiabi uurimisega, sealhulgas teavet näidisjuhtumite kohta. Kaebuse esitaja oli selle vastusega rahul. Ombudsman tervitas komisjoni positiivset vastust tema ettepanekule lahenduse leidmiseks ja lõpetas uurimise.

Juhtum puudutas aega, mis Euroopa Komisjonil kulus 2018. aastal Hispaania vastu esitatud rikkumiskaebuse hindamise lõpuleviimiseks. Rikkumiskaebus käsitles 2014. aastal Hispaania sadamaseaduses tehtud seadusandlikke muudatusi ja sellele järgnenud Baleaari saarte sadamavaldaja poolt sadama avalikus omandis veespordi harrastustegevuse kontsessioonide kestuse pikendamist. Rikkumiskaebuses väitis kaebuse esitaja sisuliselt, et nimetatud seadusandlikud muudatused ja kontsessioonide kestuse pikendamine Baleaari saarte sadamavaldaja poolt on vastuolus ELi toimimise lepingu artiklitega 49, 56 ja 106.

Ombudsman leidis, et komisjon ei suutnud tõendada, et ta oli juhtumiga tegelenud hoolsalt ja aktiivselt, ning et ta ei esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, miks ta ei suutnud oma hindamist enam kui seitsme aasta pärast lõpule viia. Ombudsman leidis, et tegemist on haldusomavoliga, ja soovitas komisjonil oma hindamine viivitamata lõpule viia. Ombudsman tuvastas ka probleeme seoses kaebuse esitajale esitatud teabega ja andmete säilitamisega seoses EU Piloti dialoogiga, mida komisjon pidas Hispaaniaga, ning ta tegi sellega seoses kaks vastavat parandusettepanekut.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon leevendas huvide konflikti riske, mis olid seotud endise juhi poolt erasektoris tööle võetud töökohaga. Töötaja, kes oli varem töötanud komisjoni konkurentsiosakonnas, kolis konkurentsi- ja õigusküsimuste eest vastutava kõrgema astme juhina, sealhulgas Euroopas, rahvusvahelisse [redigeeritud] äriühingusse. Enne [redigeeritud] äriühingus tööle asumist lahkus endine töötaja komisjonist ja liitus ülemaailmse advokaadibürooga. Komisjon oli andnud loa advokaadibüroosse kolimiseks pärast seda, kui endine töötaja oli talle teatanud kavatsusest sellele ametikohale asuda.

Ombudsman leidis, et seoses õigusbüroosse kolimise lubamisega oli komisjon võtnud meetmeid, et leevendada riski, mida kujutavad endast endised töötajad, kes töötavad õigusbüroo töö seisukohast oluliste toimikute või juhtumitega. Komisjoni otsus anda õigusbüroosse kolimiseks luba sisaldas ka mitmeid piiranguid. Näiteks oli endisel töötajal keelatud töötada otseselt või kaudselt juhtumites, mis kuulusid teenistuses olles endise töötaja vastutusalasse, või nendega otseselt seotud juhtumites. Selleks et aidata endisel töötajal teha kindlaks juhtumid, mis võivad tekitada huvide konflikti probleeme igal ajal pärast teenistusest lahkumist, lisas komisjon juhtumite loetelu, mida ta ajakohastas pärast töötaja tegelikku lahkumist.

Ombudsmani uurimine kinnitas, et komisjon kasutas kindlat lähenemisviisi, et hinnata seoses endise töötaja hilisema rolliga [redigeeritud] äriühingus, kas eespool nimetatud loetellu kandmata konkurentsijuhtumid võivad siiski põhjustada huvide konflikti, kuna need on seotud juhtumitega, mille eest endine töötaja oli vastutav. Ombudsman tervitas seda lähenemisviisi.

Ombudsman lõpetas uurimise, järeldades, et selles, kuidas komisjon kõnealuse ametikohaga seotud huvide konflikti ohuga tegeles, haldusomavoli ei esinenud.