Strasbourg, 14. november 2007

Lugupeetud hr X

juulil 2005 edastas parlamendiliige A. Euroopa Ombudsmanile Teie kaebuse Euroopa Komisjoni vastu seoses komisjoni otsusega mitte säilitada Teie taotlust lähetatud riikliku eksperdi ametikohale komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadis.

augustil 2005 edastasin Teie kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 25. oktoobril 2005. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 16. detsembril 2005.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused. Vabandan viivituse pärast teie juhtumi käsitlemisel.

Kompromiss

aasta juunis taotles kaebuse esitaja lähetatud riikliku eksperdi ametikohta komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadis. juunil 2005 sai kaebuse esitaja komisjonilt 16. juuni 2005. aasta kirja, milles teda teavitati, et „pärast kõikide kandidaatide haridusliku tausta ja töökogemuse hoolikat uurimist” ei ole komisjon tema taotlust säilitanud.

Samal päeval saatis kaebuse esitaja komisjonile e-kirja, milles küsis, kuidas valikumenetlus oli läbi viidud, kuna ta oli saatnud ainult elektroonilise taotluse ja teda ei olnud kunagi testitud ega küsitletud. Ta märkis ka, et ta peab olema veendunud, et teised kandidaadid on parema kvalifikatsiooniga ja et valikumenetlus viidi läbi õigesti.

11. juulil 2005 sai kaebuse esitaja komisjonilt 4. juuli 2005. aasta kirja, milles viidati tema 27. juuni 2005. aasta e-kirjale. Selles kirjas märkis komisjon, et „valik [...] põhines kandidaatide teenete ja eelkõige nende keeleprofiili suhtelisel võrdlusel” ning et „hoolimata [kaebuse esitaja] muljetavaldavast elulookirjeldusest vastasid väljavalitud kandidaatide profiilid paremini kirjaliku tõlke peadirektoraadi vajadustele”. Komisjon teavitas kaebuse esitajat ka sellest, et uus kutse lähetatud riiklike ekspertide leidmiseks avaldatakse tõenäoliselt 2005. aasta sügisel, ning julgustas teda uuesti kandideerima.

22. juulil 2005 saatis kaebuse esitaja selles küsimuses e-kirja parlamendiliikmele A. Selles e-kirjas viitas kaebuse esitaja oma eespool nimetatud kirjavahetusele komisjoniga ja esitas järgmised küsimused:

Kuidas saab isiku taotlust mitte säilitada, ilma et seda isikut testitaks või küsitletaks?

Kui mul ei ole praegu kriimustust, miks julgustati mind sügisel uuesti kandideerima?

Kuidas mõõdeti hariduslikku tausta ja töökogemust?

Kuidas toimus kandidaatide teenete ja keeleprofiilide suhteline võrdlemine?

Kaebuse esitaja märkis, et Euroopa Liidu kodanikuna on tal õigus täielikule selgitusele, mis jätab talle valikumenetluse õigluse osas puhkust, ning palus A-l seda küsimust tema nimel uurida.

juulil 2005 edastas parlamendiliige A. kaebuse esitaja e-kirja ombudsmanile. 30. augustil 2005 algatas ombudsman selles küsimuses uurimise, täpsemalt seoses kaebuse esitaja eespool nimetatud 22. juuli 2005. aasta kaebuses esitatud järgmiste väidetega:

(1) komisjon ei vastanud adekvaatselt kaebuse esitaja taotlusele saada piisavalt teavet selle kohta, kuidas hindamine ja kandidaatide valimine toimus;

(2) komisjon ei esitanud kaebuse esitajale piisavalt üksikasjalikku ja individuaalset põhjendust oma otsuse kohta jätta tema taotlus rahuldamata.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjon viitas oma 25. oktoobri 2005. aasta arvamuses esiteks asjaomasele osalemiskutsele. Lisaks rõhutas ta, et kaebuse esitaja elulookirjelduse analüüs ei kinnitanud, et tal on nõutav kogemus tõlkimise või terminoloogia valdkonnas. Seetõttu otsustas komisjon jätta tema taotluse rahuldamata.

Seejärel vastas komisjon neljale küsimusele, mille kaebuse esitaja esitas oma eespool nimetatud 22. juuli 2005. aasta kaebuses. Oma arvamuse selles osas märkis komisjon järgmist:

a) Tavamenetluse kohaselt valitakse taotlejad nende esitatud toimiku (st elulookirjelduse) põhjal.

b) Eeldati, et järgmise osalemiskutsega soovitakse saada rohkem kogemusi kui tõlkimise ja/või terminoloogiaga. septembril 2005 avaldatud uues osalemiskutses olid need kriteeriumid välja jäetud. Lisaks võrreldakse kaebuse esitaja elulookirjeldust teise kandidaatide valimiga. Seega ei olnud vastuoluline julgustada kaebuse esitajat uuesti taotlust esitama.

c) Hariduslikku tausta ja töökogemust mõõdeti elulookirjeldustes esitatud andmete põhjal. Osalemiskutse kaks kriteeriumi olid „tõlkija/toimetaja ja vähemalt kolmeaastane kogemus tõlkimise/toimetamise alal“. Kaebuse esitaja elulookirjelduses ei olnud kusagil märgitud, et kaebuse esitajal oleks selline kogemus.

d) Kandidaatide suhteline võrdlemine viidi läbi elulookirjelduses esitatud avalduste põhjal, võttes arvesse ametijuhendis esitatud nõudeid.

Ombudsmani uurimise ja ombudsmani 30. augusti 2005. aasta avakirjas esitatud väidete kohta tegi komisjon järgmised märkused. Seoses esimese väitega (asjakohane vastamata jätmine kaebuse esitaja taotlusele saada piisavalt teavet selle kohta, kuidas hindamine ja kandidaatide valimine toimus) anti komisjoni 4. juuli 2005. aasta vastuses valikumenetlusest täpne ülevaade: et see põhines kandidaatide teenete suhtelisel võrdlusel. Komisjon tunnistas, et see vastus oleks võinud olla konkreetsem ja sisaldada lisateavet. Komisjon pidi siiski tagama teiste kandidaatide konfidentsiaalsuse. Seetõttu ei olnud võimalik esitada teavet, mis veenaks kaebuse esitajat, et teistel kandidaatidel on parem kvalifikatsioon, mis tähendab võrdlust teiste kandidaatidega ja teabe avalikustamist nende toimikute kohta.

Mis puudutab teist väidet (kaebuse esitajale ei esitatud piisavalt üksikasjalikku ja individualiseeritud põhjendust oma otsuse kohta jätta tema kandidatuur rahuldamata), siis komisjoni 4. juuli 2005. aasta vastuses selgitati vaidlustatud otsuse põhjuseid, nimelt seda, et väljavalitud kandidaatidel olid komisjoni vajadustele paremini vastavad profiilid. Selles vastuses ei öeldud sõnaselgelt, et kaebuse esitaja ei vastanud osalemiskutses esitatud tingimustele. Selguse huvides ja võimalike arusaamatuste vältimiseks tunnistas komisjon, et seda oleks võinud mainida.

Kokkuvõttes tegi komisjon järgmised märkused. Komisjon kohaldab CVde sõelumise menetlust kui sobivat ja kulutõhusat viisi riiklike ekspertide ametikohtadele kandidaatide valimiseks või väljavalimiseks. Vaidlusalune valikumenetlus viidi läbi vastavalt kohaldatavatele komisjoni menetlustele. Elulookirjeldusi vaatasid läbi lähetatud riiklike ekspertide valikuga otseselt seotud kõrgemad ametnikud, nimelt uute keelte eest vastutav direktor ja malta keele osakonna juhataja. Seoses tagasilükkamiskirjade sisu ja laadiga mis tahes värbamismenetluses uurib kirjaliku tõlke peadirektoraat, kuidas anda seda taotlevatele kandidaatidele üksikasjalikumat teavet ja anda täiendavaid selgitusi, et vältida tulevikus arusaamatusi.

Kaebuse esitaja märkused

16. detsembril 2005 saatis kaebuse esitaja ombudsmanile oma tähelepanekud komisjoni arvamuse kohta. Kaebuse esitaja väitis, et ta teab kindlalt, et Maltal ei ole tõlkijaid/toimetajaid, ja veelgi enam, et tal on kolmeaastane kogemus. Alles hiljuti korraldati kursusi tõlkijate ametikohtade täitmiseks. Lisaks ei võtnud komisjon ilmselt arvesse, et tal on suurepärane lugemis- ja kirjutamisoskus malta, inglise ja itaalia keeles, mida toetavad tunnistused. Lisaks esitas ta küsimuse, „kuidas selline oluline organisatsioon nagu Euroopa Komisjon lihtsalt aktsepteerib CVsid näost näkku ega testi/intervjuu taotlejaid?“. Lõpuks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et läbipaistvuse puudumine tulevaste töötajate valimisel jätab palju soovida.

Otsus

1 Sissejuhatavad märkused

1.1 Kaebuse esitaja esitas 22. juuli 2005. aasta kaebuses muu hulgas järgmise küsimuse: „Kuidas saab isiku taotlust mitte säilitada, ilma et teda testitaks või küsitletaks?” Sellega seoses märkis komisjon oma arvamuses, et i) kaebuse esitaja taotlust ei säilitatud, sest tema elulookirjeldus ei näidanud, et tal on nõutav kogemus tõlkimise või terminoloogia valdkonnas; ii) standardmenetluse kohaselt valitakse lähetatud riiklikud eksperdid kandidaatide esitatud toimikute põhjal; iii) CVde sõelumise menetlus on asjakohane ja kulutõhus viis riiklike ekspertide ametikohtadele kandidaatide valimiseks või väljavalimiseks; iv) kõnealune valikumenetlus viidi läbi vastavalt kohaldatavatele komisjoni menetlustele; CVsid vaatasid läbi lähetatud riiklike ekspertide valikuga otseselt seotud kõrgemad ametnikud, nimelt uute keelte eest vastutav direktor ja malta keele osakonna juhataja.

Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta sõnastas kaebuse esitaja järgmise küsimuse: „Miks selline oluline organisatsioon nagu Euroopa Komisjon lihtsalt aktsepteerib elulookirjeldusi ja ei testi/intervjuu taotlejaid?” Sellega seoses väljendas ta seisukohta, et selles küsimuses viidatud valikupraktika ei ole piisavalt läbipaistev. Seega näib, et kaebuse esitaja vaidlustas selle tava nõuetekohasuse. Kaebuse esitaja tõstatatud konkreetne küsimus ei kuulu ombudsmani 30. augusti 2005. aasta avakirjas määratletud käesoleva kaebuse uurimise alla. Lisaks näib, et kaebuse esitaja väitele ei ole eelnenud asjakohaseid administratiivseid lähenemisviise komisjonile, nagu on nõutud Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 4. Neil asjaoludel ei käsitle ombudsman oma käesolevas otsuses eespool nimetatud küsimust.

1.2 Lisaks väitis kaebuse esitaja esimest korda oma märkustes, et a) ta teab kindlalt, et Maltal ei ole tõlkijaid/toimetajaid, ja veelgi enam, tal on kolmeaastane kogemus; ning b) alles hiljuti on korraldatud kursusi tõlkijate ametikohtade täitmiseks. Ei ole selge, kas selle argumendi eesmärk on anda mõista, et osalemiskutses sätestatud asjaomased nõuded olid ebamõistlikud ja/või et komisjon valis eeldatavalt välja taotlejad, kes ei vastanud eespool nimetatud nõuetele, rikkudes osalemiskutset. Pealegi ei kuuluks selline argument ombudsmani 30. augusti 2005. aasta avakirjas määratletud käesoleva kaebuse uurimise alla. Lisaks näib, et kaebuse esitaja väitele ei ole eelnenud asjakohaseid administratiivseid lähenemisviise komisjonile, nagu on nõutud Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 4. Neil asjaoludel ei käsitle ombudsman oma käesolevas otsuses eespool nimetatud küsimust.

2 Väide, et komisjon ei vastanud piisavalt kaebuse esitaja teabenõudele valikumenetluse kohta

2.1 2005. aasta juunis taotles kaebuse esitaja lähetatud riikliku eksperdi ametikohta komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadis. juunil 2005 sai kaebuse esitaja komisjonilt 16. juuni 2005. aasta kirja, milles teda teavitati, et „pärast kõikide kandidaatide haridusliku tausta ja töökogemuse põhjalikku uurimist” ei ole komisjon tema taotlust säilitanud.

Oma 27. juuni 2005. aasta e-kirjas komisjonile küsis kaebuse esitaja,„kuidas valik tehti?”, märkides, et ta oli vastavalt taotlusele saatnud komisjonile ainult elektroonilise taotluse. Oma 4. juuli 2005. aasta vastuses piirdus komisjon sellega, et märkis, et „valik [...] põhines kandidaatide teenete ja eelkõige nende keeleoskuse suhtelisel võrdlusel”. 22. juuli 2005. aasta kaebuses märkis kaebuse esitaja, et ta ei ole saadud teabega rahul, ning esitas järgmised asjakohased küsimused: „Kuidas mõõdeti hariduslikku tausta ja töökogemust? Kuidas toimus kandidaatide teenete ja keeleprofiilide suhteline võrdlemine?”

2.2 Euroopa hea halduse tava eeskirja (1) artiklis 22 ja artikli 12 lõikes 1 ning Euroopa Komisjoni hea halduse tava eeskirja (2) 2. ja 4. jaos sätestatud hea halduse põhimõte nõuab, et komisjon vastaks asjakohaselt kodanike esitatud teabenõuetele ja esitaks neile nõutud teabe, välja arvatud juhul, kui ta tugineb mõjuvatele ja piisavatele põhjustele, miks ta seda ei tee.

2.3 Käesoleval juhul oli kaebuse esitaja küsimus, mis sisaldus tema 27. juuni 2005. aasta e-kirjas komisjonile ja milles paluti teavet selle kohta, kuidas toimus [riiklike ekspertide] valimine ametikohale, millele ta oli kandideerinud, sõnastatud üldiselt ega viidanud kõnealuse valiku konkreetsetele menetluslikele või sisulistele aspektidele. Komisjon ei palunud kaebuse esitajal oma taotlust täpsustada ega selgitada. Lisaks vastas ta sellele küsimusele, märkides vaid, et „valik [...] põhines kandidaatide teenete ja eelkõige nende keeleprofiili suhtelisel võrdlusel”. Kaebuse esitajal oli seega õigus väljendada ombudsmanile esitatud kaebuses oma rahulolematust eespool esitatud vastusega.

Käesoleva uurimise raames tunnistas komisjon, a) et see vastus oleks võinud olla konkreetsem ja sisaldada lisateavet; ning b) andis valikumenetluse kohta lisateavet, vastates ombudsmanile esitatud kaebuses sõnastatud konkreetsetele küsimustele (3). Kaebuse esitaja ei vaidlustanud oma märkustes komisjoni arvamuses (4) esitatud lisateabe asjakohasust. Eespool öeldut arvesse võttes näib, et komisjon on võtnud kaebuse selle osa suhtes asjakohaseid meetmeid. Seega leiab ombudsman, et juhtumi selle osa edasine uurimine ja kaalumine ei ole põhjendatud.

3 Väide, et komisjon ei esitanud kaebuse esitajale piisavalt üksikasjalikku ja individuaalset põhjendust oma otsuse kohta jätta tema taotlus rahuldamata

3.1 27. juunil 2005 sai kaebuse esitaja komisjonilt 16. juuni 2005. aasta kirja, milles teda teavitati, et "pärast kõikide kandidaatide haridusliku tausta ja töökogemuse hoolikat uurimist"ei säilitanud ta oma kandideerimisavaldust lähetatud riikliku eksperdi ametikohale komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadis. Samal päeval saatis kaebuse esitaja komisjonile e-kirja, milles märkis, et ta peab olema veendunud, et teised kandidaadid on parema kvalifikatsiooniga ja et valikumenetlus viidi läbi õigesti. 11. juulil 2005 sai kaebuse esitaja komisjonilt 4. juuli 2005. aasta kirja, milles viidati tema 27. juuni 2005. aasta e-kirjale. Selles kirjas märkis komisjon, et „valik [...] põhines kandidaatide teenete ja eelkõige nende keeleprofiili suhtelisel võrdlusel” ning et „hoolimata [kaebuse esitaja] muljetavaldavast elulookirjeldusest vastasid väljavalitud kandidaatide profiilid paremini kirjaliku tõlke peadirektoraadi vajadustele”. Oma 22. juuli 2005. aasta kaebuses väitis kaebuse esitaja sisuliselt, et komisjon ei esitanud talle piisavalt üksikasjalikku ja individuaalset põhjendust oma otsuse kohta jätta tema taotlus rahuldamata.

3.2 Ombudsman märgib esiteks, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad EÜ asutamislepingu artiklis 253 (endine artikkel 190) nõutud põhjendused vastama asjaomase akti olemusele ning neist peab selgelt ja ühemõtteliselt ilmnema arutluskäik, mida institutsioon kasutas kõnealuse akti vastuvõtmisel. Seda tuleks teha nii, et asjaomastel isikutel oleks võimalik teada saada meetme põhjused ja hõlbustada selle läbivaatamist. Põhjendamise nõuet tuleb hinnata vastavalt juhtumi asjaoludele, eelkõige akti sisule, põhjenduste laadile ning huvile, mis võib olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab, selgituste saamiseks (5).

Põhjendamiskohustuse kohta on Euroopa hea halduse tava eeskirja artiklis 18 sätestatud:

"1. Institutsiooni iga otsus, mis võib kahjustada eraisiku õigusi või huve, peab olema põhjendatud, tuues selgelt välja asjakohased faktid ja otsuse õigusliku aluse.

2. Ametnik väldib selliste otsuste tegemist, mis põhinevad lühikestel või ebamäärastel alustel või mis ei sisalda individuaalseid põhjendusi.

3. Kui sarnaste otsustega seotud isikute suure arvu tõttu ei ole võimalik üksikasjalikult edastada otsuse põhjendusi ja kui seetõttu esitatakse standardvastused, tagab ametnik, et ta esitab seejärel seda sõnaselgelt taotlevale kodanikule individuaalse põhjenduse.

Lisaks on Euroopa Komisjoni hea haldustava eeskirja 3. jaos sätestatud:

„Komisjoni otsus peaks olema selgelt põhjendatud ning see tuleks edastada asjaomastele isikutele ja pooltele.

Üldjuhul tuleks otsuseid täielikult põhjendada. Kui aga näiteks sarnaste otsustega seotud isikute suure arvu tõttu ei ole võimalik üksikotsuste põhjendusi üksikasjalikult teatavaks teha, võib anda standardvastused. Need standardvastused peaksid sisaldama tehtud otsuse peamisi põhjendusi. Lisaks esitatakse see huvitatud isikule, kes selgesõnaliselt nõuab üksikasjalikku põhjendust.”

3.3 Ombudsman märgib, et hea haldustava olulised põhimõtted sellistes töölevõtmise menetlustes nagu käesolev, mis põhinevad kandidaatide elulookirjelduste läbivaatamisel, nõuavad, et enne kandidaatide kvalifikatsiooni ja teenete võrdlevat hindamist kontrollitaks nõuetekohaselt osalemiskutses (või muus samalaadses dokumendis) sätestatud osalemistingimusi. Otsuses jätta kandidaat menetlusest kõrvale põhjusel, et ta ei vasta ühele või mitmele osalemiskutses sätestatud osalemistingimustest, tuleks selgelt ja ühemõtteliselt märkida nii menetlusest kõrvalejätmise põhjus kui ka tingimused, millele kandidaat ei vastanud. Kui valikumenetlus hõlmab suurt hulka kandidaate, võib institutsioon esialgu piirduda keeldumise põhjuste kokkuvõtliku esitamisega ning kandidaatide teavitamisega üksnes valikukriteeriumidest ja -tulemustest. Sellest hoolimata peab institutsioon seejärel andma individuaalsed ja piisavad selgitused kandidaatidele, kes seda taotlevad (6). On ütlematagi selge, et esitatud põhjendused peavad olema täpsed.

3.4 Käesoleval juhul märgiti kaebuse esitaja 27. juuni 2005. aasta e-kirjas komisjonile, et ta peab olema veendunud, et teised kandidaadid on parema kvalifikatsiooniga ja et valikumenetlus viidi läbi õigesti. Seega nõudis kaebuse esitaja sisuliselt piisavalt üksikasjalikku ja individuaalset põhjendust komisjoni otsusele jätta tema taotlus rahuldamata. Oma 4. juuli 2005. aasta vastuses piirdus komisjon märkusega, et „valik [...] põhines kandidaatide teenete ja eelkõige nende keeleprofiili suhtelisel võrdlusel” ning et „hoolimata [kaebuse esitaja] muljetavaldavast elulookirjeldusest olid väljavalitud kandidaatidel profiilid, mis vastasid paremini kirjaliku tõlke peadirektoraadi vajadustele”. Seda väidet ei saa ilmselgelt pidada piisavalt üksikasjalikuks ja individuaalseks selgituseks komisjoni otsusele jätta tema taotlus rahuldamata. Kaebuse esitajal oli seega õigus ombudsmanile esitatud kaebuses väita, et komisjon ei ole seda otsust piisavalt põhjendanud.

3.5 Oma arvamuses kaebuse kohta märkis komisjon muu hulgas, et ta peab tagama kaebuse esitaja suhtes teiste kandidaatide konfidentsiaalsuse. Seetõttu leidis ta, et teavet, mis veenaks kaebuse esitajat, et teistel kandidaatidel on parem kvalifikatsioon, mis tähendab võrdlust teiste kandidaatidega ja teabe avalikustamist nende toimikute kohta, ei ole võimalik esitada. See väide esitati eesmärgiga põhjendada seda, kuidas ta oli kaebuse esitajale 4. juulil 2005 vastanud. Komisjon ei esitanud siiski piisavaid selgitusi selle „konfidentsiaalsuse“ väite, sealhulgas asjakohase õigusliku aluse toetuseks. Lisaks ei tundunud komisjon olevat uurinud, kas teavet väljavalitud kandidaatide kvalifikatsiooni kohta saaks anda viisil, mis ei avalikustaks (või tõenäoliselt ei avalikustaks) nende kandidaatide identiteeti ja seega ei mõjutaks tema arvamuses osutatud konfidentsiaalsuse põhimõtet.

3.6 Oma arvamuses ombudsmanile esitatud kaebuse kohta juhtis komisjon tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja elulookirjelduse analüüs ei kinnitanud, et tal on nõutav kogemus tõlkimise või terminoloogia valdkonnas, ning seetõttu ei säilitanud komisjon tema taotlust. Komisjoni 4. juuli 2005. aasta kirjas, milles ta põhjendas oma otsust mitte säilitada kaebuse esitaja taotlust, märgiti siiski, et väljavalitud kandidaatide profiilid vastasid paremini komisjoni vajadustele. Selles vastuses ei öeldud sõnaselgelt, et kaebuse esitaja ei vastanud osalemiskutses esitatud tingimustele. Selguse huvides ja võimalike arusaamatuste vältimiseks tunnistas komisjon, et seda oleks võinud mainida.

Ombudsman märgib, et komisjoni 4. juuli 2005. aasta kirja sisus on põhjendatult väidetud, et kaebuse esitaja vastab asjaomases osalemiskutses sätestatud miinimumnõuetele, kuid teda ei valitud, sest teiste taotlejate kvalifikatsioon vastas paremini kirjaliku tõlke peadirektoraadi vajadustele. Ombudsman leiab seega, et komisjon ei edastanud 4. juuli 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale selgelt, piisavalt täpselt ja täpselt tema taotluse rahuldamata jätmise põhjust.

3.7 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et 4. juuli 2005. aasta kirjas ei täitnud komisjon nõuetekohaselt oma põhjendamiskohustust. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga. Võttes arvesse käesoleva otsuse punktis 3.8 esitatud märkusi, teeb ombudsman asjakohase kriitilise märkuse.

3.8 Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta ei väitnud kaebuse esitaja, et tal on osalemiskutses nõutud kvalifikatsioon, ega vaidlustanud eespool nimetatud aluse piisavust (vt punkt 3.6) komisjoni otsuse puhul jätta tema taotlus rahuldamata (7). Eespool öeldut silmas pidades ja kuna komisjon astus käesoleva uurimise raames piisavaid samme, et vastata kaebuse esitaja muredele, ei pea ombudsman põhjendatuks jätkata kaebuse esitaja väite käsitlemist.

4 Kokkuvõte

Kaebuse uurimise põhjal peab ombudsman vajalikuks teha järgmise kriitilise märkuse.

Hea halduse olulised põhimõtted töölevõtmise menetluses, nagu see, mida käsitletakse käesolevas asjas ja mis põhines kandidaatide elulookirjelduste läbivaatamisel, nõuavad, et enne kandidaatide kvalifikatsiooni ja teenete võrdlevat hindamist kontrollitaks nõuetekohaselt osalemiskutses (või muus samalaadses dokumendis) sätestatud osalemistingimusi. Otsuses jätta kandidaat menetlusest kõrvale põhjusel, et ta ei vasta ühele või mitmele osalemiskutses sätestatud osalemistingimustest, tuleks selgelt ja ühemõtteliselt märkida menetlusest kõrvalejätmise põhjus ja tingimused, millele kandidaat ei vastanud. Kui valikumenetlus hõlmab suurt hulka kandidaate, võib institutsioon esialgu piirduda keeldumise põhjuste kokkuvõtliku esitamisega ning kandidaatide teavitamisega üksnes valikukriteeriumidest ja -tulemustest. Sellest hoolimata peab institutsioon seejärel andma individuaalsed ja piisavad selgitused kandidaatidele, kes seda taotlevad. On ütlematagi selge, et esitatud põhjendused peavad olema täpsed.

Oma 4. juuli 2005. aasta vastuses kaebuse esitaja 27. juuni 2005. aasta e-kirjale ei esitanud komisjon kaebuse esitajale selgeid, piisavalt täpseid, täpseid ja piisavaid põhjusi, miks tema taotlus jäeti rahuldamata. Seega ei täitnud komisjon nõuetekohaselt oma põhjendamiskohustust. Tegemist oli haldusomavoli juhtumiga.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Seadustiku artiklis 22 on muu hulgas sätestatud: "1. Ametnik [...] annab üldsuse hulka kuuluvatele isikutele teavet, mida nad taotlevad. ... Ametnik hoolitseb selle eest, et edastatud teave oleks selge ja arusaadav. ... 3. Kui ametnik ei või taotletud teavet selle konfidentsiaalsuse tõttu avalikustada, teatab ta kooskõlas käesoleva seadustiku artikliga 18 asjaomasele isikule põhjused, miks ta ei saa teavet edastada.”

Seadustiku artikli 12 lõikes 1 on sätestatud: „Ametnik peab olema teenistusvalmi, viisakas ja avalikkusega suhtlemisel kättesaadav. Kirjadele vastates püüab ametnik olla võimalikult abivalmis ning vastata esitatud küsimustele võimalikult täielikult ja täpselt.”

(2) EÜT L 308, lk 32. Selle seadustiku §-s 2 on muu hulgas sätestatud: "Kui üldsuse hulka kuuluv isik vajab komisjoni haldusmenetlusega seotud teavet, tagavad töötajad, et see teave esitatakse kõnealuse menetluse jaoks kehtestatud tähtaja jooksul." Punktis 4 on sätestatud: „Komisjon kohustub vastama päringutele kõige asjakohasemal viisil ja võimalikult kiiresti.”

(3) Neid küsimusi on mainitud käesoleva otsuse punktis 2.1. Vastuseks märkis komisjon, et hariduslikku tausta ja töökogemust mõõdeti elulookirjelduses esitatud andmete alusel ning et kandidaatide suhteline võrdlus viidi läbi elulookirjelduses esitatud andmete alusel, võttes arvesse ametijuhendis esitatud nõudeid.

(4) Kaebuse esitaja seadis pigem kahtluse alla oma arvamuse asjaomases osas viidatud komisjoni praktika nõuetekohasuse (vt ka käesoleva otsuse punkt 1.1).

(5) Vt nt otsus kohtuasjas C-266/05 P: Sison vs. nõukogu (EKLis veel avaldamata), punkt 80, milles viidatakse otsusele kohtuasjas C-367/95 P: komisjon vs. Sytraval ja Brink's France (EKL 1998, lk I-1719, punkt 63).

(6) Vt otsus kohtuasjas T-55/91: Fascilla vs. parlament (EKL 1992, lk II-1757, punktid 32, 33 ja 35); Kohtuasi 225/87: Belardinelli vs. Euroopa Kohus, [1989] 2353, punkt 7.

(7) Pigem näis ta väitvat, et asjaomased nõuded olid ebamõistlikud ja/või et komisjon valis eeldatavalt välja taotlejad, kes neile nõuetele ei vastanud (vt käesoleva otsuse punkt 1.2).