Strasbourg, 20. oktoober 2004

Lugupeetud hr M.

novembril 2003 esitasite kaebuse Euroopa ombudsmanile seoses Euroopa Liidu Nõukogu keeldumisega anda juurdepääs äärmusliku fundamentalismi ja terrorismi töörühma lõpparuandele.

12. detsembril 2003 edastasin kaebuse nõukogu peasekretärile. Nõukogu saatis oma arvamuse 23. veebruaril 2004 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. aprilli 2004. aasta kirjas teatasite mulle, et ei soovi märkusi esitada.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Ma palun vabandust selle aja eest, mis on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.

Kompromiss

septembril 2003 esitas kaebuse esitaja esialgse taotluse juurdepääsuks äärmusliku fundamentalismi ja terrorismi töörühma lõpparuandele. Salastatuse kategooriasse „CONFIDENTIEL UE” liigitatud aruande koostas äärmusliku fundamentalismi ja terrorismi töörühm (EFTG), mis koosneb välisministrite isiklikest esindajatest, kelle tellis eesistujariik Taani pärast üldasjade ja välissuhete nõukogus 24. oktoobril 2002 toimunud arutelusid. Raportis analüüsiti äärmuslikku fundamentalismi ja terrorismi. See sisaldas mitmeid soovitusi.

Nõukogu peasekretariaat keeldus oma 9. oktoobri 2003. aasta vastuses eespool nimetatud dokumendi avaldamisest määruse 1049/2001 (1) artikli 4 lõike 1 alusel, märkides, et selle avalikustamine võib tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve avaliku julgeoleku raames seoses terroristide ja nende organisatsioonide vastase võitlusega.

Vastuseks kaebuse esitaja kordustaotlusele kinnitas nõukogu 4. novembril 2003 oma peasekretariaadi otsust ja keeldus dokumendi avaldamisest määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 4 lõike 3 alusel. Nõukogu leiab, et aruandes sisalduva teabe avalikustamine võib nõrgendada liidu positsiooni tema rahvusvahelistes suhetes ja tõsiselt kahjustada tema otsustamisprotsessi selles küsimuses.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et nõukogu otsusega rikuti määrust 1049/2001. Ta esitas järgmised argumendid:

1. Aruanne ei tohi sisaldada salajast teavet, kuna terrorismivastased meetmed peavad vastu võtma liikmesriikide seadusandjad ja seetõttu toimuvad liikmesriikides nende üle avalikud arutelud.

2. Nõukogu argument, et aruandes sisalduvad soovitused ei ole lõplikud, ei õigusta juurdepääsu keelamist kogu dokumendile. Osalise juurdepääsu võib anda ja soovitused välja jätta.

Nõue

Nõukogu arvamus

Oma arvamuses kaebuse kohta märkis nõukogu, et ta on põhimõtteliselt nõus, et käimasolevate aruteludega seotud dokumendid peaksid olema võimalikult laialdaselt kättesaadavad, tingimusel et nende avaldamine ei kahjusta määruse 1049/2001 artiklis 4 loetletud huvide kaitset. Nõukogu leidis siiski, et kuna kõnealune dokument sisaldab kogu maailma äärmusliku fundamentalismi ja terrorismi üksikasjalikku analüüsi ja hinnangut, sealhulgas poliitiliselt tundlikke hinnanguid suure hulga välisriikide kohta, võib avalikustamine põhjustada komplikatsioone Euroopa Liidu suhetes nende riikidega.

Nõukogu märkis, et aruanne sisaldab soovitusi tugevdada olemasolevaid meetmeid ebaseaduslike ja vägivaldsete äärmusorganisatsioonide ennetamiseks ja/või nende vastu võitlemiseks. Nende avalikustamine annaks nõukogu arvates võimalikele rünnakute toimepanijatele võrdleva hinnangu olemasolevate struktuuride tõhususe kohta asjaomastes liikmesriikides või kolmandates riikides. Nõukogu sõnul võib see tõsiselt kahjustada ühiseid jõupingutusi leida konstruktiivseid lahendusi selle rahvusvahelise üldsuse ees seisva väljakutse põhiaspektidele. Seetõttu leidis nõukogu, et määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes (avalike huvide kaitse seoses rahvusvaheliste suhetega) sätestatud erand on kohaldatav.

Nõukogu viitas ka oma 19. ja 20. juuni 2003. aasta Tessaloonika kohtumisele, kus Euroopa Ülemkogu võttis aruande teadmiseks ja märkis, et seda arutatakse täiendavalt, et oma soovitusi edasi arendada. Arutelud dokumendi üle asjaomastes nõukogu töörühmades olid käesoleva uurimise ajal veel esialgses etapis. Nõukogu leidis, et dokumendi avaldamine piiraks liikmesriikide võimet kohandada oma läbirääkimisseisukohti ja kahjustaks seega tõsiselt nõukogu otsustusprotsessi. Seetõttu leidis nõukogu, et kohaldatav on ka määruse 1049/2001 artikli 4 lõikes 3 sätestatud erand.

Lisaks märkis nõukogu, et ta on uurinud, kas dokumendile saab anda osalise juurdepääsu vastavalt määruse artikli 4 lõikele 6. Sellega seoses märkis nõukogu, et aruandes esitatud analüüse ja soovitusi tuleb käsitada ühtse jagamatu töödokumendina. Seetõttu järeldas nõukogu, et eespool nimetatud erandid kehtivad kogu dokumendi suhtes.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja teatas ombudsmanile, et ta ei soovi märkusi esitada.

Otsus

1 Määruse 1049/2001 väidetav rikkumine

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et nõukogu 4. novembri 2003. aasta vastus tema kordustaotlusele juurdepääsuks äärmusliku fundamentalismi ja terrorismi töörühma lõpparuandele on vastuolus määrusega (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Nõukogu keeldus juurdepääsu andmisest määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes ja artikli 4 lõikes 3 sätestatud erandite alusel, kuna nõukogu arvates võib aruandes sisalduva teabe avalikustamine nõrgendada Euroopa Liidu positsiooni tema rahvusvahelistes suhetes ja tõsiselt kahjustada nõukogu otsustusprotsessi selles küsimuses.

Kaebuse esitaja väitis järgmist:

1. Aruanne ei tohi sisaldada salajast teavet, kuna terrorismivastased meetmed peavad vastu võtma liikmesriikide seadusandjad ja seetõttu toimuvad liikmesriikides nende üle avalikud arutelud.

2. Nõukogu argument, et aruandes sisalduvad soovitused ei ole lõplikud, ei õigusta juurdepääsu keelamist kogu dokumendile. Osalise juurdepääsu võib anda ja soovitused välja jätta.

1.2 Oma arvamuses kinnitas nõukogu oma 4. novembri 2003. aasta vastust kaebuse esitaja kordustaotlusele. Lisaks teatas nõukogu, et ta on uurinud, kas dokumendile saaks anda osalise juurdepääsu vastavalt määruse artikli 4 lõikele 6. Sellega seoses märkis nõukogu, et aruandes esitatud analüüse ja soovitusi tuleb käsitada ühtse jagamatu töödokumendina. Seetõttu järeldas nõukogu, et eespool nimetatud erandid kehtivad kogu dokumendi suhtes.

1.3 Ombudsman märgib, et juurdepääsu andmisest keeldumine määruse 1049/2001 mis tahes erandi alusel peab põhinema mõjuvatel ja konkreetsetel alustel.

1.4 Seoses artikli 4 lõike 1 punkti a kolmandas taandes sätestatud erandiga on nõukogu selgitanud, et aruanne sisaldab üksikasjalikku analüüsi ja hinnangut äärmusliku fundamentalismi ja terrorismi kohta kogu maailmas, sealhulgas poliitiliselt tundlikke hinnanguid paljude välisriikide kohta. Tema arvates põhjustaks avalikustamine tõenäoliselt komplikatsioone Euroopa Liidu suhetes nende riikidega. Lisaks selgitas nõukogu, et aruandes esitatud analüüsile järgnevad soovitused olemasolevate meetmete tugevdamiseks ebaseaduslike ja vägivaldsete äärmusorganisatsioonide ennetamiseks ja/või nende vastu võitlemiseks. Tema arvates annaks nende soovituste avalikustamine võimalikele rünnakute toimepanijatele võrdleva hinnangu asjaomastes liikmesriikides või kolmandates riikides olemasolevate struktuuride tõhususe kohta. Nõukogu sõnul võib see tõsiselt kahjustada ühiseid jõupingutusi leida konstruktiivseid lahendusi selle rahvusvahelise üldsuse ees seisva väljakutse põhiaspektidele.

Seoses artikli 4 lõikes 3 sätestatud erandiga märkis nõukogu, et Euroopa Ülemkogu otsustas, et aruannet tuleks täiendavalt arutada, pidades silmas selle soovituste edasiarendamist. Nõukogu sõnul on arutelud dokumendi üle nõukogu asjaomastes töörühmades käesoleva uurimise ajal veel esialgses etapis. Nõukogu leiab, et dokumendi avaldamine piiraks liikmesriikide võimet kohandada oma läbirääkimisseisukohti ja kahjustaks seega tõsiselt nõukogu otsustusprotsessi.

1.5 Ombudsman on seisukohal, et nõukogu esitatud põhjendused on määruse 1049/2001 raames kehtivad ja piisavalt konkreetsed.

1.6 Seoses osalise juurdepääsu võimaldamisega määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 6 alusel märkis nõukogu, et aruandes esitatud analüüse ja soovitusi tuleb käsitleda ühtse jagamatu töödokumendina ning et eespool nimetatud erandid kehtivad kogu dokumendi suhtes.

Võttes arvesse eespool punktides 1.3–1.5 esitatud seisukohti ja järeldusi, tundub nõukogu seisukoht, et määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 4 lõiget 3 kohaldatakse kogu dokumendi suhtes, mõistlik.

2 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Liidu Nõukogus ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Otsusest teavitatakse ka Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).