I. Dokumentidega tutvumine (kaugkokkulepped)

Kontrollitud dokumendid 

Enne kohtumist sai ombudsmani uurimisrühm mitu dokumenti vastuseks ombudsmani 11. juuli 2022. aasta kirjas Euroopa Komisjonile esitatud küsimustele.

Komisjon teatas ombudsmani uurimisrühmale, et enamik dokumente on konfidentsiaalsed. Vastavalt Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõikele 8 ei too ombudsmani kontroll kaasa nende dokumentide saamist teiste isikute poolt.

II. Kohtumine

Kuupäev: Kolmapäev, 26. oktoober 2022

Kohal viibinud

Euroopa Komisjoni esindajad:

vanemekspert – institutsioonidevaheliste suhete koordinaator – suhted Euroopa Ombudsmaniga

Rände ja siseasjade peadirektoraadi esindajad rändehalduse koordineerimise üksusest, finantsjuhtimise toetamise Kreeka sektorist, varjupaigaüksusest ning täitmise tagamise, läbipaistvuse ja õigusriigi järelevalve üksusest.

Euroopa Ombudsmani esindajad:

Marta Hirsch-Ziembińska – harta järgimise peanõunik

Louisa Jakobsson – uurimispraktikant

Koosoleku eesmärk

Kohtumise eesmärk oli, et ombudsmani uurimisrühm saaks vastused küsimustele selle kohta, kuidas komisjon jälgib ja tagab põhiõiguste austamist Kreeka saartel asuvates mitmeotstarbelistes registreerimis- ja isikutuvastuskeskustes (nagu on märgitud ombudsmani 11. juuli 2022. aasta kirjas komisjonile).

Sissejuhatus ja menetlusteave

Ombudsmani uurimisrühm tutvustas end, tänas Euroopa Komisjoni esindajaid nendega kohtumise eest ja kirjeldas kohtumise eesmärki. Nad kirjeldasid ombudsmani korraldatavate koosolekute suhtes kohaldatavat õigusraamistikku, eelkõige seda, et ombudsman ei avalda komisjoni poolt konfidentsiaalseks tunnistatud teavet ühelegi isikule väljaspool ombudsmani bürood ilma komisjoni eelneva nõusolekuta ^[1].

Uurimisrühm selgitas, et nad koostavad koosoleku kohta aruande projekti. Aruanne avaldatakse Euroopa Ombudsmani veebisaidil.

Vahetatud teave

Vastuseks ombudsmani uurimise algatamise kirjas esitatud küsimustele selgitasid komisjoni esindajad järgmist:

Rände haldamise rakkerühma kohta Kreekas

Millised on Kreeka rände haldamise rakkerühma töötajate täpsed ülesanded seoses MPRIC-riikidega?

1. Komisjon selgitas, et rakkerühma rolli mõistmiseks on oluline mõista konteksti, milles komisjoni ja Kreeka ametiasutuste vaheline koostöö on arenenud. Komisjon võttis 2015. aastal vastu ELi rände tegevuskava, millega võeti kasutusele esmase vastuvõtu süsteem. Lähenemisviisiga nähti ette, et komisjon,^[2] Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA),^[3] Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) teevad tihedat koostööd Kreeka ametiasutustega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Kreekas loodi viis esmase vastuvõtu keskust: Lesbos, Chios, Samos, Leros ja Kos. Seda koostööd tugevdati veelgi pärast ELi ja Türgi 2016. aasta avaldust.

2. Kogu selle koostöö jooksul oli selge, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisel Kreekas esines märkimisväärseid lünki. See oli eriti selge Kreeka saartel Samosel (Vathy kriisikolle) ja Lesbosel (Moria kriisikolle) asuvates pagulaslaagrites, kus humanitaarolukord oli ELi standarditest tunduvalt madalam.

3. 2020. aasta alguses alustasid Kreeka ametiasutused tõsistest poliitilistest pingetest ja vägivalla eskaleerumisest tingitud märkimisväärsete probleemide tõttu saartel komisjoniga arutelusid selle üle, kuidas parandada vastuvõtutingimusi mitmeotstarbeliste vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskuste loomise rahastamise kaudu. MPRICid hõlmaksid tuvastamis-, esmase vastuvõtu ja väljasaatmiseelseid kinnipidamisasutusi.

4. 2020. aasta septembris Moria laagris toimunud laastav tulekahju suurendas märkimisväärselt vajadust seda kava rakendada, kuna laagri täieliku hävimise tagajärjel elas tänavatel sadu inimesi. Oluline on tagada kiire areng, tagades samal ajal usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise. Kiirete edusammude saavutamiseks moodustas komisjon rände haldamise rakkerühma, et hõlbustada Kreeka ametiasutuste ja komisjoni eri üksuste vahelist koordineerimist Kreeka rände haldamisega seotud küsimustes. Rakkerühma juhib komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi (HOME) asepeadirektor. Rakkerühm ei ole konkreetsete ülesannetega tegelev eraldiseisev rühm. Pigem on tegemist koostööraamistikuga paljude erinevate inimeste vahel eri üksustes, mis rakkerühma kaudu teatud eesmärkide edendamiseks kokku tulevad.

5. Kreeka ametiasutuste ning Euroopa Komisjoni, EUAA (toona EASO), Frontexi ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) vahel sõlmiti vastastikuse mõistmise memorandum, et parandada vastuvõtutingimusi Lesbosel.

6. Rakkerühma toetab 10–12 Kreekas asuvat töötajat; mõned Ateenas ja mõned saartel, millest umbes pooled on lähetatud riiklikud eksperdid. Kreeka rakkerühma töö on võimalik tänu Kreeka ametiasutuste tihedale koostööle. Rakkerühma eesmärk on hõlbustada koostööd erinevate asjaomaste Kreeka ametiasutustega. Samuti on selle eesmärk tagada, et Lesbose, Chiose, Samose, Lerose ja Kosi saarte laagrid vastaksid ELi standarditele.

7. Kreekas on rakkerühm (mis on samuti rände ja siseasjade peadirektoraadi osa) pidanud mitu kohtumist Kreeka valitsusametnike ja muude sidusrühmadega. Need koosolekud hõlmavad näiteks juhtkomitee koosolekuid vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumile ning vajaduse korral ka erakorralisi koosolekuid. Rakkerühm tagab, et eri sidusrühmade – sealhulgas Kreeka ametiasutuste, ELi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide – töö kohapeal ei kattu ning et koostöö on tõhus ja kiire, sealhulgas projektide rahastamisel.

8 Rakkerühm jälgib praegu ka operatsioone teistes riikides, näiteks Hispaanias, Maltal, Itaalias, Küprosel, Poolas, Tšehhi Vabariigis, Slovaki Vabariigis, Ungaris ja Rumeenias.^[4] Kuna rakkerühm ei ole komisjoni eriüksus ega eraldi rühm, võimaldab rakkerühma vorm struktureeritumat töökorraldust rände haldamist käsitlevate ELi standardite rakendamisel.

9. Kreeka rände haldamisega seotud kaebuste korral võib rakkerühm anda nende kaebustega tegelevatele komisjoni talitustele väärtuslikku teavet poliitikamuutuste ja suundumuste kohta. Rakkerühm võtab Kreeka ametiasutustega suheldes arvesse kõiki elemente.

Komisjoni veebisaidi 3kohaselt kuuluvad rakkerühma ülesannete hulka

meetmete arv. Kas komisjon võiks selgitada, kuidas rakkerühm praktikas rakendab

ülesanded, mis on seotud a) peamiste protsesside, sealhulgas varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste vahelise seose parandamisega või

integratsioon, mida toetavad Euroopa Liidu Varjupaigaamet ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), ning b) vabatahtlike tagasipöördumiste arvu suurendamine?

10. ELi ametid, nagu Frontex või EUAA, töötavad sõltumatult seoses oma tegevusega Kreekas. Näiteks EUAA-l on Kreekaga oma tegevuskava. Frontex osaleb ühisoperatsiooni Poseidon raames. Nende asutuste ja komisjoni koostöö Kreekas toimub muu hulgas kaks korda kuus kohtuva juhtkomitee kaudu. Nendel kohtumistel osalevad ka Kreeka ametiasutused ning Europol ja FRA. Koosolekute eesmärk on vahetada teavet, tagada kattumiste vältimine, eesmärkide saavutamine ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine.

11.  Tagasisaatmismenetluse alternatiiviks on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise kava, mida haldab Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) ja mida toetab komisjon. Rakkerühm on koostöö tõhustamiseks moodustanud Kreeka eri sidusrühmade vahelise tagasisaatmistöörühma.

Vastastikuse mõistmise memorandumis on sätestatud, et juhtkomitee „hindab parandusmeetmete võtmise vajadust ühiselt kokku lepitud näitajate kogumi alusel, mille eesmärk on muu hulgas tagada, et tegevuskoha läbilaskevõimet ei ületata, et vastuvõtutingimused on eri isikute kategooriate jaoks täielikult rahuldavad ning et menetlusi viiakse läbi nõuetekohaselt ja tõhusalt“. Kas komisjon võiks jagada ombudsmaniga nende hindamiste tulemusi ja hindamiseks kasutatud näitajaid? Kas komisjon võiks jagada ombudsmaniga juhtkomitee seni toimunud koosolekute protokolle?

12. Saartele lähetatud komisjoni töötajad vastutavad kohapeal toimuvast ülevaate andmise eest, et juhtkomitee saaks teha teadlikke otsuseid. Nad jälgivad, hoides tihedat kontakti kodanikuühiskonna organisatsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja keskustes elavate kogukondadega. Aruandlus tagab toetuslepingu ja rände haldamist käsitlevate ELi standardite rakendamise nõuetekohase järelevalve. Seda seiret võetakse arvesse mis tahes tehtud hindamistes. Nende hindamiste tulemused esitatakse juhtkomitee koosolekute tegevusjäreldustes/protokollides, mis avalikustati Euroopa Ombudsmanile ja tehti kättesaadavaks dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste raames.

Seiretehnoloogiate rakendamine MPRIC-riikides

Kas komisjon võiks öelda, milliseid ELi rahastamisprogramme kasutati seiresüsteemide rahastamiseks MPRIC-riikides? Kas komisjon on teadlik Kreeka andmekaitseasutuse uurimisest seoses valvesüsteemide kasutamisega laagrites?

13. Kreekas rakendatavaid seiretehnoloogiaid rahastatakse eri finantsstruktuuridest. Näiteks kaasrahastati pealtkuulamise ja tuvastamise süsteemi (HYPERION) Sisejulgeolekufondist eelmise mitmeaastase finantsraamistiku raames. Muid süsteeme rahastatakse ka taaste- ja vastupidavusrahastust. Komisjon tunnustab Kreeka andmekaitseasutuse käimasolevat uurimist.

Küsimus, kas komisjon viis läbi põhiõigustele avalduva mõju hindamised seoses MPRIC-koodidega Kreekas

Kas komisjon viis läbi põhiõigustele avalduva mõju hindamise või vaatas läbi

põhiõigustele avalduva mõju hindamine, mille Kreeka ametiasutused tegid enne hanke väljakuulutamist MPRICide ehitamiseks? Kas alates MPRICide loomisest on tehtud põhiõigustele avalduva mõju hindamine? Kui jah, siis kas komisjon võiks neid dokumente ombudsmaniga jagada?

14. Komisjon kohaldab kõiki kontrolle, mis on nõutavad asjakohaste rahastamisvahenditega, mida kasutatakse seiretehnoloogia jaoks, mida rahastab EL ja mida rakendatakse rände haldamisel Kreekas. Kreeka ametiasutused viisid enne jälgimissüsteemide täielikku kasutuselevõttu lõpule andmekaitsele ja põhiõigustele avalduva mõju hindamise.

15. MPRIC-riike rahastatakse erakorralise abi raames, mida antakse Kreeka valitsusele Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) kaudu. Erakorralise abi vahendite kasutamist reguleeritakse asjakohase finantsraamistikuga ja komisjon on järginud kõiki kohaldatavaid eeskirju. Kuigi finantseeskirjades ei viidata põhiõigustele avalduva mõju hindamise vajadusele, antakse toetuslepinguga komisjonile õigus maksed tagasi nõuda või peatada, kui toetuslepingu nõudeid ei täideta.

Põhiõiguste Ameti (FRA) tõstatatud mure seoses põhiõiguste võimaliku rikkumisega MPRIC-riikides

Kas komisjon on vastanud FRA tõstatatud mureküsimustele seoses järgmiste võimalustega:

põhiõiguste rikkumised MPRIC-riikides? Kui jah, siis kas komisjon võiks jagada

Ombudsmani seotud dokumendid, sealhulgas komiteesisene teabevahetus

Vastastikuse mõistmise memorandum? Kas komisjon kaalus meetmeid rändajate materiaalsete tingimuste parandamiseks, tagades samal ajal nende põhiõiguste kaitse?

16. Vastastikuse mõistmise memorandumi kaasallkirjastajana on FRA-l olnud suurem roll MPRICide kavandamisel ja jälgimisel. Komisjonil on FRAga ühised missioonid, et tagada ELi poliitika rakendamine ja edendamine. Vastastikuse mõistmise memorandum on loonud FRA-le positiivse keskkonna võimalike mureküsimuste tõstatamiseks. Seoses 12 suunispunktiga, mille FRA 2021. aastal avaldas, tõi komisjon järgmised näited selle kohta, kuidas probleeme lahendati:

a) Seoses vastuvõtunõuetega riiklikes õigusaktides jälgib komisjon ELi õiguse ülevõtmist kõigis liikmesriikides. Seoses MPRIC-koodidega on komisjon taganud, et õigusaktide selgitamiseks võetakse vastu ministrite otsus, millega reguleeritakse MPRIC-koodide standardset töökorda. Selle avaldamine Kreeka ametlikus väljaandes kehtestati toetuslepingu eeltingimusena. Enne kui komisjon kiitis heaks nende rahastamise ELi vahenditest, nõudis ta kõrgeimal tasandil kirjalikke kinnitusi MPRIC-riikide majutuspiirkondade avatuse kohta.

b) Kaitseriskidega seoses on Kreeka ametiasutuste poolt MPRIC-riikide asukoha valimine olnud kohalike geograafiliste, õiguslike ja poliitiliste kaalutluste tõttu väga keeruline protsess. Komisjon pani rõhku sellele, et tagada ühistranspordi kättesaadavus linnale isikutele, kes elavad äsja ehitatud Sámose keskuses. Näiteks kohandati bussiliini nii, et keskust teenindatakse mitme igapäevase ühendusega. Komisjon eeldab, et Lesbose keskuse suhtes võetakse kasutusele sarnane kord, kui see on tööle hakanud.

c) Laagrite rajatiste kohta märkis komisjon, et on oluline meeles pidada, et kogu ELis vastuvõtukeskuste ehitamiseks kasutatavad materjalid ei ole ELi õiguses ette nähtud ja lõppkokkuvõttes otsustavad nende üle riiklikud ametiasutused. Komisjon on siiski teinud intensiivset tööd, et tagada näiteks teatud vahemaad tarade ja elupiirkondade vahel, ning teinud ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada vastuvõttu ja kaasata elanike potentsiaali, mis loob omandi- ja kuuluvustunde, mis komisjoni arvates soodustab pingevaba keskkonda. Riiklikud ametiasutused on seisukohal, et haavatavate rändajate, näiteks alaealiste või seksuaalse sättumuse ja/või sooidentiteedi tõttu ohustatud rändajate kaitsega seotud riskide minimeerimiseks on vaja teatavaid sisepiirdeid.

d) Mis puudutab varjupaigaõiguse lihtsustamist, siis MPRIC-l põhinev lähenemisviis aitab inimestel varjupaika taotleda. Kõigil MPRICi saabuvatel isikutel on juurdepääs varjupaigamenetlusele ja tasuta õigusabile teise astme menetlustes, nagu on sätestatud ELi õiguses.

e) Lastekaitseküsimustes tegi rakkerühm tihedat koostööd rändeministeeriumiga, et tagada alaealiste isikuhooldusõiguse kaotamine riiklikes õigusaktides. 2022. aasta augustis võeti riiklikes õigusaktides vastu eestkosteseadus, mida komisjon ja Kreeka ametiasutused on arutanud alates 2009. aastast. Teine näide on erakorralise suunamise mehhanism, mille töötas välja Kreeka saatjata alaealiste kaitse erisekretär, et jälgida ja jälitada saatjata alaealisi, keda ei ole arvesse võetud, ning saatjata alaealistele mõeldud sihtotstarbeliste ELi rahastatavate varjupaikade arvu üldine suurenemine.

Läbipaistvus

Miks on komisjoni veebisaidil märgitud, et kõik MPRIC-koodid on avatud, samas kui

sõltumatud organisatsioonid ja asjaomased Kreeka õigusaktid näitavad, et nad ei ole ^[5]?

17. Komisjoni veebisaidil on märgitud, et kõik MPRICid on avatud struktuurid, kuna igas keskuses on tuvastamis- (avatud), esmase vastuvõtu (avatud) ja väljasaatmiseelsed kinnipidamisasutused (suletud). Kehtestatud on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemid, mida on vaja ka FRA suunistes.

 Komisjon on oma veebisaidil avaldanud vastastikuse mõistmise memorandumi MPRICi kohta Lesbosel, kuid ei ole avaldanud ühtegi dokumenti, mis käsitleks tema osalemist ülejäänud neljas MPRICis või nende rahastamist. Kas komisjon võiks ombudsmaniga jagada kokkuleppeid, millel põhineb ELi seotus teiste MPRIC-riikidega?

18. Komisjon võtab täielikult teadmiseks vajaduse veebisaiti ajakohastada ja tagada, et üldsusele oleks kättesaadav rohkem teavet. See on käimasolev ja arutlusel olev töö.

Võttes arvesse võimalust, et teistes liikmesriikides luuakse MPRIC-riigid, kas

Komisjon kaalus pagulaste registreerimisel ja vastuvõtmisel väärikamaid alternatiive laagrilaadsetele struktuuridele?

19. Lesbose vastuvõtutingimusi käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum loodi konkreetses kontekstis ja see ei ole eeltingimus selleks, et komisjon saaks toetada vastuvõtuasutusi eri liikmesriikides. MPRIC-riigid on Kreeka riigipõhised ning tulenevad esmase vastuvõtu süsteemist ja ELi-Türgi avaldusest. Komisjon tegeleb rände haldamisega paljudes eri liikmesriikides, kuid see ei tähenda, et MPRICid taasluuakse teistes piiriületuspunktides. Komisjon võttis teadmiseks vastuvõtuga seotud üldise probleemi ELis, viidates olukorrale Belgias, Madalmaades ja Iirimaal, ning toetab liikmesriike piisavate vastuvõtutingimuste ja -suutlikkuse säilitamisel.

Koosoleku kokkuvõte

Uurimisrühm tänas komisjoni esindajaid nende aja ja esitatud selgituste eest. Komisjon nõustus vastama kõikidele täiendavatele küsimustele kirjalikult. Koosolek lõppes.

Brüssel/Strasbourg, 15. detsember 2022

 

Marta Hirsch-Ziembinska

Peanõunik harta järgimise küsimustes

 

[1] Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõige 8.

[2] Humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat, rände ja siseasjade peadirektoraat, struktuurireformi tugiteenistus (nüüd struktuurireformide toe peadirektoraat)

[3] EUAA eelkäija oli sel ajal Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO).

[4] Rände ja siseasjade peadirektoraat on alates 2016. aastast pakkunud operatiivtuge lähetuste kaudu Itaaliasse, Hispaaniasse ja Küprosele alates 2017. aastast ning Poolasse, Tšehhi Vabariiki, Slovakkiasse, Ungarisse ja Rumeeniasse alates Venemaa agressiooni algusest Ukrainas.

[5] Kreeka seaduses kirjeldatakse rajatisi kui „suletud kontrollitavaid keskusi“ (Κλειστές Ελεγχόμενες Δομές). Vt Kreeka seaduse 4375/2016 (viimati muudetud seadusega 4825/2021) artikli 8 lõige 4.