- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Euroopa Ombudsmani otsus Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 1365/2004/TN kohta
Otsus
Juhtum 1365/2004/TN - Alguskuupäev: Neljapäev | 03 juuni 2004 - Otsuse kuupäev: Reede | 29 aprill 2005
Euroopa Komisjoni vastu esitatud kaebuse 1365/2004/TN kohta tehtud otsuse kokkuvõte
Kaebus käsitles komisjoni hinnangut kuuenda teadusuuringute raamprogrammi raames esitatud projektiettepanekule. Euroopa ettevõtjate konsortsium oli taotlenud Iirimaa ranniku lähedal avamere tuuleenergia projekti rahastamist. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon oli teinud konsortsiumi projektiettepaneku hindamisel ilmse vea, väites, et konsortsiumil ei ole spetsialiseerunud sihtasutuse disainerit. Kaebuse esitaja sõnul märgiti ettepanekus, et konsortsiumi Taani partner on asjaomase valdkonna spetsialist. Kaebuse esitaja väitis ka, et kõnealune äriühing on suure tõenäosusega konkreetses valdkonnas maailma juhtiv äriühing. Kaebuse esitaja väitis muu hulgas, et komisjon peaks parandama projektitaotluse hindamisel tehtud faktivead.
Komisjon selgitas oma arvamuses ettepanekute hindamise viisi, väites, et avamere tuuleenergia projekti ettepanekut hindavad eksperdid leidsid, et üksnes neljal real esitatud teave Taani partneri kohta, kellel oleks projekti rakendamisel keskne roll, ei ole veenev.
Ombudsman tuletas oma otsuses meelde, et tema ülesanne ei olnud kõnealust projektiettepanekut uuesti hinnata, vaid uurida, kas komisjon oli teinud ilmse hindamisvea. Ombudsman leidis, et vastupidiselt kaebuse esitaja väitele ei sisaldanud projektiettepaneku üsna lühike teave Taani partneri kohta ühtegi viidet sellele, et äriühing on asjaomase valdkonna spetsialist või maailma juhtiv äriühing. Eeldades, et kaebuse esitajal oli Taani partneri staatuse suhtes õigus, leidis ombudsman seega, et kaebuse esitaja ei olnud tõendanud, et komisjon või selle eksperdid, kes hindasid ettepanekut, oleksid pidanud olema teadlikud partneri staatusest, olenemata ettepanekus esitatud teabest. Ombudsman ei leidnud seega, et komisjon oleks teinud ilmse hindamisvea, kui ta järeldas ettepanekus sisalduva teabe põhjal, et konsortsiumil puudus sihtasutuste spetsialiseerunud projekteerija.
Seoses kaebuse esitaja väitega, et faktiviga tuleks parandada, juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et ta mõistab komisjoni väitena, et projektiettepanekus puudus teave Taani partneri kohta, mitte seda, et komisjon vaidlustas kaebuse esitaja väite, et partner oli spetsialist või isegi maailma juhtiv ettevõte kõnealuses valdkonnas. Seda ja järeldust, et komisjon ei ole teinud ilmset hindamisviga, arvestades ei leidnud ombudsman mingit põhjust kõnealuse nõudega edasi tegeleda.
Strasbourg, 29. aprill 2005
Lugupeetud hr H.
mail 2004 esitasite Fuinneamh Sceirde Teoranta (FST) nimel kaebuse Euroopa ombudsmanile seoses Euroopa Komisjoni hinnanguga ettepanekule nr 503170 - DOWIAC kuuenda teadusuuringute raamprogrammi raames.
3. juunil 2004 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse ingliskeelse tõlke 25. augustil 2004. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 29. oktoobril 2004 koos 11. detsembril 2004 esitatud lisateabega.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.
Kompromiss
Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:
Fuinneamh Sceirde Teoranta (edaspidi „FST”) juhtis Euroopa ettevõtete konsortsiumi, kes taotles kuuenda teadusuuringute raamprogrammi raames rahastamist avamere tuuleenergia projektile Iirimaa ranniku lähedal. Komisjoni hinnang DOWIACi projektiettepanekule oli aga faktiliselt äärmiselt ebakorrektne. Komisjoni hindamisaruandes on muu hulgas märgitud, et konsortsiumil puudub spetsialiseerunud sihtasutuse projekteerija (1), kuigi konsortsiumi Taani partner Techwise on tõenäoliselt selles konkreetses valdkonnas maailma juhtiv ettevõte.
Kaebuse esitaja seab kahtluse alla asjaolu, et komisjon kasutab rahastamistaotluste läbivaatamiseks eksperte, kui ekspertide eksperditeadmisi ei kasutata. Näib, et eksperdid ei ole kasutanud oma eksperditeadmisi, kui nad hindasid DOWIACi ettepaneku väidet, et Techwise on asjaomase valdkonna spetsialist.
Kaebuse esitaja väidab sisuliselt, et komisjon tegi konsortsiumi projektiettepaneku hindamisel ilmse vea, väites, et konsortsiumil ei ole spetsialiseerunud sihtasutuse disainerit.
Kaebuse esitaja väidab, et:
1) komisjon peaks parandama projektiettepaneku hindamisel tehtud faktivead;
2) komisjon peaks ettepaneku seoses rahaliste vahendite eraldamisega uuesti läbi vaatama; ja
3) Komisjoni menetlused tuleks läbi vaadata, et võimaldada taotlejatel oma hindamisaruanded enne toetuse andmise otsust faktivigade osas läbi vaadata.
Nõue
Komisjoni arvamusKomisjon esitab oma arvamuses kokkuvõtvalt järgmised märkused:
DOWIACi ettepanek esitati kaudseid meetmeid käsitleva konkursikutse raames ühenduse toetuse andmiseks teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine (2002–2006)” raames, prioriteet: "Säästvad energiasüsteemid". Kavandatava projekti eesmärk oli töötada välja sobiv avamere vundamendi kontseptsioon tuuleturbiinide paigaldamiseks Atlandi ookeani Iirimaa ja Šotimaa ranniku lähedale.
DOWIACi ettepanekut hindasid 2003. aasta aprillis sõltumatud eksperdid väljastpoolt komisjoni kooskõlas kuuenda raamprogrammi raames avaldatud ja kohaldatud menetlustega (2). Kolm eksperti lükkasid ettepaneku ühehäälselt tagasi, saades kokku 15,6 punkti 30st. See ei saavutanud kuuest hindamiskriteeriumist viie puhul nõutavat miinimumkünnist. Hindamine toimus kahe vaatleja järelevalve all, kelle ülesanne oli tagada asjakohaste menetluste range kohaldamine. Vaatlejad ei maininud ühtegi kõrvalekallet seoses sellega, kuidas DOWIACi ettepanekut hinnati.
Komisjoni energeetika ja transpordi peadirektoraadi klassifitseerimiskomitee kinnitas kõik hindamistulemused. Seejärel saadeti tulemused ja kõik hindamisaruanded liikmesriikide esindajatele raamprogrammi komitees. Olles tutvunud hindamisaruande sisuga Iirimaa delegatsiooni kaudu, saatis FST 7. juulil 2003 kirja transpordi ja energeetika peadirektoraadi üksuse D2 juhatajale. FST kirjas väidetakse, et hindajad on teinud vigu. Vastuseks teatas transpordi ja energeetika peadirektoraat FST-le, et ta ei saa selles etapis hindamismenetluse kohta teavet esitada, kuna hindamine ei ole veel lõpule viidud. Samadele väidetavatele hindamisvigadele juhtis transpordi ja energeetika peadirektoraat tähelepanu 9. juuli 2003. aasta e-kirjas, mille oli saatnud Euroopa Parlamendi Iirimaa liige. Vastuseks selgitas transpordi ja energeetika peadirektoraat veel kord, et ta ei saa hindamismenetluse kohta veel teavet esitada. Raamprogrammi komitee kiitis hindamistulemused heaks 16. juulil 2003. Iirimaa delegatsioon ei maininud oma istungil DOWIACi ettepanekuga seotud probleeme. 30. juulil 2003 saadeti FST-le kiri, milles selgitati, et DOWIACi ettepanek lükati tagasi. Hindamisaruanne on lisatud käesolevale kirjale.
Komisjoni sõnul korratakse ombudsmanile esitatud kaebuses kriitikat ja väiteid, millele FST on juba komisjoni tähelepanu juhtinud ja millele komisjon on iga juhtumi puhul juba vastanud.
Seoses ekspertide arvamusega, et projektipartnerluses ei olnud tõelist sihtasutuse kavandamise spetsialisti, tuletab komisjon meelde, et eksperdid peavad hindama projektiettepanekuid, sealhulgas osalejate kvaliteeti, üksnes ettepaneku tekstis esitatu põhjal, mitte osalejate eeldatava maine ja kuvandi põhjal. Kolm eksperti leidsid, et üksnes neljal real esitatud teave Taani partneri kohta, kellel oleks projekti rakendamisel keskne roll, ei ole veenev.
Ekspertide arvamuses juhiti tähelepanu ka sellele, et taotlus ei sisaldanud teavet sihtasutuse kujunduse kohta. Komisjon märgib, et fondi ülesehitus oli projekti peamine eesmärk ning eksperdid leidsid, et neil ei olnud võimalik hinnata projekti kvaliteeti ja uuenduslikkust, sest neil puudus igasugune teave kavandatud strateegiate kohta.
Miinimumkünnist ei saavutatud mitte ainult DOWIACi ettepaneku koguhindega, vaid ka viie hindamiskriteeriumiga kuuest. Hindamiskriteeriume hinnati üksteisest sõltumatult vastavalt kohaldatavatele menetlustele. Ühe või kahe hindamiskriteeriumi eest saadud kõrgem või isegi maksimaalne hinne ei oleks viinud selleni, et DOWIACi ettepanekule oleks antud ühenduse toetust.
Kaebuse esitaja väidete kohta väidab komisjon, et ettepanekut hinnati kooskõlas kuuenda raamprogrammi raames kehtivate menetlustega ning et tulemusi ei ole vaja parandada ega uuesti hinnata. Samuti ei ole vaja läbi vaadata komisjoni menetlusi, sest kehtivad sätted on piisavad, et tagada kõigi hästi põhjendatud kaebuste õiglane läbivaatamine. Põhjendatud kaebuste läbivaatamine võib viia tulemuste uuesti läbivaatamiseni, kui leitakse tõendeid vigade või kõrvalekallete kohta.
On mõistetav, et teatavad taotlejad ei ole hindamise tulemustega rahul ja soovivad, et hindamistulemused vaadataks läbi, arvestades, et taotluste liigne esitamine tähendab, et keskmiselt saab rahastamiseks vastu võtta ainult ühe neljast või viiest taotlusest. Komisjon ei pea siiski vajalikuks menetlusi läbi vaadata, et võimaldada taotlejatel vaadata läbi oma hindamisaruanded faktivigade kohta enne lepingu sõlmimise otsust, nagu pakkus välja kaebuse esitaja. Hindamismenetluses endas on juba arvukalt kontrolli- ja tasakaalustusmehhanisme, mis peaksid vältima selliste vigade tekkimist ja jõustuma ilmse vea korral. Mis tahes täiendav menetlus, mis võimaldab piiratud arvul rahulolematutel taotlejatel oma juhtumid uuesti läbi vaadata, tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise.
Komisjon on kindel, et menetlused, mida kasutatakse taotluste hindamiseks sõltumatute ekspertide abiga, on ohutud, turvalised ja läbipaistvad. Kuuenda raamprogrammi ettepanekute hindamise ja valikumenetluse suunised (3) annavad ettepanekute hindamisele selge õigusliku aluse. Käesolevates suunistes nõutakse muu hulgas läbipaistvaid menetlusi sõltumatute ekspertide valimiseks, sõltumatute ekspertide teavitamist enne mis tahes hindamist, iga ettepaneku individuaalset hindamist vähemalt kolme eksperdi poolt, iga ettepanekut hindavate ekspertide konsensuslikku kokkulepet, vaekogu hindamist, mille tulemuseks on iga ettepaneku hindamise koondaruanne, ning künnist ületanud taotluste pingerea koostamist.
Kaebuse esitaja märkusedOma märkustes jääb kaebuse esitaja oma esialgse kaebuse juurde ja esitab kokkuvõtlikult järgmised täiendavad märkused:
Komisjon esitas oma hinnangus eksliku faktiväite, kuid ei soovi siiski asuda seisukohale, et ta võib olla milleski süüdi. FST näeb komisjonis vähe mõtet kasutada eksperte, kes teavad hinnatavast valdkonnast nii vähe, et Techwise'i kohta antud selge teave võib viia sellise jultunud veani. Ekspertidel peaksid olema tööstusharuspetsiifilised teadmised, mitte ainult akadeemilised teadmised. Seetõttu on FST endiselt veendunud, et komisjoni menetlustes on midagi valesti nii ettepanekute hindamise kui ka faktivigade parandamise osas. FST mõistab, et isegi kui faktiviga tema puhul parandatakse, ei pruugita DOWIACi projekti ikkagi rahastada. Viga tuleks siiski parandada, kas või ainult Techwise’i maine tõttu, ning projekti rahastamine tuleks tehtud paranduse valguses vähemalt uuesti läbi vaadata.
Otsus
1 Väidetav ilmne hindamisviga1.1 Kaebus käsitleb Euroopa Komisjoni hinnangut ettepanekule nr 503170 - DOWIAC kuuenda teadusuuringute raamprogrammi raames. Kaebus on esitatud äriühingu Fuinneamh Sceirde Teoranta (edaspidi „FST“) nimel, kes juhtis Euroopa ettevõtjate konsortsiumi, kes taotles Iirimaa ranniku lähedal avamere tuuleenergia projekti rahastamist. Kaebuse esitaja väidab, et komisjoni hinnang DOWIACi projektile oli faktiliselt äärmiselt ebakorrektne. Komisjoni hindamisaruandes on muu hulgas märgitud, et konsortsiumil puudub spetsialiseerunud sihtasutuse projekteerija, kuigi projektiettepanekus oli märgitud, et konsortsiumi Taani partner Techwise on asjaomase valdkonna spetsialist. Kaebuse esitaja sõnul on Techwise tõenäoliselt maailma juhtiv ettevõte konkreetses valdkonnas.
Kaebuse esitaja ja FST näevad komisjonis vähe mõtet kasutada eksperte, kes teavad hinnatavast valdkonnast nii vähe, et Techwise'i kohta antud selge teave võib viia sellise jultunud veani. Ekspertidel peaksid olema tööstusharuspetsiifilised teadmised, mitte ainult akadeemilised teadmised. Faktiviga tuleks parandada, kas või ainult Techwise’i maine tõttu, ning projekti rahastamine tuleks tehtud paranduse valguses uuesti läbi vaadata.
Kaebuse esitaja väidab sisuliselt, et komisjon tegi konsortsiumi projektiettepaneku hindamisel ilmse vea, väites, et konsortsiumil ei ole spetsialiseerunud sihtasutuse disainerit.
1.2 Komisjon väidab, et DOWIACi ettepanekut, mille eesmärk oli töötada välja sobiv avamere vundamendi kontseptsioon tuuleturbiinide paigaldamiseks Atlandi ookeani, hindasid sõltumatud eksperdid väljastpoolt komisjoni vastavalt kuuenda raamprogrammi raames avaldatud ja kohaldatud menetlustele (4). Kolm eksperti lükkasid ettepaneku ühehäälselt tagasi. Hindamine toimus kahe vaatleja järelevalve all, kes ei maininud hindamise käigus ühtegi kõrvalekallet. Samuti ei maininud Iirimaa delegatsioon raamprogrammi komitees DOWIACi ettepanekuga seotud probleeme. Raamprogrammi komitee kiitis hindamistulemused heaks 2003. aasta juulis.
Seoses ekspertide arvamusega, et projektipartnerluses ei olnud tõelist sihtasutuse kavandamise spetsialisti, tuletab komisjon meelde, et eksperdid peavad hindama projektiettepanekuid, sealhulgas osalejate kvaliteeti, üksnes ettepaneku tekstis esitatu põhjal, mitte osalejate eeldatava maine ja kuvandi põhjal. Kolm eksperti leidsid, et üksnes neljal real esitatud teave Taani partneri kohta, kellel oleks projekti rakendamisel keskne roll, ei ole veenev.
1.3 Ombudsman tuletab meelde, et projektiettepanekute hindamine on komisjoni, mitte ombudsmani ülesanne. Ombudsmani ülesanne käesoleva kaebuse käsitlemisel ei ole hinnata uuesti kaebuse esitaja ettepanekut, vaid uurida, kas komisjon on teinud ilmse hindamisvea. Ombudsman on seisukohal, et küsimust, kas komisjon on teinud ilmse hindamisvea, tuleks uurida teabe põhjal, mis on komisjonile ja hindajatele hindamismenetluse raames kättesaadav.
1.4 Ombudsman märgib, et eriprogrammi "Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine (2002-2006)"(5) alla kuuluvate sihtotstarbeliste teadusprojektide ühised hindamiskriteeriumid näevad ette, et projektiettepaneku hindamise eesmärk on muu hulgas kindlaks teha, mil määral on osalejad neile määratud ülesannete täitmiseks sobivad ja pühendunud.
1.5 Ombudsman võtab samuti teadmiseks komisjoni selgituse, et hindamise koondaruandes esitatud väide, et "projektikonsortsiumi ei kuulu sihtasutuste projekteerimisele spetsialiseerunud ettevõtet", põhines asjaolul, et ettepanekut hinnanud kolm eksperti ei leidnud veenvat teavet Taani partneri kohta, kellel oleks projekti rakendamisel keskne roll. Lisaks märgib ombudsman, et projektiettepanekus esitati konsortsiumi Taani partneri Techwise kohta järgmine teave:
„Techwise on Lääne-Taani elektriettevõtte ELSAM tütarettevõtja. Ta on selle organisatsiooni insener-tehniline konsultatsioonifirma ning on tihedalt seotud selle tuuleenergia arendamise programmiga, viimati arendades avamere tuuleparki 160 MW Horns Rev. Tsiviilehitusosakond on teostanud vundamendiprojektid ja pakkunud oma teenuseid selle projekti osa elluviimiseks. /.../ Kolm osalejat on maailmatasemel organisatsioonid, Ge Wind, ESBI ja Techwise.”
1.6 Ombudsman on hoolikalt uurinud kättesaadavaid dokumentaalseid tõendeid ja leiab, et vastupidiselt kaebuse esitaja väitele ei sisalda küllaltki lühike teave Techwise'i kohta ühtegi viidet sellele, et ettevõte on asjaomase valdkonna spetsialist. Samuti ei viita see Techwise'ile kui "tõenäoliselt" maailma juhtivale ettevõttele konkreetses valdkonnas.
1.7 Ombudsman on seisukohal, et eeldades, et kaebuse esitajal on õigus, kui ta väidab, et Techwise on vundamendidisaini spetsialist ja isegi maailma juhtiv ettevõte selles valdkonnas, ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et komisjon või DOWIACi projekti hinnanud eksperdid oleksid pidanud olema teadlikud Techwise'i staatusest, olenemata kaebuse esitaja poolt ettepanekus esitatud teabest. Ombudsman ei leia seega, et komisjon oleks teinud ilmse hindamisvea, kui ta järeldas ettepanekus sisalduva teabe põhjal, et konsortsiumil puudus sihtasutuste spetsialiseerunud projekteerija. Seetõttu ei tuvasta ombudsman komisjoni haldusomavoli.
2 Kaebuse esitaja väited parandamise ja uuesti läbivaatamise kohta2.1 Kaebuse esitaja palub komisjonil: 1) parandama projektiettepaneku hindamisel tehtud faktivead; ning 2) vaadata uuesti läbi ettepanek seoses rahaliste vahendite eraldamisega. Kaebuse esitaja väidab, et faktivigu tuleks parandada eelkõige Techwise’i mainet silmas pidades.
2.2 Esimese väite osas mõistab ombudsman komisjoni arvamuse põhjal komisjoni väidet, et DOWIACi ettepanekus puudus piisav teave Techwise'i kohta. Komisjon ei näi siiski vaidlustavat kaebuse esitaja väidet, et Techwise on tegelikult vundamendidisaini spetsialist ja isegi maailma juhtiv ettevõte selles valdkonnas.
2.3 Teise väite kohta märgib ombudsman, et komisjon väidab, et DOWIACi ettepanek ei saavutanud kuuest hindamiskriteeriumist viie puhul miinimumkünnist ning et isegi ühe või kahe hindamiskriteeriumi maksimumhind ei oleks viinud selleni, et DOWIACi ettepanekule oleks antud ühenduse toetust. Kaebuse esitaja märkused ei näi seda väidet vaidlustavat.
2.4 Eespool öeldut ja punktis 1.7 esitatud järeldust arvesse võttes ei pea ombudsman kahe kõnealuse nõude käsitlemist põhjendatuks.
3 Kaebuse esitaja väide seoses komisjoni menetlustega3.1 Kaebuse esitaja väidab, et komisjoni menetlused tuleks läbi vaadata, et võimaldada taotlejatel oma hindamisaruanded enne lepingu sõlmimise otsust faktivigade osas läbi vaadata.
3.2 Komisjon väidab, et praegused sätted on piisavad, et tagada kõigi hindamiste kohta esitatud põhjendatud kaebuste õiglane läbivaatamine. Põhjendatud kaebuste läbivaatamine võib viia tulemuste uuesti läbivaatamiseni, kui leitakse tõendeid vigade või kõrvalekallete kohta. Lisaks on hindamismenetluses endas juba palju kontrolli- ja tasakaalustusmehhanisme, mis peaksid vältima faktivigu. Mis tahes täiendav menetlus, mis võimaldab piiratud arvul rahulolematutel taotlejatel oma juhtumid uuesti läbi vaadata, tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise. Komisjon on kindel, et menetlused, mida kasutatakse taotluste hindamiseks sõltumatute ekspertide abiga, on ohutud, turvalised ja läbipaistvad. Kuuenda raamprogrammi ettepanekute hindamise ja valikumenetluse suunistes (6) nõutakse muu hulgas läbipaistvaid menetlusi sõltumatute ekspertide valimiseks, sõltumatute ekspertide teavitamist enne mis tahes hindamist, iga ettepaneku individuaalset hindamist vähemalt kolme eksperdi poolt, iga ettepanekut hindavate ekspertide konsensuslikku kokkulepet, vaekogu hindamist, mille tulemusel koostatakse iga ettepaneku hindamise koondaruanne, ning künnist ületanud ettepanekute pingerea koostamist.
3.3 Ombudsman märgib, et ettepanekute hindamise ja valikumenetluse suuniste (7) kohaselt "vaatavad komisjoni talitused sõltumatute ekspertide hindamise tulemused läbi, hindavad ettepanekut nende ekspertide nõuannete põhjal ja valmistavad ette lõplikud hindamistulemused". Seega on komisjon see, kes teeb lõpliku otsuse projektiettepaneku hindamise kohta, ning tema talitustel on seega võimalus avastada ja parandada välisekspertide võimalikke ilmseid vigu. Ombudsmani arvates näib otsustamisprotsessi struktuur seega iseenesest sisaldavat mehhanismi ettepanekute hindamisel tehtud ilmsete vigade parandamiseks. Lisaks ei ole ombudsman leidnud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla komisjoni väite, et põhjendatud kaebused projektiettepanekute hindamise kohta võivad viia tulemuste uuesti läbivaatamiseni, kui leitakse tõendeid vigade või kõrvalekallete kohta. Eespool öeldut silmas pidades tundub, et olemasolevad ilmsete vigade parandamise menetlused on piisavad ja seetõttu ei pea ombudsman kaebuse esitaja sellekohast väidet põhjendatuks (8).
4 KokkuvõteOmbudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.
Lugupidamisega,
P. Nikiforos DIAMANDOUROS
(1) Ombudsman mõistab "sihtasutuste projekteerijat" kui erakonda, kes vastutab tuuleturbiinide merepõhja aluste projekteerimise eest.
(2) Vt http://www.cordis.lu/fp6/stepbystep/eval.htm ja http://www.cordis.lu/fp6/find-doc.htm#evalproc.
(3) KOM C/2003/4350.
(4) Vt http://www.cordis.lu/fp6/stepbystep/eval.htm ja http://www.cordis.lu/fp6/find-doc.htm#evalproc.
(5) ftp://ftp.cordis.lu/pub/fp6/docs/wp/sp1/sp1_annexb_wp_200207_en.pdf.
(6) KOM C/2003/4350.
(7) ftp://ftp.cordis.lu/pub/documents_r5/natdir0000070/s_1984005_20040909_140012_1984en.pdf.
(8) Analüüs vastab järeldustele, mille ombudsman tegi oma otsuses juhtumi 1480/2003/(BB)TN kohta.