Strasbourg, 23. oktoober 2006

Lugupeetud pr X

juunil 2005 esitasite Euroopa Ombudsmanile Euroopa Õigusteaduste Arenenud Instituudi (IALS) nimel kaebuse kolme taotluse kohta, mille IALS esitas vastuseks AGISe 2005. aasta konkursikutsele.

31. augustil 2005 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 8. detsembril 2005. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 13. jaanuaril 2006.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja esitas kaebuses käsitletud juhtumi kohta kokkuvõtlikult järgmise selgituse:

Kaebuse esitaja soovis kaevata 4. peadirektoraadi (justiits- ja siseküsimused) otsuse peale lükata tagasi kolm rahastamistaotlust, mille esitas Institute for Advanced Legal Studies (IALS) vastuseks AGIS 2005 projektikonkursile. Taotluste tagasilükkamise otsus tehti põhjendusel, et kasutatud eelarvevorm ei olnud 2005. aasta eelarvevorm, vaid varasematel aastatel kasutatud eelarvevorm. Pärast komisjoni poole pöördumist kinnitas komisjon oma otsust 20. juuni 2005. aasta kirjaga.

Konkursikutse asjakohane osa on järgmine:

„IV– Praktiline teave taotluse esitamise kohta

Taotlused tuleb esitada koos taotlusvormi ja esialgse eelarve näidisega, mis on kättesaadavad Europa veebisaidil: [viide]

Taotleja peab täitma märgitud väljad ja saatma dokumendi tagasi disketil või CD-ROMil ja kolmes pabereksemplaris (üks allkirjastatud originaal pluss kaks koopiat).

Varem muudetud või kasutatud taotlusvormil esitatud taotlused ja käsitsi täidetud vormid lükatakse tagasi.“

IALS vaidlustas komisjoni otsuse kvalifitseerida kõik kolm taotlust abikõlbmatuks, kuna neid ei esitatud varem muudetud või kasutatud taotlusvormil ega täidetud käsitsi. Konkursikutses „ei kehtestatud diskvalifitseerimise karistust ühelgi muul põhjusel. Seetõttu ei pruugi vale eelarvevormi kasutamine põhjustada taotluse rahastamiskõlbmatust. Sisuliselt kasutati eelmistel aastatel kasutatud eelarvevormi. Ainus erinevus kasutatud vormi ja 2005. aasta vormi vahel on leheküljel 1, kus mainitakse 2005. aastat.”

Kuna konkursikutsega kehtestati rahastamiskõlblikkuse tingimused ammendavalt ja piiratult, kaldus taotluste rahastamiskõlbmatuse täiendavate tingimuste ühepoolne kehtestamine konkursikutsest kõrvale ja puudus õiguslik alus. Täiendavate abikõlblikkuse tingimuste ühepoolne lisamine komisjoni poolt kujutas endast selget haldusomavoli juhtumit.

Taotlused tuleks heaks kiita ja esitada hindamiskomisjonile, kuna need vastavad asjaomastele tingimustele. Kui ombudsmanile esitatud kaebuse menetlemise ajakava ei võimalda kolme taotlust läbi vaadata, peaks komisjon selle asemel andma kaebuse esitajale „veakinnituse [...] ja võib-olla loa esitada need taotlused kas hiljem kui kindlaksmääratud tähtajaks või järgmisel aastal. Viimasel juhul sooviksin kinnitust, et taotlust ei lükata tagasi, kuna see jääb väljapoole 2006. aasta konkursikutse temaatilist kohaldamisala.”

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjon esitas kokkuvõtvalt järgmise arvamuse:

Taustteave

IALSile oli varem antud ELi toetusi – programmide Falcone, Grotius ja AGIS raames – ning Jean Monnet’ ja Phare programmide raames.

detsembril 2004 esitas IALS oma taotlused AGIS 2005. aasta projektikonkursi raames.

AGIS programmi juhtimise eest vastutav talitus oli kontrollinud kõiki AGISe projektikonkursi raames saadud taotlusi konkursikutses esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide alusel. Hindajate töö täieliku järjepidevuse tagamiseks kasutati standardset osalemistingimuste täitmise teabelehte. Kaitsemeetmena oli teine isik teinud täiendava abikõlblikkuse kontrolli enne abikõlbmatuse lõplikku tuvastamist. Saadud 208 taotlusest 24 tunnistati abikõlbmatuks.

Kaebuse esitaja puhul oli abikõlbmatuse põhjus kõigi kolme taotluse puhul sama ja seda oli märgitud IALSile 27. aprillil 2005 saadetud kirjas: „[Taotlusega koos] esitatud eelarvevorm ei olnud AGIS 2005 konkursikutse standardne eelarvevorm (konkursikutse punkt VI.1) “. Konkursikutse punktis VI.1 oli märgitud järgmist:

„1. Esitatavad dokumendid

Järgmised dokumendid tuleb esitada kolmes eksemplaris:

(...)

(...)

kuupäevastatud ja allkirjastatud esialgne eelarve, mis on esitatud programmi eelarve tüüpvormil koos eeldatavate kulude ja tulude üksikasjaliku jaotusega (asjakohane eelarvevorm on kättesaadav komisjoni veebisaidil)...“.

AGIS 2005 konkursikutsele vastuseks esitatud taotlustes ei olnud IALS kasutanud 2005. aastaks nõutud standardset eelarvevormi. Nagu kaebuse esitaja märkis, oli õige vorm pealkirjaga „Projekti eelarveprognoos – AGIS 2005“.

Lisaks oli kaebuse esitaja kasutatud eelarvevormis (mis oli AGIS 2004 eelarvevorm) eelarverubriigi L „Abikõlblikud kaudsed kulud” jaoks ette nähtud maksimaalselt 5%, samas kui 2005. aasta õiges eelarvevormis oli selle rubriigi jaoks ette nähtud maksimaalselt 7% abikõlblikest otsestest kuludest.

Kuna konkursikutse punktis IV.1 „Kriteeriumid ja rahastamiskõlblikkus“ oli märgitud, et rahastamiskõlblikkuse tagamiseks tuleb toetustaotlusele lisada kõik VI jaos loetletud dokumendid (mis sisaldasid standardset eelarvevormi), teatas komisjon kaebuse esitajale, et tema ettepanek ei ole rahastamiskõlblik.

7. juuni 2005. aasta e-kirjas palus IALS komisjonil oma otsus uuesti läbi vaadata. Olles taotlused uuesti läbi vaadanud, lükkas komisjon 20. juuni 2005. aasta kirjaga selle taotluse tagasi.

Komisjoni märkused kaebuse esitaja väidete kohta

Komisjon ei jaganud kaebuse esitaja seisukohta, et konkursikutses oli taotluse rahastamiskõlbmatuna tagasilükkamise ainsa põhjusena märgitud, et seda ei tohiks esitada taotlusvormil, mida on varem muudetud, kasutatud või käsitsi täidetud. Vastupidi, AGIS-e 2005. aasta konkursikutse punktis IV.1 on sätestatud, et „toetustaotlusele tuleb lisada kõik VI jaos loetletud dokumendid”.

Üks VI jaos loetletud olulistest dokumentidest oli „–kuupäevastatud ja allkirjastatud esialgne eelarve, mis on esitatud programmi eelarve tüüpvormil koos eeldatavate kulude ja tulude üksikasjaliku jaotusega (asjakohane eelarvevorm on kättesaadav komisjoni veebisaidil) (...)“.

IALS ei olnud seda olulist dokumenti esitanud ja tema taotlused lükati vastavalt tagasi, kusjuures kaebuse esitajat teavitati täpsest põhjusest ja esitati õige viide selle kohta, kus see oli konkursikutses esitatud.

Kaebuse esitaja oli ekslikult kasutanud AGIS 2004 eelarvevormi, milles oli eelarverubriigi L „Abikõlblikud kaudsed kulud” jaoks ette nähtud maksimaalselt 5%, samas kui 2005. aasta õiges eelarvevormis oli selle rubriigi jaoks ette nähtud maksimaalselt 7% abikõlblikest otsestest kuludest. See õige vorm tehti allalaadimiseks kättesaadavaks komisjoni veebisaidil rubriigis „Dokumendid taotlejatele: CALL 2005”.

Nõue kasutada kõigi taotlejate puhul konkreetset vormi oli vajalik programmi haldamiseks ja võimaldas komisjonil läbipaistval viisil kindlaks määrata abikõlblikkuse ja tagada, et kõiki taotlejaid koheldakse võrdselt. Isegi kui komisjonil oleks olnud paindlikkus, mis oleks võimaldanud aktsepteerida muid vorme kui 2005. aasta AGIS-vorm, oleks olnud äärmiselt raske objektiivselt kindlaks teha, mil määral oleks saanud aktsepteerida muid vorme, ja see oleks võinud põhjustada diskrimineerimist taotluste vahel.

Kokkuvõttes leidis komisjon, et tema haldusomavoli ei esinenud.

Seoses kaebuse esitaja väidetega soovis komisjon selgitada, et 2005. aastal tagasi lükatud ettepanekud olid seotud teemadega, mis kuuluksid taas AGIS 2006 teemavaldkonda. Ettepanekud võiks seega uuesti esitada AGISe 2006. aasta konkursikutse raames. Sellisel juhul kaalutakse neile toetuste andmist samadel alustel kui kõikidele teistele laekunud taotlustele ning kooskõlas 2006. aasta konkursikutses sätestatud tingimustega.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja esitas oma märkustes kokkuvõtlikult järgmised märkused:

Komisjon väitis oma arvamuses, et kolme IALSi taotluse rahastamiskõlbmatus põhines AGISe 2005. aasta konkursikutse jaotisel IV.1. IV jaos oli sätestatud, et „[k]ui toetustaotlus on rahastamiskõlblik, tuleb sellele lisada kõik VI jaos loetletud dokumendid“. Nii märkis komisjon oma arvamuses, et kolme IALS-i taotluse diskvalifitseerimise aluseks oli kõigi vajalike dokumentide esitamata jätmine. Komisjoni kirjades, milles teatati IALSile IALSi taotluste tagasilükkamisest, esitati siiski põhjendus, et „esitatud eelarvevorm ei olnud standardne eelarvevorm“. Kuna komisjoni vastus käesolevale etteheitele põhines diskvalifitseerimise teistsugusel alusel kui see, mis esitati nende kirjades, oli komisjoni arvamus vastuvõetamatu ja selles esitatud argumendid ei olnud käesolevas asjas asjakohased.

Komisjoni arvamuse sisu siiski arutati. Jaotise IV.1 3. kriteeriumis oli tõepoolest märgitud, et toetustaotlus peab vastama kõigile vorminõuetele ja „[b]e sellele peavad olema lisatud kõik VI jaos loetletud dokumendid“. Punktis VI.1 loetletud dokumentide hulgas on „[a] dateeritud ja allkirjastatud esialgne eelarve, mis on esitatud programmi eelarve tüüpvormil, sealhulgas eeldatavate kulude ja tulude üksikasjalik jaotus (asjakohane eelarvevorm on kättesaadav komisjoni veebisaidil).“ IALS oli esitanud komisjonile ühe eelarve iga toetustaotluse kohta. Kõik eelarved olid dateeritud ja allkirjastatud. Lisaks olid need esitatud AGIS-projektide puhul kasutatud standardvormil ja sisaldasid kõiki programmis nõutavaid üksikasju. Eelarvevorm leiti komisjoni veebisaidilt ja IALS ei olnud seda meelevaldselt koostanud. Seega vastas IALS 3. kriteeriumi nõuetele.

On õige, et esitatud eelarvevormid ei olnud 2005. aasta eelarvevormid. Kolmes IALSi taotluses kasutatud 2004. aasta vormid ja 2005. aasta eelarvevormid olid siiski identsed. Sisuliselt oli IALS seega esitanud esialgse eelarve, mis oli kuupäevastatud ja allkirjastatud ning esitatud vastavalt vajadusele standardsel eelarvevormil. Tegelikult kajastus iga-aastaste eelarvevormide suur sarnasus konkursikutse koostaja valikus kirjeldada nõutavaid eelarvevorme üldiselt kui „selle programmi standardset eelarvevormi“, mitte konkreetselt kui 2005. aasta eelarvevormi.

Komisjon väitis, et 2005. aasta eelarve vorm erines 2004. aasta eelarve vormist selle poolest, et maksimaalne protsent eelarvest, mida võis 2005. aastal üldkuludena taotleda, oli 7% abikõlblikest kuludest, mitte 5% 2004. aastal. See minutiline erinevus ei muudaks kolme intelligentse elukeskkonna programmi eelarvet sisuliselt abikõlbmatuks, kuna 5%, mida IALS taotleb üldkuludeks, jääks 2005. aasta eelarves lubatud 7% piiresse. Praktikas peab komisjon igal juhul taotlejatega eelarve üle läbirääkimisi ja isegi eelarve sisulisi muudatusi tehakse enne, kui taotlejad komisjoniga lepingu sõlmivad.

Igal juhul kehtestati toetustaotlustes sisalduvate eelarvete abikõlblikkuse tingimused sõnaselgelt konkursikutse jaotise IV.1 kriteeriumiga 4. kriteeriumis viidati konkreetselt toetustaotlusega koos esitatava eelarve abikõlblikkuse tingimustele. Jaotise IV.1 punktis 4 oli sätestatud, et toetustaotlus peab vastama järgmistele kriteeriumidele: „...peab ta esitama eelarve eurodes, mis on tulude ja kulude osas tasakaalus. Taotletav ühenduse toetus ei tohi ületada 70% projekti kuludest; see peab sisaldama vähemalt 30 % projekti kogumaksumusest (taotlejalt, partneritelt, teistelt sponsoritelt ja tuludelt), välja arvatud eriprojekti ja täiendavate meetmete puhul ...”. IALSi esitatud eelarve vastas kõigile nendele abikõlblikkuse kriteeriumidele. Tuleb märkida, et eelarve vorm ja ka praegune eelarve vorm ei olnud punktis IV.1 sätestatud abikõlblikkuse kriteerium.

Sellest hoolimata, isegi kui nõustuda komisjoni argumendiga, et IALSi kolmes taotluses kasutatud eelarve vorm ei ole asjakohane, ei saa vale eelarvevormi kasutamise eest määratav sanktsioon olla kogu taotlustoimiku abikõlbmatus. Konkursikutses märgiti sõnaselgelt ja seega kitsendavalt, et „taotlused, mis on esitatud varem muudetud või kasutatud taotlusvormil, samuti käsitsi esitatud vormid lükatakse tagasi“. Konkursikutses ei olnud sätet, mis näeks ette karistuse taotluse tagasilükkamise eest mis tahes muul põhjusel. See, et kogu toimiku diskvalifitseerimise ainsaks aluseks oli vale taotlusvormi kasutamine, oli sõnastatud selgelt, sõnaselgelt ja kategooriliselt. Komisjoni ühepoolselt kehtestatud täiendav alus haldussanktsioonile õiguste äravõtmise eest (hoolimata konkursikutse sõnaselgest sättest) oli selge haldusomavoli juhtum.

Mis tahes muude taotlustoimiku dokumentide abikõlbmatuse korral oli komisjonil kaalutlusõigus nõuda muudetud dokumente. See kajastus komisjoni tavapärases tavas nõuda taotlejatelt täiendavaid dokumente või muudetud dokumente pärast taotluste esitamist ja pärast kindlaksmääratud esitamiskuupäeva möödumist.

Kokkuvõttes kehtestati AGISe 2005. aasta kandideerimiskutsega sõnaselgelt ainus alus AGISe taotlustoimiku diskvalifitseerimiseks. See oli vale taotlusvormi kasutamine. Kogu taotlustoimiku diskvalifitseerimine mis tahes muul põhjusel oli haldusomavoli juhtum. Kolme IALSi rahastamistaotluse tagasilükkamine AGISe 2005. aasta programmi raames 2004. aasta eelarve vormi kasutamise alusel ei olnud kooskõlas AGISe 2005. aasta konkursikutsega ning oli seega selge haldusomavoli juhtum.

Otsus

1 Sissejuhatavad märkused

1.1 Kaebus puudutab komisjoni 4. peadirektoraadi (justiits- ja siseküsimused) otsust lükata tagasi kolm rahastamistaotlust, mille Institute for Advanced Legal Studies (IALS) esitas vastuseks AGIS 2005 projektikonkursile. See otsus tehti põhjendusel, et kaebuse esitaja kasutatud eelarvevorm ei olnud 2005. aasta eelarvevorm, vaid 2004. aasta eelarvevorm, mis ei olnud 2005. aasta eelarvemenetluse jaoks kehtiv. Kaebuse esitaja väitis oma märkustes komisjoni arvamuse kohta esimest korda, et komisjon ei olnud kasutanud oma kaalutlusõigust paluda IALSil parandada viga (nagu komisjon seda nägi) IALSi taotlustes. Selle kaalutlusõiguse kasutamine oleks kaebuse esitaja sõnul olnud kooskõlas „tavapärase tavaga”.

1.2 Ombudsman leiab, et kaebuse esitaja uus väide, millele on viidatud eespool, on sisuliselt uus alus, mille põhjal kaebuse esitaja vaidlustab komisjoni otsuse IALSi esitatud taotlused tagasi lükata. Kaebuse esitaja ei ole siiski esitanud konkreetset teavet ega tõendeid komisjoni „tavapärase tava” kohta, millele ta viitas. Lisaks näib, et kaebuse esitaja ei ole seoses oma kaebuse uue alusega pöördunud eelnevalt komisjoni poole haldusküsimustes, nagu on nõutud Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 4 (1). Neil asjaoludel ei pea ombudsman asjakohaseks seda alust käesoleva uurimise raames uurida. Kaebuse esitajal on võimalus pöörduda selles küsimuses komisjoni poole ja ta võib esitada ombudsmanile uue kaebuse, kui ta peab komisjoni asjakohast vastust mitterahuldavaks.

2 Väide, et toetustaotlused jäeti õigusvastaselt rahuldamata

2.1 Kaebus on esitatud komisjoni 4. peadirektoraadi (justiits- ja siseküsimused) otsuse peale lükata tagasi kolm rahastamistaotlust, mille Institute for Advanced Legal Studies (IALS) esitas vastuseks AGIS 2005 konkursikutsele. Kaebuse läbivaatamisel võtab ombudsman arvesse käesoleva konkursikutse (2) järgmisi asjakohaseid sätteid (allajoonimine lisatud):

„IV. Ettepanekute hindamise kriteeriumid

1. Kriteeriumid ja abikõlblikkus

Toetuse saamiseks peab toetusetaotlus vastama järgmistele kriteeriumidele:

- (...)

- (...)

- see peab vastama vorminõuetele ja sellele peavad olema lisatud kõik VI jaos loetletud dokumendid;

(...)"...

„VI. Praktiline teave taotluse esitamise kohta

Taotlused tuleb esitada koos taotlusvormi ja esialgse eelarve näidisega, mis on kättesaadavad Euroopa veebisaidil.

[veebilehe viide] ...

Varem muudetud või kasutatud taotlusvormil esitatud taotlused, samuti käsitsi täidetud vormid lükatakse tagasi.

1. Esitatavad dokumendid

Järgmised dokumendid tuleb esitada kolmes eksemplaris:

(...)

(...)

kuupäevastatud ja allkirjastatud esialgne eelarve, mis on esitatud programmi eelarve tüüpvormil koos eeldatavate kulude ja tulude üksikasjaliku jaotusega (asjakohane eelarvevorm on kättesaadav komisjoni veebisaidil)...“.

Ombudsman märgib ka, et finantsmääruse (3) artikli 110 lõike 1 kohaselt:

„Toetuste suhtes kohaldatakse aastaprogrammi, mis avaldatakse aasta alguses (...). Tööprogrammi rakendamiseks avaldatakse konkursikutsed (...)”.

Lisaks on finantsmääruse rakenduseeskirjade (4) artikli 173 lõikes 1 sätestatud, et:

„Taotlused [toetuste saamiseks] esitatakse vormil, mille jaotavad välja vastutavad eelarvevahendite käsutajad, ning kooskõlas alusaktis ja konkursikutses sätestatud kriteeriumidega.”

2.2 Käesoleval juhul esitas Institute for Advanced Legal Studies (IALS) komisjonile kolm rahastamistaotlust vastuseks eespool nimetatud konkursikutsele. aprilli 2005. aasta kirjas teatas komisjon kaebuse esitajale, et ta on „analüüsinud AGIS 2005 projektikonkursi raames esitatud taotlusi vastavalt konkursikutse IV ja VI jaos kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele” ning et IALSi ettepanekud on „abikõlbmatutena tagasi lükatud, sest esitatud eelarvevorm ei ole AGIS 2005 projektikonkursi standardne eelarvevorm (konkursikutse punkt VI.1)”. Kaebuse esitaja vaidlustas 6. mai 2005. aasta e-kirjaga komisjoni otsuse lükata tagasi IALSi esitatud taotlused. Ta viitas konkursikutse sättele, mille kohaselt „eelnevalt muudetud või kasutatud taotlusvormil esitatud taotlused ning käsitsi täidetud vormid jäetakse kõrvale.” ning väitis, et IALSi tagasilükatud taotlusi „ei esitatud varem muudetud või kasutatud taotlusvormil ning neid ei täidetud käsitsi”. Komisjon teatas 20. juuni 2005. aasta kirjas kaebuse esitajale, et ta on IALSi taotlused uuesti läbi vaadanud, ning leidis, et IALS „ei kasutanud 2005. aasta eelarve vormi, vaid 2004. aasta vormi, mis ei kehti 2005. aasta kohta”. Seejärel viitas komisjon „AGISe 2005. aasta konkursikutse punktile VI.I, milles on sätestatud, et „Taotlused tuleb esitada koos taotlusvormi ja esialgse eelarve näidisega, mis on kättesaadavad Euroopa veebisaidil”, mille alusel ta kinnitas IALSi esitatud taotluste abikõlbmatust.

2.3 Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon lükkas valesti tagasi toetustaotlused, mille IALS esitas vastuseks programmi AGIS 2005 konkursikutsele. Selle väite toetuseks väitis ta, et a) taotlusi ei olnud esitatud taotlusvormil, mida oli varem muudetud või kasutatud, samuti ei olnud neid käsitsi täidetud, ning konkursikutses „ei kehtestatud õiguste äravõtmise karistust ühelgi muul põhjusel“; ning b) „kasutati eelmistel aastatel kasutatud eelarvevormi. Ainus erinevus kasutatud vormi ja 2005. aasta vormi vahel on leheküljel 1, kus mainitakse 2005. aastat.”

2.4 Komisjon rõhutas oma arvamuses, et AGIS-i 2005. aasta konkursikutse punktis IV.1 on sätestatud, et „toetustaotlusele tuleb lisada kõik VI jaos loetletud dokumendid”. Üks VI jaos loetletud olulistest dokumentidest oli „–kuupäevastatud ja allkirjastatud esialgne eelarve, mis on esitatud programmi eelarve tüüpvormil koos eeldatavate kulude ja tulude üksikasjaliku jaotusega (asjakohane eelarvevorm on kättesaadav komisjoni veebisaidil) (...)“. IALS ei olnud seda olulist dokumenti esitanud ja tema taotlused lükati seetõttu tagasi, sest kaebuse esitajat teavitati täpsest põhjusest ja talle esitati õige viide selle kohta, kus see konkursikutses oli esitatud. Kaebuse esitaja oli ekslikult kasutanud AGIS 2004 eelarvevormi, milles oli eelarverubriigi L „Abikõlblikud kaudsed kulud” jaoks ette nähtud maksimaalselt 5%, samas kui 2005. aasta õiges eelarvevormis oli selle rubriigi jaoks ette nähtud maksimaalselt 7% abikõlblikest otsestest kuludest. See õige vorm tehti allalaadimiseks kättesaadavaks komisjoni veebisaidil rubriigis „Dokumendid taotlejatele: CALL 2005”. Nõue kasutada kõigi taotlejate puhul konkreetset vormi oli vajalik programmi haldamiseks ja võimaldas komisjonil läbipaistval viisil kindlaks määrata abikõlblikkuse ja tagada, et kõiki taotlejaid koheldakse võrdselt. Isegi kui komisjonil oleks olnud paindlikkus, mis oleks võimaldanud aktsepteerida muid vorme kui 2005. aasta AGIS-vorm, oleks olnud äärmiselt raske objektiivselt kindlaks teha, mil määral oleks saanud aktsepteerida muid vorme, ja see oleks võinud põhjustada diskrimineerimist taotluste vahel. Kokkuvõttes leidis komisjon, et tema haldusomavoli ei esinenud.

2.5 Oma märkustes komisjoni arvamuse kohta märkis kaebuse esitaja muu hulgas järgmist: Jaotise IV.1 3. kriteeriumis oli tõepoolest märgitud, et toetustaotlus peab vastama kõigile vorminõuetele ja sellele peavad olema lisatud kõik VI jaos loetletud dokumendid. Punktis VI.1 loetletud dokumentide hulgas on „kuupäevaga ja allkirjastatud esialgne eelarve, mis esitatakse programmi standardsel eelarvevormil koos eeldatavate kulude ja tulude üksikasjaliku jaotusega (asjakohane eelarvevorm on kättesaadav komisjoni veebisaidil).“ IALS oli esitanud komisjonile ühe eelarve iga toetustaotluse kohta. Kõik eelarved olid dateeritud ja allkirjastatud. Lisaks olid need esitatud AGIS-projektide puhul kasutatud standardvormil ja sisaldasid kõiki programmis nõutavaid üksikasju. Eelarvevorm leiti komisjoni veebisaidilt ja IALS ei olnud seda meelevaldselt koostanud. Seega vastas IALS 3. kriteeriumi nõuetele. On õige, et esitatud eelarvevormid ei olnud 2005. aasta eelarvevormid. Kolmes IALSi taotluses kasutatud 2004. aasta vormid ja 2005. aasta eelarvevormid olid siiski identsed. Sisuliselt oli IALS seega esitanud esialgse eelarve, mis oli kuupäevastatud ja allkirjastatud ning esitatud vastavalt vajadusele standardsel eelarvevormil. Tegelikult kajastus iga-aastaste eelarvevormide suur sarnasus konkursikutse koostaja valikus kirjeldada nõutavaid eelarvevorme üldiselt kui „selle programmi standardset eelarvevormi“, mitte konkreetselt kui 2005. aasta eelarvevormi. Komisjon väitis, et 2005. aasta eelarve vorm erines 2004. aasta eelarve vormist selle poolest, et maksimaalne protsent eelarvest, mida võis 2005. aastal üldkuludena taotleda, oli 7% abikõlblikest kuludest, mitte 5% 2004. aastal. See minutiline erinevus ei muudaks kolme intelligentse elukeskkonna programmi eelarvet sisuliselt abikõlbmatuks, kuna 5%, mida IALS taotleb üldkuludeks, jääks 2005. aasta eelarves lubatud 7% piiresse. Lisaks vastas IALSi esitatud eelarve sisu poolest kõigile konkursikutse punkti IV.1 neljandas taandes sätestatud kriteeriumidele.

2.6 Ombudsman märgib kõigepealt, et vastavalt käesoleva otsuse punktis 2.1 nimetatud AGISe 2005. aasta konkursikutse jaotiste IV.1 ja VI sätetele oli toetustaotlus AGISe 2005. aasta programmi raames abikõlblik ainult siis, kui sellele oli lisatud muu hulgas programmi eelarve tüüpvormil esitatud "Eelarve näidis (...)", mis oli kättesaadav komisjoni veebisaidil konkursikutse avaldamise ajal. Seega ei nõustu ombudsman kaebuse esitaja väitega, et AGISe 2005. aasta konkursikutse alusel esitatud toetustaotluse võib tagasi lükata üksnes juhul,„kui taotlus on esitatud taotlusvormil, mida on varem muudetud või kasutatud või mis on käsitsi täidetud”.

2.7 Lisaks ei nõustu ombudsman kaebuse esitaja väitega, et AGIS-programmi raames 2005. aastaks esitatud toetustaotlus oli abikõlblik isegi siis, kui sellele ei olnud lisatud "[2005. aasta AGIS-programmi] standardsel eelarvevormil esitatud esialgse eelarve näidist (...)". AGIS-programmi 2005. aasta konkursikutses, mis oli siduv nii komisjonile kui ka taotlejatele, nõuti toetustaotluste abikõlblikkuse tingimusena esialgse eelarve esitamist programmi standardsel eelarvevormil". Finantsmääruse artikli 110 lõikes 1 on sätestatud, et „Toetuste suhtes kohaldatakse aastaprogrammi” ning konkursikutse kannab pealkirja „Kriminaalasjades politsei ja õigusalase koostöö programm (PROGRAMM AGIS) – 2005. aasta tööprogramm ja konkursikutse”. Sellest tulenevalt leiab ombudsman, et "programm" käesoleva konkursikutse jaotise IV.1 eespool nimetatud sätte tähenduses ei olnud lihtsalt AGIS-programm, nagu kaebuse esitaja soovitas, vaid AGIS-programm 2005. aastaks. Seega ei olnud toetustaotlus AGIS-programmi raames 2005. aastaks konkursikutse kohaselt abikõlblik, kui sellele ei olnud lisatud selle eriprogrammi standardsel eelarvevormil esitatud esialgset näidiseelarvet. Lisaks ei olnud konkursikutses ette nähtud ühtegi erandit sellest reeglist. Neil asjaoludel ei nõustu ombudsman kaebuse esitaja väitega, et IALSi esitatud taotlused olid abikõlblikud, sest kuigi neile ei olnud lisatud 2005. aasta AGIS programmi standardsel eelarvevormil esitatud esialgset näidiseelarvet, oli neile lisatud 2004. aasta AGIS programmi eelarvevorm, mis oli peaaegu identne 2005. aasta AGIS programmi eelarvevormiga, ning kuna esitatud eelarve sisu vastas konkursikutse punkti IV.1 neljandas taandes sätestatud kriteeriumidele. Nagu eespool märgitud, on konkursikutse asjaomane rahastamiskõlblikkuse nõue selgesõnaline ja erandlik. Lisaks tekitaks kaebuse esitaja taotletud erand tõsiseid küsimusi seoses 2005. aasta AGIS-programmi (5) raames toetuse taotlejate võrdse kohtlemise aluspõhimõtte järgimisega, mille kohaselt "toetuste andmise suhtes kohaldatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid". Sarnaselt kaebuse esitajaga olid ka need teised taotlejad kohustatud hoolikalt koostama taotlusi ja esitama need vastavalt konkursikutse tingimustele (6). Sellega seoses märgib ombudsman ka, et nagu on märgitud komisjoni arvamuses, on komisjonil toetustaotluste abikõlblikkuse hindamisel õigustatud huvi vältida taotlejate esitatud standardvormide (eelarve- või muud vormid) sarnasuse uurimist nendega, mida nõutakse konkursikutses ja mille komisjon esitab asjaomase programmi jaoks.

2.8 Eespool öeldut silmas pidades ei nõustu ombudsman kaebuse esitaja väitega, et komisjon lükkas valesti tagasi toetustaotlused, mille IALS esitas vastuseks programmi AGIS 2005 konkursikutsele. Kuna komisjoni vaidlustatud otsus ei kujutanud endast haldusomavoli, ei nõustu ombudsman kaebuse esitaja väidetega.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõige 4: „Kaebus esitatakse kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks, ning sellele peavad eelnema asjakohased haldusmenetlused asjaomastes institutsioonides ja asutustes.” Selle nõude eesmärk on anda asjaomasele institutsioonile või asutusele võimalus enne ombudsmanile kaebuse esitamist oma käitumist parandada või vähemalt ennast selgitada ning seejärel, juhul kui kaebus esitatakse ombudsmanile, võimaldada ombudsmanil võtta uurimise algatamiseks piisavate aluste olemasolu kohta otsuse tegemisel arvesse institutsiooni vastust.

(2) Konkursikutse avaldati komisjoni justiits- ja siseküsimuste peadirektoraadi veebisaidil (http://europa.eu.int/comm/justice_home/funding/agis/funding_agis_en.htm), mille kohta avaldati teadaanne Euroopa Liidu Teatajas (ELT 2004, C 266/11).

(3) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).

(4) komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad; EÜT 2002, L 357/71.

(5) "Toetuse andmisel järgitakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Need ei tohi olla kumulatiivsed ja neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ning need peavad hõlmama kaasrahastamist”(eespool osutatud finantsmääruse artikli 109 lõige 1).

(6) Vt otsus kohtuasjas T-19/95: Adia Interim vs. komisjon (EKL 1996, lk II-321, punktid 43–47).