Strasbourg, 18. juuli 2005

Lugupeetud hr M.

veebruaril 2003 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse vanusepiirangu reegli kohta, mida kohaldatakse Euroopa Komisjonis koolitusperioodiks kandideerijate suhtes.

märtsil 2003 edastasin kaebuse komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 5. mail 2003. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 12. juunil 2003.

Esitasin 20. oktoobril 2003 komisjonile sõbraliku lahenduse ettepaneku ja samal kuupäeval saatsin teile koopia oma kirjast komisjonile. Komisjon saatis oma vastuse 27. novembril 2003. Edastasin selle Teile koos kutsega esitada oma tähelepanekud. veebruaril 2004 saatsite mulle oma märkused komisjoni vastuse kohta.

15. juulil 2004 esitasin komisjonile soovituse eelnõu, mille koopia saatsin teile samal kuupäeval. augustil 2004 saatis komisjon mulle oma üksikasjaliku arvamuse kõnealuse soovituse eelnõu kohta. oktoobril 2004 edastati Teile komisjoni üksikasjaliku arvamuse koopia koos palvega esitada märkused, mille Te saatsite 8. novembril 2004.

Palusin 24. jaanuaril 2005 komisjonil vastata täiendava teabe taotlusele ja teavitasin teid samal kuupäeval. Komisjon vastas 29. märtsil 2005. Edastasin Teile komisjoni vastuse koos palvega esitada märkused, mille Te saatsite 25. mail 2005.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid kokkuvõtlikult järgmised:

Kaebuse esitaja soovis taotleda komisjonis viiekuulist koolitusperioodi. Ta märkis komisjoni veebisaidil, et vanusepiirang on 30 aastat. Koolitusperioodi taotlusvormis märgiti, et sellest reeglist võib teha erandeid.

Kaebuse esitaja väitis, et kuna Euroopa Komisjon ei võtnud vastu taotlusi üle 30-aastastelt inimestelt, oli ta süüdi vanuselises diskrimineerimises. Ta väitis, et vanusepiiri reegel tuleks kaotada ja koolitusperioode tuleks pakkuda vastavalt teenetele.

Nõue

Komisjoni arvamus

Kokkuvõttes märkis komisjon oma arvamuses järgmist:

Komisjoni täiendusõppe programmi filosoofia oli suunatud noortele nende karjääri alguses. See oli põhjus, miks kehtis 30-aastane vanusepiirang. Komisjon ei leidnud, et vanusepiir kujutas endast diskrimineerimist, kuna programm oli oma laadilt mõeldud just noortele kõrgkooli lõpetanutele. Komisjon tegi siiski erandeid teatavatel juhtudel, kui see on hästi põhjendatud.

Komisjon märkis, et kaebuse esitaja (44-aastane) oli juba kolm korda taotlenud komisjonis täiendkoolitust. Talle anti tema esimese taotluse suhtes erand, ta oli eelvalikuprotsessis edukas ja talle pakuti kolmekuulist lepingut, millest ta keeldus. Kaebuse esitajale ei tehtud vanusepiirangust erandeid järgmise kahe taotluse puhul.

Kaebuse esitaja esitas Euroopa Ombudsmanile varasema kaebuse komisjoni vastu seoses tema täiendusõppe perioodi taotluse tagasilükkamisega. Euroopa Ombudsman leidis, et haldusomavoli ei esinenud.

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kõik komisjoni praktikandid on juba välja valitud teenete alusel ning et selle programmi peamised eelvaliku kriteeriumid on kvalifikatsioon, teadmised ja oskused. Komisjoni sõnul ei olnud teened seotud vanusega ja kogemused ei tähendanud teeneid.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis oma märkustes kokkuvõtlikult järgmist:

Kaebuse esitaja väitis, et täiendusõppe programmi filosoofia on diskrimineeriv üle 30-aastaste inimeste suhtes. Ta väitis ka, et see on vastuolus võrdsete võimaluste põhimõttega. See oli paljude Euroopa Komisjoni korraldatud ja kaebuse esitaja osavõtul toimunud konverentside keskne teema. Veelgi enam, need konverentsid tunnistasid, et inimeste karjäär muutub pidevalt, peatub ja algab ning et ei ole algust ega lõppu.

Komisjoni arvamus oli vastuolus ka volinike Diamantopoulou ja Bolkesteini avaldustega, mis olid vastavalt järgmised: „Ilma tugeva ja teadmistekeskse majanduseta ei saa me saavutada muid olulisi sotsiaalse kaasatuse ja kõigile võrdsetel võimalustel põhineva ühiskonna eesmärke. Komisjon toetab kindlalt neid eesmärke ja ambitsioone“ ning „Eurooplased saavad nüüd elada, töötada ja õppida kõikjal ELis, kus neile meeldib“.

Selle reegli kaotamine kuuluks ajakohastamise poliitika kohaldamisalasse, mille komisjon algatas vanusepiirangute kaotamisega konkurssidel. Viiekuuline praktikaprogramm oli ainus Euroopa Komisjoni konkurss, mille puhul kehtib vanusepiirang.

Vanusepiirangu reegel oli vastuolus põhiõiguste harta artikliga 21, milles on sätestatud, et „keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu“.

Kaebuse esitaja sõnul peaks komisjon kõnealuse programmi puhul kasutama ainult kvalifikatsiooni, teadmiste ja oskuste kriteeriume.

OMBUDSMANi võimalused leida sõbralik lahendus

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat kaalumist leidis ombudsman, et komisjon ei olnud kõigile kaebuse esitaja väidetele adekvaatselt vastanud. Vastavalt põhikirja (1) artikli 3 lõikele 5 kirjutas ta seetõttu komisjoni presidendile, et teha ettepanek sõbraliku lahenduse kohta, mis põhineks kaebuse esitaja ja komisjoni vaheliste vaidlusküsimuste järgmisel analüüsil.

1 Diskrimineerimise väide

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et kuna Euroopa Komisjon ei võtnud vastu praktikataotlusi üle 30-aastastelt isikutelt, on ta süüdi vanuselises diskrimineerimises. Ta väitis, et vanusepiiri reegel tuleks kaotada ja koolitusperioode tuleks pakkuda üksnes teenete alusel.

1.2 Komisjon selgitas, et vanusepiirang 30 eluaastat on olemas, sest komisjoni täiendusõppe programmi filosoofia on suunatud noortele nende karjääri alguses. Komisjon ei leidnud, et vanusepiir kujutaks endast diskrimineerimist, kuna programm oli oma olemuselt mõeldud just noortele ülikoolilõpetanutele. Lisaks juhtis komisjon tähelepanu sellele, et kõik komisjoni praktikandid on juba välja valitud teenete alusel, kusjuures selle programmi peamised eelvaliku kriteeriumid on kvalifikatsioon, teadmised ja oskused.

1.3 Ombudsman märkis, et komisjon on selgitanud, et peamised eelvaliku kriteeriumid on kvalifikatsioon, teadmised ja oskused.

1.4 Ombudsman märkis siiski ka seda, et komisjonis läbitud täiendõppe perioode reguleerivates eeskirjades (komisjoni 7. juuli 1997. aasta otsus) on selgesõnaliselt sätestatud, et "vanusepiiri reegel on kolmkümmend".

1.5 Ombudsman tuletas meelde põhiõiguste harta artiklit 21, milles on sätestatud: „Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.” Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on erinev kohtlemine diskrimineeriv, kui seda ei õigusta objektiivsed tegurid (2).

1.6 Ombudsman tuletas ka meelde, et pärast Euroopa Ombudsmani omaalgatuslikku uurimist OI/2/2001/(BB)OV nõustus komisjon kaotama vanusepiirangute kasutamise kõikide värbamiskonkursside puhul. Lisaks andis komisjon oma panuse ombudsmani algatusse, julgustades teisi Euroopa Liidu institutsioone kaotama vanusepiirangute kasutamise.

1.7 Ombudsman märkis, et vastavalt komisjoni 7. juuli 1997. aasta otsusele "(...) võib praktikabüroo juhataja mõjuval põhjusel teha kandidaadi taotlusel sellest vanusepiirist erandi". Komisjon ei ole aga esitanud ühtegi kriteeriumi mõjuvate põhjuste kindlakstegemiseks. Komisjoni otsused vanusepiiri reeglist erandite tegemise või nende tegemisest keeldumise kohta võivad seega tunduda meelevaldsed.

1.8 Eespool öeldut silmas pidades jõudis ombudsman esialgsele järeldusele, et vanusepiiri kasutamine komisjoni koolitusperioodide puhul näis diskrimineeriv ja meelevaldne.

Sõbraliku lahenduse ettepanek

Euroopa Ombudsman tegi ettepaneku, et komisjon võiks võtta meetmeid diskrimineerimise ja omavoli vältimiseks, vaadates läbi oma koolitusprogrammi valikukriteeriumid, et vältida kandidaatide vanusele viitamist.

Komisjoni vastus

Vastuseks ombudsmani ettepanekule märkis komisjon järgmist:

Komisjon võttis täielikult teadmiseks ombudsmani märkused vanusepiirangu kohta, mida praegu kohaldatakse komisjonis täiendusõppe taotlejate suhtes. Praegu kehtivad täiendõpet reguleerivad eeskirjad vaadati läbi ning komisjon vaatab hoolikalt läbi eeltingimused ja lisab vajaduse korral vajalikud muudatused ja selgitused.

Komisjon soovis siiski rõhutada, et selle konkreetse praktikaprogrammi vanusepiiri ei saa pidada diskrimineerivaks, sest seda õigustavad järgmised objektiivsed põhjused:

- Komisjoni praktikaprogrammi üks peamisi eesmärke oli pakkuda praktilisi tööalaseid teadmisi noortele ülikoolilõpetanutele nende ametialase karjääri alguses. Seetõttu oli see suunatud ja keskendus peamiselt noortele. Noorus oli selgelt määratletud vanuse järgi; seetõttu nõuti selle määratluses teatavaid vanusepiiranguid. See oli selgelt välja toodud näiteks ühenduse tegevusprogrammis "Noored" - noortele suunatud meetmes, millele juurdepääs oli piiratud 15-25-aastaste vanuserühmaga. Samuti tuleks märkida, et sarnasel põhjusel on kõik teised Euroopa institutsioonid kehtestanud vanusepiirangu, mis on nende endi praktikaprogrammidesse lubamise kriteerium.

- Komisjoni praktikaprogrammi puhul oli vanus abikõlblikkuse kriteerium, mitte eelvaliku kriteerium (valikukriteeriumid põhinevad selgelt saavutustel, st kvalifikatsioonil, teadmistel ja võimetel).

Tuleb märkida, et muude praegu komisjonis olemasolevate ja halduse peadirektoraadi hallatavate praktikakavade puhul (st struktuurilised praktikandid, praktika riigiametnikele või teadlastele jne) ei olnud vanusepiirangut, sest need ei olnud suunatud noortele ega olnud neile suunatud.

Seoses väitega, et vanuse alusel maksuvabastuse andmise või sellest keeldumise meetod näis olevat meelevaldne, kuna komisjon ei olnud kehtestanud konkreetseid kriteeriume maksuvabastuse mõjuvate põhjuste kindlakstegemiseks, soovis komisjon märkida järgmist:

Iga vanuselise erandi taotlus vaadati läbi ja selle kohta tehti otsus igal üksikjuhul eraldi vastavalt iga taotluse kohta esitatud põhjendustele. Komisjon leidis, et üksikasjaliku ja täieliku loetelu koostamine objektiivsetest põhjustest, mille puhul võib teha vanusega seotud erandi, kutsus üles riskima, et ei lisata kõiki erandite objektiivseid põhjuseid, piirates seega märkimisväärselt võimalust teha asjakohane otsus üksikjuhtudel. Lisaks võib see ahvatleda kandidaate kasutama selles nimekirjas leiduvaid põhjuseid, selle asemel et kasutada oma tegelikke põhjendusi.

Tuleb märkida, et viimase kolme koolitusperioodi (märts 2003, oktoober 2003, märts 2004) kohta saadud 21 437 taotlusest lükati tagasi ainult 20 taotlust vanusepiirangutest vabastamiseks, samas kui tegelikult rahuldati 277 taotlust.

Kaebuse esitaja juhtumi puhul ei olnud võimalik leida sõbralikku lahendust praeguseks või järgmiseks koolitusperioodiks, kuna ta ei olnud taotlust esitanud. Loomulikult võib ta kandideerida järgmiseks koolitusperioodiks, mis algab 2004. aasta oktoobris. Kõik kaebuse esitaja taotlused vaadatakse hoolikalt läbi.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja märkis oma märkustes kokkuvõtlikult järgmist:

Esiteks viitas kaebuse esitaja mitmele Euroopa Komisjoni väljaannetes avaldatud avaldusele diskrimineerimise, võrdsete võimaluste ja elukestva õppe kohta, mis on vastuolus komisjoni väitega praktikaprogrammi kohta.

Kaebuse esitaja leidis, et viide noorteühenduse tegevusprogrammile vanusepiiri põhjendamiseks ei ole asjakohane. Segadus näib valitsevat seoses komisjoni poolt vanusepiiri suhtes erandite tegemisega. Kaebuse esitaja märkis, et ta saadab komisjoni praktikaprogrammile uue taotluse, kui vanusepiiranguid enam ei ole. Kui ta viimati seda programmi taotles, oli komisjoni vastus järgmine: „Pärast teatavale etapile kandideerimist pean kahetsusega teatama, et kandideerimisavaldust ei ole olnud võimalik vastu võtta, sest täidetud ei ole järgmine täienduskoolitust reguleerivate eeskirjade nõue: praktikandid ei tohi olla vanemad kui kolmkümmend aastat.”

Soovituse eelnõu

juulil 2004 esitas ombudsman vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 komisjonile järgmise soovituse eelnõu:

Komisjon peaks oma praktikaprogrammis vanusepiirangu kaotama.

Soovituse projekt põhines järgmistel kaalutlustel:

Väidetav diskrimineerimine

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et kuna Euroopa Komisjon ei võtnud vastu praktikataotlusi üle 30-aastastelt isikutelt, on ta süüdi vanuselises diskrimineerimises. Ta väitis, et vanusepiiri reegel tuleks kaotada ja koolitusperioode tuleks pakkuda üksnes teenete alusel.

1.2 Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat kaalumist kirjutas ombudsman komisjoni presidendile, et teha ettepanek sõbraliku lahenduse kohta vastavalt põhikirja artikli 3 lõikele 5. Ombudsmani esialgne järeldus oli, et vanusepiiri kasutamine komisjoni koolitusperioodide puhul näis olevat diskrimineeriv ja meelevaldne. Seetõttu pakkus ombudsman välja sõbraliku lahenduse, soovitades komisjonil võtta meetmeid diskrimineerimise ja omavoli vältimiseks, vaadates läbi oma koolitusprogrammi valikukriteeriumid, et vältida kandidaatide vanusele viitamist.

1.3 Komisjon lükkas tagasi ombudsmani ettepaneku sõbraliku lahenduse kohta, tuues kokkuvõtlikult välja järgmised punktid:

1. Komisjoni praktikaprogrammi üks peamisi eesmärke oli pakkuda praktilisi tööalaseid teadmisi noortele ülikoolilõpetanutele nende ametialase karjääri alguses.

2. Kõik teised institutsioonid kohaldasid oma praktikaprogrammis vanusepiirangut.

3. Komisjon ei kohaldanud vanusepiirangut oma muude praktikaprogrammide suhtes, mis ei olnud suunatud noortele.

4. 2003. aasta märtsi, 2003. aasta oktoobri ja 2004. aasta märtsi koolitusperioodide kohta saadud 21 437 taotlusest lükati tagasi ainult 20 taotlust vanusepiirangutest vabastamiseks, samas kui tegelikult rahuldati 277 taotlust.

5. Erandi tegemise aluseks olevate objektiivsete põhjuste üksikasjaliku ja täieliku loetelu koostamine tooks kaasa ohu, et välistatakse teatavad objektiivsed erandi tegemise põhjused.

1.4 Ombudsman uuris hoolikalt komisjoni argumente ja tegi järgmised märkused:

1. Seoses komisjoni esimese punktiga võttis ombudsman teadmiseks asjaolu, et komisjoni praktikaprogramm oli suunatud ülikoolilõpetanutele, mis oli õiguspärane eesmärk. Komisjon ei ole aga selgitanud, miks ta peab õigustatuks "noorte" ja "vanade" ülikoolilõpetanute eristamist.

2. Seoses komisjoni tähelepanekuga, et kõik teised institutsioonid kohaldasid oma praktikaprogrammis vanusepiirangut, juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et on näiteid ELi tasandi koolitusprogrammidest, mille puhul vanusepiirangut ei olnud neid programme reguleerivates eeskirjades ette nähtud (3).

3. Seoses komisjoni viitega oma muudele praktikaprogrammidele, mille puhul vanusepiirangut ei kohaldatud, tervitas ombudsman asjaolu, et nende programmide suhtes sellist piirangut ei kohaldatud. See ei saanud siiski mõjutada ombudsmani järeldust vanusepiirangu kasutamise kohta kõnealuses programmis.

4. Seoses asjaoluga, et 21 437 taotlusest, mis esitati 2003. aasta märtsi, 2003. aasta oktoobri ja 2004. aasta märtsi koolitusperioodide kohta, lükati tagasi 20 vanusega seotud vabastustaotlust ja rahuldati 277, märkis ombudsman, et vanusega seotud taotluste osakaal näib olevat väga väike. Ombudsmani arvates näitab see, et vanusepiiri kaotamine ei tekita probleeme. Lisaks kõrvaldaks see vajaduse käsitleda eranditaotlusi ja lihtsustaks seeläbi komisjoni haldusülesandeid.

5. Seoses komisjoni murega mõju pärast, mida avaldab püüd koostada täielik loetelu objektiivsetest põhjustest, mille alusel võib teha erandi, juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et tema ettepanek leida sõbralik lahendus seisnes selles, et komisjon peaks vanusepiiri kaotama, mitte selles, et ta peaks koostama erandite põhjuste täieliku loetelu. Lisaks märkis ombudsman, et komisjoni osutatud raskused erandite loetelu koostamisel viitasid sellele, et asjakohasem oleks kaotada vajadus sellise erandite loetelu järele vanusepiiri kaotamise teel.

Eespool esitatud järeldusi arvesse võttes jäi ombudsman oma järelduse juurde, et vanusepiirang komisjoni praktikaprogrammis kujutab endast põhjendamatut diskrimineerimist, ning esitas seetõttu eespool nimetatud soovituse projekti.

1.5 Oma vastuses soovituse projektile kutsus ombudsman komisjoni üles oma seisukohta muutma, pidades silmas komisjoni kohustust edendada elukestvat õpet, nagu on sätestatud komisjoni teatises "Euroopa elukestva õppe piirkonna loomine"(4).

Komisjoni üksikasjalik arvamus

Komisjon märkis oma üksikasjalikus arvamuses järgmist:

Komisjon võttis teadmiseks Euroopa Ombudsmani soovituse kaotada vanusepiir ühe valikukriteeriumina kasutusel oleva praktikaprogrammi puhul.

Kehtivad Euroopa Komisjonis täiendusõpet reguleerivad eeskirjad vaadati läbi ja kuigi see programm oli suunatud noortele ülikoolilõpetanutele, uuris komisjon vanusepiiri kaotamise küsimust kooskõlas ombudsmani soovitusega. Eeldati, et täiendõppe programmi reguleerivad uued eeskirjad võetakse vastu 2004. aasta sügisel. Ombudsmani teavitatakse tulemustest õigeaegselt.

Kaebuse esitaja tähelepanekud komisjoni üksikasjaliku arvamuse kohta

Kaebuse esitaja tähelepanekud võib kokku võtta järgmiselt:

Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni seisukoht kujutab endast põhiõiguste harta artikli 21 rikkumist ja on diskrimineeriv. Kaebuse esitaja väljendas üllatust selle üle, et komisjon ei ole vanusepiiri reeglit kiiresti tühistanud. Ta viitas komisjoni avaldustele elukestva õppe, võrdsete võimaluste ja diskrimineerimise kohta. Ta leidis, et vanusepiiri reegli säilitamise korral koheldaks üha suuremat arvu inimesi 25 ELi liikmesriigist teise klassi kodanikena ja neid diskrimineeritaks nende vanuse tõttu.

Kaebuse esitaja viitas ka komisjoni väidetele diskrimineerimise ja elukestva õppe kohta.

Täiendavad uurimised

Pärast soovituse projektile antud komisjoni vastuse hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi. Ombudsman palus komisjonil vastata järgmisele lisateabe taotlusele:

Kas komisjon on otsustanud kaotada vanusepiirangute kasutamise oma praktikaprogrammis? Kui ei, siis kas ta kavatseb seda teha ja kui jah, siis millal?

Komisjoni täiendav vastus

Komisjoni täiendava vastuse võib kokku võtta järgmiselt:

Komisjon teatas Euroopa Ombudsmanile, et kooskõlas Euroopa Ombudsmani soovitusega võttis komisjon 2. märtsil 2005 vastu otsuse Euroopa Komisjoni ametlikku praktikakava reguleerivate eeskirjade kohta (K(2005)458), millega kaotati vanusepiir kui üks valikukriteerium kasutusel oleva praktikaprogrammi puhul. Otsus oli lisatud komisjoni vastusele.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Kaebuse esitaja tähelepanekud olid kokkuvõtlikult järgmised:

Olles tutvunud komisjoni uue otsusega ametlikku praktikakava reguleerivate eeskirjade kohta, leidis kaebuse esitaja, et vanusepiiri reeglit ei kaotatud ja et see asendati otsese vanuselise diskrimineerimisega, kuna otsuses kasutati sõna „noor“. Ta väitis, et sõna "noor" tuleks otsusest välja jätta.

Oma väidete toetuseks viitas kaebuse esitaja komisjoni väljaannetele, milles mõistetakse hukka diskrimineerimine.

Otsus

1 Väidetav vanuseline diskrimineerimine komisjoni praktikaprogrammis

1.1 Kaebuse esitaja soovis taotleda komisjonis viiekuulist koolitusperioodi. Ta märkas komisjoni veebisaidil, et vanusepiirang on 30 aastat. Koolitusperioodi taotlusvormis märgiti, et sellest reeglist võib teha erandeid. Kaebuse esitaja väitis, et kuna Euroopa Komisjon ei võtnud vastu taotlusi üle 30-aastastelt inimestelt, oli ta süüdi vanuselises diskrimineerimises. Ta väitis, et vanusepiiri reegel tuleks kaotada ja koolitusperioode tuleks pakkuda vastavalt teenetele.

1.2 Komisjon ei leidnud, et vanusepiir kujutaks endast diskrimineerimist, kuna programm oli oma olemuselt mõeldud just noortele koolilõpetajatele. Komisjon tegi siiski erandeid teatavatel juhtudel, kui see oli hästi põhjendatud.

1.3 20. oktoobril 2003 esitas ombudsman komisjonile sõbraliku lahenduse ettepaneku, milles ta tegi ettepaneku, et komisjon võiks võtta meetmeid diskrimineerimise ja omavoli vältimiseks, vaadates läbi oma koolitusprogrammi valikukriteeriumid, et vältida kandidaatide vanusele viitamist. Oma vastuses leidis komisjon, et selle praktikaprogrammi vanusepiiri ei saa pidada diskrimineerivaks, sest see on suunatud ja keskendub peamiselt noortele.

1.4 15. juulil 2004 esitas ombudsman vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 komisjonile soovituse projekti, mille kohaselt peaks komisjon kaotama vanusepiirangu oma praktikaprogrammis.

1.5 18. augustil 2004 märkis komisjon oma üksikasjalikus arvamuses, et praegu vaadatakse läbi Euroopa Komisjonis kehtivaid täiendõpet reguleerivaid eeskirju, ning kuigi see programm oli suunatud noortele ülikoolilõpetanutele, uuris komisjon vanusepiiri kaotamise küsimust kooskõlas ombudsmani soovitusega. Eeldati, et täiendõppe programmi reguleerivad uued eeskirjad võetakse vastu 2004. aasta sügisel.

1.6 24. jaanuaril 2005 palus ombudsman komisjonilt täiendavat teavet. Vastuseks ombudsmani täiendava teabe taotlusele teatas komisjon Euroopa Ombudsmanile, et kooskõlas Euroopa Ombudsmani soovitusega võttis komisjon 2. märtsil 2005 vastu otsuse Euroopa Komisjoni ametlikku praktikakava reguleerivate eeskirjade kohta (K(2005)458), millega kaotati vanusepiir kui üks valikukriteerium kasutusel oleva praktikaprogrammi puhul.

1.7 Oma märkustes komisjoni vastuse kohta lisateabe taotlusele leiab kaebuse esitaja, et komisjon diskrimineerib endiselt vanuse alusel, kuna otsuses kasutatakse sõna "noor".

1.8 Ombudsman märgib, et vanus ei ole Euroopa Komisjoni ametlikku praktikakava reguleerivates uutes eeskirjades abikõlblikkuse kriteerium. Ombudsman märgib ka, et uute eeskirjade punktis 1.1 on sätestatud, et „[k]äesolev kava on suunatud peamiselt noortele ülikoolilõpetanutele, välistamata neid, kes on elukestva õppe raames hiljuti saanud ülikoolidiplomi ja on alustamas uut ametialast karjääri”. Ombudsman mõistab seda nii, et komisjon ei kavatse diskrimineerida eakaid, kes vastavad abikõlblikkuse kriteeriumidele.

1.9 Eespool öeldut silmas pidades järeldab ombudsman, et komisjon on soovituse projekti heaks kiitnud ja komisjoni poolt selle rakendamiseks võetud meetmed on rahuldavad.

1.10 Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et käesolevas otsuses jõutakse samale järeldusele nagu juhtumis 2107/2002/(BB)PB, milles ombudsman tegi järgmise täiendava märkuse:

Ombudsman on teadlik, et mitmed teised ühenduse institutsioonid ja asutused kohaldavad oma praktikaprogrammides vanusepiirangut. Seetõttu algatab ombudsman nende programmide suhtes omaalgatusliku uurimise.

2 Kokkuvõte

Oma uurimiste põhjal järeldab ombudsman, et komisjon on ombudsmani soovituse projekti heaks kiitnud ja et komisjoni poolt selle rakendamiseks võetud meetmed on rahuldavad. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) "Ombudsman püüab võimaluse korral koos asjaomase institutsiooni või asutusega leida lahenduse haldusomavoli juhtumi kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks."

(2) Otsus kohtuasjas C 171/88: Rinner-Kühn (EKL 1989, lk 2743).

(3) Vt Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse (http://www.cdt.europa.eu/DbWeb/CdtWeb/CdtWeb.nsf/F_Job?ReadForm&Lan=EN&Choice=2&) ja EUROJUSTi (http://www.eurojust.europa.eu/policy.htm#Recruitment policy for interns) veebisaitidel osutatud tingimusi. Ombudsmani eeskirjad, mis ei sisalda ka vanusepiirangut, on kättesaadavad aadressil http://www.ombudsman.europa.eu/trainee/en/default.htm.

(4) Komisjoni teatis „Euroopa elukestva õppe piirkonna loomine” (KOM(2001) 678 (lõplik)), kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/education/policies/lll/life/communication/com_en.pdf.