Strasbourg, 28. aprill 2005

Lugupeetud pr T.

märtsil 2004 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses konkursikutse FP6-2003-IST-2 raames esitatud ettepanekuga.

aprillil 2004 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 28. juulil 2004. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 18. oktoobril 2004.

23. veebruaril 2005 teavitasin Teid, et Teie kaebuse käsitlemisel esines viivitusi.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Vabandan, kui palju aega on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaolud kokkuvõtlikult järgmised:

Kaebuse esitaja, ettepaneku koordinaator, esitas teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi "Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine" (Infoühiskonna tehnoloogiad, IST (1) prioriteedi 2. projektikonkurss - FP6-2003-IST-2) kaudsete TTA-meetmete konkursikutse raames ettepaneku. Konkursikutse avaldati 17. juunil 2003. Sulgemiskuupäev oli 15. oktoober 2003.

Kaebuse esitaja ettepanek seisnes uue silmasisese läätse väljatöötamises, mis vähendab sekundaarse katarakti riski ja ravib pikanägelikkust. Selles uurimisprojektis osales neli organisatsiooni kolmest eri liikmesriigist ja ühest kandidaatriigist. Projekt oli jagatud nelja etappi, millest igat juhtis üks neljast partnerist. See tegeles patsientide meditsiinilise jälgimisega, kellele implanteeriti "bag-in-the-lens" disain, optilise sidususe tomograafia katsepingi väljatöötamine sarvkesta ja läätse pinna kõveruse mõõtmiseks, erinevate asfääriliste koefitsientidega toetavate kontaktläätsede tootmine, "bag-in-the-lens" disaini optilise osa täiustamine pidevas asfäärilises läätses, mis võimaldab majutust.

jaanuaril 2004 sai kaebuse esitaja 23. detsembri 2003. aasta kirja, milles teda teavitati ekspertide hinnangust ja saadeti talle hindamise koondaruande koopia. Ettepanekut hindasid sõltumatud eksperdid, kelle hinnangul ei olnud ettepanek strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 seisukohast asjakohane: „optilised, optoelektroonilised, fotoonilised funktsionaalsed komponendid”. Kaebuse esitaja ei ole selle hinnanguga nõus. Ta küsib, kuidas läätsede projekteerimisele keskenduv projekt ei pruugi olla asjakohane optiliste komponentide prioriteedi puhul. Ta väidab ka, et silmasisese läätse eelised sobivad ideaalselt prioriteedi määratlusega "minimaalselt invasiivne fotoonne ravi". Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et IST 2. projektikonkursi tööprogrammis määratletud strateegiline eesmärk peab olema mitmeti mõistetav.

Kaebuse esitaja märgib ka, et tema pakkumist ei esitatud elektrooniliselt ja seetõttu ei teavitatud teda reaalajas hindamise käigust. Ta väidab ka, et 7. jaanuari 2004. aasta kiri ei ole piisavalt selge ja et teised kirjad saabusid liiga hilja, et ta saaks kaaluda uue taotluse esitamist kolmandale kutsele.

jaanuaril 2004 saatis kaebuse esitaja komisjonile kirja, milles esitas märkused hindamisaruande kokkuvõtte kohta, seades kahtluse alla aruandes esitatud märkused.

jaanuaril 2004 vastas komisjon kaebuse esitaja kaastöötajale, et ettepanekut on hinnanud kolm kuni viis eksperti ning et märkused ja hinded põhinevad nende ekspertide vahelistel sõltumatutel lugemis- ja konsensusaruteludel. Komisjon märkis ka, et ettepanekut ei olnud võimalik kaebuse esitaja märkuste põhjal uuesti hinnata, ning edastas kaebuse esitajale konsensuskoosolekut juhtinud ametniku nime.

Kaebuse esitaja helistas eespool nimetatud ametnikule. veebruaril 2004 võttis ta temaga e-posti teel ühendust. Telefonikõne on planeeritud.

Kaebuse esitaja väidab sisuliselt, et:

i) sõltumatud eksperdid tegid vea, leides, et tema ettepanek ei ole teadusuuringute programmi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine“ strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 seisukohast asjakohane;

ii) menetlus on ebaõiglane, kuna ekspertide otsust ei ole võimalik vaidlustada ega esitada teist ettepanekut;

iii) kaebuse esitajale menetluse ajal kättesaadav teave oli ebapiisav ja ebaselge.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjoni arvamuse võib kokku võtta järgmiselt:

Taustteave

Kaebus käsitleb AIOL (2) ettepanekut, mis esitati kuuenda raamprogrammi 2. projektikonkursi strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 „Optilised, optoelektroonilised ja fotoonilised funktsionaalsed komponendid” raames. Konkursikutse 2 avaldati 17. juunil 2003 ja lõpetati 15. oktoobril 2003. Kaebuse esitajale saadeti 20. oktoobril 2003 vastuvõtuteatis. Hindamise tulemusena anti ettepanekule asjakohasuse osas viiest punktisummast kaks. See tulemus jäi allapoole künnist ja seetõttu ettepanekut paremusjärjestuses ei esitatud. Hindamistulemused edastati hagejale 23. detsembri 2003. aasta kirjaga, millele oli lisatud hindamise koondaruanne.

jaanuaril 2004 saatis kaebuse esitaja komisjonile kirja, milles seadis kahtluse alla hindepunktide täpsuse ja hindajate järeldused. Komisjon vastas 29. jaanuaril 2004, et ettepanekut ei saa uuesti hinnata, kuid palus hagejal selgituse saamiseks komisjoniga telefoni teel ühendust võtta. 11. veebruari 2004. aasta paiku kutsus kaebuse esitaja komisjoni kontaktisiku AIOLi ettepaneku jaoks. Ta selgitas tulemuste tausta, kinnitas, et ettepanek ei vastanud ühele künnisele, ja tegi ettepaneku korraldada telefonikonverents teiste ettepanekute konsortsiumi liikmetega, kui kaebuse esitaja peab seda kasulikuks. 17. veebruaril 2004 saatis kaebuse esitaja e-kirja, et kinnitada oma huvi telefonikonverentsi pakkumise vastu, kuid alates sellest kuupäevast ei ole kaebuse esitajaga enam ühendust võetud.

Hindamine toimus täielikus kooskõlas kuuenda raamprogrammi suhtes kohaldatavate ettepanekute hindamise ja valikumenetluse suunistega (edaspidi „suunised”). Suunised on avalikud ja kättesaadavad komisjoni veebisaidil.

Nende suuniste kohaselt hindasid strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 „Optilised, optoelektroonilised ja fotoonilised funktsionaalsed komponendid“ raames esitatud 2. projektikonkursi taotlusi kolm sõltumatut eksperti.

Nagu suunistes ette nähtud, teavitasid konkursikutse eest vastutavad komisjoni talitused neid eksperte, et teavitada neid üldistest hindamissuunistest, kohaldatavatest hindamiskriteeriumidest ja asjaomase uurimisvaldkonna eesmärkidest.

Seejärel hinnati samade valikukriteeriumide alusel kõiki 101 strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 raames esitatud ettepanekut, sealhulgas AIOLi ettepanekut. Pärast individuaalse hinnangu andmist kohtusid kolm eksperti komisjoni ametniku juhtimisel, et jõuda ettepaneku kohta esitatud märkuste ja punktisummade suhtes konsensusele. AIOLi ettepaneku hindamise tulemused kinnitati ekspertide rühma koosolekul ja komisjon otsustas ka selle hindamise kinnitada.

1. Väidetav viga ettepaneku hindamisel seoses asjakohasuse kriteeriumiga

Ettepaneku asjakohasuse kindlakstegemiseks tuleb seda hinnata IST 2003. ja 2004. aasta tööprogrammis sisalduva strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 tervikteksti kontekstis. Selle eesmärgi kohaselt: „arendada kõrgtehnoloogilisi materjale, mikro- ja nanoskaalas fotoonilisi struktuure ja seadmeid, tahkisallikaid ning realiseerida optoelektroonilisi integraallülitusi (...)”. Hindajate arvates, mida komisjon kinnitas, ei käsitletud AIOLi ettepanekus ühtegi eespool nimetatud eesmärgi aspekti. Eesmärki on edasi arendatud mitmete teabekeskustena. Hindajate arvates, mida komisjon kinnitas, ei käsitletud ettepanekus ühtegi teabekeskust.

Kriteeriumi asjakohasust tuleks tõlgendada ka seoses IST 2003. ja 2004. aasta tööprogrammi üldiste eesmärkidega, milles on sätestatud: „6. raamprogrammis keskendutakse info- ja sidetehnoloogiale, mille abil integreeritakse arvutid ja võrgud igapäevasesse keskkonda, muutes kergesti kasutatavate kasutajaliideste kaudu kättesaadavaks hulgaliselt teenuseid ja rakendusi. See nägemus ümbritsevast intelligentsusest asetab kasutaja kui üksikisiku kõigi jaoks kaasava teadmistepõhise ühiskonna tulevaste arengute keskmesse.“

Selle põhjal oli sõltumatute ekspertide üksmeelne arvamus, et silmasiseste läätsede väljatöötamine ei ole strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 seisukohast ilmselgelt asjakohane.

Komisjon vaatas selle arvamuse läbi ja jõudis järeldusele, et see on põhjendatud, ning kinnitas hindamistulemused enne edasiste otsuste tegemist.

2. Väidetav ebaõiglane menetlus, kuna ekspertide otsust ei ole võimalik vaidlustada ega esitada teist ettepanekut

Selles punktis tõstatatakse kaks erinevat küsimust ja komisjon käsitleb neid eraldi:

2.1. Ekspertide otsust ei ole võimalik vaidlustada

2.1.1. Sõltumatute ekspertide nõuanded on üks hindamisprotsessi põhielemente, kuid mitte lõplik. Suunistes on sätestatud, et „komisjoni talitused vaatavad sõltumatute ekspertide hindamise tulemused läbi, hindavad taotlusi nende ekspertide nõuannete põhjal ja valmistavad ette lõplikud hindamistulemused”.

Nagu on märgitud kaebuse esitajale 23. detsembril 2003 saadetud kirjas, millele on lisatud hindamise koondaruanne koos sõltumatute ekspertide tulemustega: „lõpliku pingerea koostamisel võtab komisjon arvesse ka programmi prioriteete, (...) ühenduse poliitilisi eesmärke ja olemasolevat eelarvet”. Lisaks märgitakse, et käesolevas kirjas esitatakse üksnes ettepaneku hindamise tulemused, see ei ole kutse läbirääkimisteks ega tagasilükkamiseks ning see ei piira komisjoni lõplikku otsust.

Komisjon teavitas 29. jaanuari 2004. aasta kirjas hagejaid oma otsusest, mis kinnitas hindamise koondaruande tulemusi.

Komisjon peab kahetsusväärseks mis tahes vääritimõistmist, mis võis tekkida seoses välishindajate rolli ja kohustustega ning võimalusega sellised juhtumid läbi vaadata. Lõpliku otsuse teeb kõikidel juhtudel komisjon, mitte välishindajad.

Suunised annavad selge õigusliku aluse ettepanekute hindamiseks kõigi komisjoni talituste poolt teadusuuringute valdkonnas. Need peaksid andma võimalikele taotlejatele piisava kindlustunde, et hindamisprotsess viiakse läbi nõuetekohaselt ja kooskõlas eeskirjadega. Käesolevates suunistes nõutakse läbipaistvaid menetlusi sõltumatute ekspertide valimiseks, sõltumatute ekspertide teavitamist enne mis tahes hindamist, iga ettepaneku individuaalset hindamist vähemalt kolme eksperdi poolt, kõnealuste ekspertide konsensuslikku kokkulepet iga ettepaneku hindamise kohta, vaekogu hindamist, mille tulemusel koostatakse iga ettepaneku kohta hindamise koondaruanne, ning soovitatud loetelu taotlustest, mis on järjestatud künnist ületanud taotluste tähtsuse järjekorras.

Tehakse jõupingutusi tagamaks, et eksperdid esindaksid erinevaid riike, erinevaid kogemusi ning erinevaid ettepanekutega hõlmatud teadus- ja tehnikavaldkondi, et tagada võimalikult lai ja tõhus hindamine. Lisaks peavad need eksperdid sõlmima komisjoniga lepingu, milles kohustatakse neid hoidma kogu teavet, mida nad hindamise käigus käsitlevad, konfidentsiaalsena ja vältima hindamise läbiviimisel mis tahes huvide konflikti.

Enamiku hindamisvoorudest vaatavad läbi ka sõltumatud vaatlejad, kes tagavad, et hindamine viiakse läbi õiglasel ja erapooletul viisil, ning esitavad komisjonile tähelepanekuid hindamisprotsessi kohta.

Lisaks kohtuvad eksperdid moderaatorina komisjoni ametnikuga, et jõuda iga ettepaneku kohta nii märkuste kui ka punktisummade osas konsensusele.

Kui sõltumatutel ekspertidel on vaja parandada oma arusaamist teatava õigusakti ettepanekust, mis on ületanud nõutavad künnised, võib vaekogu arutelude osana korraldada kuulamisi või vestlusi taotlejate esindajatega. Nende kuulamiste eesmärk ei ole siiski ettepanekut muuta või parandada.

Lõpuks, olles osalenud konsensuse ja vaekogu koosolekutel moderaatorina, vaatab komisjon läbi hindamise tulemused, võttes arvesse sõltumatute ekspertide tehtud hindamise tulemusi. Komisjoni talitused ei ole siiski kohustatud jälgima sõltumatute ekspertide hinnangut ega ettepanekute järjestust. Komisjoni talitused võivad viivitamata parandada kõik ilmsed vead (mis oleksid kõige ebatavalisemad, kuid mitte võimatud) ja esitada täielikult kirjalikud põhjused lõplikule pingereale jõudmiseks. Rahastatavate ettepanekute lõpliku paremusjärjestuse määrab kindlaks komisjon.

Seejärel antakse taotlejatele täielik tagasiside, saates neile hindamise koondaruande. Käesolev aruanne kajastab sõltumatute ekspertide vahel saavutatud konsensust ja hindamiskomisjoni tulemusi, sealhulgas piisavaid märkusi ja selgeid põhjendusi punktisummade kohta. Komisjon on alati valmis andma täiendavaid selgitusi lisaks hindamise koondaruandes esitatud märkustele.

2.1.2. Lisaks on olemas muud võimalikud abivahendid taotluste esitamiseks hindamisprotsessi eri etappides.

Ettevalmistus

Ettevalmistusetapis antakse taotlejatele enamik teavet CORDISe veebisaidi, riiklike kontaktpunktide ja muude riiklike või rahvusvaheliste asutuste kaudu. Lisaks on taotlejatel võimalus pöörduda konkreetse teabe või küsimuste korral otse komisjoni poole.

Komisjon võib mõnes valdkonnas pakkuda taotlejatele mitteametlikku nõuandvat ettepaneku esitamise eelset kontrolliteenust. Eesmärk on anda potentsiaalsetele taotlejatele nõu selle kohta, kas taotlused näivad olevat rahastamiskõlblikud ja jäävad konkursikutse kohaldamisalasse.

Esitamine

Taotluse esitamine võib sageli põhjustada abikõlblikkusega seotud probleeme hilinenud saabumise või vastuvõtmise tõttu. Abikõlblikkusega seotud kaebusi käsitleb siiski iga konkursikutse koordinaator, kes võib kahtlaste juhtumite läbivaatamiseks kutsuda kokku abikõlblikkuse läbivaatamise komitee koosoleku.

Otsuse ühe või mitme abikõlblikkuskriteeriumi täitmata jätmise ettepaneku tagasilükkamise kohta teeb komisjon, kui abikõlbmatus on tõendatud.

Vastavalt Euroopa Komisjoni töötajate üldsusega suhtlemise hea haldustava eeskirjale esitab komisjon menetlusest kõrvalejätmise otsuse kohta üksikasjaliku põhjenduse taotlejale, kes seda sõnaselgelt taotleb, ja vastavalt eeskirja artiklis 4 sätestatud tingimustele.

Hindamine ja läbirääkimised

Selleks et jääda õiglaseks ja tagada taotlejate võrdne kohtlemine hindamisprotsessi ajal ning nagu on ette nähtud suunistes, ei suhtle komisjon ja taotlejad oma ettepaneku sisu üle enne, kui hindamine on lõpule viidud.

Iga taotluse koordinaatorile esitatakse hindamise koondaruanne, mis sisaldab ekspertide märkusi ja soovitusi hindamise kohta. Vastavalt komisjoni hea haldustava eeskirjale esitab komisjon üksikasjaliku põhjenduse hindamise koondaruandes nimetatud tulemuste kohta taotlejale, kes seda selgesõnaliselt taotleb, vastavalt käesoleva eeskirja artiklis 4 sätestatud tingimustele.

Võetakse vastu komisjoni otsus lükata tagasi kõik need ettepanekud, mis on rahastamiskõlbmatud, ei vasta hindamiskünnistele või on rahastamiseks pingereas liiga madalad. Kohe pärast tagasilükkamisotsust teavitatakse tagasilükatud taotluste koordinaatoreid kirjalikult komisjoni otsusest ja tagasilükkamise põhjustest.

Ülejäänud taotlejad saavad kutse alustada läbirääkimisi või neile teatatakse, et nad kantakse reservnimekirja juhul, kui saadakse täiendavaid rahalisi vahendeid.

2.1.3. Kui komisjoni selgitus ei rahulda taotlejat, võib ta esitada kaebuse järgmistele asutustele:

a) komisjoni peasekretariaati hea haldustava eeskirja rikkumise eest;

b) haldusomavoliga tegelev Euroopa Ombudsman;

c) Euroopa Kohus otsuse puhul, mis mõjutab füüsilist või juriidilist isikut;

d) isikuandmete kaitse eest vastutav andmekaitseametnik;

e) dokumentidele üldsuse juurdepääsu komisjon.

2.2. Kaebuse esitaja väide, et kolmanda projektikonkursi jaoks ei olnud võimalik esitada teist ettepanekut

Seoses uuesti esitamise võimalusega on taotleja saanud teise projektikonkursi raames piisavalt teavet taotluse tugevate ja nõrkade külgede kohta. Tulevaste konkursikutsete ja eelkõige kolmanda konkursikutse puhul ei olnud selle sisu tollal komisjonile teada, kuna selle tekst ei olnud veel kindlaks määratud. Kolmas konkursikutse avaldati 15. juunil 2004 ja see oli avatud taotluste esitamiseks kuni 2004. aasta oktoobrini. Selle konkursikutse teksti põhjal võis taotleja hinnata uuesti esitamise sobivust.

3. Väide, et menetluse käigus kättesaadav teave oli ebapiisav ja ebaselge

Kaebuse esitaja on ilmselt eeldanud, et põhjus, miks tal ei olnud reaalajas juurdepääsu hindamise staatusele, oli see, et ettepanek oli esitatud paberkandjal, mitte elektrooniliselt. See ei ole õige. Hindamine on erinevate ettepanekute vaheline konkurents. Seetõttu ei oleks õige avaldada hindamistulemusi varem ühele taotlejale. Hindamistulemused edastatakse alles pärast seda, kui kõigi konkursikutses esitatud taotluste hindamine on lõpule viidud. See kehtib kõigi ettepanekute kohta, olenemata nende esitamise viisist. Konkursikutse tekstis on märgitud, et hindamistulemused on kättesaadavad alles kaks kuud pärast projektikonkursi tähtaega. Ettepanekute esitajatele mõeldud juhendis on lisaks märgitud, et hindamise koondaruanne „saadetakse välja enne 2003. aasta detsembri lõppu”. Nii juhtuski ja see on põhjus, miks taotlejal ei olnud taotluse esitamise ajal juurdepääsu reaalajas teabele.

Eespool nimetatud põhjustel leiab komisjon, et kaebus ei ole põhjendatud.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja tähelepanekud võib kokku võtta järgmiselt:

Kaebuse esitaja leiab, et komisjon vastab kaebuses tõstatatud küsimustele kaudselt ja mittetäielikult.

Seoses ettepaneku asjakohasusega strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 jaoks tõlgendab komisjon osaliselt IST tööprogrammi punkti 2.3.2.2. Kaebuse esitaja arusaama kohaselt on ettepanek eesmärgiga kooskõlas. Ta väidab, et strateegiline eesmärk ei olnud selgelt määratletud ja et see kahjustas tema ettepanekut.

Menetluse väidetava ebaõigluse kohta märgib kaebuse esitaja, et komisjon teavitas eksperte. Ta väidab, et eksperdid peaksid saama ainult avalikult kättesaadavaid dokumente, eelkõige tööprogrammi, ning et suulised selgitused võivad kallutada kirjaliku teksti tõlgendamist. Ta leiab, et komisjoni poolt ekspertidele ja hagejatele antud teave ei ole täpselt sama.

Kaebuse esitaja avaldab kahetsust ka selle üle, et puudub lihtne menetlus otsuse edasikaebamiseks, näiteks ettepaneku teine läbivaatamine. Ta teeb ettepaneku, et edasikaebamise võimalused tuleks tööprogrammis selgelt välja tuua.

Tema sõnul tunnistab komisjon oma arvamuses, et ta ei vastanud kaebuse esitaja e-kirjale ega tema murele seoses ettepaneku asjakohasusega telefonivestluse ajal. Kaebuse esitaja ei saanud komisjonilt oma taotlusele vaatamata arvamust oma ettepaneku uuesti esitamise kohta kolmanda projektikonkursi raames. Kaebuse esitaja märgib, et komisjoni vastus, mille kohaselt peab taotleja otsustama, kas esitada uus ettepanek, näib olevat vastuolus vastuse teise lõiguga, milles komisjon märgib, et ta võib esitada ettepanekute kohta mitteametliku arvamuse.

Kaebuse esitaja märgib menetluse käigus tema käsutuses oleva teabe kohta, et hindamisaruande kokkuvõtte saatmise kiri ei olnud selge. Samuti on ta seisukohal, et komisjoni vastus Euroopa Ombudsmanile ei ole selge. Komisjon ei vasta oma arvamuses kaebusele: kuigi see näitab, et ta kohaldas olemasolevaid menetlusi nõuetekohaselt, ei sea see kahtluse alla olemasolevaid menetlusi. Ta leiab, et pärast ekspertide hindamist oli komisjonil aega parandada ekspertide tehtud ja kaebuse esitaja poolt 2004. aasta jaanuaris mainitud vead. Kaebuse esitaja soovib teada, kas komisjon võiks ettepaneku pärast eksperdihinnangut uuesti läbi vaadata, ja kui see oli võimalik, siis miks seda ei tehtud.

Otsus

1 Sissejuhatav märkus

1.1 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et käesoleva kaebuse uurimisel selgus, et kaebuse esitaja esimene väide (sõltumatute ekspertide viga ettepaneku hindamisel) tõstatab keerulisi teaduslikke ja tehnilisi küsimusi. Ombudsman on seisukohal, et selliste väidetavate sisuliste vigade uurimisel peaks tema kontroll tavaliselt piirduma selle hindamisega, kas vaidlustatud otsus on ilmselgelt ebamõistlik. Ombudsman märgib, et selline lähenemisviis on kooskõlas ühenduse kohtute poolt sellistel juhtudel kohaldatava sisulise kontrolli standardiga (3).

2 Ekspertide väidetav viga ettepaneku hindamisel

2.1 Kaebuse esitaja esitas koordinaatorina teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi "Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine" (Infoühiskonna tehnoloogiad, IST prioriteedi 2. projektikonkurss - FP6-2003-IST-2) kaudsete TTA-meetmete konkursikutse raames ettepaneku. Kaebuse esitaja ettepanekut hindasid sõltumatud eksperdid, kelle hinnangul ei olnud ettepanek strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 seisukohast asjakohane: „optilised, optoelektroonilised, fotoonilised funktsionaalsed komponendid”. Kaebuse esitaja leiab, et strateegiline eesmärk oli ebaselge ja ei nõustu ekspertide hinnanguga. Ta küsib, kuidas läätsede projekteerimisele keskenduv projekt ei pruugi olla asjakohane optiliste komponentide prioriteedi puhul. Ta väidab ka, et silmasisese läätse eelised sobivad ideaalselt prioriteedi määratlusega "minimaalselt invasiivne fotoonne ravi". Seetõttu väidab kaebuse esitaja, et sõltumatud eksperdid tegid vea, leides, et tema ettepanek ei ole teadusuuringute programmi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine“ strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 seisukohast asjakohane.

2.2 Komisjon on seisukohal, et ettepaneku asjakohasuse kindlakstegemiseks tuleb seda hinnata IST 2003. ja 2004. aasta tööprogrammis sisalduva strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 tervikteksti kontekstis. Hindajate arvates, mida komisjon kinnitas, ei käsitletud kaebuse esitaja ettepanekus ühtegi eespool nimetatud eesmärgi aspekti. Eesmärki on edasi arendatud mitmete teabekeskustena. Hindajate arvates, mida komisjon kinnitas, ei käsitletud ettepanekus ühtegi teabekeskust. Asjakohasust tuleks täiendavalt tõlgendada IST 2003. ja 2004. aasta tööprogrammi üldeesmärkide kontekstis. Sõltumatute ekspertide üksmeelne arvamus oli, et silmasiseste läätsede väljatöötamine ei ole strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 seisukohast ilmselgelt asjakohane. Komisjon vaatas sõltumatute ekspertide arvamuse läbi, jõudis järeldusele, et see on põhjendatud, ja kinnitas hindamistulemused enne edasiste otsuste tegemist.

2.3 Kaebuse esitaja väidab oma märkustes, et eesmärk ei olnud selgelt määratletud ja see kahjustas tema ettepanekut.

2.4 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja ettepanek seisnes uue silmasisese läätse väljatöötamises, mis vähendab sekundaarse katarakti ohtu ja ravib pikanägelikkust. Ombudsman märgib ka, et strateegilist eesmärki 2.3.2.2 on infoühiskonna tehnoloogiate 2003.–2004. aasta tööprogrammis selgitatud järgmiselt:

„Töötada välja kõrgtehnoloogilisi materjale, mikro- ja nanoskaalas fotoonilisi struktuure ja seadmeid, tahkisallikaid ning realiseerida optoelektroonilisi integraallülitusi (OEIC). Viimase 20 aasta jooksul on optika ja fotoonika muutunud üha levinumaks paljudes tööstuslikes rakendustes. Sellest on nüüd saanud uue tööstusharu süda, mis tugineb mikroelektroonikale, millega see on üha enam seotud. Eeldatakse, et projektid käsitlevad teadusuuringutega seotud probleeme 2010. aastal ja pärast seda ühes või mitmes järgmises rakenduskontekstis: "telekommunikatsioon ja info-meelelahutus" (komponendid "madala hinnaga suure ribalaiusega" ja "Terabyte ladustamine"), "tervishoid ja bioteadus" (minimaalselt invasiivne fotooniline diagnostika ja ravi, biofotoonikaseadmed) ja "Keskkond ja turvalisus" (fotoonilised andurid ja kujutised). Keskendutakse järgmisele:

kõrgtehnoloogilised materjalid, mikrooptika ja mikronanofotoonsed struktuurid: passiivsed ja aktiivsed fotoonsed materjalid ja heterostruktuurid ning nende integreerimine mikroelektrooniliste põhivoogude protsessidega. See hõlmab liitpooljuhte, orgaanilisi ja polümeere ning klaasi;

- kõrgtehnoloogilised seadmed, hübriid- või monoliitsed ja integreeritud fotoonikalülitused, mis rakendavad telekommunikatsiooni (nt elektrooptiline ja kõikoptiline töötlemine), meditsiiniliste (nt biofotoonika ja kuvamine) ja keskkonnarakenduste (nt andurid) funktsionaalseid nõudeid;

- täiustatud tahkis-valgusallikad kompaktsuse, häälestatavuse ja heleduse suurendamiseks. Töö hõlmab ka ülilühiajalist impulssi, mikrokavu ja kiirgusallikate massiivi tehnoloogiaid.

2.5 Ombudsman leiab, et selleks, et vastata küsimusele, kas kaebuse esitaja ettepanek kuulub strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 alla, nagu on selgitatud infoühiskonna tehnoloogiate 2003.-2004. aasta tööprogrammis, on vaja rakendada teaduslikke ja tehnilisi ekspertteadmisi. Seetõttu leiab ta, et tema teostatava sisulise kontrolli ulatus piirdub selle hindamisega, kas komisjoni otsus hindamistulemused kinnitada näib ilmselgelt ebamõistlik. Pärast olemasolevate tõendite uurimist leiab ombudsman, et komisjoni otsus kinnitada, et kaebuse esitaja projekt ei kuulunud strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 kohaldamisalasse, ei olnud ilmselgelt ebamõistlik (4). Seetõttu järeldab ombudsman, et kaebuse selle aspektiga seoses haldusomavoli ei esine.

2.6 Ombudsman on seisukohal, et kui ühenduse eesmärke edendavate projektide valimise haldusmenetlus hõlmab keerulisi teaduslikke ja tehnilisi hinnanguid, on menetluslike tagatiste järgimine äärmiselt oluline, et tagada nii tõhusus kui ka õiglus. Komisjoni poolt sellega seoses järgitavate menetluste piisavust käsitletakse järgmises punktis.

2.7 Seoses kaebuse esitaja väitega, et strateegiline eesmärk 2.3.2.2 on mitmetähenduslik või selgelt määratlemata, märgib ombudsman, et komisjon on teatanud, et ta võib pakkuda taotlejatele mõnes valdkonnas mitteametlikku nõuandvat eelkontrolli teenust, mille eesmärk on anda potentsiaalsetele taotlejatele nõu selle kohta, kas taotlused näivad olevat toetuskõlblikud ja jäävad konkursikutse kohaldamisalasse. Kaebuse esitaja märgib oma märkustes, et ta ei saanud arvamust selle kohta, kas tema ettepanek on kolmanda projektikonkursi jaoks asjakohane. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et kaebuse esitajal on võimalus esitada ombudsmanile uus kaebus, kui ta leiab, et komisjon ei andnud talle teistele taotlejatele võimalust saada enne ettepaneku esitamist mitteametlikku nõu.

3 Väidetav ebaõiglane menetlus

3.1 Kaebuse esitaja väidab, et menetlus on ebaõiglane, kuna ekspertide otsust ei ole võimalik vaidlustada ega esitada teist ettepanekut.

3.2 Komisjoni sõnul hindasid strateegilise eesmärgi 2.3.2.2 raames esitatud teist projektikonkurssi kolm sõltumatut eksperti kooskõlas kuuenda raamprogrammi suhtes kohaldatavate ettepanekute hindamise ja valikumenetluse suunistega. Olles osalenud konsensuse ja vaekogu koosolekutel arutelujuhina, vaatas komisjon hindamise tulemused läbi, võttes arvesse sõltumatute ekspertide tehtud hindamise tulemusi. Sõltumatute ekspertide nõuanded on üks hindamisprotsessi põhielemente, kuid mitte lõplik. Komisjon ei ole kohustatud jälgima sõltumatute ekspertide hinnangut ega paremusjärjestust ning võib kohe parandada ilmse vea ja esitada täieliku kirjaliku põhjenduse lõpliku paremusjärjestuse saamiseks.

Komisjon märgib, et ta otsustas tagasi lükata kõik ettepanekud, mis olid abikõlbmatud, ei vastanud hindamiskünnistele või olid rahastamiseks pingereas liiga madalad. Pärast tagasilükkamisotsust teavitati tagasilükatud taotluste koordinaatoreid kirjalikult komisjoni otsusest ja tagasilükkamise põhjustest. Komisjoni sõnul on hagejate käsutuses täiendavad selgitused, mis täiendavad hindamise koondaruandes esitatud märkusi. Kui taotleja ei ole rahul komisjoni talituste antud selgitustega, võib ta kasutada üht apellatsioonimenetlustest.

3.3 Kaebuse esitaja märgib oma märkustes, et komisjoni poolt ekspertidele ja hagejatele antud teave ei ole täpselt sama, sest esimestele anti suulisi selgitusi. Ta leiab, et pärast ekspertide hindamist oli komisjonil aega parandada ekspertide tehtud ja kaebuse esitaja poolt 2004. aasta jaanuaris mainitud vead. Kaebuse esitaja soovib teada, kas komisjon võiks ettepaneku pärast eksperdihinnangut uuesti läbi vaadata, ja kui see oli võimalik, siis miks seda ei tehtud.

3.4 Ombudsman märgib, et vastavalt ettepanekute hindamise ja valikumenetluse suunistele "hindavad iga ettepanekut kohaldatavate kriteeriumide alusel sõltumatult mitu eksperti, kes täidavad individuaalsed hindamisvormid, andes punkte ja esitades märkusi. (...) Komisjoni talitused vaatavad sõltumatute ekspertide hindamise tulemused läbi, hindavad ettepanekuid nende ekspertide nõuannete põhjal ja valmistavad ette lõplikud hindamistulemused.” Ombudsman on seisukohal, et suunistes määratletud ekspertide ülesanne on selgelt anda teaduslikku ja tehnilist nõu, et aidata komisjonil teha kõige tõhusamaid otsuseid ühenduse eesmärkide edendamiseks. Ekspertide sõltumatus näib soodustavat nii protsessi tõhusust kui ka õiglust. Neil asjaoludel ei leia ombudsman, et ekspertide hinnangu vaidlustamise mehhanismi puudumine võiks iseenesest olla struktuurne või süsteemne haldusomavoli. Ombudsman ei leia ka, et asjaolu, et eksperdid said komisjonilt lisaks taotlejatele antud teabele täiendavat teavet, oleks iseenesest ebaõiglane, irratsionaalne või muul viisil hea halduse põhimõtetega vastuolus.

3.5 Ombudsman märgib, et komisjon märgib, et taotlejatel on alati võimalik esitada täiendavaid selgitusi lisaks hindamisaruande kokkuvõttes esitatud märkustele. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja kirjutas komisjonile 22. jaanuaril 2004, et seada kahtluse alla hindamise koondaruanne, ning võttis komisjoniga 2004. aasta veebruaris ühendust telefoni ja e-posti teel. Ombudsman leiab, et olemasolevatest tõenditest ei nähtu, et komisjon oleks jätnud kaebuse esitaja palvel esitamata täiendavad selgitused.

3.6 Seoses võimaluse puudumisega esitada ettepanek uuesti teise konkursikutse raames märgib ombudsman, et vastavalt ettepanekute esitamise juhendile IST 2. konkursikutse kohta (jaotis III.4) "ei saa me pärast tähtaja möödumist siiski aktsepteerida täiendavaid täiendusi, parandusi ega uuesti esitamist. Teie ettepaneku viimane versioon, mis saadi enne tähtaega, on see, mida hinnatakse, ja hilisemaid materjale ei võeta arvesse." Ombudsman on seisukohal, et eespool öeldu põhjal on selge, et samale juba hinnatud konkursikutsele uuesti esitamine on välistatud, kuna määratluse kohaselt toimub selline uuesti esitamine pärast tähtaja möödumist.

3.7 Seoses kaebuse esitaja märkustes esitatud küsimusega märgib ombudsman, et komisjon on oma arvamuses juba märkinud, et ta vaatas sõltumatute ekspertide arvamuse läbi ja jõudis järeldusele, et see on põhjendatud, ning kinnitas hindamistulemused enne edasiste otsuste tegemist.

3.8 Eespool öeldut silmas pidades leiab ombudsman, et kaebuse selle aspektiga seoses ei esine haldusomavoli.

4 Väidetav ebapiisav ja ebaselge menetlus

4.1 Kaebuse esitaja väidab, et talle menetluse käigus kättesaadav teave oli ebapiisav ja ebaselge. Kaebuse esitaja sõnul ei teavitatud teda hindamise edenemisest reaalajas, sest ta ei esitanud oma pakkumist elektrooniliselt. Ta väidab, et komisjoni 7. jaanuari 2004. aasta kiri ei olnud piisavalt selge ja et teised kirjad saabusid liiga hilja, et ta saaks kaaluda uue taotluse esitamist kolmandale kutsele.

4.2 Komisjoni arvates on hindamine eri ettepanekute vaheline konkurents ning õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks ei ole komisjoni ja taotlejate vahel nende ettepaneku sisu osas rohkem kontakte enne, kui hindamine on lõpule viidud. Hindamistulemused edastatakse alles pärast seda, kui kõigi konkursikutses esitatud taotluste hindamine on lõpule viidud. See kehtib kõigi ettepanekute kohta, olenemata nende esitamise viisist. Konkursikutse tekstis on märgitud, et hindamistulemused on kättesaadavad alles kaks kuud pärast projektikonkursi tähtaega. Ettepanekute esitajatele mõeldud juhendis on lisaks märgitud, et hindamise koondaruanne „saadetakse välja enne 2003. aasta detsembri lõppu”. Nii juhtuski ja see on põhjus, miks taotlejal ei olnud taotluse esitamise ajal juurdepääsu reaalajas teabele.

Kolmandale konkursile esitamise võimaluse kohta väidab komisjon, et hageja sai teise konkursi raames piisavalt teavet ettepaneku tugevate ja nõrkade külgede kohta ning et ta võis hinnata kolmandale konkursile esitamise sobivust selle konkursi 15. juunil 2004 avaldatud teksti alusel.

4.3 Ombudsman leiab, et komisjoni selgitus, et kaebuse esitaja ettepanekut ei koheldud vähem soodsalt, kuna seda ei esitatud elektrooniliselt, on veenev.

4.4 Mis puudutab kaebuse esitajale kättesaadava teabe ajastust ja sisu seoses ettepaneku võimaliku uuesti esitamisega kolmanda konkursikutse raames, siis on ombudsman hoolikalt uurinud toimikus olevaid tõendeid. Näib, et kaebuse esitaja sai teavet oma ettepaneku tagasilükkamise kohta 2004. aasta jaanuaris ja veebruaris. Ombudsman märgib, et kolmas kutse avaldati 2004. aasta juunis ja see suleti 2004. aasta septembris. Neil asjaoludel ja võttes arvesse ka eespool punktis 3.5 esitatud järeldust, leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et komisjon ei esitanud talle õigeaegselt teavet, et esitada talle uus taotlus kolmandaks taotlusvooruks.

4.5 Eespool öeldut silmas pidades järeldab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses ei esine haldusomavoli.

5 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) IST tähistab infoühiskonna tehnoloogiaid.

(2) AIOL on ettepaneku akronüüm, ettepaneku pealkiri on: „Study of accommodation process - Design of accommodative lens” (majutusprotsessi uuring – majutusobjektiivi projekteerimine).

(3) Vt näiteks otsus kohtuasjas T-70/99: Alpharma Inc. vs. nõukogu, EKL 2002, lk II-03495, punkt 180; Liidetud kohtuasjad T-74/00, T-76/00, T-83/00, T-84/00, T-85/00, T-132/00, T-137/00 ja T-141/00, Artegodan GmbH jt vs. komisjon, 2002 EKL II-04945, punkt 201.

(4) Ombudsman peab sellega seoses kasulikuks viidata järgmistele fotoonika veebisõnastiku (http://www.photonics.com/dictionary/) määratlustele:

„Fotoonika on valguse ja muude kiirgusenergia vormide genereerimise ja rakendamise tehnoloogia, mille kvantüksus on footon. Teadus hõlmab valguskiirgust, ülekannet, läbipainet, võimendamist ja avastamist optiliste komponentide ja instrumentide, laserite ja muude valgusallikate, kiudoptika, elektro-optiliste seadmete, nendega seotud riistvara ja elektroonika ning keerukate süsteemide abil. Fotoonika rakendused ulatuvad energiatootmisest avastamiseni ning side ja infotöötluseni.”

„Biofotoonika on tehnoloogia, mis tegeleb orgaaniliste materjalide koostoimega valguse ja muude kiirgusenergia vormidega, mille kvantühik on footon. See hõlmab kiirguse eraldumist, avastamist, neeldumist, läbipainet, valimist, muutmist ja tekitamist kõigi elusorganismide ja orgaaniliste materjalide poolt ja neist." Ombudsman on seisukohal, et neid määratlusi ei saa rakendada ilma teaduslike ja tehniliste teadmisteta.