Kaebuse taust

1. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) on ELi amet, mille ülesanne on abistada liikmesriike ELi välispiiride jälgimisel.[1] Frontex on mitu aastat toetanud Kreekat ühisoperatsiooni Poseidon raames, mis hõlmab Kreeka merepiiri Türgi ja Kreeka saartega, peamiselt Egeuse merega.[2] Sellega seoses kasutab Frontex kaugjuhitavaid õhusõidukeid (droonid), et toetada Kreekat piirikontrolli, otsingu- ja päästetööde ning piiriüleste kuritegude avastamise valdkonnas [3].

2. 24. augustil 2023 kukkus Kreeta kaguosas merel alla Frontexi droon. Drooni tarnis Frontexile eraõiguslik töövõtja.[4] Vastuseks Euroopa Parlamendi liikme küsimusele ütles Frontex, et tema töövõtja esialgsete järelduste ja juurdluse lõpparuande kohaselt oli õnnetuse peamine põhjus tehniline rike [5].

3. 2024. aasta jaanuaris palus inseneriteaduste valdkonna akadeemik kaebuse esitaja Frontexilt üldsuse juurdepääsu [6] lõplikule uurimisaruandele, mis käsitles Frontexi vastuses parlamendi küsimusele nimetatud drooniõnnetust.

4. 2024. aasta veebruaris tegi Frontex kindlaks, et üks dokument kuulub taotluse kohaldamisalasse, kuid keeldus sellele juurdepääsu andmast. Seejuures tugines Frontex erandile, mis on sätestatud ELi õigusaktides üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele (määrus 1049/2001), väites, et avalikustamine kahjustaks ärihuvide, sealhulgas intellektuaalomandi kaitset [7].

5. Kaebuse esitaja palus Frontexil oma otsus läbi vaadata (esitades kordustaotluse).

6. 2024. aasta märtsis kinnitas Frontex seda seisukohta oma esialgses vastuses, lisades, et dokumendi avalikustamine kahjustaks ka avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga [8].

7. Kuna kaebuse esitaja ei olnud Frontexi kinnitava otsusega rahul, pöördus ta ombudsmani poole.

Uurimine

8. Ombudsman algatas uurimise seoses Frontexi keeldumisega anda üldsusele juurdepääs taotletud dokumendile.

9. Uurimise käigus sai ombudsman Frontexilt täiendavaid märkusi. Ombudsmani uurimisrühm kontrollis ka vaidlusalust dokumenti ja Frontexi korraldatud kolmandate isikutega konsulteerimist seoses juurdepääsutaotlusega [9].

Esitatud argumendid

Kaebuse esitaja

10. Kaebuse esitaja väitis, et uurimise lõpparuanne on lennuohutuse seisukohast oluline ning et Frontexi droonide tegevus võib mõjutada ELi kodanikke. Lisaks soovib kaebuse esitaja aruannet uurida ning kasutada seda hariduse ja teadusuuringute eesmärgil. Ta märkis, et dokumendi avalikustamine on üldsuse huvides nii üldsusele kui ka lennundustehnika valdkonna üliõpilastele.

Frontexi poolt

11. Frontex selgitas, et dokument pärineb kolmandalt isikult (edaspidi „töövõtja“) ning et selle avalikustamine kahjustaks Frontexi ja töövõtja ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit. Frontex märkis, et dokument sisaldab põhjalikku tehnilist ja majanduslikku teavet, sealhulgas töövõtja töömeetodeid ja tehnilist oskusteavet. Seetõttu konsulteeris Frontex juurdepääsutaotluse osas töövõtjaga nii esialgses kui ka kinnitavas etapis, kes oli avalikustamise vastu. Frontex ütles ka, et dokumendi avalikustamine mõjutaks tema praegust ja tulevast suutlikkust sarnaste lepingute üle läbirääkimisi pidada.

12. Frontex leidis, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud tõendeid selle kohta, et dokumendi avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve. Eelkõige leidis Frontex, et kaebuse esitaja esitas üksnes üldised kaalutlused, mis ei võimalda tõendada, et käesoleval juhul on läbipaistvuse põhimõte dokumendi avalikustamisest keeldumist õigustavate põhjuste suhtes ülimuslik.

13. Lisaks väitis Frontex, et dokumendi avalikustamine kahjustaks avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga, kuna see sisaldab tundlikku operatiivteavet, sealhulgas operatsioonipiirkonnas kasutatavate tehniliste seadmete kohta. Selle teabe avalikustamine takistaks käimasolevaid ja tulevasi operatsioone, võimaldades kolmandatel isikutel, sealhulgas kuritegelikel rühmitustel, teada varustuse täpset liiki ja suutlikkust ning teha järeldusi tavapäraste positsioonide ja liikumisharjumuste kohta. Ühendades taotletud dokumendis sisalduva teabe muude allikatega, saaksid kuritegelikud rühmitused kohandada oma töömeetodeid ja hoida kõrvale patrull- ja vaatlustegevusest praegustes ja tulevastes operatsioonides või tekitada kahju ametnikele ja varale.

14. Frontex märkis, et ELi institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus selle kindlaksmääramisel, kas teatava teabe avalikustamine võib kujutada endast ohtu avalikule huvile seoses avaliku julgeolekuga. Frontex rõhutas, et kõnealune risk ei ole puhtalt hüpoteetiline.

15. Lõpuks leidis Frontex, et osaline juurdepääs ei ole võimalik, ning märkis parlamendi küsimusele antud vastusele viidates, et teatav teave on juba avalikustatud.

Ombudsmani hinnang

16. Pärast vaidlusaluse dokumendiga tutvumist kinnitab ombudsman, et see sisaldab Frontexi kirjeldatud teavet.

17. Esiteks kinnitas dokumendi kontrollimine, et see sisaldab tundlikku äriteavet. Eelkõige sisaldab dokument tehnilist teavet mehitamata õhusõiduki, selle toimimise ja hoolduse kohta, mille avalikustamine paljastaks töövõtja eksperditeadmised [10].

18. Frontexi seisukoht, et dokumendi avalikustamine kahjustaks töövõtja ärihuve, näib seega mõistlik.

19. Ärihuvide kaitse erand tuleb tühistada, kui avalikustamise vastu on üldine huvi, mida peetakse olulisemaks. Ombudsman on siiski seisukohal, et kaebuse esitaja üldine argument, et juurdepääs dokumendile oleks kasulik üldsusele, üliõpilastele ja akadeemikutele lennundustehnika valdkonnas, ei ole piisav, et kujutada endast ülekaalukat üldist huvi avalikustamise vastu.

20. Teiseks kinnitas kontroll, et dokument sisaldab osaliselt operatiivteavet, näiteks tehnilisi üksikasju Frontexi käimasolevates operatsioonides kasutatava drooni kohta, sealhulgas selle asukohta ja lennumustreid.

21. ELi institutsioonidel, organitel ja asutustel on ulatuslik kaalutlusõigus otsustamaks, kas dokumendi avalikustamine kahjustaks avalikku huvi seoses avaliku julgeolekuga.[11] Sellisena saab ombudsman hinnata ainult seda, kas institutsiooni hinnangus on tehtud ilmne viga.

22. Frontex väitis, et dokumendis sisalduvat operatiivteavet võivad ära kasutada kuritegelikud võrgustikud, mis seab ohtu käimasolevad ja tulevased operatsioonid.[12] Dokumendi kontrollimise põhjal leiab ombudsman, et Frontex ei eksinud ilmselgelt, kui ta leidis, et kõnealuse teabe osaline avalikustamine võib kahjustada avalikku julgeolekut.

23. Eespool toodut arvesse võttes leiab ombudsman, et taotletud dokumendile üldsuse juurdepääsu andmisest keeldumisel ei esinenud Frontexi haldusomavoli.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega [13]:

Frontexi haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat ja Frontexit teavitatakse sellest otsusest.

Rosita Hickey Uurimiste
direktor

Strasbourg, 27. mai 2024

[1] Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2019/1896/oj; Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 656/2014, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/ALL/?uri=celex:32014R0656.

[2] Lisateabe saamiseks vt https://www.frontex.europa.eu/what-we-do/operations/operations/.

[3] Lisateabe saamiseks vt https://www.frontex.europa.eu/media-centre/news/news-release/frontex-deploys-unmanned-aircraft-to-support-greece-with-border-control-McmYki.

[4] Pärast hankemenetlust: https://ted.europa.eu/en/notice/-/detail/473315-2020. 

[5] Frontexi vastus parlamendi 28. septembri 2023. aasta küsimusele (E-002852/2023) „Frontexi drooniõnnetus“: https://www.europarl.europa.eu/RegData/questions/reponses_qe/2023/002852/P9_RE(2023)002852(ANN02)_XL.pdf. Täiendav teave: https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/E-9-2023-002852-ASW_EN.html.

[6] Vastavalt määrusele 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32001R1049, mida kohaldatakse Frontexi suhtes vastavalt määruse 2019/1896 (mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet) artikli 114 lõikele 1: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2019/1896/oj.

[7] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimesele taandele.

[8] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimesele taandele.

[9] Konsulteerimine kolmandate isikutega on reguleeritud määruse 1049/2001 artikli 4 lõikega 4.

[10] Vt Üldkohtu 9. septembri 2014. aasta otsus kohtuasjas T-516/11, Mastercard jt vs. komisjon, punkt 84: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-516/11&language=EN ja Üldkohtu 7. veebruari 2018. aasta otsus kohtuasjas T-718/15, PTC Therapeutics International vs. Euroopa Ravimiamet (EMA), punkt 85: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-718/15&language=et.

[11] Vt näiteks Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas T-644/16, ClientEarth vs. komisjon, punktid 23-25: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-644/16&language=et.

[12] Vt Üldkohtu 27. novembri 2019. aasta otsus kohtuasjas T-31/18, Izuzquiza ja Semsrott vs. Frontex,

punktid 72-74: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=T-31/18.

[13] Seda kaebust on käsitletud delegeeritud juhtumite käsitlemise raames kooskõlas Euroopa Ombudsmani otsusega, millega võeti vastu rakendussätted .