Kaebuse taust

1. Kaebus puudutas Euroopa Komisjoni endist juhti, kes liitus 2024. aasta juulis piiriülese [redigeeritud] äriühinguga Brüsselis asuva kõrgema juhtkonnana, kes vastutab konkurentsi- ja regulatiivsete küsimuste eest, sealhulgas Euroopa jaoks.

2. Endine töötaja oli töötanud komisjonis üle 25 aasta ja konkurentsi peadirektoraadis üle 20 aasta [1]. Pärast komisjonist lahkumist 2022. aasta jaanuaris liitus endine töötaja ülemaailmse õigusbürooga, olles eelnevalt teavitanud komisjoni kavatsusest asuda sellele ametikohale. Komisjon andis kolimiseks loa, kohaldades samal ajal piiranguid, et leevendada võimaliku huvide konflikti ohtu. Endine töötaja asus seejärel [redigeeritud] äriühingus uuele ametikohale.

3. Kaebuse esitaja, läbipaistvust ja demokraatiat edendav kodanikuühiskonna organisatsioon, väljendas komisjonile muret, et endise töötaja kolimine [redigeeritud] äriühingusse võib olla vastuolus ELi personalieeskirjadest tulenevate kohaldatavate kohustustega vältida võimalikke huvide konflikte teenistusjärgses tegevuses [2]. Kaebuse esitaja väitis, et kohustus vältida huvide konflikti kehtib tähtajatult endiste töötajate suhtes, kui nad võtavad pärast avalikust teenistusest lahkumist vastu teatavaid rolle või soodustusi. Kaebuse esitaja kutsus komisjoni üles võtma meetmeid selle huvide konflikti lahendamiseks, viidates seotud juhtumitele, mis kuulusid konkurentsi peadirektoraadis teenistuses olnud endise töötaja vastutusalasse.

4. Komisjon vastas kaebuse esitajale, et ta ei ole mures oma endise töötaja uue rolli pärast ning puuduvad tõendid selle kohta, et endine töötaja ei olnud täitnud personalieeskirjadest tulenevaid kohaldatavaid kohustusi. Ta lisas, et kohtuasjadega seotud endistel töötajatel on keelatud töötada otseselt või kaudselt juhtumitega, millega nad olid seotud komisjonis töötamise ajal, või mis tahes seotud juhtumitega. Kui endine töötaja seda kohustust ei täida, võib komisjon võtta meetmeid selle probleemi lahendamiseks.

5. Kaebuse esitaja leidis, et komisjon ei olnud väidetavat huvide konflikti piisavalt käsitlenud, ja pöördus ombudsmani poole.

Uurimine

6. Ombudsman algatas uurimise, et uurida, kuidas komisjon tagas, et endise töötaja teenistusjärgne tegevus ei riku personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust vältida huvide konflikte ja mitte avaldada mitteavalikku teavet.

7. Uurimise käigus uuris ombudsmani uurimisrühm komisjoni toimikut endise töötaja töökoha kohta piiriüleses [redigeeritud] äriühingus ning toimikut endise töötaja varasema töökoha kohta õigusbüroos, mis sisaldab endiselt kehtivaid piiranguid [3].

Ombudsmanile esitatud argumendid

Kaebuse esitaja

8. Kaebuse esitaja ütles, et ELi töötajad on kohustatud vältima huvide konflikti, kui nad alustavad ametialast tegevust pärast komisjoni teenistusest lahkumist. Kaebuse esitaja arvates oleks komisjon pidanud kehtestama ranged meetmed, et vältida võimalikku huvide konflikti, sest konkurentsi peadirektoraadis oli endine töötaja otseselt seotud uue tööandjaga seotud toimikutega.

9. Kaebuse esitaja ei olnud rahul sellega, kuidas komisjon oli käsitlenud tema muresid seoses huvide konflikti ohuga. Kaebuse esitaja väitis, et on oht, et endise töötaja siseteavet ja töökogemust võidakse jagada uue tööandjaga, mis võib rikkuda endise töötaja personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi.

Komisjoni nimel

10. Komisjon ütles, et kohtuasjadega seotud endised töötajad (näiteks konkurentsi peadirektoraadis) ei saa otseselt ega kaudselt töötada juhtumitega, millega nad olid seotud kogu oma komisjoni teenistuse ajal. See kohustus kehtib ilma lõppkuupäevata. See hõlmab ka keeldu käsitleda muid juhtumeid, mis on otseselt seotud eespool nimetatud juhtumitega, sealhulgas Euroopa kohtutele esitatud apellatsioonkaebusi komisjoni otsuse peale.

Ombudsmani hinnang

11. ELi töötajad peavad täitma oma kohustusi ja tegutsema ainult Euroopa Liidu huve silmas pidades.^[4] Nad ei tohi oma kohustuste täitmisel tegeleda küsimustega, milles neil on otseselt või kaudselt isiklikud huvid, mis võivad kahjustada nende sõltumatust.^[5]

12. ELi töötajad, kes kavatsevad võtta töökoha vastu kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist, peavad sellest teavitama oma institutsiooni. Kui kavandatav töökoht on seotud tööga, mida nad on ELi institutsioonis viimase kolme aasta jooksul teinud, on institutsioonil õigus keelata neil tööle asuda, kui ta leiab, et see oleks vastuolus institutsiooni huvidega. Samuti võib ta volitada isikut tööle asuma, kui ta vastab tingimustele, mille eesmärk on tagada institutsiooni huvide kaitse ^[6].

13. Kui institutsioon kavatseb kolimise keelata või kehtestada piiranguid, peavad need olema vajalikud õigustatud avaliku huvi saavutamiseks ning olema proportsionaalsed ega tohi kahjustada üksikisikute ^[7] õigust teha tööd ja valida oma elukutset.

14. Pärast institutsioonist lahkumist on ELi töötajatel kohustus käituda tööle (või muudele ametikohtadele või hüvitistele) asudes ausalt ja diskreetselt.^[8] See kohustus kehtib ilma lõppkuupäevata.

15.  Nagu komisjon märkis, keelab komisjon kohtuasjadega seotud endistel töötajatel (näiteks konkurentsi peadirektoraadis ja õigustalituses) töötada otseselt või kaudselt juhtumitega, mis kuulusid nende vastutusalasse teenistuse ajal, või nendega otseselt seotud juhtumitega. See hõlmab nende kohtuasjadega seotud apellatsioonkaebusi, mis on esitatud Euroopa Kohtusse Euroopa Komisjoni otsuse peale.

16. Selleks et aidata endistel töötajatel teha kindlaks juhtumid, mis võivad tekitada huvide konflikti probleeme igal ajal pärast nende lahkumist, koostab komisjon juhtumite loetelu, mis lisatakse otsusele, mille ta võtab vastu teatatud teenistusjärgse tegevuse kohta. Loetelu sisaldab kõiki juhtumeid, mille puhul on kindlaks tehtud, et need kuuluvad töötaja vastutusalasse kuni tema lahkumiseni, kuid ei välista muid seotud juhtumeid, mille suhtes võib samuti keeldu kohaldada. Konkurentsi peadirektoraadi puhul sisaldab juhtumite loetelu kõiki konkurentsijuhtumeid, sealhulgas monopolidevastaseid, ühinemis- ja riigiabijuhtumeid, millega tegeles konkurentsi peadirektoraat ja mis kuulusid endiste töötajate vastutusalasse kogu nende konkurentsi peadirektoraadis töötamise aja jooksul.

17. Ombudsman vaatas läbi ka komisjoni hinnangu endise töötaja taotlusele saada pärast ametiaja lõppu luba, kui ta lahkus komisjonist õigusbüroosse. Kuigi kaheaastane teatamistähtaeg oli möödunud ajal, mil endine teenistuja ühines piiriülese [redigeeritud] äriühinguga, on mitu selle esimese teenistusjärgse tegevusega seoses kehtestatud piirangut endiselt endise teenistuja suhtes kohaldatavad ja seega asjakohased.

18. Endine töötaja teatas komisjonile kavatsusest asuda õigusbüroos tööle 2021. aasta augustis, kusjuures roll peaks algama 2022. aasta jaanuaris (personalieeskirjadega hõlmatud kaheaastase ajavahemiku jooksul). Ülesanne pidi hõlmama monopolidevastase võitluse ja ühinemisküsimustega seotud ülesandeid. 1. oktoobril 2021 võttis komisjon vastu tingimusliku otsuse kolimiseks loa andmise kohta (edaspidi „tingimusliku loa andmise otsus“).

19. 2021. aasta juulis, enne kui endine töötaja teatas komisjonile oma kavatsusest kolida õigusbüroosse, teatas ta konkurentsi peadirektoraadi juhtkonnale õigusbürooga seotud huvide konflikti ohust. Selle avalduse alusel vabastas konkurentsi peadirektoraat endise töötaja pooleliolevatest juhtumitest, mis võivad põhjustada võimaliku huvide konflikti või selle tajumise. Nende juhtumite hulka kuulusid juhtumid, kus kõnealune õigusbüroo oli konkurentsialaste uurimiste sihtmärk või potentsiaalne sihtmärk või kus ta esindas ettevõtjaid, kes olid uurimise all.

20. Ombudsman kontrollis komisjoni tingimuslikku loa andmise otsust, mis sisaldas mitut piirangut. Selle kontrolli põhjal võib ombudsman kinnitada, et komisjoni järgitud menetlus oli kooskõlas tavaga, mida ombudsman oli hinnanud ulatuslikus omaalgatuslikus uurimises selle kohta, kuidas komisjon haldab oma töötajate pöördukse efekti 2021. aastal [9] Kontroll hõlmas ka nende juhtumite loetelu esialgset versiooni, millega endisel töötajal oleks keelatud töötada oma 1. oktoobri 2021. aasta tingimuslikus loa andmise otsuses. 2022. aasta veebruaris saatis komisjon endisele töötajale ajakohastatud juhtumite loetelu, mis hõlmas ajavahemikku kuni töötaja lahkumiseni 14. jaanuaril 2022. Lisaks märkis komisjon tingimuslikus loa andmise otsuses, et endine töötaja võib temaga ühendust võtta, kui tal on vaja selgitada, milliseid juhtumeid peetakse juhtumite loetelus loetletud juhtumitega „seotuks“.

21. 2024. aasta novembris küsis endine töötaja komisjonilt suuniseid seoses konkurentsi peadirektoraadi konkreetse juhtumiga, mida ei olnud 2022. aasta veebruari juhtumite loetelus. Endine teenistuja küsis, kas piiriüleses [redigeeritud] äriühingus töötamise raames on tal lubatud kõnealuse juhtumiga tegeleda. 2024. aasta detsembris vastas komisjon, et ta on hinnanud, kas kõnealune juhtum oli seotud endise töötaja tööga komisjoni teenistuses. Komisjon leidis, et endise töötaja võimalik otsene või kaudne osalemine kõnealuses juhtumis tooks kaasa tegeliku, võimaliku või tajutava huvide konflikti ohu ega oleks kooskõlas personalieeskirjadest tulenevate kohustustega.

22. Ombudsman on seisukohal, et komisjon järgis taotluse suhtes kindlat lähenemisviisi. Ta hindas hoolikalt, kas piiriülese [redigeeritud] äriühingu juhtumiga tegelemine võib põhjustada tegelikke, võimalikke või tajutavaid huvide konflikte. Ta leidis jätkuvalt, et endisel töötajal oli keelatud tegeleda kõigi juhtumitega, millega endine töötaja oli seotud kogu komisjonis töötatud aja jooksul, sealhulgas võimalike kohtuvaidluste järelmeetmetega. Komisjon võttis arvesse ka tingimuslikus loa andmise otsuses loetletud juhtumitega „seotud“ juhtumeid.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Selles, kuidas komisjon endise teenistuja asjaomast teenistusjärgset tegevust käsitles, haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Teresa Anjinho
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 5. november 2025

[1] Konkurentsi peadirektoraat töötab välja ja rakendab ELi konkurentsipoliitikat ning jõustab ELi konkurentsieeskirju.

[2] ELi personalieeskirjade artikli 16 kohaselt ei tohiks endised töötajad pärast teenistusest lahkumist alustada ametialast tegevust, mis võib põhjustada huvide konflikti või tajuda lubamatut mõjutamist. Komisjon võib selliseid ohte tekitava tegevuse keelata või seda piirata. Artikli 17 kohaselt peavad töötajad hoiduma teenistuses olles saadud teabe loata avalikustamisest, välja arvatud juhul, kui see teave on juba avalikustatud või üldsusele kättesaadav. Töötajad on selle kohustusega seotud ka pärast teenistusest lahkumist. ELi personalieeskirjad on kättesaadavad aadressil: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/1962/31(1)/2014-05-01/eng

[3] Kontrolliaruandega saab tutvuda siin: https://www.ombudsman.europa.eu/en/doc/inspection-report/en/204222 ja lisakontrolli aruanne: https://www.ombudsman.europa.eu/doc/inspection-report/213796. Dokumendid kui sellised on konfidentsiaalsed. Ombudsmani uurimisrühm koostas aruanded üldiselt.

[4] Vt määruse nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused, artikli 11 lõige 1, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/1962/31(1)/2014-05-01/eng.

[5] Personalieeskirjade artikli 11a lõige 1.

[6] Personalieeskirjade artikli 16 lõige 2.

[7] Vt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 15, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:12012P/TXT.

[8] Personalieeskirjade artikli 16 lõige 1.

[9] Komisjoni loa andmise otsus, mida käesolev uurimine käsitleb, tehti enne ombudsmani otsust omaalgatusliku uurimise OI/1/2021/KR kohta, mis on kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/155953.