Strasbourg, 24. juuli 2017

Strateegiline algatus SI/7/2017/JN, mis käsitleb määruse (EÜ) nr 1005/2009 (osoonikihti kahandavate ainete kohta) artikli 28 (kontrollide juhtimine) rakendamist

Lugupeetud juhataja

Euroopa Liit on kliimamuutuste vastu võitlemise poliitikas maailmas juhtival kohal. EL on pühendunud Pariisi kokkuleppe elluviimisele. ELi lubaduste saavutamise nurgakivi on seega meie keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine. Liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ eesmärk on maksimeerida ELi keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu, parandades nende rakendamist (artikli 2 lõike 1 punkt d).

 Osoonikihi kaitse on olnud rahvusvahelise tähtsusega küsimus juba mitu aastakümmet. Osoonikihti kahandavate ainete kõrvaldamine on väga oluline nii osoonikihi kaitsmiseks kui ka kliimamuutustega võitlemiseks üldisemalt. Määruses (EÜ) nr 1005/2009 ^[1] osoonikihti kahandavate ainete kohta (edaspidi „määrus”) on sätestatud Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kohustused inspekteerimise valdkonnas.[2] Hästi toimiv inspekteerimiskord on määruse nõuete täitmise tagamiseks kahtlemata väga oluline.

Olen otsustanud uurida praegu kehtiva kontrollikorra tõhusust, eelkõige komisjoni osalemist määruse (EÜ) nr 1005/2009 artikli 28 rakendamises. Samal ajal kutsun oma kolleege Euroopa ombudsmanide võrgustikus üles uurima, kuidas riiklikud või piirkondlikud ametiasutused artiklit 28 oma liikmesriikides rakendavad. Sellega seoses märgin, et komisjon leidis oma 2007. aasta teatises [3] puudusi kontrollisüsteemis. Ma ei ole suutnud leida ühtegi üksikasjalikku järelaruannet, mis käsitleks neid küsimusi.

Oma algatuses oleksin tänulik, kui komisjon vastaks kättesaadava teabe ulatuses järgmistele küsimustele:

1) Kuidas rakendavad komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused määruse artiklit 28?

2) Määruses on sätestatud, et kontrollide üle otsustamisel peaksid pädevad asutused järgima riskipõhist lähenemisviisi. Millal, millistel alustel ja millistel tingimustel viivad liikmesriigid kontrolle läbi? Millal, mis alustel ja millistel asjaoludel kasutab komisjon oma õigust nõuda liikmesriikidelt kontrollide tegemist?

3) Kas komisjon on kasutanud oma ametnike võimalust osaleda kontrollides ja abistada liikmesriikide ametiasutusi nende ülesannete täitmisel? Kui jah, siis palun esitage üksikasjad.

4) Mida on komisjon seni teinud, et täita oma kohustust „võtta asjakohaseid meetmeid, et edendada piisavat teabevahetust ja koostööd riiklike ametiasutuste vahel ning riiklike ametiasutuste ja komisjoni vahel“? Kuidas teabevahetus praktikas toimib?

5) Kontrolli läbiviimise kohta:

· Kuidas tagavad komisjon ja liikmesriikide ametiasutused, et kontrollid on põhjalikud ja tõhusad?

· Kuidas tagatakse ELi põhiõiguste hartas [4] sätestatud ettevõtjate põhiõiguste austamine?

6) Kuidas tagavad komisjon ja liikmesriikide ametiasutused kontrollide piisavad järelmeetmed?

7) Kuidas tagavad komisjon ja liikmesriigid kontrollide ning eelkõige nende kavandamise ja aruandluse läbipaistvuse, nagu on kavandatud soovituses 2001/331 [5]?

Oleksin tänulik, kui saadaksite komisjonile vastuse kolme kuu jooksul alates käesoleva kirja kuupäevast. Võin avaldada komisjoni vastuse oma veebisaidil ja anda huvitatud kolmandatele isikutele võimaluse esitada märkusi.

Loodan, et see algatus aitab muuta kontrollisüsteemi, mille eest EL ja liikmesriikide haldusasutused ühiselt vastutavad, praktikas tõhusamaks. Kuigi käesolev algatus piirdub määrusega (EÜ) nr 1005/2009, võivad järeldused olla asjakohased ka muude keskkonnaõiguse valdkondade puhul.

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

[1] ELT L 286, 31.10. 2009, lk 1.

[2] Artikkel 28 on sõnastatud järgmiselt: „1. Liikmesriigid kontrollivad riskipõhist lähenemisviisi järgides ettevõtjate vastavust käesolevale määrusele, sealhulgas kontrollitavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete importi ja eksporti. Liikmesriikide pädevad asutused viivad läbi uurimised, mida komisjon peab käesoleva määruse alusel vajalikuks.

2. Komisjoni ametnikud abistavad komisjoni ja selle liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul, mille territooriumil uurimine toimub, kõnealuse asutuse ametnikke nende ülesannete täitmisel.

3. Komisjon võib talle käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmisel saada kogu vajaliku teabe liikmesriikide valitsustelt ja pädevatelt asutustelt ning ettevõtjatelt. Ettevõtjalt teabe taotlemisel edastab komisjon samal ajal taotluse koopia selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil on ettevõtja asukoht.

4. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, et edendada piisavat teabevahetust ja koostööd riiklike ametiasutuste vahel ning riiklike ametiasutuste ja komisjoni vahel.

Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid, et kaitsta käesoleva artikli alusel saadud teabe konfidentsiaalsust.

5. Teise liikmesriigi taotlusel võib liikmesriik kontrollida või uurida ettevõtjaid, keda kahtlustatakse kontrollitavate ainete ebaseaduslikus veos ja kes tegutsevad selle liikmesriigi territooriumil.”

[3] Vt komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele soovituse 2001/331/EÜ (milles sätestatakse liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded) läbivaatamise kohta, KOM(2007) 707 lõplik.

[4] Peamiselt äriruumide ja teabevahetuse kaitse (artikkel 7), vara kaitse (artikkel 17), võrdsus ja mittediskrimineerimine (artiklid 20–21), menetlusõigused (artikkel 41 ja artiklid 47–48).

[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2001/331, millega nähakse ette liikmesriikides teostatava keskkonnajärelevalve miinimumnõuded, EÜT L 118, 27. 4. 2001. aasta, lk 41.