Strasbourg, 7. november 2006

Lugupeetud hr X

märtsil 2005 saatsite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse (OPOCE) vastu seoses Teie kandideerimisega avalikule konkursile EPSO/B/14/03.

aprillil 2005 edastasin kaebuse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse peadirektorile. Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) esitas oma arvamuse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse nimel 18. juulil 2005. 19. juulil 2005 edastasin Teile selle koos palvega esitada oma märkused enne 31. augustit 2005. Selleks kuupäevaks ei olnud Teilt märkusi saadud.

Arvestades, et EPSO märkis oma 18. juuli 2005. aasta arvamuses, et avalik konkurss EPSO/B/14/03 kuulub tema pädevusse vastavalt tema volitustele, pidasin kohaseks käsitada EPSOt nüüdsest kaebuse esitajana.

mail 2006 võtsid minu talitused Teiega telefoni teel ühendust, et küsida, kas olete nõus minu ettepanekuga käsitada EPSOt kaebuse esitajana. mail 2006 toimunud telefonivestluses teavitasite minu talitusi, et olete selle ettepanekuga nõus.

Samuti palusin 29. mai 2006. aasta kirjas Euroopa Liidu Väljaannete Talituse nõusolekut minu ettepaneku osas. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus vastas 6. juunil 2006, et ta on sellega nõus.

29. mail 2006 palusin EPSO-lt Teie kaebuse kohta lisateavet. EPSO saatis oma vastuse 5. juulil 2006. Edastasin Teile EPSO vastuse ja palusin Teil esitada oma märkused enne 31. augustit 2006. Selleks kuupäevaks ei olnud Teilt märkusi saadud.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

Kaebuse esitaja, kes on Portugali kodanik, on kvalifitseeritud tõlkija ning töötas kaheksa aastat tõlkija ja toimetajana mitmes Euroopa institutsioonis ja asutuses. Samuti töötas ta poolteist aastat Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse (OPOCE) tootmise koordineerimisel.

aastal korraldati avalik konkurss EPSO/B/14/03, et võtta tööle portugali keele haldusassistente väljaannete, täpsemalt tootmise koordinaatorite (1. valdkond) ja korrektorite (2. valdkond) valdkonnas. Teiste keelte jaoks korraldati samal ajal mitu konkurssi. Kaebuse esitaja kandideeris avaliku konkursi EPSO/B/14/03 2. valdkonna korrektoridele.

Kaebuse esitaja läbis eelvalikutestid 2004. aasta sügisel. jaanuaril 2005 teatati talle, et tema kandidatuur lükati tagasi konkursiteate punktide A.II.2 ja C.2 alusel, mille kohaselt pidi kandidaatidel olema kandideerimisavalduse esitamise kuupäeval vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus valitud valdkonnas ja tasemel, mis vastab konkursiteate punktis A.I kirjeldatud ametiülesannete laadile.

jaanuari 2005. aasta kirjas palus kaebuse esitaja valikukomisjonil uuesti läbi vaadata oma otsus mitte lubada tal konkursil edasi osaleda. Ta väitis, et tema esitatud tõendavad dokumendid tõendavad, et tal on rohkem kui kolmeaastane töökogemus. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu ka sellele, et mõnede tõlkijate nimed, kes olid tema endised kolleegid, olid kantud samal ajal teises keeles töötavate korrektorite värbamiseks korraldatud konkursi reservnimekirja, kuigi neil oli ainult tõlkimise kogemus.

veebruaril 2005 teatati kaebuse esitajale, et valikukomisjon jättis jõusse tema otsuse mitte lubada teda konkursile. Lisaks teavitati teda sellest, et kuigi tal on laialdased kogemused tõlkimise ja toimetamise valdkonnas, ei tõenda tema saadetud dokumendid, et tal on kolmeaastane töökogemus korrektuuri valdkonnas.

Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et valikukomisjon eksis, kui lükkas tagasi tema taotluse osaleda avalikul konkursil EPSO/B/14/03.

Kaebuse esitaja esitas järgmised väited:

1. Ta tuleks tagasi võtta avalikule konkursile EPSO/B/14/03 ja kutsuda vestlusele.
2. Valikukomisjonid peaksid kandidaate vastu võtma õiglasel ja mittemeelevaldsel viisil ning kõigi samal ajal korraldatavate konkursside eeskirjad peaksid olema identsed ja neid tuleks kohaldada ühetaoliselt.
3. Ta peaks saama selgituse selle kohta, miks võeti vastu tõlkekogemus, mille kandidaadid on omandanud teistel samal ajal korraldatud konkurssidel.
4. Ta peaks saama selgituse selle kohta, miks sekretärid, kellel oli korrektuuri kogemus, võeti erinevalt temast konkursile vastu.
5. Ta peaks saama selgituse selle kohta, miks võeti korrektuurikogemusena arvesse kogemusi, mille kandidaadid on omandanud muudel samal ajal korraldatavatel konkurssidel oma emakeele õpetamiseks.

Nõue

Ombudsmani lähenemisviis

Ombudsman otsustas algatada kaebuse esitaja juhtumi uurimise. Ombudsman teatas kaebuse esitajale siiski, et kuna seoses kaebustega nr 4 ja 5 ei näi olevat Euroopa Liidu Väljaannete Talitusse eelnevalt administratiivselt pöördutud, otsustas ta lugeda kaebuse need aspektid ombudsmani põhikirja artikli 2 lõike 4 alusel vastuvõetamatuks ning seetõttu tema uurimine neid ei hõlma.

Käesolev etteheide oli algselt suunatud OPOCE vastu. Seetõttu edastas ombudsman 14. aprillil 2005 kaebuse Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele ja palus tal esitada selle kohta oma arvamus. EPSO esitas arvamuse siiski Euroopa Liidu Väljaannete Talituse nimel. EPSO märkis oma arvamuses, et kuigi avaliku konkursi EPSO/B/14/03 katsed korraldas Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, kuulub see konkurss tema pädevusse. Seetõttu pidas ombudsman asjakohaseks käsitleda EPSOt kaebuse esitajana. Nii kaebuse esitaja kui ka Euroopa Liidu Väljaannete Talitus nõustusid selle lähenemisviisiga.

EPSO arvamus

Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) poolt Euroopa Liidu Väljaannete Talituse nimel esitatud arvamus oli kokkuvõtlikult järgmine.

EPSO märkis kõigepealt, et isegi kui avaliku konkursi EPSO/B/14/03 testid korraldas Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, kuulub see konkurss tema pädevusse vastavalt tema volitustele.

Kaebuse esitaja kandideeris avaliku konkursi EPSO/B/14/03 2. valdkonna korrektoridele. Konkursiteate punkti A alapunkti I kohaselt on korrektorite ülesanded määratletud järgmiselt: „Järelevalve all töötades eeldatakse, et korrektorid toimetavad portugalikeelseid käsikirju. See hõlmab käsikirjade koostamist stiili ja tüpograafia osas, trükikoja dokumentide korrektuuri, trükitellimuse esitamist, osalemist väljaannete kujundamises, osalemist väljaannete tootmise ja protsessi korraldamises ja järelmeetmetes.”

Personalieeskirjade artiklis 30 on sätestatud, et „iga konkursi jaoks nimetab ametisse nimetav asutus või ametiisik ametisse valikukomisjoni. Juhatus koostab sobivate kandidaatide nimekirja. Personalieeskirjade III lisa artiklis 5 on sätestatud: „(…) valikukomisjon koostab nimekirja kandidaatidest, kes vastavad konkursiteates esitatud nõuetele.”

Valikukomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus, tingimusel et ta täidab konkursiteates sätestatud nõudeid ja tagab, et samal konkursil osalevaid kandidaate ei diskrimineerita.

Konkursiteates EPSO/B/14/03 oli ette nähtud neli etappi enne reservnimekirja koostamist: i) kolm valikvastustega eelvalikutesti; ii) valikukomisjon kontrollib nende kandidaatide toimikuid, kes said 2. valdkonna eelvalikutestidel ühe 55st kõrgeimast punktisummast ja kes vastasid kõigile konkursiteates sätestatud konkursile lubamise tingimustele; iii) kirjalik test kandidaatidele, kes vastasid eespool nimetatud konkursile lubamise tingimustele; iv) suuline katse, millele kutsutakse kõik kandidaadid, kes saavad kirjalikul katsel vähemalt 30 punkti ja kellel on üks selle kirjaliku katse 24 parimast punktisummast.

Käesoleval juhul sai kaebuse esitaja eelvaliku testidel vajalikud punktid, kuid ta kõrvaldati konkursilt teise etapi lõpus, kuna tema erialane töökogemus ei vastanud konkursiteate punktides A.II.2 ja C.2 sätestatud tingimustele ning eelkõige seetõttu, et ta ei vastanud tingimusele, mille kohaselt „pärast konkursil osalemist võimaldava keskharidust tõendava diplomi saamist peab kandidaadil olema vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus valitud valdkonnas, mis vastab kõnealuse konkursiteate punktis A.1 kirjeldatud ametiülesannetele.” Kaebuse esitajale esitati need põhjused sõnaselgelt 21. jaanuari 2005. aasta kirjas.

Vastuseks kaebuse esitaja 25. jaanuari 2005. aasta taotlusele vaatas valikukomisjon tema toimiku uuesti läbi ja jõudis järeldusele, et esitatud dokumendid osutavad ulatuslikule tõlkekogemusele, sealhulgas tõlgete toimetamisele, kuid ei tõenda kolmeaastast töökogemust korrektuuri alal, nagu on nõutud konkursiteate punktis A.II. Seetõttu jättis apellatsiooninõukogu oma esialgse otsuse jõusse. Otsus edastati kaebuse esitajale 15. veebruari 2005. aasta kirjaga.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et tal on kaheksa-aastane tõlkimise ja toimetamise kogemus, kuid tunnistas, et ta on töötanud väljaannete talituses korrektorina vaid poolteist aastat. EPSO arvates piirdus kaebuse esitaja väitega, et tõlkija või toimetaja ja korrektori töö on võrdväärne. Kõigi institutsioonide tõlkijad liigitatakse kutse- ja seadusjärgsesse kategooriasse (praegu A*-kategooria ja enne 1. maid 2004 LA-kategooria), mis erineb B*-kategooriasse liigitatud korrektorite kategooriast. Need on seega üsna erinevad kutsealad ja tõlkija töökogemust ei saa pidada korrektori töökogemusega identseks.

Valikukomisjon, kuhu kuulusid ka korrektorid, kinnitas, et korrektuur on täpselt määratletud kutseala, mis erineb teistest kutsealadest, sealhulgas tõlkija kutsealast, millele kaebuse esitaja oma kaebuses viitas. Komisjon oli järginud konkursiteate tingimusi ja kontrollinud, et kõigil selle konkursi kandidaatidel, kelle kirjalikke katseid parandati, oleks vähemalt kolmeaastane erialase korrektuuri kogemus.

Mis puudutab kaebuse esitaja esimest väidet, et ta tuleks tagasi võtta avalikule konkursile EPSO/B/14/03 ja kutsuda vestlusele, siis kuna kaebuse esitaja kõrvaldati konkursi teise etapi lõpus menetlusest, ei saanud teda lubada konkursi kolmandasse etappi (st kirjalikule katsele) ega suulisele katsele.

Seoses kaebuse esitaja teise väitega, et valikukomisjonid peaksid kandidaatide vastuvõtmise läbi viima õiglasel ja mittemeelevaldsel viisil ning et kõigi samal ajal korraldatavate konkursside eeskirjad peaksid olema identsed ja neid tuleks kohaldada ühetaoliselt, märkis EPSO, et 1. mai 2004. aasta seisuga on korraldatud 20 korrektorite ja tootmiskoordinaatorite konkurssi, et katta personalivajadused väljaannete koostamiseks liidu 20 ametlikus keeles. Need võistlused jagati neljaks viiest võistlusest koosnevaks seeriaks. Töökogemuse osas kinnitas juhatus, et kõik kandidaadid, kelle kirjalikke dokumente oli parandatud, olid esitanud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et nad olid pärast gümnaasiumihariduse omandamist omandanud vähemalt kolmeaastase erialase korrektuurikogemuse.

Seoses kaebuse esitaja kolmanda väitega, et ta peaks saama selgituse selle kohta, miks aktsepteeriti samal ajal korraldatud muudel konkurssidel kandidaatide omandatud tõlkekogemust, tuleb märkida, et personalieeskirjade artiklis 30 on selgelt ja ametlikult sätestatud iga valikukomisjoni sõltumatuse põhimõte. Ametisse nimetav asutus nimetas iga konkursiseeria jaoks siiski ainult ühe esimehe. See võimaldas konkursikomisjonidel kohaldada konkursiteate tingimusi kõigi kandidaatide suhtes ühetaoliselt, võttes samal ajal arvesse iga kandidaadi toimiku eripära.

Ühenduse kohtute väljakujunenud praktika kohaselt on valikukomisjoni ülesanne - ja ainult tema - hinnata igal üksikjuhul eraldi, kas töökogemus, mida iga kandidaat nõuab, või iga kandidaadi esitatud diplomid vastavad nõutavale tasemele ja on piisavad konkursiteates osutatud ülesannete täitmiseks. Juhatus järgis konkursiteate kõiki sätteid ja tegutses täielikult oma pädevuse piires, sõltumatult ja avaliku konkursi EPSO/B/14/03 kandidaatide vahel vahet tegemata.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitajalt ei saadud selleks määratud kuupäevaks ühtegi märkust.

Täiendavad järelepärimised EPSO-le esitatud teabenõue

Pärast EPSO arvamuse hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uuringuid. Seetõttu palus ombudsman EPSO-l vastata järgmistele küsimustele:

1. EPSO märkis oma arvamuses, et kõik kandidaadid, kes kandideerisid ühele viiest konkursist, mis hõlmasid kaebuse esitaja konkurssi, ja kes lubati konkursi järgmistesse etappidesse, olid esitanud tõendid kolmeaastase töökogemuse kohta korrektorina. Kas EPSO võiks ombudsmanile teatada, kas see oli nii ka ülejäänud 15 konkursi puhul?
2. Lisaks märkis EPSO oma arvamuses, et sama esimees nimetati ühe terve seeria (viiest konkursist) kõigi valikukomisjonide jaoks ning et see „võimaldas iga konkursi valikukomisjonidel kohaldada konkursiteate tingimusi ühetaoliselt kõigi kandidaatide (…) suhtes“. See näib viitavat sellele, et on võetud meetmeid, et tagada konkursiteadete tingimuste ühetaoline tõlgendamine. Palun selgitage, milliseid konkreetseid meetmeid on EPSO võtnud, et tagada kõigi valikukomisjonide lähenemisviiside ühtsus?
3. EPSO rõhutas oma arvamuses, et korrektuur on täpselt määratletud kutseala, mis erineb teistest kutsealadest, sealhulgas tõlkija kutsealast. Kas EPSO võiks seetõttu täpsustada, i) kas mõni 20 valikukomisjonist pidas tõlkijana saadud töökogemust asjakohaseks, ja ii) kui jah, siis miks peab EPSO seda õigeks?

EPSO vastus

EPSO esitas oma vastuses kokkuvõtlikult järgmised avaldused:

Sissejuhatava märkusena kinnitas EPSO, et avalik konkurss EPSO/B/14/03 kuulub EPSO vastutusalasse ning seetõttu peab EPSO vastama ombudsmani järelepärimistele kõigis tema vastutusalasse kuuluvates küsimustes vastavalt peasekretäride 25. juuli 2002. aasta otsusele EPSO korralduse ja toimimise kohta.

Seejärel vastas EPSO kolmele küsimusele järgmiselt:

1. Kõigis konkursiteadetes oli ette nähtud, et kandidaadid peavad tõendama, et neil on kolmeaastane erialane töökogemus konkursiga hõlmatud valdkonnas (korrektuur). Kui mõni valikukomisjon oleks oma aruandes märkinud, et kandidaat ei vasta sellele tingimusele, ei oleks kõnealust kandideerimisavaldust saanud lugeda vastuvõetavaks ilma konkursiteate tingimusi rikkumata. Seetõttu leidsid valikukomisjonid pärast oma toimikute läbivaatamist (20 konkursi puhul), et kõik vastuvõetavad kandidaadid (1) vastasid kõigile konkursiteadetes esitatud nõuetele, sealhulgas töökogemusega seotud nõuetele.
2. Nende konkursside valikukomisjonide moodustamisel korraldati ettevalmistavad koosolekud administratsiooni esindajatega, et valikukomisjonide liikmed saaksid sama teavet ja esitaksid mis tahes küsimusi, mida nad vajalikuks peavad. Lisaks peeti rangelt personalieeskirjade III lisa artikli 6 tingimusi järgides muid koosolekuid alati, kui valikukomisjonid nõudsid lisateavet või selgitusi konkursiteadete tõlgendamise või menetluse kohta.
3. Selle konkursi puhul, mille jaoks nad ametisse nimetati, olid kõigi nende konkursside valikukomisjonid kohustatud iga kandidaadi toimiku põhjal hindama kandidaatide töökogemuse asjakohasust seoses konkursiteadetes sätestatud nõuetega. Kõikidel juhtudel kinnitasid valikukomisjonide aruanded, et nende toimikute läbivaatamise põhjal leiti, et kõik järgmisesse etappi lubatud kandidaadid on tõendanud vastavust kõigile kõnealustele konkurssidele lubamise tingimustele. Valikukomisjonide aruannetes ei viidatud ühelegi muule täpsustusele, näiteks töökogemuse kohta, mida ombudsman küsis.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Kaebuse esitajalt ei saadud selleks määratud kuupäevaks ühtegi märkust.

Otsus

1 Ombudsmani uurimise ulatus

1.1 Kaebuse esitaja on Portugali kvalifitseeritud tõlkija ning töötas kaheksa aastat tõlkija ja toimetajana mitmes Euroopa institutsioonis ja asutuses. Samuti töötas ta poolteist aastat Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse (OPOCE) tootmise koordineerimisel. 2004. aastal osales ta avalikul konkursil EPSO/B/14/03 2. valdkonnas (korrektorid) ja läbis edukalt eelvalikutestid. jaanuaril 2005 teatati talle, et tema kandidatuur lükati tagasi konkursiteate punktide A.II.2 ja C.2 alusel, mille kohaselt pidi kandidaatidel olema kandideerimisavalduste esitamise kuupäeval vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus valitud valdkonnas ja tasemel, mis vastab konkursiteate punktis A.I kirjeldatud ametiülesannete laadile. jaanuari 2005. aasta kirjas palus kaebuse esitaja valikukomisjoni esimehel uuesti läbi vaadata otsus mitte lubada tal konkursil edasi osaleda. 15. veebruaril 2005 teatati kaebuse esitajale, et konkursikomisjon jättis jõusse tema otsuse mitte lubada teda konkursile. Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuses esitas kaebuse esitaja järgmised viis väidet:

1. Ta tuleks tagasi võtta avalikule konkursile EPSO/B/14/03 ja kutsuda vestlusele.
2. Valikukomisjonid peaksid kandidaate vastu võtma õiglasel ja mittemeelevaldsel viisil ning kõigi samal ajal korraldatavate konkursside eeskirjad peaksid olema identsed ja neid tuleks kohaldada ühetaoliselt.
3. Ta peaks saama selgituse selle kohta, miks võeti vastu tõlkekogemus, mille kandidaadid on omandanud teistel samal ajal korraldatud konkurssidel.
4. Ta peaks saama selgituse selle kohta, miks sekretärid, kellel oli korrektuuri kogemus, võeti erinevalt temast konkursile vastu.
5. Ta peaks saama selgituse selle kohta, miks teiste samal ajal korraldatavate konkursside kandidaatide kogemusi oma emakeele õpetamisel aktsepteeriti korrektuurikogemusena.

1.2 Ombudsman teatas kaebuse esitajale oma 14. aprilli 2005. aasta vastuses, et kuna kaebuste nr 4 ja 5 puhul ei tundunud eelnevat administratiivset lähenemist, otsustas ta lugeda kaebuse need aspektid vastuvõetamatuks ja lõpetada need oma põhikirja artikli 2 lõike 4 alusel.

1.3 Käesolevas otsuses käsitletakse seega ainult kaebuse esitaja väidet ja väiteid nr 1-3.

1.4 Ombudsman soovib juhtida tähelepanu sellele, et kaebus oli algselt suunatud Euroopa Liidu Väljaannete Talituse vastu. Võttes aga arvesse, et arvamuse esitas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse (OPOCE) nimel ja et EPSO märkis, et käesoleva kaebuse esemeks olev konkurss kuulub tema pädevusse, pidas ombudsman asjakohaseks käsitada EPSOt kaebuse esitajana.

2 Kaebuse esitaja väidetav ekslik kõrvalejätmine avalikust konkursist EPSO/B/14/03 valikukomisjoni poolt

2.1 Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et valikukomisjon eksis, lükates tagasi tema kandidatuuri avalikule konkursile EPSO/B/14/03.

2.2 EPSO märkis oma arvamuses, et kaebuse esitaja kõrvaldati konkursilt teise etapi lõpus, kuna ta ei vastanud konkursiteate punktis A.II.2 sätestatud tingimusele, mille kohaselt "pärast konkursil osalemist võimaldava keskharidust tõendava diplomi omandamist peab kandidaadil olema vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus valitud valdkonnas, mis vastab kõnealuse konkursiteate punktis A.I kirjeldatud ametiülesannetele". Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et tal on kaheksa-aastane tõlkimise ja toimetamise kogemus, kuid tunnistas, et ta on töötanud väljaannete talituses korrektorina vaid poolteist aastat. EPSO arvates piirdus kaebuse esitaja väitega, et tõlkija või toimetaja ja korrektori töö on võrdväärne. Need on aga üsna erinevad kutsealad ja tõlkija töökogemust ei saa pidada korrektori töökogemusega identseks. Valikukomisjon, kuhu kuulusid ka korrektorid, kinnitas, et korrektuur on täpselt määratletud kutseala, mis erineb teistest kutsealadest, sealhulgas tõlkija kutsealast, millele kaebuse esitaja oma kaebuses viitas. Lisaks väitis EPSO, et konkursikomisjon järgis konkursiteate tingimusi, ja kontrollis, et kõigil selle konkursi kandidaatidel, kelle kirjalikke katseid parandati, oleks vähemalt kolmeaastane erialase korrektuuri kogemus.

2.3 Kaebuse esitaja ei esitanud EPSO arvamuse kohta märkusi.

2.4 Ombudsman tuletab meelde, et ühenduse kohtute väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on valikukomisjonidel ulatuslik kaalutlusõigus kandidaatide töökogemuse hindamisel konkursi raames ning et selle hinnangu võib tühistada üksnes valikukomisjoni jaoks siduva eeskirja või põhimõtte ilmse rikkumise korral.

2.5 Käesoleval juhul märgib ombudsman, et konkursiteate EPSO/B/14/03 punktis A.II.2 oli märgitud, et kandidaatidel peab avalduste esitamise kuupäeval olema vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus valitud valdkonnas ja tasemel, mis vastab konkursiteate punktis A.I kirjeldatud ametiülesannete laadile. Konkursiteate punkti A alapunkti I kohaselt on korrektorite ülesanded määratletud järgmiselt: „Töötades järelevalve all, eeldatakse, et korrektorid toimetavad portugalikeelseid käsikirju. See hõlmab käsikirjade koostamist stiili ja tüpograafia osas, trükikoja dokumentide korrektuuri, tellimuse "kuulub ajakirjandusele" kättetoimetamist, osalemist väljaannete kujundamises, osalemist väljaannete tootmise ja protsessi korraldamises ja järelmeetmetes"(2). Lisaks märgib ombudsman, et konkursiteate punkti C.2 kohaselt pidid kandidaadid esitama asjakohased tõendavad dokumendid oma kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta. Ombudsmanile esitatud kaebuses märkis kaebuse esitaja oma töökogemuse kohta järgmist: „Olen kvalifitseeritud kõrgharidusega tõlkija ning olen kaheksa aastat tegelenud tõlkimise ja toimetamisega mitmes ELi institutsioonis ja asutuses. Samuti töötasin poolteist aastat tootmise koordineerimisel Luxembourgis asuvas Euroopa Liidu Ametlike Väljaannete Talituses. Kaebuse esitaja arvates oleks valikukomisjon pidanud seetõttu tema töökogemust tõlkimise valdkonnas asjakohaseks pidama.

2.6 Ombudsman leiab tema käsutuses oleva teabe põhjal, et kaebuse esitaja ei ole ei valikukomisjonile ega käesoleva uurimise raames tõendanud, et tal on kolmeaastane töökogemus korrektuuri valdkonnas, nagu on nõutud konkursiteate punktis A.II. Kaebuse esitaja töökogemuse kohta tõlkevaldkonnas märgib ombudsman, et EPSO märkis oma arvamuses, et korrektori kutseala erineb tõlkija kutsealast. Ombudsman märgib, et see EPSO avaldus ei tundu ebamõistlik ja et kaebuse esitaja ei esitanud EPSO arvamuse kohta märkusi. Võttes arvesse valikukomisjoni kaalutlusõigust kandidaatide töökogemuse hindamisel konkursi , raames, leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et valikukomisjon tegi tema töökogemuse hindamisel ilmse vea.

2.7 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et valikukomisjoni esitatud põhjused, miks kaebuse esitajal ei lubatud enam osaleda avalikul konkursil EPSO/B/14/03, tunduvad olevat mõistlikud. Neil asjaoludel ja sõltuvalt ombudsmani järeldusest kaebuse esitaja kolmanda väite kohta (vt allpool punkt 3.8) näib, et EPSO ei ole juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli toime pannud.

3 Kaebuse esitaja väited

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et i) ta tuleks tagasi võtta avalikule konkursile EPSO/B/14/03 ja kutsuda vestlusele; ii) valikukomisjonid peaksid kandidaatide vastuvõtmise läbi viima õiglasel ja mittemeelevaldsel viisil ning kõikide samal ajal korraldatavate konkursside eeskirjad peaksid olema identsed ja neid tuleks kohaldada ühetaoliselt; iii) ta peaks saama selgituse selle kohta, miks võeti vastu tõlkekogemus, mille kandidaadid on omandanud samal ajal korraldatud muudel konkurssidel.

3.2 Seoses kaebuse esitaja väitega, et ta tuleks tagasi võtta avalikule konkursile EPSO/B/14/03 ja kutsuda vestlusele, märkis EPSO, et kuna kaebuse esitaja kõrvaldati konkursi teisest etapist, ei saa teda lubada konkursi kolmandasse etappi ega suulisele katsele.

Seoses kaebuse esitaja väitega, et valikukomisjonid peaksid kandidaatide vastuvõtmise läbi viima õiglasel ja mittemeelevaldsel viisil ning kõigi samal ajal korraldatavate konkursside eeskirjad peaksid olema identsed ja neid tuleks kohaldada ühetaoliselt, märkis EPSO, et 1. mai 2004. aasta seisuga on korraldatud 20 korrektorite ja tootmiskoordinaatorite konkurssi, et katta personalivajadused väljaannete koostamiseks liidu 20 ametlikus keeles, mis on rühmitatud neljaks viiest konkursist koosnevaks konkursiseeriaks. Töökogemuse osas kinnitas kaebuse esitaja konkursi eest vastutav komisjon, et kõik kandidaadid, kelle kirjalikke dokumente oli parandatud, olid lisanud oma avaldustele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et nad olid pärast gümnaasiumihariduse omandamist omandanud vähemalt kolmeaastase erialase korrektuuri kogemuse.

Seoses kaebuse esitaja väitega, et ta peaks saama selgituse selle kohta, miks aktsepteeriti samal ajal korraldatud muudel konkurssidel kandidaatide omandatud tõlkekogemust, märkis EPSO, et personalieeskirjade artiklis 30 on selgelt ja ametlikult sätestatud iga valikukomisjoni sõltumatuse põhimõte. Ühenduse kohtute väljakujunenud praktika kohaselt on konkursikomisjoni - ja ainult tema - ülesanne hinnata igal üksikjuhul eraldi, kas kandidaadi töökogemus või tema esitatud diplom vastab nõutavale tasemele ja on seega konkursiteates nimetatud ülesannete täitmiseks piisav.

3.3 Pärast EPSO arvamuse kaalumist palus ombudsman EPSO-l vastata kolmele järgmisele küsimusele:

1. EPSO märkis oma arvamuses, et kõik kandidaadid, kes kandideerisid ühele viiest konkursist, mis hõlmasid kaebuse esitaja konkurssi, ja kes lubati konkursi järgmistesse etappidesse, olid esitanud tõendid kolmeaastase töökogemuse kohta korrektorina. Kas EPSO võiks ombudsmanile teatada, kas see oli nii ka ülejäänud 15 konkursi puhul?
2. Lisaks märkis EPSO oma arvamuses, et sama esimees nimetati kõigi ühe seeria (viiest konkursist koosnevate) valikukomisjonide jaoks ning et see „võimaldas iga konkursi komisjonidel kohaldada konkursiteate tingimusi ühetaoliselt kõigi kandidaatide (…) suhtes“. See näib viitavat sellele, et on võetud meetmeid, et tagada konkursiteadete tingimuste ühetaoline tõlgendamine. Palun selgitage, milliseid konkreetseid meetmeid on EPSO võtnud, et tagada kõigi valikukomisjonide lähenemisviiside ühtsus?
3. EPSO rõhutas oma arvamuses, et korrektuur on täpselt määratletud kutseala, mis erineb teistest kutsealadest, sealhulgas tõlkija kutsealast. Kas EPSO võiks seetõttu täpsustada, i) kas mõni 20 valikukomisjonist pidas tõlkijana saadud töökogemust asjakohaseks, ja ii) kui jah, siis miks peab EPSO seda õigeks?

3.4 EPSO märkis oma vastuses esimese küsimuse kohta, et kõikides konkursiteadetes oli ette nähtud, et kandidaadid peavad tõendama, et neil on kolmeaastane erialane töökogemus konkursiga hõlmatud valdkonnas (korrektuur). Kui mõni valikukomisjon oleks oma aruandes märkinud, et kandidaat ei vasta sellele tingimusele, ei oleks kõnealust kandideerimisavaldust saanud lugeda vastuvõetavaks ilma konkursiteate tingimusi rikkumata. Seetõttu leidsid valikukomisjonid pärast oma toimikute läbivaatamist (20 konkursi puhul), et kõik konkursile lubatud kandidaadid vastasid kõigile konkursiteadetes esitatud nõuetele, sealhulgas töökogemust käsitlevatele nõuetele.

Küsimuse 2 kohta märkis EPSO, et nende konkursside valikukomisjonide moodustamise ajal korraldati ettevalmistavaid koosolekuid administratsiooni esindajatega, et valikukomisjonide liikmed saaksid sama teavet ja esitaksid mis tahes küsimusi, mida nad vajalikuks peavad. Lisaks peeti rangelt personalieeskirjade III lisa artikli 6 tingimusi järgides muid koosolekuid alati, kui valikukomisjonid nõudsid lisateavet või selgitusi konkursiteadete tõlgendamise või menetluse kohta.

Küsimuse 3 kohta märkis EPSO, et selle konkursi puhul, mille jaoks nad ametisse nimetati, olid kõigi nende konkursside valikukomisjonid kohustatud iga kandidaadi toimiku põhjal hindama kandidaatide töökogemuse asjakohasust seoses konkursiteadetes sätestatud nõuetega. Kõikidel juhtudel kinnitasid valikukomisjonide aruanded, et nende toimikute läbivaatamise põhjal leiti, et kõik järgmisesse etappi lubatud kandidaadid on tõendanud vastavust kõigile kõnealustele konkurssidele lubamise tingimustele. Valikukomisjonide aruannetes ei viidatud ühelegi muule täpsustusele, näiteks töökogemuse kohta, mida ombudsman küsis.

3.5 Kaebuse esitaja ei esitanud EPSO vastuse kohta täiendavaid märkusi.

3.6 Seoses kaebuse esitaja väitega, et ta tuleks tagasi võtta avalikule konkursile EPSO/B/14/03 ja kutsuda vestlusele, leiab ombudsman, et eespool punktis 2.7 esitatud järeldust arvestades ei ole EPSO haldusomavoli esinenud.

3.7 Seoses kaebuse esitaja väitega, et valikukomisjonid peaksid kandidaatide vastuvõtmise läbi viima õiglasel ja mittemeelevaldsel viisil ning et kõigi samal ajal korraldatavate konkursside eeskirjad peaksid olema identsed ja neid tuleks kohaldada ühetaoliselt, märgib ombudsman, et EPSO vastusest nähtub, et 20 konkursi valikukomisjonid olid seisukohal, et kõik kandidaadid olid esitanud tõendid kolmeaastase asjakohase töökogemuse kohta ning et on võetud konkreetseid meetmeid, et tagada kõigi valikukomisjonide lähenemisviiside ühtsus, nimelt ettevalmistavate kohtumiste korraldamine administratsiooni esindajatega, et anda valikukomisjonide liikmetele teavet ja võimaldada neil esitada asjakohaseid küsimusi. Nende kaalutluste põhjal leiab ombudsman, et EPSO ei ole selle väitega seoses haldusomavoli toime pannud.

3.8 Seoses kaebuse esitaja väitega, et talle tuleks selgitada, miks aktsepteeriti tõlkekogemust kandidaatide puhul, kes osalesid teistel samal ajal korraldatud konkurssidel, avaldab ombudsman kahetsust, et EPSO ei käsitlenud seda küsimust oma vastuses ombudsmani lisateabe taotlusele, kuigi ombudsman oli seda sõnaselgelt palunud. Siiski tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset viidet selle kohta, et ükski valikukomisjon oleks tõepoolest tunnustanud tõlkimise valdkonnas saadud töökogemust asjakohase töökogemusena, näiteks nimetades nimed või märkides, millisel konkursil 20st oleks see nii olnud. Lisaks märgib ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole esitanud märkusi EPSO arvamuse ega täiendava teabe taotlusele antud vastuse kohta. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab ombudsman, et puudub alus juhtumi selle aspekti uurimiseks. Kaebuse esitajal on loomulikult õigus esitada selle küsimuse kohta uus kaebus, tingimusel et ta esitab üksikasjalikumat teavet, mis võimaldab ombudsmanil oma uurimist keskendada.

4 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et EPSO ei ole toime pannud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

EPSO direktorit teavitatakse sellest otsusest. Käesoleva otsuse koopia saadetakse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Liidu Väljaannete Talituse peadirektorile.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EPSO rõhutas seda oma arvamuses.

(2) Algne versioon portugali keeles, vt ELT 2003/C 241A/02.