Kuupäev: Kolmapäev, 17. juuli 2024

Asukoht: Euroopa välisteenistuse peakorter, Brüssel

Kohal viibinud

Euroopa välisteenistus

Osakonnajuhataja asetäitja, SG.2 – parlamentaarsed küsimused

Euroopa rahutagamisrahastu osakonna PCM.4 juhataja asetäitja

Kaks poliitikaametnikku, PCM.4 – Euroopa rahutagamisrahastu

Kaks õigusnõustajat, juurdepääs dokumentidele, SG.LD – õigusosakond

Poliitikaametnik, SG.2 – Parlamentaarsed küsimused

Praktikant, SG.LD – õigusosakond

Euroopa Ombudsman

Nicholas Hernanz, uurimisametnik

Michaela Gehring, uurimisametnik

Paulien Van de Velde-Van Rumst, uurimisametnik

Zoé Lejeune, uuringute praktikant

Koosoleku taust ja eesmärk

Juhtum käsitleb kahte ühist taotlust üldsuse juurdepääsuks kahele dokumendile, mis on seotud vastavalt Euroopa rahutagamisrahastu raamatupidamise aastaaruande auditiga (1. dokument) ja liikmesriikide poolt Ukrainale annetatud varustuse hüvitamise metoodikaga (2. dokument). Euroopa välisteenistus keeldus andmast täielikku juurdepääsu dokumentidele (samas kui ta andis osalise juurdepääsu dokumendile 2), tuginedes vajadusele kaitsta avalikke huve seoses kaitse- ja sõjaliste küsimustega ning ELi rahvusvahelisi suhteid Ukrainaga, samuti kaitsta käimasolevat otsustusprotsessi.[1] Kaebuse esitaja vaidlustas selle.

Euroopa välisteenistus palus, et dokumentidega tutvumine toimuks koosoleku vormis dokumentide tundlikkuse tõttu ja et tal oleks võimalik esitada täiendavat teavet põhjuste kohta, miks ta keeldus andmast üldsusele täielikku juurdepääsu vaidlusalustele dokumentidele, ning võimaldada ombudsmani uurimisrühmal mõista juhtumi laiemat konteksti.

Kontrollitud dokumendid

Uurimisrühm sai kõigepealt kätte ja kontrollis kahe käesolevas asjas vaidluse all oleva dokumendi täielikke koopiaid:

1. Ukraina relvajõududele antava toetuse rahastamise kontseptuaalne raamistik (WK 3022/2022 REV 9) (dokument 1);

2. Euroopa rahutagamisrahastu (abimeetmed) 2022. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande auditiaruanne, september 2023 (dokument 2).

Euroopa välisteenistuse esindajad palusid, et dokumente käsitletaks konfidentsiaalsena.

Pärast kontrolli jätkasid ombudsmani uurimisrühm ja Euroopa välisteenistuse esindajad kohtumist.

Sissejuhatus ja menetlusteave

Osalejad tutvustasid end ja ombudsmani uurimisrühm tänas Euroopa välisteenistuse esindajaid nendega kohtumise eest. Nad kirjeldasid ombudsmani koosolekute suhtes kohaldatavat õigusraamistikku, eelkõige seda, et ombudsman ei avaldaks Euroopa välisteenistuse poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet kaebuse esitajale ega ühelegi teisele isikule väljaspool ombudsmani bürood ilma Euroopa välisteenistuse eelneva nõusolekuta ^[2].

Uurimisrühm selgitas, et nad koostavad koosoleku kohta aruande kavandi, mis saadetakse Euroopa välisteenistusele, et tagada sisu faktiline täpsus ja täielikkus. Seejärel vormistatakse koosoleku aruanne lõplikult, lisatakse toimikusse ja esitatakse kaebuse esitajale. Konfidentsiaalset teavet ei lisata aruandesse ega esitata muul viisil kaebuse esitajale ega kolmandale isikule.

Vahetatud teave

1) Euroopa rahutagamisrahastu ja taotletud dokumentide tundlikkus

Euroopa välisteenistuse esindajad andsid taustteavet Euroopa rahutagamisrahastu kohta, rõhutades kaebuse esitaja taotletud dokumentide tundlikku laadi. Nad selgitasid, et Euroopa rahutagamisrahastu on eelarveväline vahend, mis suurendab ELi suutlikkust tegutseda ülemaailmse julgeoleku tagajana. See loodi 2021. aasta märtsis, et täita kriitiline lünk ELi vahendites rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks. Euroopa rahutagamisrahastu võimaldab liikmesriikidel toetada ja abistada praegu enam kui 20 partnerit kogu maailmas, sealhulgas esimest korda surmavat varustust. Euroopa rahutagamisrahastu on ka aluseks, et stimuleerida ELi liikmesriikide sõjalist toetust Ukrainale alates selle sissetungist Venemaa poolt.

Euroopa välisteenistuse otsust keelduda juurdepääsu andmisest dokumendile 1 ja anda osaline juurdepääs dokumendile 2 tuleb mõista Ukrainas käimasoleva sõja eriti tundlikku konteksti silmas pidades. Euroopa välisteenistuse esindajad viitasid konkreetsetele näidetele selle teema tundlikkuse kohta praeguses rahvusvahelises kontekstis.

Lisaks märkisid Euroopa välisteenistuse esindajad, et liikmesriigid ise on mures Ukrainale antava toetuse taseme üksikasjade avalikustamise pärast. Nad leidsid, et isegi piiratud teave võimaldaks vaenupooltel teha järeldusi Ukraina vajaduste ja liikmesriikide sõjaliste võimete ning seega ka võimalike puuduste kohta. Samuti väitsid nad, et dokumentides sisalduvat teavet võiks kasutada desinformatsiooni levitamiseks, mis võib kahjustada asjaomast ELi otsustusprotsessi või püüda mõjutada avalikku arvamust Ukraina toetamise kohta.

Euroopa välisteenistuse esindajad selgitasid, et nad ei konsulteerinud Ukrainaga seoses kaebuse esitaja taotlustega üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, kuna dokumendid pärinevad EList.

2) Kaebusega seotud dokumendid

Dokument 1: Ukraina relvajõudude toetamise rahastamise kontseptuaalne raamistik

Euroopa välisteenistuse esindajad märkisid, et dokument sisaldab Euroopa välisteenistuse ettepanekut Ukraina relvajõududele antava toetuse rahastamise kontseptuaalse raamistiku kohta. Kontseptuaalses raamistikus määratakse kindlaks rahastatava toetuse liik ja kogus, võttes arvesse Euroopa Liidu sõjalise staabi soovitatud prioriteete Ukraina relvajõudude vajaduste rahuldamiseks.[3] Euroopa rahutagamisrahastu raames teeb Euroopa välisteenistus poliitikaettepanekuid, mida arutatakse liikmesriikidega. Euroopa välisteenistuse esindajad märkisid, et kontseptuaalset raamistikku muudetakse jätkuvalt, võttes arvesse Ukrainale antava ELi toetuse arengut.

Euroopa välisteenistuse esindajad tõid välja põhjused, miks keelduti andmast üldsusele täielikku juurdepääsu kontseptuaalsele raamistikule. Kõigepealt rõhutasid nad, et Euroopa välisteenistuse otsus võeti vastu pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoni välispoliitika vahendite talitusega, kes tegutseb Euroopa rahutagamisrahastu abimeetmete haldurina. Välispoliitika vahendite talituse hinnang on kooskõlas tema varasemate otsustega, mis käsitlevad sarnaseid taotlusi üldsuse juurdepääsuks asjaomastele dokumentidele. Lisaks selgitasid esindajad, et kontseptuaalses raamistikus võetakse kokku iga osaleja roll ja see sisaldab teavet, mis võimaldaks kolmandatel isikutel mõista Ukrainale antava konkreetse varustuse kiirust ja tõenäosust. Lisaks kirjeldatakse maksimaalset summat, mida võib hüvitada ajavahemiku kohta, ja hüvitamise tempot. Euroopa välisteenistuse arvates võiks seda teavet kasutada sõjaliste kuritegude kavandamiseks kriitilistel aegadel või desinformatsioonikampaaniate algatamiseks. Avalikustamine paljastaks ka üksikasjad üksikute liikmesriikide poolt Ukrainale antud toetuse kohta.

Euroopa välisteenistuse sõnul ei muuda asjaolu, et kontseptuaalne raamistik loodi 2022. aastal, teavet vähem tundlikuks. Seda seetõttu, et dokument sisaldab Ukrainale antava toetuse rahastamise metoodikat, mida jätkuvalt kohaldatakse ning mida saaks ka tulevikus korrata ja kohaldada. Nagu Euroopa välisteenistus on rõhutanud, hõlmab metoodika detailsuse avalikustamine käitumismustrite näitamist, mis muudavad ELi ja selle liikmesriigid muu teabega ristviitamisel ebasoodsate osalejate suhtes haavatavaks.

Lõpuks tunnistasid Euroopa välisteenistuse esindajad, et kontseptuaalne raamistik sisaldab piiratud teavet, mis on juba avalikult kättesaadav, näiteks asjaomastes nõukogu otsustes sisalduv teave.[4] Euroopa välisteenistus uuris võimalust anda dokumendile osaline juurdepääs, kuid jõudis järeldusele, et see ei oleks andnud mingit lisaväärtust, sest enamik dokumendi sisulistest osadest olid hõlmatud viidatud eranditega, jättes ülejäänud osa ilma kasulikust mõjust.  

Euroopa välisteenistuse esindajad esitasid lisateavet, mille Euroopa välisteenistus kuulutas konfidentsiaalseks. Üksikasjad on seega esitatud käesoleva aruande konfidentsiaalses lisas.

Dokument 2: Euroopa rahutagamisrahastu raamatupidamise aastaaruande auditiaruanne

Euroopa välisteenistuse esindajad selgitasid, et dokument 2 on Euroopa rahutagamisrahastu 2022. aasta abimeetmeid käsitlev auditiaruanne, mille on koostanud Euroopa rahutagamisrahastu audiitorite kolleegium. Audiitorid nimetab ametisse Euroopa rahutagamisrahastu komitee ELi liikmesriikide esitatud kandidaatide seast. Audiitorite kolleegium vastutab tulude ja kulude välisauditi ning operatsioonide ja abimeetmete raamatupidamise aastaaruannete eest.

Euroopa välisteenistuse esindajad märkisid, et kooskõlas Euroopa rahutagamisrahastu rakenduseeskirjadega, milles liikmesriigid on kokku leppinud, ja Euroopa rahutagamisrahastu komitee arutelude konfidentsiaalsuse tõttu auditiaruannet põhimõtteliselt ei avalikustata. Läbipaistvuse huvides ja kooskõlas määrusega 1049/2001 otsustas Euroopa välisteenistus siiski anda auditiaruandele osalise juurdepääsu.

Kui Euroopa välisteenistuse esindajatelt küsiti rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaldatavuse kohta, mille kohaselt audititulemused tavaliselt avalikustatakse, rõhutasid nad, et rahvusvahelised auditeerimisstandardid on soovitused ja suunised, mida kohaldatakse üldise auditeerimistegevuse suhtes, ning nendega nähakse ette ka läbipaistvusest erandi tegemise võimalused. Võttes arvesse Euroopa rahutagamisrahastu tegevuse tundlikku laadi, ei ole nende aruannete täielik avalikustamine huvide tasakaalustamist silmas pidades võimalik. Audiitorid nõustusid sellega, sest nad teavad, et nende soovitusi võetakse arvesse ja arutatakse liikmesriikidega. Lisaks parandab nende tundlike arutelude kvaliteeti asjaolu, et soovitusi arutatakse asutusesiseselt.

Lisaks märkisid Euroopa välisteenistuse esindajad, et Euroopa rahutagamisrahastu on eelarveväline vahend ning et auditi ja läbipaistvuse järelevalve suhtes kohaldatavad eeskirjad erinevad ELi eelarvevahendite suhtes kohaldatavatest eeskirjadest. Eelkõige on Euroopa rahutagamisrahastu rakenduseeskirjades sätestatud, et finantsmääruse vaikimisi kohaldatavust ei tõlgendata nii, nagu annaks see Euroopa Parlamendile kontrolli- ja teabeõiguse seoses liikmesriikide osamaksetega Euroopa rahutagamisrahastusse või nendega seotud tegevuskuludega ning juurdepääsu selliste riiklike osamaksete või kuludega seotud dokumentidele. See ei tähenda siiski, et eelarveväliseid vahendeid ei auditeerita. Euroopa rahutagamisrahastu puhul on kehtestatud sise- ja väliskontrollimehhanismid, mida vastavalt Euroopa rahutagamisrahastu nõukogu otsusele teostavad siseaudiitorid ja Euroopa rahutagamisrahastu audiitorite kolleegium. Lisaks teevad liikmesriigid kontrolle, sealhulgas vajaduse korral parlamentaarset kontrolli.

Seoses auditiaruande nende osadega, mis olid välja jäetud, ütlesid Euroopa välisteenistuse esindajad, et neid peeti eriti tundlikeks. Nad tõid mitu näidet ja üksikasjaliku konfidentsiaalse teabe avalikustamise võimalike tagajärgede kohta. Esitatud selgitused hõlmavad põhjuseid, miks keelduti andmast juurdepääsu nii auditisoovitustele kui ka asjaomaste ELi institutsioonide märkustele nende kohta, pidades silmas vajadust kaitsta avalikke huve seoses kaitse- ja sõjaliste küsimustega ning ELi rahvusvaheliste suhetega.

Euroopa välisteenistuse esindajad lisasid, et aruandes esitatud soovituste rakendamine koostöös liikmesriikidega on veel pooleli. Seetõttu jõudis Euroopa välisteenistus järeldusele, et avalikustamine võib käimasolevat otsustusprotsessi tõsiselt kahjustada, kuna see avaldaks tundlikku teavet käimasolevate arutelude ja läbirääkimiste sisu ning auditiprotsessi toimimise kohta. 

Euroopa välisteenistuse esindajad võtsid teadmiseks kaebuse esitaja väite, et mõned liikmesriigid on juba teinud üldsusele kättesaadavaks üksikasjad oma vastava toetuse kohta Ukrainale. Nad väitsid, et iga liikmesriik otsustab ise, millist teavet ta on valmis oma pakutava toetuse kohta üldsusele avaldama. See ei tähenda siiski, et Euroopa välisteenistus võib avaldada sarnast teavet ELi nimel või et riiklikul tasandil esitatud teave on täielik. Pigem on kõigi liikmesriikidega kokku lepitud, millist teabetaset nad üldiselt tundlikuks peavad. Euroopa välisteenistus peab austama liikmesriikide esitatud erinevaid nõudeid ja tingimusi, et austada nende õigusi kaitse ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas. Tuleb märkida, et iga liikmesriigi kokkupuude ebasoodsas olukorras olevate osalejatega ja nende kaitsevajadused on erinevad.

Koosoleku kokkuvõte

Uurimisrühm tänas Euroopa välisteenistuse esindajaid nende aja ja esitatud selgituste eest ning koosolek lõppes.

 

Brüssel, 17. juuli 2024

Nicholas Hernanz Michaela Gehring

Uurimisametnik Uurimisametnik

 

[1] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a teisele ja kolmandale taandele ning artikli 4 lõike 3 esimesele lõigule.

[2] Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõige 8.

[3] Vt nõukogu otsuse 2022/338 (mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks) artikli 4 lõige 2: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/338/oj.

[4] Nõukogu otsus 2022/338 (vt joonealune märkus 3) ja nõukogu otsus 2022/339, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetamiseks: https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/2022/339/oj.