Strasbourg, 6. detsember 2007

Lugupeetud hr X

oktoobril 2006 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni delegatsiooni vastu Ugandas seoses Uganda eluslooduse ameti tehnilise nõuniku pikaajalise ametikoha täitmise protsessiga.

9. novembril 2006 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 11. veebruaril 2007. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 30. märtsil 2007.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

2005. aasta detsembris kandideeris kaebuse esitaja pikaajalisele tehnilise nõuniku ametikohale Uganda eluslooduse ametis (Uganda Wildlife Authority, UWA), mida rahastab Euroopa Arengufond. Pärast kolme väljavalitud kandidaadiga 26. aprillil 2006 toimunud vestlust teatas UWA direktor kaebuse esitajale suuliselt, et ta on parim kandidaat. Euroopa Komisjoni delegatsioon Ugandas (edaspidi „delegatsioon“) otsustas siiski hiljem, et teise koha saanud kandidaat tuleks tööle võtta, kuna kaebuse esitajal oleks pidanud olema esialgu keelatud sellele ametikohale kandideerida, kuna tal oli juba olnud töökoht UWAs ajutise teenistujana. (Kaebuse esitajal oli kõigepealt kaheaastane leping tehnilise nõustajana kuni 2005. aasta oktoobrini ja seejärel sai ta lühiajalise lepingu kolmeks kuuks, mida hiljem pikendati nelja kuu võrra kuni 1. aprillini 2006.) Kaebuse esitaja lisas, et kui delegatsioon palus tal 2005. aasta novembris aidata koostada pikaajalise ametikohaga seotud töölevõtmisdokumente, teatas ta delegatsioonile, et ta soovib sellele ametikohale kandideerida, ning leidis seetõttu, et teda ei tohiks nimetatud dokumentide koostamisse kaasata. Delegatsioon kiitis tema kaalutluse heaks ja kinnitas selle ning seega ei osalenud ta ettevalmistustöös. Kaebuse esitaja väitis, et kuna ta oli teadlik oma kavatsusest sellele ametikohale kandideerida, oleks delegatsioon pidanud teda teavitama, et lühiajalise lepingu (mis kestis 2006. aasta aprillini) vastuvõtmine takistaks tal automaatselt kandideerimast ja saamast pikaajalist ametikohta.

12. juulil 2006 saatis kaebuse esitaja delegatsioonile kirja ja esitas oma kaebused seoses pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale töölevõtmise protsessiga. Delegatsioon vastas kaebuse esitajale 5. oktoobri 2006. aasta kirjaga, käsitledes tema tõstatatud küsimusi.

Kaebuse esitaja ei olnud vastusega rahul ja esitas käesoleva kaebuse ombudsmanile 10. oktoobril 2006.

Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et:

1. delegatsioon ei ole talle teatanud, et lühiajalise lepingu vastuvõtmine takistaks tal automaatselt kandideerimast ja saamast pikaajalist ametikohta Uganda eluslooduse ametis;
2. delegatsioon ei ole esitanud selget ja arusaadavat põhjendust tema kandidatuuri tagasilükkamise kohta;
3. delegatsioon püüdis teda enne intervjuud värbamisprotsessist välja jätta.

Nõue

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses tuletas komisjon kõigepealt meelde juhtumi tausta, selgitades, et 18. novembril 2005 sõlmiti tehnilise abi leping Uganda Vabariigi valitsuse (keda esindas riiklik eelarvevahendite käsutaja) kui hankija ja kaebuse esitaja kui töövõtja vahel. Lepingut rahastati 8. Euroopa Arengufondi (edaspidi „fond”) vahenditest vastavalt Uganda valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahel 25. märtsil 2003 sõlmitud STABEXi 1999. aasta ülekannete kasutamisega seotud vastastikuste kohustuste raamistikule. Lepingu sõlmimist ja täitmist reguleerib seega 15. detsembri 1989. aasta Lomé IV konventsioon (1). Lomé IVbis konventsiooni kohases komisjoni ja AKV riikide vahelises volituste jaotuse süsteemis piirdub komisjoni roll lepingutega seoses pädeva asutuse tehtud otsuste rahastamise ja kinnitamisega. Komisjon saab lepingu seisukohast tegutseda üksnes Lomé IVbis konventsiooni artiklites 311 ja 317 kirjeldatud pädevuse piires. Finantsilisest seisukohast peab komisjon tagama fondi vahendite usaldusväärse haldamise ja seetõttu kohaldatakse tema suhtes fondi suhtes kohaldatavas finantsmääruses (2) sätestatud kontrollikohustusi.

Ugandas on mis tahes Euroopa Arengufondi projekti või programmi puhul nii riiklik eelarvevahendite käsutaja kui ka pädev asutus rahandus-, planeerimis- ja majandusarengu ministeerium. Riigikontroll vastutab iga järgneva lepingu ettevalmistamise, läbirääkimise ja sõlmimise eest ning võib vastavalt Lomé IVbis konventsiooni artiklile 312 delegeerida osa oma ülesannetest. Euroopa Komisjoni delegatsiooni (edaspidi „delegatsioon”) roll Ugandas piirdub selle kontrollimisega, kas menetlusi on nõuetekohaselt järgitud, ning riikliku eelarvevahendite käsutaja (või pädeva asutuse) vastuvõetud otsuse kinnitamisega või kinnitamata jätmisega.

Lühiajalise lepingu sätete kohaselt töötas kaebuse esitaja 18. novembrist 2005 kuni 1. aprillini 2006 Uganda eluslooduse ameti (UWA) lühiajalise tehnilise nõustajana. Tema lepingut rahastati fondist ELi rahastatud erasektorile suunatud programmi raames (projekti viide: SX99/15). Tema ülesande üldine eesmärk oli suurendada UWA suutlikkust planeerida ja teenida turismist tulu ning hallata sidemeid erasektoriga. Üks tema konkreetsetest ülesannetest oli „abistada UWAd ELi rahastatavate praeguste ja tulevaste toetusprogrammide kavandamisel, rakendamisel ja järelevalves”(3). Lisaks pidi kaebuse esitaja koostama värbamisdokumendid pikaajalise ajutise teenistuja ametikoha jaoks, mis oli osa samast projektist kui tema lühiajaline ametikoht. Komisjon märkis sellega seoses, et lühiajalise lepingu eritingimuste artiklist 1 ja pikaajalise lepingu eritingimuste artiklist 1 nähtus, et need kaks lepingut olid osa samast programmist pealkirjaga „ELi toetus erasektorile suunatud suutlikkuse suurendamise ja programmi arendamise edendamiseks [UWA-s]”. Pärast seda, kui kaebuse esitaja oli allkirjastanud oma lepingu lühiajalise eksperdina UWAs, saatis ta 2005. aasta novembris delegatsioonile e-kirja, milles teatas mitteametlikult oma kavatsusest osaleda pikaajalise ajutise teenistuja ametikoha hankemenetluses. Delegatsioon vastas 25. novembri 2005. aasta e-kirjaga, et kaebuse esitaja ei peaks osalema asjaomaste dokumentide ettevalmistamises.

Pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale töölevõtmise protsess kuulutati välja 21. detsembril 2005 ja kaebuse esitaja esitas oma taotluse riigikontrollile 21. veebruaril 2006. Hindamiskomisjon viis 21. aprillil 2006 läbi intervjuud kolme väljavalitud kandidaadiga, sealhulgas kaebuse esitajaga. Kuigi värbamisprotsessi tulemusi kandidaatidele ei edastatud, väitis kaebuse esitaja, et teda teavitati sellest, et ta jäetakse värbamisprotsessist välja. Seetõttu vaidlustas ta selle otsuse delegatsiooni ja UWA tegevdirektoriga ning palus eelarvevahendite käsutajal töölevõtmise protsess halduskorras läbi vaadata. Samuti palus ta ombudsmanil seda küsimust uurida.

Kaebuse esitaja kaebuste ja kohalikus kontekstis toimunud muutuste tõttu tekkisid eelarvevahendite käsutajal pikaajalise tehnilise abi ametikohale värbamisel märkimisväärsed viivitused. Seetõttu otsustas eelarvevahendite käsutaja 14. novembril 2006 delegatsioonile saadetud kirjas i) pakkumuse tühistada ja ii) alustada seda uuesti uue pädevusega, võttes arvesse muutunud konteksti. Delegatsioon nõustus selle ettepanekuga.

Riigikontroll teavitas 14. detsembri 2006. aasta kirjas pakkujaid, sealhulgas kaebuse esitajat UWA pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale töölevõtmise menetluse tühistamisest. Kaebuse esitajat teavitati 8. detsembri 2006. aasta e-kirjaga ka sellest, et Uganda valitsus soovib võtta 12 kuuks tööle uue tehnilise eksperdi ELi toetatava programmi jaoks. Kaebuse esitaja kinnitas 8. detsembri 2006. aasta e-kirjaga oma huvi ametikoha vastu.

Kaebuse esitaja väidete kohta esitas komisjon kokkuvõtlikult järgmised märkused.

Väide, et delegatsioon ei ole talle teatanud, et lühiajalise lepingu vastuvõtmine takistaks tal automaatselt kandideerimast ja saamast pikaajalist ametikohta Uganda eluslooduse ametis

Komisjon tuletas meelde, et pärast lühiajalise ajutise teenistuja ametikoha lepingu allkirjastamist saatis kaebuse esitaja viivitamata delegatsioonile e-kirja, milles teatas mitteametlikult oma kavatsusest kandideerida pikaajalisele ametikohale. Sellega seoses märkis komisjon esiteks, et kaebuse esitaja e-kiri pärineb 2005. aasta novembrist ja et sel ajal ei olnud pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale värbamise protsess veel alanud. Teiseks oleks kaebuse esitaja pidanud tõstatama nii lühiajalise kui ka pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale sobivuse küsimuse pädevas asutuses, mis oli riiklik eelarvevahendite käsutaja, mitte delegatsioon. Kolmandaks sõltub huvide konflikti võimalus suurel määral faktilistest asjaoludest, mida konkurentsiasutus peab igal üksikjuhul eraldi arvesse võtma. Seetõttu ei saa kunagi öelda, et võimalik huvide konflikti olukord tooks kaasa automaatse tõkke, nagu väitis kaebuse esitaja. Selleks et avaliku sektori hankija saaks võimaliku huvide konflikti olukorda vajalikul määral hinnata, on eritingimuste artikli 46 lõikes 3 sätestatud, et eritingimused sisalduvad nii kaebuse esitaja lühiajalise ajutise teenistuja ametikoha lepingus kui ka pikaajalise ajutise teenistuja ametikoha hanketoimikus, tingimusel et „kandidaadi või pakkumuse esitamisel peab taotleja või pakkuja kinnitama, et tal ei ole võimalikku huvide konflikti ning et tal ei ole erilist seost teiste pakkujate või projektiga seotud isikutega. Kui selline olukord tekib lepingu täitmise ajal, peab töövõtja hankijat sellest viivitamata teavitama.„Kuna huvide konflikti tekkimise tõenäosus on suurem, kui pakkuja esitab pakkumuse projekti või programmi kohta, millega ta oli varem seotud, on mõlemad eritingimused (artikli 46 lõige 1; 46.2 ja 46.3) ning kaebuse esitaja lühiajalise tehnilise abi ametikoha lepingu üldtingimustes (artikli 12 lõige 2) on sätestatud, et „välja arvatud hankija kirjalikul loal, keelatakse konsultandil ja mis tahes muul töövõtjal või tarnijal, kellega konsultant on seotud või seotud, teha projektiga seotud ehitustöid, tarnida asju või osutada muid teenuseid mis tahes viisil, sealhulgas korraldada hankeid projekti mis tahes osa jaoks.“Kaebuse esitaja ei ole kunagi taotlenud avaliku sektori hankijalt sellist kirjalikku luba, mis oleks võimaldanud tal esitada pakkumus pikaajalise tehnilise abi ametikohale.

Kui pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale värbamise protsess käivitati, oli kaebuse esitaja lühiajaline ajutine teenistuja UWAs. Tema lepingu traditsioonilistest omavahenditest nähtub, et ta võeti tööle spetsiaalselt selleks, et aidata UWA-l kavandada, rakendada ja jälgida praegusi ja tulevasi ELi rahastatavaid toetusprogramme. Kaebuse esitajal oleks seega võinud olla eelis teiste kandidaatide ees, kuna tal olid selged ja üksikasjalikud teadmised uutest programmidest ja konkreetsetest ettevõetavatest tegevustest, mille ta oli välja töötanud. Seetõttu oleks kaebuse esitaja pidanud teadma, et tema suhtes kohaldatakse lühiajalise lepingu eetikaklausleid ning et sama projekti tulevaste ülesannete puhul võib tekkida huvide konflikt. Seetõttu oleks ta pidanud küsima avaliku sektori hankijalt kirjalikku luba oma kandidatuuri esitamiseks kõnealusele pakkumusele. Igal juhul, võttes arvesse pädevuse jaotust fondist rahastatavate projektide raames, on vastavalt Lomé IVbis konventsiooni artikli 313 lõike 1 punktidele b ja d pakkumuste hindamise või selle kontrolli tulemuste kindlaksmääramise pädevus ainult riiklikul eelarvevahendite käsutajal.

Nendel põhjustel ja pidades eelkõige silmas asjaolu, et automaatseid tõkkeid ei ole, ei olnud delegatsioonil kohustust kaebuse esitajat teavitada, et lühiajalise lepingu vastuvõtmine takistaks tal automaatselt kandideerimast ja saamast pikaajalist ametikohta Uganda eluslooduse ametis.

Väide, et delegatsioon ei ole kaebuse esitaja kandidatuuri tagasilükkamist selgelt ja arusaadavalt põhjendanud

Komisjon tuletas meelde, et kaebuse esitaja väitis, et sai hindamisprotsessi tulemustest teada ühe hindamiskomisjoni hääleõigusliku liikme kaudu. Sellega seoses rõhutas komisjon, et hindamiskomisjon esitab avaliku sektori hankijale üksnes soovituse. Kuni avaliku sektori hankija ei ole lõplikku otsust teinud, ei ole värbamismenetlus lõpule viidud ning hindamiskomisjoni ja avaliku sektori hankija sisearutelud enne lepingu sõlmimise otsust ei anna pakkujatele õigusi ja peaksid jääma konfidentsiaalseks. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kui kaebuse esitaja suudab oma väidet põhjendada, kujutab see endast pakkumismenetluse konfidentsiaalsuse tõsist rikkumist, kuna EAFi EÜ välisabi lepingute sõlmimise menetluste praktilise juhendi (edaspidi „EAFi praktiline juhend“) artikli 3 lõike 3 punktis 9.2 on sätestatud, et „kõik hindamiskomitee liikmed ja vaatlejad peavad allkirjastama erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni. Enne lepingu allkirjastamist avaliku sektori hankija poolt ei tohi avaldada teavet lepingu sõlmimisega seotud läbivaatamise, selgitamise, hindamise või otsuste kohta." Lisaks on EAFi praktilise juhendi eetikaklausli artiklis 2.4.13 sätestatud: „kandidaadi või pakkuja mis tahes katse saada konfidentsiaalset teavet, sõlmida konkurentidega ebaseaduslikke kokkuleppeid või mõjutada hindamiskomisjoni või hankijat pakkumuste läbivaatamise, selgitamise, hindamise ja võrdlemise käigus toob kaasa tema kandidatuuri või pakkumuse tagasilükkamise ning võib kaasa tuua halduskaristusi.” Lõpuks tuleb arvesse võtta ka seda, et EAFi praktilise juhendi artiklis 2.3.6 sätestatud ausa konkurentsi põhimõte näeb ette, et „huvide konflikti vältimiseks tuleb kõik ettevõtjad (sealhulgas samasse õiguslikku kontserni kuuluvad ettevõtjad, sama konsortsiumi teised liikmed ja alltöövõtja) või eksperdid, kes osalevad projekti ettevalmistamises, selle ettevalmistustöö põhjal pakkumismenetlustest kõrvale jätta.”

Komisjon lisas, et avaliku sektori hankija otsustas lõpuks asjaomase väljavalimismenetluse tühistada ning et kõik enne lõpliku otsuse tegemist toimunud sisearutelud ja hindamised ei toonud kaasa mingeid tagajärgi. Komisjon tuletas samuti meelde, et delegatsiooni pädevus piirdub pädeva asutuse otsuse kinnitamisega, kui leitakse, et asjakohaseid menetlusi on järgitud.

Väide, et delegatsioon püüdis kaebuse esitajat värbamisprotsessist välja jätta enne tema vestluse toimumist

Sellega seoses märkis komisjon, et avaliku sektori hankija suhtes ei kohaldata mingeid tähtaegu ning ta võib igal ajal ja seega kuni hankemenetluse lõpuni kõrvaldada kandidaadi tema poolt eeldatavalt saadud ebaõiglase eelise tõttu. Eeldusel, et kõnealune töölevõtmise menetlus oli edukas ja päädis lepingu sõlmimisega (quod non), ei oleks asjaolu, et kaebuse esitajal lubati vestlustel osaleda, takistanud avaliku sektori hankijat tegemast otsust kõrvaldada ta hankemenetlusest võimaliku huvide konflikti tõttu. Käesoleval juhul ei ole aga avaliku sektori hankija sellist lõplikku otsust teinud, kuna töölevõtmise protsess tühistati. Kaebuse esitaja peaks olema teadlik asjaolust, et töölevõtmise menetluses osalemine ei anna pakkujale täitmisele pööratavat õigust lepingu sõlmimisele. Lisaks on EAFi praktilise juhendi artiklis 2.4.12 sätestatud, et „hankija võib enne lepingu allkirjastamist hanke tühistada või hankemenetluse tühistada, ilma et taotlejatel või pakkujatel oleks õigus nõuda hüvitist. Tühistamine võib toimuda näiteks juhul, kui menetluses on esinenud eeskirjade eiramisi, eelkõige juhul, kui need on takistanud ausat konkurentsi (...). Avaliku sektori hankija ei vastuta ühelgi juhul mis tahes kahju eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, saamata jäänud tulu eest, mis on mis tahes viisil seotud pakkumuse tühistamisega.”

Komisjon võttis oma arvamuse kokku, märkides, et ta on tunnistanud, et pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale värbamise protsessi viivitused on mõjutanud teenuslepingu täitmist ning et seetõttu on delegatsioon kiitnud heaks kõnealuse värbamismenetluse tühistamise, nagu nõudis riiklik eelarvevahendite käsutaja.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde ja esitas kokkuvõtlikult järgmised märkused.

Komisjoni arvamuses ei viidatud tema varasemale tööle UWAga projekti SX99/01 raames, mille käigus ta osutas UWA-le 10 kuu jooksul tehnilise abi teenuseid. Leping sõlmiti 12. oktoobril 2005. Turismi-, kaubandus- ja tööstusministeeriumi poolt Riigikontrollile esitatud taotluse alusel paluti tal jääda UWAsse, et jätkata algse projekti töökava rakendamist, mis võeti vastu projekti SX99/15 kanalilepingu tööprogrammina. Tema lühiajaline leping projekti SX99/15 raames ei hõlmanud teda ühessegi projekti projekteerimistöösse, kuna kanalite loomise leping oli juba heaks kiidetud; samuti ei nõudnud ta, et ta koostaks „pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale töölevõtmise dokumendid”, nagu komisjon oma arvamuses märkis. Ta andis nõu ainult uue projekti esimese aasta eelarvestuse koostamisel.

Kui delegatsioon palus kaebuse esitajal koostada projekti SX99/15 raames pikaajalise tehnilise abi ametikoha töölevõtmise dokumendid, vastas kaebuse esitaja, et seda ei tohiks temalt nõuda, kuna ta kavatseb sellele ametikohale kandideerida. Tegelikult oli see töö, mida ta oli juba teinud. Ta oli teadlik, et kui ta oleks aidanud dokumente koostada, oleks eetikareegleid selgelt rikutud. Pärast delegatsioonis peetud kõrgetasemelisi konsultatsioone teavitati teda, et ta ei tohiks tõepoolest selle koostamisse sekkuda. Delegatsioon ei esitanud siiski vastuväiteid tema võimaliku ametikohale kandideerimise kohta ning seetõttu ei pidanud ta vajalikuks taotleda kirjalikku luba eetikaklauslite artikli 46 alusel. Lisaks ei nõudnud delegatsioon sellist luba enne, kui talle pakuti projekti SX99/15 raames lepingut, vaatamata tema varasemale tööle UWA juures projekti SX99/01 raames. Seega ei tundunud olevat vajalik saada sellist luba teise töölepingu jaoks projekti SX99/15 raames, mis koosnes identsetest projekti rakendamise ülesannetest. Pikaajalisele ametikohale ametliku kandideerimisavalduse esitamisest 20. veebruaril 2006 kuni vestluseni 26. aprillil 2006 ei saanud ta delegatsioonilt ega eelarvevahendite käsutajalt mingit teavet selle kohta, et selline luba on nõutav. Ta oli arvamusel, et sellist luba ei ole vaja, sest puudub huvide konflikti olukord, ning tema kuulumine eelvaliku läbinud kandidaatide hulka kinnitas tema veendumust, et ta on nõuetele vastav kandidaat. Lisaks ei lisatud sellekohast klauslit ametikoha kuulutusesse, hoolimata asjaolust, et delegatsioon oli teadlik oma kavatsusest kandideerida. Lisaks kutsuti teda hiljuti üles väljendama huvi sama pikaajalise ametikoha vastu ning 22. veebruaril 2007 intervjueeris teda hindamiskomisjon. Samuti ei palutud tal esitada luba huvide konflikti olukorra kohta ning seda küsimust ei tõstatatud ei vestlusel ega pärast seda.

Komisjoni arvamuses ei käsitletud ka küsimust, et delegatsioon ei olnud esitanud selget ja arusaadavat põhjendust tema pikaajalisele ametikohale kandideerimise tagasilükkamise kohta. Peale selle ei teatatud talle kunagi tema kandidatuuri tagasilükkamisest pärast tema vestlust hindamiskomisjoniga 26. aprillil 2006.

Lisaks jäeti komisjoni arvamuses käsitlemata tema väide, et delegatsioon on püüdnud teda enne intervjuud värbamisprotsessist välja jätta. Tegelikult nõudis delegatsiooni esindaja, et teda ei lubataks vestlusele ja seetõttu lükati vestlused ühe tunni võrra edasi, kuni valitses üksmeelne seisukoht, et teda tuleks küsitleda.

Kaebuse esitaja lõpetas oma märkused väitega, et tema perekond on kannatanud erakordse stressi all väidetava haldusomavoli tõttu, mis on viimase 12 kuu jooksul tõsiselt häirinud nende elu ja tervist ning põhjustanud neile ka rahalist kahju.

Otsus

1 Väide, et Euroopa Komisjoni delegatsioon Ugandas ei teavitanud kaebuse esitajat sellest, et lühiajalise lepinguga nõustumine takistaks tal automaatselt kandideerimast ja saamast pikaajalist ametikohta Uganda eluslooduse ametis

1.1 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et Euroopa Komisjoni delegatsioon Ugandas (edaspidi "delegatsioon") ei teavitanud teda sellest, et lühiajalise lepingu vastuvõtmine takistaks tal automaatselt kandideerimast ja saamast pikaajalist ametikohta Uganda eluslooduse ametis (Uganda Wildlife Authority, edaspidi "UWA").

1.2 Oma arvamuses lükkas komisjon selle väite tagasi ja märkis, et kaebuse esitaja oleks pidanud tõstatama oma abikõlblikkuse küsimuse avaliku sektori hankijas, kes oli nii lühiajalise kui ka pikaajalise tehnilise nõustaja ametikoha puhul riiklik eelarvevahendite käsutaja, mitte delegatsioon. Komisjon tuletas meelde, et kaebuse esitaja lühiajalise lepingu eritingimuste artikli 46 kohaselt tuleb võimaliku huvide konflikti korral saada konkurentsiasutuse eelnev kirjalik luba. Kaebuse esitaja, olles allkirjastanud lühiajalise ajutise teenistuja lepingu, oleks pidanud teadma, et tema suhtes kohaldatakse tema eetikaklausleid ja et sama projekti tulevaste ülesannete puhul võib tekkida võimalik huvide konflikt. Seetõttu oleks ta pidanud taotlema pädevalt asutuselt kirjalikku luba, et osaleda UWA pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale värbamise protsessis. Kaebuse esitaja ei ole aga konkurentsiasutuselt sellist kirjalikku luba kunagi taotlenud. Komisjon lisas, et võimalik huvide konflikti olukord sõltub faktilistest asjaoludest, mida konkurentsiasutus peab igal üksikjuhul eraldi hindama, ning et seetõttu ei tähenda võimalik huvide konflikti olukord kandidaatide osalemise automaatset takistamist. Komisjon märkis, et eespool nimetatud põhjustel ei olnud delegatsioon kohustatud kaebuse esitajat teavitama sellest, et lühiajalise lepinguga nõustumine takistaks tal UWAs pikaajalist ametikohta taotleda ja saada.

1.3 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et kui delegatsioon palus tal koostada projekti SX99/15 raames pikaajalise tehnilise abi ametikoha töölevõtmise dokumendid, teavitas ta delegatsiooni oma kavatsusest sellele ametikohale kandideerida, kuna ta oli teadlik, et eetikaeeskirjade selge rikkumine oleks toimunud, kui ta oleks selle koostamisele kaasa aidanud. Delegatsioon kinnitas, et teda ei tohiks kaasata. Delegatsioon ei esitanud siiski vastuväiteid oma kavatsusele kandideerida sellele ametikohale ning seetõttu ei pidanud ta vajalikuks taotleda kirjalikku luba eetikaklauslite artikli 46 alusel. Lisaks ei saanud ta 20. veebruaril 2006 esitatud pikaajalisele ametikohale kandideerimise ametliku avalduse ja 26. aprillil 2006 toimunud vestluse vahelisel ajal delegatsioonilt ega eelarvevahendite käsutajalt mingit teavet selle kohta, et selline luba on nõutav. Lisaks ei lisatud sellekohast klauslit ametikoha kuulutusesse, hoolimata asjaolust, et delegatsioon oli teadlik oma kavatsusest kandideerida.

1.4 Ombudsman märgib kõigepealt, et kaebuse esitaja teenuslepingu (konto nr SX/99/15)(4) eritingimuste artiklis 46, mis allkirjastati kaebuse esitaja ja riikliku eelarvevahendite käsutaja asetäitja vahel 18. novembril 2005, on sätestatud, et:

„Ilma hankija eelneva kirjaliku loata ei või töövõtja ja tema töötajad ega ükski teine ettevõtja, kellega töövõtja on seotud või seotud, isegi mitte abi- või alltöövõtu korras osutada projekti jaoks muid teenuseid, teha ehitustöid ega tarnida seadmeid. (...) Seda keeldu kohaldatakse ka muude programmide või projektide suhtes, mis võivad lepingu laadi tõttu põhjustada töövõtja huvide konflikti. (...) Kandidaadi või pakkumuse esitamisel peab taotleja või pakkuja kinnitama, et tal ei ole võimalikku huvide konflikti ning et tal ei ole erilisi sidemeid teiste pakkujate või projektiga seotud isikutega. Kui selline olukord tekib lepingu täitmise ajal, peab töövõtja hankijat sellest viivitamata teavitama. (...)“

Teiseks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole tuginenud ühelegi konkreetsele tõendile selle kohta, et delegatsioonil oli kohustus teavitada teda enne lühiajalise lepingu sõlmimist sellest, et teda takistatakse või võidakse takistada kandideerimast ja saamast pikaajalist ametikohta Uganda eluslooduse ametis.

Kolmandaks võtab ombudsman teadmiseks komisjoni väite, mida kaebuse esitaja ei ole ümber lükanud ja mille kohaselt huvide konflikti võimalik esinemine sõltub faktilistest asjaoludest, mida avaliku sektori hankija peab igal üksikjuhul eraldi hindama, ning sellega ei kaasne kandidaatide osalemise automaatset takistamist, milleks avaliku sektori hankija võib siiski loa anda.

1.5 Eespool öeldut silmas pidades järeldab ombudsman, et kaebuse esitaja väide ei ole põhjendatud. Seetõttu ei tuvasta ombudsman vastavat haldusomavoli juhtumit.

2 Väide, et delegatsioon ei põhjendanud selgelt ja arusaadavalt kaebuse esitaja kandidatuuri tagasilükkamist

2.1 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et delegatsioon ei põhjendanud selgelt ja arusaadavalt tema kandidatuuri tagasilükkamist.

2.2 Oma arvamuses lükkas komisjon selle väite tagasi ja tuletas meelde, et kaebuse esitaja väitis, et sai hindamismenetluse tulemustest teada ühe hindamiskomisjoni hääleõigusliku liikme kaudu. Komisjon märkis sellega seoses, et i) hindamiskomisjon esitab avaliku sektori hankijale üksnes soovituse, ii) kuni avaliku sektori hankija ei ole teinud lõplikku otsust, ei ole värbamisprotsess lõpule viidud ja iii) lepingu sõlmimise otsusele eelnevad sisearutelud ei anna pakkujatele õigust ja peaksid jääma konfidentsiaalseks. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kui kaebuse esitaja suudaks seda väidet põhjendada, kujutaks see endast pakkumismenetluse konfidentsiaalsuse olulist rikkumist, võttes arvesse Euroopa Arengufondi EÜ välisabi lepingute sõlmimise menetluste praktilise juhendi (2004. aasta mai versioon)(5) artikleid 2.3 ja 2.4. Komisjon tuletas siiski meelde, et avaliku sektori hankija otsustas lõpuks asjaomase hankemenetluse tühistada. Komisjon tuletas samuti meelde, et delegatsiooni pädevus piirdub pädeva asutuse otsuse kinnitamisega, kui leitakse, et asjakohaseid menetlusi on järgitud.

2.3 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et komisjoni arvamuses ei käsitletud küsimust, et delegatsioon ei olnud esitanud selget ja arusaadavat põhjendust tema pikaajalisele ametikohale kandideerimise tagasilükkamise kohta. Tegelikult ei teatatud talle kunagi tema kandidatuuri tagasilükkamisest pärast tema vestlust hindamiskomisjoniga 26. aprillil 2006.

2.4 Ombudsman märgib kõigepealt, et kaebuse esitaja esitas 21. veebruaril 2006 riiklikule eelarvevahendite käsutajale taotluse pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale kandideerimiseks ning et hindamiskomisjon viis 21. aprillil 2006 läbi intervjuud kolme väljavalitud kandidaadiga. Ombudsman märgib ka, et 14. novembri 2006. aasta kirjas teatas siseriikliku eelarvevahendite käsutaja asetäitja delegatsioonile, et:

„... me oleme alates käesoleva aasta algusest värvanud UWA-sse pikaajalist tehnilist abi. Protsessi käigus[,] esitas riigihangete ja riigivara võõrandamise amet [PPDA] küsimuse töölevõtmisel kasutatud menetluse kohta. Selle põhjuseks olid kaebused, mille esitas üks ametikohale kutsutud kandidaatidest. Selgitasime PPDA tõstatatud küsimusi ja saime loa jätkata värbamisprotsessi. PPDA esitatud päringute selgitamise perioodil kogesime palju viivitusi ja ka valitud kandidaat palus muuta teenuslepingu täitmise perioodi. Seda arutati projekti juhtkomitee koosolekul 24. oktoobril 2006 ja koosolekul teavitati, et tekkinud viivitused mõjutavad oluliselt teenuslepingu täitmist. Selle põhjal ja kooskõlas 9. EAFist rahastatavate hankemenetluste praktilise juhendi (2004. aasta mai versioon) artikli 2 lõike 4 punktiga 12 lepiti kokku, et hankemenetlus/värbamisprotsess tühistatakse. Käesoleva kirja eesmärk on seega teavitada [teid] meie kokkuleppest tühistada UWA-le antava pikaajalise tehnilise abi pakkumismenetlus ja taotleda Teie nõusolekut.”

Ombudsman märgib lisaks, et 4. detsembri 2006. aasta kirjas kinnitas delegatsioon oma nõusolekut Riigikontrolli otsusega tühistada UWA pikaajalise ajutise teenistuja ametikohale töölevõtmise menetlus. Seejärel teavitati kaebuse esitajat 11. detsembri 2006. aasta kirjaga kõnealuse värbamisprotsessi tühistamisest. Ombudsman võtab samuti teadmiseks komisjoni märkuse, et tema roll piirdus valikumenetluse läbivaatamisega pärast selle lõpuleviimist ja pädeva asutuse asjakohase otsuse tegemist (6).

2.5 Ombudsman tuletab meelde, et kaebuse esitaja väitis, et delegatsioon ei ole tema kandidatuuri tagasilükkamist selgelt ja arusaadavalt põhjendanud. Eespool öeldut silmas pidades märgib ombudsman siiski, et ei ole kindlaks tehtud, et komisjon oleks teinud otsuse kaebuse esitaja kandidatuur tagasi lükata. Sellega seoses märkis komisjon oma arvamuses, et seni, kuni avaliku sektori hankija ei ole teinud lõplikku otsust, ei ole töölevõtmismenetlus lõpule viidud ning hindamiskomisjoni või avaliku sektori hankija sisearuteludel enne valikuotsuse tegemist ei ole mingeid tagajärgi. Näib, et kõnealune töölevõtmise menetlus tühistati enne, kui avaliku sektori hankija tegi otsuse (mille komisjon läbi vaatab) kandidaatide kõrvalejätmise ja eduka kandidaadi valimise kohta.

2.6 Eespool öeldut silmas pidades järeldab ombudsman, et kaebuse esitaja väide ei ole põhjendatud. Seetõttu ei tuvasta ombudsman vastavat haldusomavoli juhtumit.

3 Väide, et delegatsioon püüdis kaebuse esitajat värbamisprotsessist välja jätta enne tema vestluse toimumist

3.1 Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et delegatsioon püüdis teda enne vestluse toimumist värbamisprotsessist välja jätta.

3.2 Oma arvamuses lükkas komisjon selle väite tagasi ja tuletas meelde, et vastavalt Euroopa Arengufondi praktilise juhendi sätetele ei kohaldata avaliku sektori hankija suhtes mingeid tähtaegu ning ta võib kuni pakkumismenetluse lõpuni kõrvaldada kandidaadi, kui eeldatakse, et ta on saanud ebaõiglase eelise. Asjaolu, et kaebuse esitajal lubati vestlustel osaleda, ei oleks takistanud avaliku sektori hankijat tegemast otsust kõrvaldada ta hankemenetlusest võimaliku huvide konflikti tõttu. Kaebuse esitaja peaks olema teadlik asjaolust, et värbamisprotsessis osalemine ei anna pakkujale täitmisele pööratavat õigust lepingu sõlmimisele.

3.3 Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et komisjon ei käsitlenud oma arvamuses seda väidet. Tegelikult nõudis delegatsiooni esindaja oma vestlusel, et teda ei lubataks vestlusele ja seetõttu lükati vestlused ühe tunni võrra edasi, kuni valitses üksmeelne seisukoht, et teda tuleks küsitleda.

3.4 Ombudsman märgib, et komisjon ei vaidlustanud kaebuse esitaja väite, et delegatsioon püüdis teda töölevõtmise menetluse vestluse etapist välja jätta, faktilise aluse tõelevastavust. Lisaks tundub, et sellist katset oleks raske kummutada komisjoni seisukohaga, et tema roll piirdub avaliku sektori hankija valikuotsuse kinnitamisega, kui leitakse, et töölevõtmise menetluse asjakohaseid eeskirju on järgitud. Kuid nagu kaebuse esitaja märkis, valitses lõpuks konsensuslik seisukoht, et teda tuleks küsitleda.

3.5 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse esitaja väite edasine uurimine ja kaalumine ei näi olevat põhjendatud.

4 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta tehtud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole toime pannud haldusomavoli, mis vastaks kaebuse esitaja esimesele ja teisele väitele. Lisaks tundub, et kaebuse esitaja kolmanda väite täiendav uurimine ja kaalumine ei ole õigustatud . Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Muudetud 4. novembril 1995 Maurice’is allkirjastatud lepinguga (Lomé IVbis konventsioon, EÜT 1998, L 156), STABEXi 1999. aasta üleandmistega ning AKV-EMÜ ministrite nõukogu 29. märtsi 1990. aasta otsusega 3/90, millega võetakse vastu üldeeskirjad (EÜT 1990, L 382) ja üldtingimused (EÜT 1990, L 382) Euroopa Arengufondist rahastatavate teenuslepingute kohta.

(2) EÜT 1998, L 191.

(3) Vt kaebuse esitaja lepingu tingimuste punkt 7.

(4) Lepingu koopia esitati ombudsmanile käesoleva kaebuse kohta esitatud komisjoni arvamuse lisas.

(5) Kättesaadav komisjoni EuropeAidi veebisaidil: http://ec.europa.eu/europeaid/tender/gestion/index_en.htm

(6) Sellega seoses tuletab ombudsman meelde, et vastavalt Lomé IVbis konventsiooni artiklitele 311 ja 317, millele komisjon oma arvamuses tugineb, kiidab komisjoni juhtiv eelarvevahendite käsutaja lepingu sõlmimise ettepaneku heaks, võttes arvesse volitusi, mida volitatud esindaja kasutab artikli 317 alusel, ning et „komisjoni volitatud esindajal on vajalikud juhised ja delegeeritud volitused, et hõlbustada ja kiirendada projektide ja programmide ettevalmistamist, hindamist ja elluviimist, ning talle antakse selleks vajalikku abi. Sel eesmärgil ja tihedas koostöös siseriikliku eelarvevahendite käsutajaga:(...) g) kiidab 30 päeva jooksul heaks siseriikliku eelarvevahendite käsutaja ettepaneku sõlmida leping kõigiga: i) otselepingud; ii) teenuslepingud; (...) k) tagada, et komisjoni hallatavatest fondi vahenditest rahastatavad projektid ja programmid viiakse finantsilisest ja tehnilisest seisukohast nõuetekohaselt ellu.