Euroopa Ombudsmani P. Nikiforos Diamandourose poolt 2007. aastal läbi viidud rekordarv uurimisi (28 %) käsitles läbipaistvuse puudumist ELi institutsioonides, sealhulgas teabe või dokumentide andmisest keeldumist. „Läbipaistvuse puudumist käsitlevad kaebused annavad ELi institutsioonidele ja organitele võimaluse näidata oma valmisolekut olla võimalikult avatud ja vastutustundlik. Loodan, et komisjoni ettepanekud üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevate õigusaktide reformimiseks aitavad kaasa selle olulise eesmärgi saavutamisele," ütles ombudsman oma 2007. aasta aruande esitlemisel Brüsselis. Muud väidetava haldusomavoli liigid hõlmasid hilinenud makseid ELi projektide eest, ebaõiglust, võimu kuritarvitamist ja ebarahuldavaid menetlusi.

aastal sai ombudsman 3211 kaebust ELi kodanikelt, ettevõtetelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja ühendustelt. Peaaegu 70 % juhtumite puhul sai ombudsman kaebuse esitajat aidata, algatades juhtumi uurimise, edastades selle pädevale asutusele või andes nõu selle kohta, kuhu pöörduda. Ombudsman lõpetas 2007. aastal rekordarvu uurimisi (348 uurimist), mis on 40 % rohkem kui 2006. aastal (250 lõpetatud uurimist). Pärast tema sekkumist tasus ELi administratsioon arved, maksis intressi, vabastas dokumendid, heastas ebaõigluse ja lõpetas diskrimineerimise.

Ombudsman täheldas vastuvõetamatute kaebuste arvu vähenemist ja vastuvõetavate kaebuste arvu märkimisväärset suurenemist. Hr Diamandouros kommenteeris: „Tänu meie jõupingutustele teavitada ettevõtjaid, ühendusi, valitsusväliseid organisatsioone, piirkondlikke omavalitsusi ja muid sihtrühmi meie teenustest, saame üha rohkem vastuvõetavaid kaebusi. Selle tulemusena algatati 17 % rohkem uurimisi kui eelmisel aastal.”

Nagu varasematelgi aastatel, puudutas enamik 2007. aasta uurimisi Euroopa Komisjoni (64 %), kellele järgnesid Euroopa Personalivaliku Amet, Euroopa Parlament, OLAF ja nõukogu.

Kõige rohkem kaebusi esitas Saksamaa (16 %), talle järgnesid Hispaania (11 %), Prantsusmaa (8 %) ja Poola (7 %). Rahvaarvuga võrreldes laekus enamik kaebusi Luksemburgist, Maltalt ja Küproselt.

Ombudsman väljendas muret ELi institutsioonidele esitatavate kriitiliste märkuste kasvava arvu pärast (2007. aastal 55, 2006. aastal 41). Teisest küljest lahendasid ELi haldusasutused pärast ombudsmanile esitatud kaebust 129 juhtumit, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal lahendatud juhtumeid.

Ombudsmani 2007. aasta kommenteeritud kokkuvõte ja statistika on kättesaadavad kõigis 23 ELi ametlikus keeles ning sisaldab juhtumite kokkuvõtteid, taustteavet ja statistikat. Selle saab alla laadida aadressilt:

Täielik ingliskeelne aastaaruanne on kättesaadav ka sellel veebiaadressil. See tehakse kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes käesoleva aasta lõpupoole.

FACT SHEET AASTA ARUANNE 2007
Mitu kaebust?

Ombudsman sai 2007. aastal 3211 kaebust (võrreldes 3830 kaebusega 2006. aastal). Ta tegeles kokku 641 uurimisega (võrreldes 582 uurimisega 2006. aastal). aastal lõpetas ombudsman 348 uurimist. See on 40 % rohkem kui 2006. aastal (250 lõpetatud uurimist). Kokku menetles ombudsman aasta jooksul üle 10 000 kaebuse ja teabenõude.

Kelle
vastu?

64 % 2007. aastal käsitletud uurimistest puudutasid komisjoni, järgnesid Euroopa Personalivaliku Amet (14 %), Euroopa Parlament (9 %), Euroopa Pettustevastane Amet OLAF (3 %) ja nõukogu (1 %). Arvestades, et komisjon on peamine ühenduse institutsioon, kes teeb kodanikele otsest mõju avaldavaid otsuseid, on normaalne, et see peaks olema kodanike kaebuste peamine objekt.

Mille kohta?

Peamised väited olid läbipaistvuse puudumine (28 % kõigist uurimistest), ebaõiglus või võimu kuritarvitamine (18 %), mitterahuldavad menetlused (13 %), välditavad viivitused (9 %), diskrimineerimine (8 %) ja hooletus (8 %). Probleemid ulatusid dokumentidele juurdepääsu mitteandmisest hilinenud makseteni ELi projektide puhul kuni ELi töötajate diskrimineerimiseni.

Kellelt?

Kõige rohkem kaebusi esitas Saksamaa (16 %), talle järgnesid Hispaania (11 %), Prantsusmaa (8 %) ja Poola (7 %). Rahvaarvuga võrreldes laekus enamik kaebusi siiski Luksemburgist, Maltalt ja Küproselt.

Millised on tulemused?

Institutsioonid lahendasid ombudsmanile esitatud kaebuse alusel kokku 129 juhtumit (2006. aastal 64 juhtumit). Viis kaebust lõppesid sõbralike lahendustega (2006. aastal kolm). 55 juhtumi puhul tegi ombudsman kriitilise märkuse (võrreldes 41 juhtumiga 2006. aastal). Juhtudel, kui haldusomavoli on eriti tõsine ja seda on endiselt võimalik kõrvaldada, esitab ombudsman soovituse projekti. aastal esitati kaheksa soovituse projekti (2006. aastal 13).

Ombudsmani viimane pöördumine on eriaruanne Euroopa Parlamendile. aastal koostati üks eriaruanne (2006. aastal kaks).

Milliseid meetmeid on võetud?

Ombudsman uurib ELi institutsioonide ja asutuste väidetavat haldusomavoli. Ta ei saa uurida liikmesriikide riiklike või piirkondlike ametiasutuste vastu esitatud kaebusi, isegi kui need on seotud ühenduse õigusega.

Peaaegu 70 % juhtumite puhul sai ombudsman kaebuse esitajat aidata, algatades uurimise, edastades juhtumi pädevale asutusele või andes nõu selle kohta, kuhu mujale pöörduda. 2007. aastal soovitas ta 816 kaebuse esitajal pöörduda riikliku või piirkondliku ombudsmani poole ja edastas 51 kaebust otse pädevale ombudsmanile.

Euroopa
Parlamendi liikmete hüvitised
2007. aastal

Ombudsman palus Euroopa Parlamendil rahuldada taotlus üldsuse juurdepääsuks Euroopa Parlamendi liikmete saadud maksete üksikasjadele, sealhulgas üldkuludele, reisi- ja päevarahadele ning parlamendiliikmete assistentide hüvitistele. See järgnes kaebusele Malta ajakirjanikult, kelle taotluse saada üksikasju teatavate parlamendiliikmete hüvitiste kohta lükkas Euroopa Parlament tagasi. Euroopa Parlament põhjendas oma keeldumist andmekaitsega. Pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga jõudis ombudsman järeldusele, et üldsusel on õigus saada teavet Euroopa Parlamendi liikmete hüvitiste kohta. Uurimine on pooleli.
http://www.ombudsman.europa.eu/release/en/2007-09-27.htm

88 000
eurot Prantsuse äriühingu puhul

Komisjon hüvitas 88 000 euro suuruse tasumata summa ühele Prantsuse konsultatsioonifirmale, kes väitis, et institutsioon ei olnud tagasi maksnud kõiki rahastamiskõlblikke kulusid, mis olid seotud tema osalemisega infoühiskonna tehnoloogiate programmis Hiinaga. Komisjon väitis, et kaebuse esitaja oli teinud oma kuluaruannetes vea. Pärast ombudsmani sekkumist nõustus ta maksma tasumata summa.
http://www.ombudsman.europa.eu/release/en/2007-12-18.htm

Eriaruanne tööaja direktiivi kohta

Ombudsman esitas Euroopa Parlamendile eriaruande, milles kritiseeris komisjoni selle eest, et ta ei käsitlenud kaebust Euroopa tööaja direktiivi kohta. Rohkem kui kuus aastat tagasi palus üks Saksamaa arst komisjonil algatada Saksamaa vastu menetlus, väites, et Saksamaa rikub tööaja direktiivi. Ombudsmani survele vaatamata on komisjon hoidunud kaebuse kui sellise suhtes meetmeid võtmast, väites, et tema ettepanekud direktiivi muutmiseks esitatakse ühenduse seadusandjale. Ombudsman peab sellist tegevusetust haldusomavoliks.
http://www.ombudsman.europa.eu/release/en/2007-09-17.htm

Lobistide nimede kustutamine

Amsterdamis asuv lobitöö järelevalvaja Corporate Europe Observatory esitas komisjoni vastu kaebuse pärast seda, kui kaubanduse peadirektoraat hakkas kustutama tööstuse lobistide nimesid dokumentidest, mis avaldati ELi dokumentidele juurdepääsu eeskirjade alusel. Ombudsman pidas kaebuse esitaja väidet põhjendatuks, kuid lõpetas uurimise, võttes arvesse käimasolevat kohtuasja Esimese Astme Kohtus. Esimese astme kohus nõustus ombudsmani järeldusega sama õiguspõhimõtte kohta kohtuasjas Bavarian Lager vs. komisjon.
http://www.ombudsman.europa.eu/decision/en/053269.htm

Keelte
kasutamine

Ombudsman esitas kaks kriitilist märkust Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) kohta seoses kahe juhtumiga, mis käsitlesid „uute” liikmesriikide keelte kasutamist võrreldes „vanade” liikmesriikide keeltega. Sellele eelnes ühe Poola ühenduse kaebus värbamistestide kohta. EPSO teatas ombudsmanile, et konkursside keelenõudeid on vahepeal muudetud.
http://www.ombudsman.europa.eu/release/en/2007-05-23.htm

Maksevaidlus Saksa ülikooliga

Pärast seda, kui Saksamaa ülikool kaebas maksevaidluse üle, mis tal oli komisjoniga seoses Erasmuse programmi projektiga, võttis ombudsman ühendust komisjoniga, kes lahendas juhtumi kahe nädala jooksul. Ülikooli püüdlused veenda komisjoni arvutusvea esinemises osutusid edutuks. Komisjon tunnistas seda viga ja maksis nõutud 5400 euro suuruse summa koos intressiga tagasi. Ombudsman tunnustas hariduse ja kultuuri peadirektoraati eeskujuliku käitumise eest kaebuse käsitlemisel pärast seda, kui ta oli sellele tähelepanu juhtinud.
http://www.ombudsman.europa.eu/release/en/2007-07-10.htm