- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 163/2006/(GK)MHZ kohta
Otsus
Juhtum 163/2006/(GK)MHZ - Alguskuupäev: {0} Reede | 27 jaanuar 2006 - Otsuse kuupäev: {0} Kolmapäev | 13 detsember 2006
Komisjoni ametnik saatis Euroopa Keskkonnaametile (EEA) kirja probleemide kohta seoses komisjoni koostööga EEA töörühmaga, mille eest vastutas kaebuse esitaja. Kaebuse esitaja sõnul, kes hiljem tagasi lükati, saadeti kiri tema ülemuse taotlusel, et esitada tema vastu tõendeid. Kaebuse esitaja saatis komisjonile kirja, milles palus selgitusi. Kuna komisjon ei vastanud, pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole.
Komisjon tunnistas ja avaldas kahetsust, et kaebuse esitaja ei olnud saanud oma kirjale vastust. Komisjon leidis siiski, et ei oleks olnud asjakohane alustada EMP töötajate või endiste töötajatega arutelu oma kontaktide üle EMPga. Seetõttu ei oleks komisjon saanud kaebuse esitaja teabenõudele sisuliselt vastata.
Kaebuse esitaja märkis oma märkustes, et ta eeldab, et kõnealune komisjoni ametnik saab kirjaliku hoiatuse ja et talle saadetakse hoiatuse koopia.
Ombudsman leidis, et komisjon oli esitanud mõistliku põhjenduse, miks ta ei esitanud kaebuse esitajale nõutud teavet. Kuna komisjon ei vastanud kaebuse esitaja kirjale, oli tegemist haldusomavoliga. Komisjoni kahetsus vastamata jätmise pärast ei kujutanud endast ühemõttelist vabandust, mille puhul võis põhjendatult eeldada, et see rahuldab kaebuse esitajat. Seetõttu tegi ombudsman kriitilise märkuse.
Seoses kaebuse esitaja tähelepanekutes tõstatatud küsimusega juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et distsiplinaarkaristusi saab määrata ainult kooskõlas personalieeskirjade asjakohaste sätetega. Kui ombudsman peaks talle esitatud kaebuse uurimise raames uurima, kas konkreetses asjas tuleks algatada distsiplinaarmenetlus, viiks ta tegelikult läbi nn distsiplinaareelse menetluse, mille järeldused võivad mõjutada või võivad mõjutada mis tahes järgneva distsiplinaarmenetluse tulemust. Kuna kaebuse esitaja tähelepanekut võib käsitada uue nõudena, leidis ombudsman, et seda ei saa tema uurimises käsitleda.
Strasbourg, 13. detsember 2006
Lugupeetud pr W.
detsembril 2005 esitasite kaebuse Euroopa Komisjoni vastu. Kaebus tulenes samadest faktilistest asjaoludest kui kaebus, mille esitasite samal kuupäeval Euroopa Keskkonnaagentuuri vastu (3933/2005/GK). Viimane kaebus tunnistati ombudsmani põhikirja artikli 2 lõike 8 alusel vastuvõetamatuks, kuna see puudutas teie töösuhet EMP-ga ja te ei olnud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebust esitanud.
jaanuaril 2005 edastasin Teie kaebuse komisjoni vastu komisjoni presidendile.
Komisjon saatis 11. aprillil 2006 arvamuse, mille ma edastasin Teile koos palvega esitada oma märkused.
Sain Teie märkused kätte 23. juunil 2006.
augustil 2006 teavitasin Teid, et Teie kaebus määrati teisele õigusametnikule.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.
Kompromiss
Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:
16. oktoobril 2004 alustas kaebuse esitaja tööd ajutise teenistujana Euroopa Keskkonnaagentuuris (edaspidi „EEA“), mis tegeleb mere- ja rannikukeskkonnaga. Oma kohustuste raames oli ta Euroopa Keskkonnaameti Euroopa mereseire ja -hindamise töörühma (EMMA) kaasesimees.
15. aprillil 2005 pikendati tema katseaega veel kuue kuu võrra.
Kaebuse esitaja vahetu ülemus, kes oli tema katseajal ka tema juhendaja EMPs, andis 26. augustil 2006 talle koopia Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi (edaspidi „keskkonna peadirektoraat”) kirjast, millele oli alla kirjutanud üksuse D2 juhataja ja mis oli talle adresseeritud. Selle kuupäevata kirja pealkiri oli „Teema: Euroopa Keskkonnaameti panus merestrateegia arendamisse”. Selles kirjas väljendas üksuse D2 juhataja kokkuvõtlikult komisjoni muret seoses EEA panusega komisjoni väljatöötatud merekeskkonna kaitse temaatilisse strateegiasse. Kirjas märgiti, et „EMP suhteliselt madal profiil (mida seni on esindanud [kaebuse esitaja]) on pigem muutnud teised sidusrühmad kahtlaseks (...)”. Kirjas viidati eelkõige probleemidele seoses komisjoni koostööga EMMA töörühmaga.
Kaebuse esitaja sõnul saadeti komisjoni üksuse juhataja kiri tema otsese ülemuse taotlusel, et esitada tema vastu negatiivseid tõendeid. Seetõttu saatis ta 31. augustil 2005 komisjonile kirja faksi ja posti teel. Oma kirjas küsis ta: i) mille alusel üksuse juhataja avaldas tugevat negatiivset arvamust oma tegevuse kohta EMMA töörühma kaasesimehena (ta mainis sellega seoses ka seda, et üksuse juhataja ei osalenud kaebuse esitaja kaaseesistujate koosolekutel); ning ii) miks üksuse juhataja saatis kõnealuse teate oma otsesele ülemusele. Sellega seoses palus ta „kirjalikku seletust, mis sisaldaks teate saatmise faktilisi põhjendusi”(1). Komisjon ei vastanud tema kirjale.
septembril 2005 sai kaebuse esitaja oma vahetult ülemuselt (tema ülemuselt) katseaja lõpliku hindamisaruande, milles hinnati tema üldist tulemuslikkust negatiivselt ja tehti ettepanek tema lepingut mitte jätkata. Aruanne sisaldas negatiivset hinnangut kaebuse esitaja rollile EMMA kaaseesistujana ning selles mainiti eespool nimetatud komisjoni saadetud kirja („Kirjas (lisatud) keskkonna peadirektoraadi asjaomase üksuse juhatajalt, kes kaebab EMP poolse aktiivse osaluse puudumise üle EMMAs, näib seda seisukohta toetavat, kuigi kriitika on õigustatult suunatud EEA enda vastu .”) Kaebuse esitaja allkirjastas hindamisaruande 14. septembril 2005, kuid ei nõustunud tema hinnanguga ja palus oma kontaktisikult selgitusi komisjoni üksuse juhataja kirja kohta, mida aruandes mainiti.
Kaebuse esitaja lisas ombudsmanile esitatud kaebusele muude dokumentide hulgas 14. septembri 2005. aasta teate, mis kujutas endast tema otsese ülemuse vastust tema taotlusele ja mis oli märgitud konfidentsiaalseks.
Seejärel lükati kaebuse esitaja EMPst tagasi.
16. detsembril 2005 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile kaks kaebust: üks EMP vastu (3933/2005/GK) ja teine komisjoni vastu (käesolev kaebus).
Tema kaebus EMP vastu, mis puudutas tema ametist vabastamist, tunnistati ombudsmani põhikirja artikli 2 lõike 8 kohaselt vastuvõetamatuks, kuna see puudutas kaebuse esitaja töösuhet EMPga ja kaebuse esitaja ei olnud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebust esitanud.
Komisjoni vastu esitatud etteheide (st käesolev etteheide) tunnistati vastuvõetavaks. Kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei vastanud tema 31. augusti 2005. aasta kirjale ega edastanud talle teavet asjaolude kohta, mille põhjal komisjoni ametnik sõnastas negatiivse arvamuse tema töötulemuste kohta EMP töötajana.
Nõue
Komisjoni arvamusKomisjoni arvamuse võib kokku võtta järgmiselt:
Kaebuse esitaja töötas EMPs. Katseaja lõpus ei kinnitatud tema nimetamist ajutiseks teenistujaks ja näis, et ta esitab sellega seoses EMP vastu eraldi kaebuse (2). Kaebus käsitles komisjoni ametniku kirja kaebuse esitaja otsesele juhile, milles väljendati muret seoses toetusega, mida EEA andis komisjonile uue merekaitsestrateegia väljatöötamisel. Kaebuse esitaja kirjutas 31. augustil 2005 otse kõnealusele komisjoni ametnikule ja palus selgitust selle kohta, mille põhjal see ametnik oli esitanud oma negatiivse arvamuse tema töötulemuste kohta.
Seoses kaebuse esitaja väitega vastamata jätmise kohta tunnistas komisjon ja avaldas kahetsust, et kaebuse esitaja ei saanud vastust oma 31. augusti 2005. aasta kirjale. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kooskõlas komisjoni enda käitumisjuhendiga (3) oli kaebuse esitajal õigus saada selline vastus. Komisjon oleks pidanud talle saatma kirja, milles ta ametlikult kinnitab oma 31. augusti 2005. aasta kirja kättesaamist ja teatab talle, et komisjon ei alustanud üksikisikutega arutelusid oma suhete üle ühenduse ametitega.
Seoses kaebuse esitaja väitega teabe esitamata jätmise kohta märkis komisjon, et kõnealuses kirjas väljendati komisjoni muret seoses EMP poolt komisjonile konkreetses poliitikavaldkonnas antud toetuse kvaliteediga. Komisjon leidis, et sellise kirja saatmine on komisjoni ja EMP vahelise jätkuva koostöö kontekstis asjakohane meede. Selles kirjas mainiti kaebuse esitaja nime, kuna sel ajal oli ta ametnik, kes tegeles eespool nimetatud konkreetse poliitikavaldkonna toimikuga. Komisjon oli seisukohal, et arutelu Euroopa Keskkonnaameti antud toetuse üle olulises poliitikadokumendis oli selgelt komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti vaheline küsimus. Seetõttu ei oleks asjakohane, kui komisjon või tema talitused alustaksid selle üle arutelu EMP üksikute või endiste töötajatega. Komisjoni sõnul ei oleks ta seega saanud kaebuse esitaja teabenõudele sisuliselt vastata.
Kaebuse esitaja märkusedKaebuse esitaja tähelepanekud võib kokku võtta järgmiselt:
Esiteks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et vastupidiselt komisjoni arvamuses esitatud teabele ei esitanud ta PAP vastu eraldi kaebust (4).
Teiseks väitis kaebuse esitaja, et ta mõistab komisjoni seisukohta, et ta ei alusta arutelu EMP üksikute töötajatega. Ta pidas siiski häirivaks, et EMP otsese juhiga kooskõlastatult tegutsev komisjoni ametnik võib kaasa tuua EMP töötaja töölepingu ülesütlemise, kuna see ülesütlemine põhines kirjal, mille asjaomane ametnik koostas eespool nimetatud otsese juhi taotlusel. Ta väljendas seisukohta, et tema teabenõudele vastamata jätmine, mille põhjal komisjoni ametnik sõnastas oma negatiivse arvamuse tema töötulemuste kohta, oli tingitud sellest, et tema juhtum oli „välja jäetud”.
Kolmandaks märkis kaebuse esitaja, et komisjon tunnistas, et on rikkunud oma hea haldustava eeskirja (5). Ta märkis siiski, et tunneb, et komisjon on teda täielikult eiranud ja et komisjon oleks pidanud kirjale järgnema eeskirjad, mille ta ise kehtestas.
Lõpuks eeldas ta, et asjaomane komisjoni ametnik saab kirjaliku hoiatuse, mis peaks jääma tema isikutoimikusse, ja et talle saadetakse hoiatuse koopia. Ta oli seisukohal, et selline väärtegude registreerimine hoiaks ära selle, et kõnealune ametnik põhjustaks tulevikus teistele isikutele kannatusi. Samuti oli ta seisukohal, et kui selliseid samme ei astuta, võib see ametnik pidada end „täiesti immuunseks, et võtta täielik vastutus oma tegevuse eest ja järgida komisjoni käitumisjuhendit“.
Otsus
1 Sissejuhatavad märkused1.1 Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta märkis kaebuse esitaja, et ta eeldab, et kõnealune komisjoni ametnik saab kirjaliku hoiatuse, mis peaks jääma tema isikutoimikusse, ja et talle saadetakse hoiatuse koopia.
1.2 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et distsiplinaarkaristusi saab määrata ainult kooskõlas personalieeskirjade asjakohaste sätetega, mis sisaldavad selgeid eeskirju distsiplinaarmenetluse läbiviimise kohta, sealhulgas eelkõige asjaomase ametniku õigust olla ära kuulatud. Seetõttu ei saa ombudsman teha otsust väite kohta, et selliseid karistusi tuleks konkreetse juhtumi puhul kohaldada. Lisaks, kui ombudsman peaks talle esitatud kaebuse uurimise raames uurima, kas konkreetses asjas tuleks algatada distsiplinaarmenetlus, viiks ta tegelikult läbi nn distsiplinaareelse menetluse, mille järeldused võivad mõjutada või võivad mõjutada mis tahes järgneva distsiplinaarmenetluse tulemust.
1.3 Kuna kaebuse esitaja tähelepanekut võib käsitada uue nõudena, leiab ombudsman, et seda ei saa tema uurimises käsitleda.
1.4 Kaebuse esitaja märkustes komisjoni arvamuse kohta väljendati ka seisukohta, et tema vallandamise Euroopa Keskkonnaametist põhjustas komisjoni ametnik, kes „tegutses kokkumängus“ oma otsese juhiga Euroopa Keskkonnaametis. Ombudsman on seisukohal, et kaebuse esitaja lepingu pikendamata jätmise põhjustega seotud küsimused puudutavad tema töösuhet EMPga. Ombudsman tuletab meelde, et ta on kaebuse esitajat juba teavitanud (vastuseks tema kaebusele 3933/2005/GK), et vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikele 8 ei saa ta seda küsimust käsitleda, kuna kaebuse esitaja ei ole kasutanud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohast edasikaebamise võimalust.
2 Kaebuse esitaja kirjale vastamata jätmine2.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei vastanud tema 31. augusti 2005. aasta kirjale.
2.2 Komisjon tunnistas oma arvamuses, et ta ei vastanud kaebuse esitaja kirjale, rikkudes komisjoni hea haldustava eeskirja (6), ning väljendas kahetsust selle tegematajätmise pärast.
2.3 Ombudsman tuletab meelde, et vastavalt komisjoni enda hea haldustava eeskirjale , saadetakse vastus komisjonile adresseeritud kirjale 15 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil komisjoni vastutav talitus kirja kätte sai. Kui vastust ei saa saata eespool nimetatud tähtaja jooksul, tuleb saata vahevastus, milles märgitakse kuupäev, milleks adressaat võib oodata vastuse saatmist.
2.4 Ombudsman märgib, et käesoleval juhul tunnistas komisjon kaebuse esitaja kirjale vastamata jätmist ja väljendas selle pärast kahetsust. Ombudsman leiab siiski, et kahetsuse väljendamine ei kujuta endast ühemõttelist vabandust, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et see rahuldab kaebuse esitajat. Seetõttu peab ombudsman vajalikuks teha järeldus, et komisjoni suutmatus tunnistada kaebuse esitaja 31. augusti 2005. aasta kirja või sellele vastata oli haldusomavoli juhtum, ning allpool esitatakse kriitiline märkus.
3 Väidetav teabe esitamata jätmine3.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei esitanud talle teavet asjaolude kohta, mille põhjal komisjoni ametnik sõnastas negatiivse arvamuse tema töötulemuste kohta EMP töötajana.
3.2 Kokkuvõttes märkis komisjon, et kõnealune kiri saadeti komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti vahelise arutelu raames, mis puudutas Euroopa Keskkonnaameti toetust olulisele poliitilisele toimikule. See oli selgelt ainult komisjoni ja EMP vaheline küsimus ning oleks kohatu, kui komisjon või tema talitused alustaksid selleteemalist arutelu üksikute töötajate või EMP endiste töötajatega. Seetõttu ei saanud komisjon anda kaebuse esitajale teavet, mida ta küsis.
3.3. Ombudsman leiab, et komisjoni põhjendus selle kohta, miks ta ei esitanud kaebuse esitajale nõutud teavet, näib olevat mõistlik. Ombudsman märgib ka, et oma tähelepanekutes näis kaebuse esitaja nõustuvat komisjoni seisukohaga.
Seetõttu ei pea ombudsman vajalikuks teabe esitamata jätmist käsitleva väite täiendavat uurimist.
4 KokkuvõteSelle juhtumi uurimise põhjal teeb ombudsman järgmise kriitilise märkuse:
Vastavalt komisjoni enda hea haldustava eeskirjale saadetakse vastus komisjonile adresseeritud kirjale 15 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil vastutav komisjoni talitus kirja kätte sai. Kui vastust ei saa saata eespool nimetatud tähtaja jooksul, tuleb saata vahevastus, milles märgitakse kuupäev, milleks adressaat võib oodata vastuse saatmist. Käesoleval juhul tunnistas komisjon ja avaldas kahetsust, et ta ei vastanud kaebuse esitaja kirjale. Ombudsman leiab siiski, et kahetsuse väljendamine ei kujuta endast ühemõttelist vabandust, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et see rahuldab kaebuse esitajat. Seetõttu leiab ombudsman, et komisjoni suutmatus tunnistada kaebuse esitaja 31. augusti 2005. aasta kirja või sellele vastata oli haldusomavoli juhtum.
Arvestades, et see kohtuasja aspekt puudutab menetlust, mis on seotud minevikus toimunud konkreetsete sündmustega, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Komisjoni presidenti teavitatakse sellest otsusest.
Lugupidamisega,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
(1) Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja viitas oma kirjas komisjoni poolt EMP-le saadetud dokumendile kui „teatele”, samas kui kaebuse vormil kasutas ta mõistet „kiri”. Seetõttu kasutab ombudsman kõnealusele komisjoni dokumendile viitamisel kogu oma otsuses terminit „kiri”.
(2) Ombudsman eeldab, et komisjon viitab siinkohal kaebusele 3933/2005/GK, mis tunnistati ombudsmani põhikirja artikli 2 lõike 8 kohaselt vastuvõetamatuks, kuna kaebus puudutas töösuhet EMPga ja kaebuse esitaja ei olnud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebust esitanud.
(3) Ombudsman mõistab, et komisjon viitas oma hea haldustava eeskirjale.
(4) Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ei ole esitanud uut kaebust EEA vastu pärast seda, kui ombudsman lükkas tema kaebuse 3933/2005/GK vastuvõetamatuse tõttu tagasi.
(5) Komisjoni hea haldustava eeskiri, kättesaadav komisjoni veebisaidil (http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/code/index_en.htm).
(6) Komisjoni hea haldustava eeskiri, kättesaadav komisjoni veebisaidil (http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/code/index_en.htm).