Strasbourg, 7. aprill 2004

Lugupeetud hr W.

septembril 2003 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses komisjoni keeldumisega määrata Teid ümber palgaastmele B 4/2.

4. novembril 2003 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 7. jaanuaril 2004. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 20. veebruaril 2004.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul olid asjakohased faktid järgmised:

Komisjon võttis kaebuse esitaja tööle 1. jaanuaril 1985 palgaastme B 5 järku 2. Ta töötas tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadis, et juhtida suurt IT-projekti. Personali peadirektoraat teatas 20. detsembril 2002 kaebuse esitajale, et pärast Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-389/98 P (Gevaert vs. komisjon)(1) vaatas ametisse nimetav asutus täiendavalt läbi tema esialgse palgaastme määramise toimiku. Ametisse nimetav asutus või ametiisik kinnitas siiski kaebuse esitaja liigitamise palgaastmele B 5 alates 1. jaanuarist 1985, leides, et kogu kaebuse esitaja toimik ei sisaldanud piisavalt andmeid, mis võimaldaksid pidada tema profiili erandlikuks järgmiste kriteeriumide alusel: haridusdiplomite asjakohasus ja tase; töökogemuse tase ja kvaliteet; selle kogemuse asjakohasus täidetava ametikoha jaoks; töökogemuse pikkus; ning soovitud profiili nappus tööturul.

märtsil 2003 esitas kaebuse esitaja selle otsuse peale kaebuse ametisse nimetavale asutusele, paludes, et ta liigitataks alates 1. septembrist 1986 ümber palgaastme B 4 järku 2 ja järku 3. Kaebuse esitaja esitas dokumentaalsed tõendid eespool nimetatud kriteeriumide kohta. Ametisse nimetav asutus jättis 23. juuli 2003. aasta otsusega R/118/03 kaebuse rahuldamata, jättes väidetavalt kommenteerimata kaebuse esitaja väited tema profiili erandlikkuse kohta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik märkis lihtsalt, et a) kaebuse esitaja kvalifikatsioon ei ole edukate kandidaatide keskmise taustaga võrreldes erandlik, b) tema töökogemuse pikkus on üsna tavaline ja jääb tõepoolest sama konkursi ja sama taseme konkursi teiste edukate kandidaatide omast väiksemaks, c) ametikohale esitatavad kutsenõuded ei ole erandlikku laadi ning et d) arvestades tema tausta tööturul, ei oleks tal raskusi kaebuse esitajaga sarnase taustaga ametniku töölevõtmisega.

septembril 2003 esitas kaebuse esitaja ombudsmanile käesoleva kaebuse. Kaebuse esitaja väitis, et keeldudes teda palgaastmele B 4/2 ümber liigitamast, ei võtnud ametisse nimetav asutus tema argumente arvesse, vaid piirdus standardse vastuse andmisega ilma konkreetsete argumentideta.

Nõue

Komisjoni arvamus

Ametniku teenistusse asumise otsuse nõuetekohasuse kontrollimisel kontrollib ametisse nimetav asutus või ametiisik, kas asjaomane isik vastab või ei vasta „erandlikele” kriteeriumidele, mida kohaldati ametniku teenistusse asumise otsuse tegemisel, nimelt:

erandlik kvalifikatsioon, näiteks akadeemiline taust (st diplomite arv ja kvaliteet ning avaldatud tööde arv ja tase), töökogemuse pikkus ja kvaliteet;

b) osakonna erivajadused, kes soovib tööle võtta erikvalifikatsiooniga isikut, nimelt töökogemuse vastavus ametikohale, erilise erialase taustaga isikute olukord tööturul.

Seoses a) kaebuse esitaja erakordse kvalifikatsiooniga andis ametisse nimetav asutus täpse ja isikliku vastuse, kui ta vaatas läbi tema akadeemilise tausta ning töökogemuse pikkuse ja kvaliteedi. See nähtub kaebusele lisatud ametisse nimetava asutuse 23. juuli 2003. aasta otsuse R/118/03 punkti I alapunktidest a ja b.

Vastus oli täpne, sest selles leiti, et kaebuse esitaja akadeemiline kvalifikatsioon oli „kõrge võrreldes keskmise eduka B-kategooria kandidaadiga. Samas ei ole [kaebuse esitaja] kvalifikatsioon nende konkursside edukate kandidaatide keskmise taustaga võrreldes erandlik”. Ametisse nimetav asutus „märkis ka [kaebuse esitaja] töö järjepidevust konkreetses valdkonnas ja tema ülemuste suurepäraseid hinnanguid ning asjaolu, et ta töötas teenistusse asumise ajal. See ei tähenda siiski, et [kaebuse esitajal] oleks olnud erandlik kvalifikatsioon, mis annaks talle õiguse saada edutatud kõrgemale palgaastmele”. Ametisse nimetav asutus või ametiisik jõudis järeldusele, et „tema töökogemus on vaid keskmine ning on tegelikult lühem kui teistel sama konkursi ja sama tasandi konkursi edukalt läbinud isikutel (vt Barnetti kohtuotsus, punkt 50)“.

Seoses b) osakonna erivajadustega, kes soovib tööle võtta erikvalifikatsiooniga isikut, järeldas ametisse nimetav asutus, et ametikohale esitatavad kutsenõuded ei ole erandlikku laadi. Nagu kõikidel juhtudel, kui tuleb otsustada, kas teha personalieeskirjade artikli 31 lõike 2 kohane erand, põhines see järeldus vaba ametikoha teatel, mis kajastab värbamisosakonna tolleaegseid vajadusi.

Samuti märkis komisjon seoses kaebuse esitaja erialase taustaga, võttes arvesse olukorda tööturul tema töölevõtmise ajal, et tal ei olnud suuri raskusi kaebuse esitajaga võrreldava taustaga ametnike töölevõtmisega.

Mis puudutab kriitikat, et ametisse nimetav asutus piirdus standardvastuse andmisega ilma asjakohaste argumentideta, siis märgib komisjon, et asjaolu, et ta kasutab oma otsustes standardväljendeid, ei anna mingit alust järeldada, et ta käsitleb iga talle esitatud nõuet ebaisikuliselt ja identselt. Käesoleval juhul mainitakse otsuses R/118/03 kaebuse esitaja isikliku olukorraga seotud piisaval arvul individuaalseid ja eristavaid tegureid, et lükata põhjalikult tagasi kõik süüdistused, et komisjon käsitleb konkreetseid olukordi ühetaoliselt või vahet tegemata. Lisaks kasutab komisjon korduvalt teatavaid väljendeid üksnes selleks, et tagada nende väidete võimalikult õiglane käsitlemine. Asjaolu, et komisjon seda teeb, ei tähenda kindlasti, et ta oleks ükskõikne käesolevas asjas esitatud konkreetse teabe suhtes.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei võtnud 23. juuli 2003. aasta tagasilükkamisotsuses arvesse ühtegi tema argumenti. Kaebuse esitaja kulutas tohutult aega, et selgitada, miks ta arvas, et ta kuulus värbamise ajal Euroopa kogenud, kõrgelt haritud ja nappide IT-töötajate absoluutsesse tippu. Kaebuse esitaja esitas komisjonile oma kaebuses järgmised kindlad tõendid:

- tööjõunappuse tõttu tööturul: tunnustatud asutuste erinevad uuringud, artiklid personaliajakirjades, Madalmaade statistikaameti statistika, endise tööandja palgalisad, mitmed komisjonis pakutavad ametikohad jne;

oma endise tööandja väga kõrget palka;

- väga kõrge haridustase IT-valdkonnas ja selle diplomiga inimeste nappus tööturul;

strateegiline ametikoht komisjonis ning erakordselt kõrge koht esimeses ja kõigis järgnevates hindamisaruannetes jne.

Kuigi kõik need argumendid olid hästi dokumenteeritud tema kaebuse lisades, ei reageerinud komisjon ühelegi neist argumentidest ei ametisse nimetava asutuse otsuses tema kaebuse kohta ega arvamuses ombudsmanile esitatud kaebuse kohta.

Kaebuse esitaja väidab, et tegemist on ilmse haldusomavoli juhtumiga, ja palub ombudsmanil nõuda, et komisjon muudaks veenvate tõendite põhjal kaebuse esitaja esialgset hinnet B 5/4-lt B 4/2-le alates 1. oktoobrist 1985 ja B 4/3-le alates 1. septembrist 1986.

Otsus

1 Kaebuse aluseks olevad asjaolud

1.1 Ombudsman peab kasulikuks meenutada käesoleva kaebuse aluseks olevaid järgmisi fakte, kuna need ei nähtu kaebusest endast:

1.2 Pärast Esimese Astme Kohtu 5. oktoobri 1995. aasta otsust (2) võttis komisjon vastu 7. veebruari 1996. aasta otsuse,(3) millega muudeti 1. septembri 1983. aasta otsust töölevõtmisel palgaastmele ja -järku määramise kriteeriumide kohta. Viimati nimetatud otsuse muudetud redaktsiooni artikli 2 esimene lõik oli järgmine:

„Ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab katseajal oleva ametniku ametisse selle karjäärivahemiku algastmel, kuhu ta tööle võetakse. Erandina sellest põhimõttest võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada nimetada katseajal oleva ametniku kõrgemale palgaastmele, kui teenistuse erivajadused nõuavad teatava kvalifikatsiooniga isiku töölevõtmist või kui töölevõetud isikul on erandlik kvalifikatsioon.”

veebruari 1996. aasta otsuses on sätestatud, et otsus jõustub 5. oktoobril 1995, mis on eespool nimetatud kohtuotsuse kuupäev. Pärast seda otsust taotles suur hulk ametnikke, et nad liigitataks ümber karjäärivahemiku kõrgemale palgaastmele.

1.3 Hilisemas otsuses leidis Euroopa Kohus, et eespool nimetatud 7. veebruari 1996. aasta otsus kujutab endast uut asjaolu, mis võib kahjustada enne 5. oktoobrit 1995 tööle võetud ametnikke (4). Selles kontekstis vaatas ametisse nimetav asutus käesoleva juhtumi puhul uuesti läbi kaebuse esitaja esialgse palgaastme.

2 Väidetav põhjenduste puudumine ametisse nimetava asutuse otsuses

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et keeldudes teda palgaastmele B 4/2 ümber liigitamast, ei võtnud ametisse nimetav asutus tema argumente arvesse, vaid piirdus standardse vastuse andmisega ilma konkreetsete argumentideta. Kaebuse esitaja väidab, et ta tuleks ümber liigitada palgaastmele B 4.

2.2 Komisjon meenutas ametisse nimetava asutuse 23. juuli 2003. aasta otsuses R/118/03 kasutatud sõnastust nii seoses a) erakorralise kvalifikatsiooniga kui ka b) osakonna erivajadustega, kes soovib värvata erikvalifikatsiooniga isikut. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et ametisse nimetava asutuse otsuses on nimetatud piisav arv kaebuse esitaja isikliku olukorraga seotud individuaalseid ja eristavaid tegureid, et lükata põhjalikult tagasi kõik süüdistused, et komisjon käsitleb konkreetseid olukordi ühetaoliselt või eristamata.

2.3 Ombudsman on hoolikalt uurinud ametisse nimetava asutuse 23. juuli 2003. aasta otsust R/118/03 ja täheldab järgmisi asjaolusid:

a) Kõigepealt tuletas ametisse nimetav asutus või ametiisik meelde personalieeskirjade artikli 31 lõiget 1, mille kohaselt nimetatakse ametnikud nende kategooria algastmele, ja artikli 31 lõiget 2, mille kohaselt võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teha eespool nimetatud reeglist teatavates piirides erandeid. Ametisse nimetav asutus või ametiisik viitas kohtupraktikale, mille kohaselt on tal artikli 31 raames ulatuslik kaalutlusõigus ning ta võib määrata kategooria kõrgemale palgaastmele üksnes erandlikel asjaoludel. Ta viitas komisjoni 1. septembri 1983. aasta otsuse (muudetud kujul) artiklile 2, mille kohaselt ametisse nimetav asutus või ametiisik võib määrata kõrgemale palgaastmele, „kui teenistuse erivajadused nõuavad teatava kvalifikatsiooniga isiku töölevõtmist või kui töölevõetud isikul on erandlik kvalifikatsioon”. Seejärel vaatas ametisse nimetav asutus kaebuse esitaja toimiku eespool nimetatud tingimuste alusel uuesti läbi.

b) Erakorraliste kvalifikatsioonide puhul uuris ametisse nimetav asutus või ametiisik üksikasjalikult järgmisi elemente: kaebuse esitaja akadeemiline taust, töökogemuse pikkus ja töökogemuse kvaliteet ning jõudis järgmistele järeldustele:

c) Mis puudutab akadeemilist tausta, siis uuris ametisse nimetav asutus kaebuse esitaja saadud diplomeid (nimetatakse kahte) ja jõudis järeldusele, et kaebuse esitaja kvalifikatsioon on hea võrreldes keskmise eduka B-kategooria kandidaadiga, kuid ei ole erandlik võrreldes nende konkursside edukate kandidaatide keskmise profiiliga.

d) Kaebuse esitaja töökogemuse kvaliteedi osas uuris ametisse nimetav asutus erinevaid ametikohti, millel kaebuse esitaja on töötanud alates 1974. aastast (kokku 7). Ta leidis, et kaebuse esitaja täitis heal tasemel ja tõhusalt asjakohaseid ülesandeid, ning märkis oma töö järjepidevust konkreetses valdkonnas ja oma ülemuste suurepäraseid hinnanguid, samuti asjaolu, et ta tegutses teenistusse asumise ajal. Ametisse nimetav asutus või ametiisik jõudis siiski järeldusele, et ei ole võimalik kinnitada, et tal on erakorraline kvalifikatsioon, mis annab talle õiguse saada määratud karjäärivahemiku ülemisele palgaastmele. Kaebuse esitaja erialase töökogemuse pikkuse osas järeldas ametisse nimetav asutus, et see on täiesti normaalne ning isegi ebapiisav sama konkursi ja sama taseme konkursside teiste edukate kandidaatide omast.

e) Seoses teenistuse erivajadustega, mis eeldavad teatava kvalifikatsiooniga isiku töölevõtmist, viitas ametisse nimetav asutus vaba ametikoha teates COM/1177/86 esitatud ülesannete kirjeldusele ja märkis, et see ei sisalda erandlikke kutsealaseid nõudeid. Kaebuse esitaja ametialase profiili eripära kohta tööturul märkis ametisse nimetav asutus, et tal ei ole raskusi võrreldava profiiliga ametnike töölevõtmisega.

f) Eespool esitatud väidete põhjal jõudis ametisse nimetav asutus järeldusele, et kaebuse esitaja toimikus ei ole elemente, mis õigustaksid kaebuse esitaja liigitamist kategooria kõrgemale palgaastmele.

2.4 Nende asjaolude põhjal leiab ombudsman, et on tõendeid selle kohta, et kuigi ametisse nimetav asutus ei vastanud üksikasjalikult igale kaebuse esitaja 18. märtsi 2003. aasta kaebuses nimetatud punktile, võeti ametisse nimetava asutuse otsuses kaebuse esitajat kõrgemale palgaastmele mitte liigitada arvesse kaebuse esitaja juhtumi eripära ning et see võimaldas kaebuse esitajal mõista põhjuseid, miks ametisse nimetav asutus tema kaebuse tagasi lükkas. Oma arvamuses ombudsmanile esitatud kaebuse kohta esitas komisjon need põhjused uuesti. Seetõttu ei tuvasta ombudsman haldusomavoli. Seda järeldust silmas pidades ei pea ombudsman vajalikuks uurida eraldi kaebuse esitaja taotlust, et ta liigitataks palgaastmele B 4.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Kohtuasi C-389/98 P, Gevaert vs. komisjon, EKL 2001, lk I-00065.

(2) Kohtuasi T-17/95, Alexopoulou vs. komisjon, EKL 1995, lk I-A-227 ja II-683.

(3) Avaldatud 27. märtsi 1996. aasta haldusteates.

(4) Kohtuasi C-389/98 P, Gevaert vs. komisjon, EKL 2001, lk I-0006, punkt 49.