- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Aruanne i) Euroopa Komisjoni dokumentide kontrollimise ja ii) Euroopa Ombudsmani uurimisrühma kohtumise kohta Euroopa Komisjoni esindajatega
Kontrollimisaruanne - Kuupäev Teisipäev | 29 august 2023
Juhtum OI/3/2022/MHZ - Alguskuupäev: Esmaspäev | 11 juuli 2022 - Otsuse kuupäev: Kolmapäev | 07 juuni 2023 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Edasine uurimine ei ole põhjendatud ) - Riik Prantsusmaa
I. Dokumentidega tutvumine (kaugkorraldus)
Kontrollitud dokumendid
Enne kohtumist sai ombudsmani uurimisrühm rea dokumente vastuseks ombudsmani 11. juuli 2022. aasta kirjas Euroopa Komisjonile esitatud küsimustele.
Komisjon teatas ombudsmani uurimisrühmale, et enamik dokumente on konfidentsiaalsed. Vastavalt Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõikele 8 ei saa ombudsmani kontrolli tulemusel ükski teine isik neid dokumente.
II. Kohtumine
Kuupäev: Kolmapäev, 26. oktoober 2022
Kohal viibinud
Euroopa Komisjoni esindajad:
vanemekspert – institutsioonidevaheliste suhete koordinaator – suhted Euroopa Ombudsmaniga
Rände ja siseasjade peadirektoraadi esindajad rände haldamise koordineerimise üksusest, finantsjuhtimise toetamise Kreeka sektorist, varjupaigaüksusest ning täitmise tagamise, läbipaistvuse ja õigusriigi järelevalve üksusest.
Euroopa Ombudsmani esindajad:
Marta Hirsch-Ziembińska – peanõunik harta järgimise küsimustes
Louisa Jakobsson – uuringute praktikant
Koosoleku eesmärk
Kohtumise eesmärk oli, et ombudsmani uurimisrühm saaks vastused küsimustele selle kohta, kuidas komisjon jälgib ja tagab põhiõiguste austamist Kreeka saartel asuvates mitmeotstarbelistes registreerimis- ja identifitseerimiskeskustes (nagu on märgitud ombudsmani 11. juuli 2022. aasta kirjas komisjonile).
Sissejuhatus ja menetlusteave
Ombudsmani uurimisrühm tutvustas end, tänas Euroopa Komisjoni esindajaid nendega kohtumise eest ja tutvustas kohtumise eesmärki. Neis kirjeldati ombudsmani korraldatavate kohtumiste suhtes kohaldatavat õigusraamistikku, eelkõige seda, et ombudsman ei avaldaks ilma komisjoni eelneva nõusolekuta ühelegi isikule väljaspool ombudsmani bürood teavet, mille Euroopa Komisjon on tunnistanud konfidentsiaalseks [1].
Uurimisrühm selgitas, et koostab koosoleku kohta aruande kavandi. Aruanne avaldatakse Euroopa Ombudsmani veebisaidil.
Vahetatud teave
Vastuseks ombudsmani poolt uurimise algatamise kirjas esitatud küsimustele selgitasid komisjoni esindajad järgmist:
Rände haldamise rakkerühm Kreekas
Millised on Kreeka rändehalduse rakkerühma töötajate täpsed ülesanded seoses MPRIC-riikidega?
1. Komisjon selgitas, et rakkerühma rolli mõistmiseks on oluline mõista konteksti, milles komisjoni ja Kreeka ametiasutuste vaheline koostöö on arenenud. Komisjon võttis 2015. aastal vastu ELi rände tegevuskava, millega võeti kasutusele esmase vastuvõtu süsteem. Lähenemisviisiga nähti ette, et komisjon,[2] Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA),[3] Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) teevad tihedat koostööd Kreeka ametiasutustega riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Kreekas loodi viis esmase vastuvõtu keskust Lesbosel, Chíosel, Samosel, Lérosel ja Kosil. Seda koostööd tugevdati veelgi pärast ELi ja Türgi 2016. aasta avaldust.
2. Kogu selle koostöö jooksul oli selge, et Kreekas esines märkimisväärseid lünki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisel. See oli eriti selge Kreeka saarte Samose (Vathy esmase vastuvõtu keskus) ja Lesbose (Moria esmase vastuvõtu keskus) põgenikelaagrites, kus humanitaarolukord jäi tunduvalt alla ELi standarditele.
3. 2020. aasta alguses alustasid Kreeka ametiasutused tõsistest poliitilistest pingetest ja vägivalla eskaleerumisest tingitud märkimisväärsete probleemide tõttu saartel komisjoniga arutelusid selle üle, kuidas parandada vastuvõtutingimusi nn mitmeotstarbeliste vastuvõtu- ja isikutuvastuskeskuste (MPRIC) loomise rahastamise kaudu. MPRIC-keskused hõlmaksid isikute tuvastamist, esmast vastuvõtmist ja väljasaatmiseelseid kinnipidamisasutusi.
4. 2020. aasta septembris Moria laagris toimunud laastav tulekahju suurendas märkimisväärselt vajadust seda kava rakendada, kuna laagri täieliku hävitamise tõttu elasid tänavatel sajad inimesed. Oluline oli tagada kiire edasiminek, tagades samal ajal ka usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise. Kiirete edusammude saavutamiseks moodustas komisjon rände haldamise rakkerühma, et hõlbustada Kreeka ametiasutuste ja komisjoni eri üksuste vahelist koordineerimist rände haldamisega seotud küsimustes Kreekas. Rakkerühma juhib komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi asepeadirektor. Rakkerühm ei ole eraldiseisev meeskond, kes tegeleb konkreetsete ülesannetega. Pigem on tegemist koostööraamistikuga paljude erinevate inimeste vahel eri üksustes, mis kogunevad rakkerühma kaudu, et edendada teatavaid eesmärke.
5. Kreeka ametiasutused ning Euroopa Komisjon, EUAA (tol ajal EASO), Frontex ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) sõlmisid vastastikuse mõistmise memorandumi, et parandada vastuvõtutingimusi Lesbosel.
6. Rakkerühma toetab 10–12 Kreekas asuvat töötajat; mõned Ateenas ja mõned saartel, millest umbes pooled on lähetatud riiklikud eksperdid. Kreeka rakkerühma töö on võimalik tänu Kreeka ametiasutuste tihedale koostööle. Rakkerühma eesmärk on hõlbustada koostööd erinevate asjaomaste Kreeka ametiasutustega. Samuti on selle eesmärk tagada Lesbose, Chíose, Samose, Lérose ja Kosi saarte laagrite vastavus ELi standarditele.
7. Kreekas on rakkerühm (mis kuulub ka rände ja siseasjade peadirektoraati) pidanud mitu kohtumist Kreeka valitsusametnike ja muude sidusrühmadega. Need koosolekud hõlmavad näiteks juhtkomitee koosolekuid kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga ning vajaduse korral ad hoc koosolekuid. Rakkerühm tagab, et erinevate kohapealsete sidusrühmade, sealhulgas Kreeka ametiasutuste, ELi ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonide töö ei kattu ning et koostöö on tõhus ja kiire, sealhulgas projektide rahastamisel.
8.Rakkerühm jälgib praegu tegevust ka teistes riikides, näiteks Hispaanias, Maltal, Itaalias, Küprosel, Poolas, Tšehhi Vabariigis, Slovaki Vabariigis, Ungaris ja Rumeenias.[4] Kuna tegemist ei ole komisjoni eriüksuse ega eraldi meeskonnaga, võimaldab rakkerühma vorm struktureeritumat tööviisi rände haldamist käsitlevate ELi standardite rakendamisel.
9. Kreeka rände haldamisega seotud kaebuste korral võib rakkerühm anda väärtusliku panuse ja teabe poliitikamuutuste ja suundumuste kohta komisjoni nendele osakondadele, kes nende kaebustega tegelevad. Rakkerühm võtab Kreeka ametiasutustega suheldes arvesse kõiki elemente.
Komisjoni veebisaidi 3kohaselt kuuluvad rakkerühma ülesannete hulka
meetmete arv. Kas komisjon võiks selgitada, kuidas rakkerühm praktikas rakendab?
tema ülesanded, mis on seotud a) peamiste protsesside, sealhulgas varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste vahelise seose parandamisega või
integratsioon, mida toetavad Euroopa Liidu Varjupaigaamet ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), ning b) vabatahtlike tagasipöördumiste arvu suurendamine?
10. ELi ametid, nagu Frontex või EUAA, töötavad sõltumatult seoses oma tegevusega Kreekas. Näiteks EUAA-l on Kreekaga oma tegevuskava. Frontex osaleb ühisoperatsiooni Poseidon raames. Nende ametite ja komisjoni vaheline koostöö Kreekas toimub muu hulgas kaks korda kuus kohtuva juhtkomitee kaudu. Kohtumistel osalevad ka Kreeka ametiasutused ning Europol ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Koosolekute eesmärk on vahetada teavet, tagada kattumiste vältimine, eesmärkide saavutamine ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine.
11. Tagasisaatmismenetluse alternatiiviks on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise kava, mida haldab Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) ja toetab komisjon. Rakkerühm on koostöö tõhustamiseks algatanud tagasisaatmise töörühma, kuhu kuuluvad erinevad Kreeka sidusrühmad.
Vastastikuse mõistmise memorandumis märgitakse, et juhtkomitee „hindab vajadust parandusmeetmete järele ühiselt kokku lepitud näitajate kogumi alusel, mille eesmärk on muu hulgas tagada, et ala läbilaskevõimet ei ületata, vastuvõtutingimused jäävad eri isikute kategooriate jaoks täielikult rahuldavaks ning menetlused viiakse ellu nõuetekohaselt ja tõhusalt“. Kas komisjon võiks jagada ombudsmaniga nende hindamiste tulemusi ja hindamisel kasutatud näitajaid? Kas komisjon võiks jagada ombudsmaniga juhtkomitee seni toimunud koosolekute protokolle?
12. Saartele lähetatud komisjoni töötajad vastutavad kohapeal toimuvast ülevaate andmise eest, et juhtkomitee saaks teha teadlikke otsuseid. Nad jälgivad olukorda, hoides keskustes tihedat sidet kodanikuühiskonna organisatsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohalike kogukondadega. Aruandlus tagab nõuetekohase järelevalve toetuslepingu ja rände haldamist käsitlevate ELi standardite rakendamise üle. Seda seiret võetakse arvesse kõigis tehtud hindamistes. Nende hindamiste tulemused esitatakse juhtkomitee tegevusjäreldustes/koosolekute protokollides, mis avalikustati Euroopa Ombudsmanile ja tehti kättesaadavaks dokumentidele üldsuse juurdepääsu taotluste raames.
Seiretehnoloogiate rakendamine MPRIC-riikides
Kas komisjon võiks öelda, milliseid ELi rahastamisprogramme kasutati järelevalvesüsteemide rahastamiseks MPRIC-riikides? Kas komisjon on teadlik Kreeka andmekaitseasutuse uurimisest seoses jälgimissüsteemide kasutamisega laagrites?
13. Kreekas rakendatavaid järelevalvetehnoloogiaid rahastatakse erinevate finantsstruktuuride raames. Näiteks eelmise mitmeaastase finantsraamistiku raames kaasrahastati pealtkuulamise ja tuvastamise süsteemi (HYPERION) Sisejulgeolekufondist. Muid süsteeme rahastatakse ka taaste- ja vastupidavusrahastust. Komisjon tunnustab Kreeka andmekaitseasutuse käimasolevat uurimist.
Kas komisjon viis Kreeka MPRIC-riikides läbi põhiõigustele avalduva mõju hindamise?
Kas komisjon viis läbi põhiõigustele avalduva mõju hindamise või vaatas läbi
põhiõigustele avalduva mõju hindamine, mille Kreeka ametiasutused tegid enne MPRIC-seadmete ehitamiseks hankemenetluse algatamist? Kas pärast MPRIC-riikide loomist on tehtud põhiõigustele avalduva mõju hindamine? Kui jah, siis kas komisjon võiks neid dokumente ombudsmaniga jagada?
14. Komisjon kohaldab kõiki kontrolle, mida nõutakse asjakohaste rahastamisvahenditega, mida kasutatakse ELi rahastatavate ja Kreekas rände haldamisel rakendatavate seiretehnoloogiate jaoks. Kreeka ametiasutused viisid enne jälgimissüsteemide täielikku kasutuselevõttu lõpule andmekaitsealase mõjuhinnangu ja põhiõigustele avalduva mõju hindamise.
15. MPRIC-riike rahastatakse Kreeka valitsusele Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) kaudu antavast erakorralisest abist. Erakorralise abi vahendite kasutamist reguleeritakse asjakohase finantsraamistikuga ja komisjon on järginud kõiki kohaldatavaid eeskirju. Kuigi finantseeskirjades ei osutata vajadusele põhiõigustele avalduva mõju hindamise järele, annab toetusleping komisjonile õiguse maksed tagasi nõuda või peatada, kui toetuslepingu nõudeid ei täideta.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) tõstatatud mureküsimused seoses põhiõiguste võimaliku rikkumisega MPRIC-riikides
Kas komisjon on vastanud FRA tõstatatud mureküsimustele seoses
põhiõiguste rikkumised MPRIC-riikides? Kui jah, siis kas komisjon võiks jagada
Ombudsmaniga seotud dokumendid, sealhulgas organisatsioonisisene teabevahetus
Vastastikuse mõistmise memorandum? Kas komisjon kaalus meetmeid rändajate materiaalsete tingimuste parandamiseks, tagades samal ajal nende põhiõiguste kaitse?
16. Vastastikuse mõistmise memorandumi kaasallkirjastajana on FRA-l olnud suurem roll MPRIC-koodide kavandamisel ja järelevalves. Komisjonil on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga ühismissioonid, et tagada ELi poliitika rakendamine ja edendamine. Vastastikuse mõistmise memorandum on loonud FRA-le positiivse keskkonna võimalike probleemide tõstatamiseks. Seoses 12 suunisega, mille FRA avaldas 2021. aastal, tõi komisjon järgmised näited selle kohta, kuidas probleemid on lahendatud:
a) Seoses vastuvõtustandarditega riiklikes õigusaktides jälgib komisjon ELi õiguse ülevõtmist kõigis liikmesriikides. MPRIC-riikidega seoses on komisjon õigusaktide selgitamiseks taganud, et võetakse vastu ministrite otsus, millega reguleeritakse MPRIC-riikide standardset töökorda. Selle avaldamine Kreeka ametlikus väljaandes kehtestati toetuslepingu eeltingimusena. Komisjon nõudis kõrgeimal tasandil kirjalikke kinnitusi MPRIC-riikide majutuspiirkondade avatuse kohta, enne kui kiitis heaks nende rahastamise ELi vahenditest.
b) Seoses kaitseriskidega on Kreeka ametiasutused valinud MPRIC-riikide asukoha kohalike geograafiliste, õiguslike ja poliitiliste kaalutluste tõttu väga keeruliseks protsessiks. Komisjon pani rõhku ühistranspordi kättesaadavuse tagamisele linna inimestele, kes elavad äsja ehitatud Samose keskuses. Näiteks kohandati bussiliini nii, et keskust teenindatakse mitme igapäevase ühendusega. Komisjon eeldab, et pärast Lesbose keskuse töölerakendamist võetakse kasutusele sarnane kord.
c) Laagrite rajatiste kohta märkis komisjon, et oluline on meeles pidada, et kogu ELis vastuvõtukeskuste ehitamiseks kasutatavad materjalid ei ole ELi õiguses ette nähtud ja lõppkokkuvõttes on need riiklike ametiasutuste otsustada. Komisjon on siiski teinud intensiivset tööd, et tagada näiteks teatavad vahemaad tarade ja elupiirkondade vahel, ning teinud ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada vastuvõttu ja kaasata elanike potentsiaali, luues omandi- ja kuuluvustunde, mis komisjoni arvates soodustab pingevaba keskkonda. Riikide ametiasutused väidavad, et haavatavate rändajate, näiteks alaealiste või nende seksuaalse sättumuse ja/või sooidentiteedi tõttu ohustatud rändajate kaitseriskide minimeerimiseks on vaja teatavat sisemist tara.
d) Mis puutub varjupaigaõiguse lihtsustamisse, siis MPRIC-lähenemisviis aitab inimestel varjupaika taotleda. Kõigil MPRIC-riiki saabuvatel isikutel on juurdepääs varjupaigamenetlusele ja õigusabile teise astme menetlustes, nagu on sätestatud ELi õiguses.
e) Lastekaitse küsimustes tegi rakkerühm rändeministeeriumiga tihedat koostööd, et tagada alaealiste isikuhooldusõiguse kaotamine riiklikes õigusaktides. 2022. aasta augustis võeti riiklike õigusaktidega vastu eestkosteseadus, mida komisjon ja Kreeka ametiasutused on arutanud alates 2009. aastast. Teine näide on erakorralise suunamise mehhanism, mille töötas välja Kreeka saatjata alaealiste kaitse erisekretär, et jälgida ja jälitada saatjata alaealisi, kelle eest ei ole arvestatud, ning saatjata alaealistele mõeldud sihtotstarbeliste ELi rahastatavate varjupaikade üldine suurenemine.
Läbipaistvuse kohta
Miks on komisjoni veebisaidil märgitud, et kõik MPRIC-koodid on avatud, samal ajal kui
sõltumatud organisatsioonid ja asjaomased Kreeka õigusaktid näitavad, et nad ei ole [5]?
17. Komisjoni veebisaidil on märgitud, et kõik MPRIC-keskused on avatud struktuurid, kuna igas keskuses on identifitseerimis- (avatud), esmase vastuvõtu (avatud) ja väljasaatmiseelsed kinnipidamisasutused (suletud). Kehtestatud on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemid, mis on kindlaks tehtud ka FRA suunistes.
Komisjon on oma veebisaidil avaldanud vastastikuse mõistmise memorandumi MPRICi kohta Lesbosel, kuid ta ei ole avaldanud ühtegi dokumenti, mis käsitleks tema osalemist ülejäänud neljas MPRICis või nende rahastamist. Kas komisjon võiks ombudsmaniga jagada kokkuleppeid, millel põhineb ELi seotus teiste MPRIC-riikidega?
18. Komisjon võtab täielikult teadmiseks vajaduse veebisaiti ajakohastada ja tagada, et üldsusele oleks kättesaadav rohkem teavet. See on käimasolev ja arutlusel olev töö.
Arvestades võimalust luua MPRIC-koode teistes liikmesriikides, on
Komisjon kaalus pagulaste registreerimisel ja vastuvõtmisel laagrilaadsetele struktuuridele väärikamaid alternatiive?
19. Vastastikuse mõistmise memorandum vastuvõtutingimuste kohta Lesbosel koostati konkreetses kontekstis ja see ei ole eeltingimus selleks, et komisjon saaks toetada vastuvõturajatisi eri liikmesriikides. MPRIC-riigid on Kreeka riigipõhised ning tulenevad esmase vastuvõtu süsteemist ja ELi-Türgi avaldusest. Komisjon tegeleb rände haldamisega paljudes eri liikmesriikides, kuid see ei tähenda, et MPRIC-koodid taasluuakse teistes piiripunktides. Komisjon juhtis tähelepanu praegusele vastuvõtuprobleemile ELis üldiselt, viidates olukorrale Belgias, Madalmaades ja Iirimaal, ning toetab liikmesriike piisavate vastuvõtutingimuste ja -suutlikkuse säilitamisel.
Koosoleku kokkuvõte
Uurimisrühm tänas komisjoni esindajaid nende aja ja esitatud selgituste eest. Komisjon nõustus vastama kõigile täiendavatele küsimustele kirjalikult. Koosolek lõppes.
Brüssel/Strasbourg, 15. detsember 2022
Marta Hirsch-Ziembinska
Peanõunik harta järgimise küsimustes
[1] Euroopa Ombudsmani rakendussätete artikli 4 lõige 8.
[2] Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraat, rände ja siseasjade peadirektoraat, struktuurireformi tugiteenistus (nüüd struktuurireformide toe peadirektoraat)
[3] EUAA eelkäija oli sel ajal Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO).
[4] Rände ja siseasjade peadirektoraat on pakkunud operatiivtuge lähetuste kaudu Itaaliasse alates 2016. aastast, Hispaaniasse ja Küprosele alates 2017. aastast ning Poolasse, Tšehhi Vabariiki, Slovakkiasse, Ungarisse ja Rumeeniasse alates Venemaa agressiooni algusest Ukrainas.
[5] Kreeka õiguses kirjeldatakse rajatisi kui „suletud kontrolli all olevaid keskusi” (Κλειστές Ελεγχόμενες Δομές). Vt Kreeka seaduse 4375/2016 (viimati muudetud seadusega 4825/2021) artikli 8 lõige 4.