Lugupeetud hr S.
Te esitasite 5. märtsil 1997 Euroopa ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses konkursiga COM/D/577, mille eesmärk oli koostada autojuhtide reservnimekiri.
aprillil 1997 saatsite ombudsmanile kirja, et selgitada oma kaebuse täpset olemust.
30. juunil 1997 edastasin Teie kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 8. septembril 1997 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. oktoobril 1997 sain Teie märkused komisjoni arvamuse kohta.
Teie tähelepanekute põhjal otsustasin jätkata teie kaebuse uurimist ja 19. märtsil 1998 palusin komisjonilt teist arvamust.
mail 1998 sain komisjonilt teise arvamuse, mille edastasin teile. Sain Teie märkused kätte 26. juunil 1998.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja on Belgia kodanik, kes osales 1988. aastal Euroopa Komisjoni korraldatud konkursil COM/D/577. Ta oli konkursil edukas ja tema nimi oli kantud reservnimekirja võimaliku alalise ametikoha jaoks komisjonis. Reservnimekirja kehtivust, mis oli algselt ette nähtud kuni 31. detsembrini 1988, pikendati igal aastal kuni 31. detsembrini 1996.
Kaebuse esitaja esitas kaks peamist väidet: esiteks ei teavitatud teda reservnimekirja pikendamisest 1996. aasta lõpus ja teiseks diskrimineeriti teda võrreldes teiste, peamiselt uutest liikmesriikidest pärit kandidaatidega. Kaebuse esitaja rõhutas, et ta on olnud üheksa aastat reservnimekirjas ja et teda ei ole kunagi kutsutud komisjoni alalisele ametikohale.

Nõue

Komisjoni esimene arvamus
Seoses kaebuse esitaja esimese väitega juhtis komisjon tähelepanu sellele, et reservnimekirja pikendati igal aastal 31. detsembrist 1988 kuni 31. detsembrini 1996 ning et kaebuse esitajat teavitati sellest iga kord. Kui komisjon otsustas loetelu pärast 31. detsembrit 1996 mitte pikendada, ei olnud enam põhjust kaebuse esitajat teavitada.
Kaebuse esitaja teise väite kohta märkis komisjon, et konkursi edukalt läbinud isikud liigitati reservnimekirja tähestikulises järjekorras ja teeneid arvestamata. Ta tuletas samuti meelde, et reservnimekirja kandmine ei anna isikule õigust töölevõtmiseks. Töölevõtmine toimub vastavalt teenistuse vajadustele.
Kaebuse esitaja märkused
Kaebuse esitaja kritiseeris komisjoni väidet, et konkursi edukalt läbinud isikud liigitati tähestikulises järjekorras ja teeneid arvestamata. Ta märkis, et selline toimimisviis on meelevaldne.
Ta mainis ka, et kaks isikut võeti komisjoni tööle autojuhtidena, kuigi need isikud olid edukad teise institutsiooni korraldatud konkursil teise kvalifikatsiooni saamiseks.
Kaebuse esitaja väidete põhjal otsustas ombudsman uurimist jätkata. Ta palus komisjonil selgitada oma valikukriteeriume reservnimekirja kantud kandidaatide suhtes.

Muud nõuded

Komisjoni teine arvamus
Komisjon märkis kõigepealt, et reservnimekirja liigitamine tähestikulises järjekorras ei ole valikukriteerium. Ta märkis, et tähestikulise järjestuse eesmärk on tagada, et töölevõtmine toimuks ainult vastavalt teenistuse vajadustele.
Institutsioon rõhutas, et töölevõtmise menetlus viidi läbi vastavalt personalieeskirjade artiklile 27, milles on sätestatud, et:

„Töölevõtmise eesmärk on saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse ühenduste liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt.

Ametnikud valitakse rassi, usutunnistuse või soo alusel.

Ühtegi ametikohta ei reserveerita ühegi konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Erandina artikli 27 lõikest 3 mainis komisjon määrust 626/95, mis käsitleb uute liikmesriikide kodanike töölevõtmist.
Kaebuse esitaja märkused
Kaebuse esitaja jäi ombudsmanile esitatud kaebuse juurde.

Otsus

1. Teabe puudumine reservnimekirja pikendamise kohta
1.1. Kaebuse esitaja väitis, et teda ei teavitatud reservnimekirja pikendamisest pärast 1996. aasta detsembrit. Komisjon vastas, et kaebuse esitajat sellest ei teavitatud, sest ta otsustas nimekirja kehtivuse 1996. aasta detsembris lõpetada.
1.2. Komisjoni esitatud teabe põhjal leiab ombudsman, et kaebuse selle aspekti suhtes ei ole vaja uurimist jätkata.
2. Väited teiste kandidaatide diskrimineerimise kohta
2.1. Kaebuse esitaja oli üheksa aastat reservnimekirjas ja väitis, et teda diskrimineeriti võrreldes teiste tööle võetud kandidaatidega. Komisjon vastas, et reservnimekirja kandmine ei anna isikule õigust töölevõtmiseks. Komisjon viitas oma töölevõtmise menetluses suunisena ka personalieeskirjade artiklile 27 ning määrusele 626/95, millega kehtestatakse uute liikmesriikide kodanike töölevõtmise suhtes kohaldatavad eri- ja ajutised meetmed.
2.2. Ombudsman uuris nii kaebuse esitaja kui ka komisjoni esitatud argumente. Ta ei ole leidnud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et komisjon oleks kaebuse esitajat diskrimineerinud või käitunud tema suhtes meelevaldselt. Seega näib, et komisjon ei ole kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli toime pannud.
Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu otsustas ombudsman juhtumi lõpetada.
Lugupidamisega,
Jacob SÖDERMAN
cc:
J. SANTER, Euroopa Komisjoni president
J-C EECKHOUT, komisjoni peasekretariaadi direktor