Strasbourg, 6. oktoober 2004

Lugupeetud hr Y

detsembril 2002 esitasite Euroopa ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjonis töötavate keeleõpetajate pensionide kohta.

jaanuaril 2003 edastas ombudsman kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile.

märtsil 2003 esitasite mulle seoses oma kaebusega täiendavaid dokumente, mis edastati komisjonile 21. märtsil 2003. 7. aprillil 2003 saatsite mulle veel dokumente. aprillil 2003 edastasin need täiendavad dokumendid komisjonile.

Arvestades, et 2002. aasta detsembris esitati ombudsmanile teine kaebus, mis puudutas ka Euroopa Komisjonis töötavate keeleõpetajate pensione ja mis saadeti komisjoni presidendile 17. jaanuaril 2003 (viide: 2204/2002/MF), saatis Euroopa Komisjon 28. aprillil 2003 mõlema kaebuse kohta ühisarvamuse. Komisjon märkis oma kirjas, et ta saadab täiendava arvamuse täiendavate dokumentide kohta, mille ombudsman oli talle esitanud 31. maiks 2003.

ja 15. mail 2003 saatsite mulle täiendavad dokumendid, mis edastati komisjonile 22. mail 2003.

Komisjon taotles 3. juunil 2003 vastamise tähtaja pikendamist ühe kuu võrra, kuna ta uuris täiendavaid dokumente, millega ma nõustusin. 24. juunil 2003 saatis komisjon mulle oma täiendava arvamuse.

15. juulil 2003 edastasin Teile komisjoni 28. aprilli 2003. aasta arvamuse ja 24. juuni 2003. aasta täiendava arvamuse koos palvega esitada märkused, mille Te saatsite 11. augustil 2003.

septembril 2003 palusin komisjonilt lisateavet Teie kaebuse ja kaebuse 2204/2002/MF kohta. Komisjon saatis oma vastuse 4. detsembril 2003. Komisjoni vastus edastati Teile koos palvega esitada märkused, mille Te saatsite 2. veebruaril 2004.

juunil 2004 saatsite mulle veel ühe kirja seoses Teie kaebusega.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Vabandan, kui palju aega on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.

Kompromiss

Kaebuse esitaja sõnul on asjaomased faktid järgmised:

Kaebuse esitaja on kreeka keele õpetaja, kes töötas Euroopa Komisjonis. Ta läks pensionile 1. oktoobril 2003.

Belgia tööhõive- ja pensioniministeerium on mitmel korral märkinud, et 20-tunnist töölepingut nädalas võib pidada täistööajaga õppetööks, tingimusel et tööandja on esitanud Belgia pädevatele asutustele sellekohase deklaratsiooni.

Komisjon esitas selle deklaratsiooni Belgia ametiasutustele siiski ainult osa ajavahemiku 1986–2002 kohta. See mõjutas tõsiselt asjaomaste õpetajate pensionide arvutamist, sest nad said vaid poole pensionist, millele neil oleks õigus nende aastate eest, mille kohta deklaratsioon ei olnud nõuetekohaselt koostatud.

Kaebuse esitaja võttis keeleõpetajate esindajana mitmel korral ühendust komisjoni eri isikutega alates üksuse juhatajast kuni mõne Euroopa Komisjoni volinikuni. Personali ja halduse peadirektoraadile keeleõpetajate nimel saadetud 18. veebruari ja 8. aprilli 2002. aasta kirjades palusid keeleõpetajate esindajad selgitusi tööandja kohustuste kohta seoses 20 õppetunni deklareerimisega täistööajana Belgia asjaomastele ametiasutustele.

5. detsembril 2002 esitas kaebuse esitaja kaebuse Euroopa ombudsmanile. Ta väitis, et Euroopa Komisjon ei deklareerinud Belgia ametiasutustele 20-tunnist lepingut nädalas täisajaga õppetööna kogu ajavahemikuks 1986–2002.

Ta väitis, et sel perioodil töötanud õpetajate pensionid tuleks arvutada täistööajaga lepingu alusel.

Nõue

Komisjoni arvamus

Euroopa Komisjoni arvamus kaebuse kohta oli kokkuvõtlikult järgmine:

Kaebuse esitaja poolt Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuse vastuvõetavus oli küsitav. Komisjon oli alates 1998. aasta septembrist deklareerinud Belgia ametiasutustele 20-tunnise nädalase töölepingu täistööajaga õppetööna. Seetõttu puudutas Euroopa Ombudsmanile esitatud kaebuse ese deklaratsioone ajavahemiku 1986–1998 kohta, st pärast tema põhikirja artikli 2 lõikes 4 sätestatud kaheaastast tähtaega.

Mis puudutab keeleõpetajatele kohaldatavat pensioniskeemi, siis komisjon võttis keeleõpetajad tööle Belgia õiguse alusel sõlmitud lepingute alusel, st tähtajatute lepingute alusel, mis vastasid 20, 15, 10 või 5 tunnile nädalas 33 nädala jooksul. Seda tüüpi lepingud sõlmiti alates 1984. aastast ja need muutusid normiks alates 1995. aastast. Keeleõpetajad olid kindlustatud Belgia sotsiaalkindlustus- ja pensioniskeemides, kuna nad olid tööle võetud Belgia õiguse alusel sõlmitud lepingute alusel. Seetõttu deklareeris komisjon palgad Belgia ametiasutustele ning tegi tavapäraseid kinnipidamisi ja ülekandeid, näiteks seoses sissemaksetega Belgia riiklikule sotsiaalkindlustusametile. Deklaratsioonis viidati ka keeleõpetajate töötundide arvule. Belgia riiklik pensioniamet võttis pensionide kindlaksmääramisel arvesse töötundide arvu. Pensioni suurust mitte ainult ei piiratud, vaid ka vähendati proportsionaalselt osalise tööajaga töötamise korral.

Kuni 1998. aastani deklareeris komisjon Belgia riiklikule sotsiaalkindlustusametile ilma täiendavate täpsustusteta keeleõpetajate lepingutes märgitud tundide arvu. Kakskümmend tundi nädalas töötavate keeleõpetajate pensionid arvutati seega osalise tööajaga õppetöö alusel.

Üheksakümnendate keskel olid esimesed keeleõpetajad, kes pensionile läksid, märkinud, et nende pensionid olid nende palkadega võrreldes väga madalad. Keeleõpetajad ja komisjon olid seejärel kokku leppinud, et viimane peab Belgia riiklikule sotsiaalkindlustusametile deklareerima, et kakskümmend tundi nädalas sõlmitud leping on täiskohaga õppetöö. Komisjon märkis, et see on nii olnud alates 1998. aasta septembrist.

Keeleõpetajad palusid seejärel komisjonilt abi pensionide suurendamiseks. Selgus, et Belgia riiklik sotsiaalkindlustusamet oli nõustunud keeleõpetajate olukorra tagasiulatuvalt kuni viieks aastaks seadustama. Belgia riikliku sotsiaalkindlustusameti seisukohast nõudis enam kui viie aasta pikkune tagasiulatuv jõud, et komisjon või asjaomased isikud pöörduksid ametlikumalt Belgia ametiasutuste, st tööhõive- ja tööministeeriumi, Belgia riikliku sotsiaalkindlustusameti ja Belgia riikliku pensioniameti poole.

Komisjon saatis 9. märtsil 2000 Belgia tööhõiveministeeriumile avalduse, milles ta palus, et 20-tunnist töölepingut nädalas käsitletaks täistööajaga õpetajana. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et alates 1998. aasta septembrist tuleb 20 tundi nädalas kestvaid lepinguid käsitleda täistööajaga lepingutena ning et „ilmselgetel õiglusega seotud põhjustel” peaks sama kehtima ka eelmiste aastate kohta alates 1986. aastast.

See avaldus oli asjakohane ka ajavahemikul 1986–1998, kuna töötajatel, keeleõpetajatel, tuli pöörduda Belgia ametiasutuste poole, et saada pensionitõusu. Tööandjal, komisjonil, oli üksnes kohustus esitada deklaratsioon, milles on märgitud tööaeg ja töö laad.

Pärast 9. märtsi 2000. aasta kirja teatasid Belgia ametiasutused komisjonile mitteametlikult, et igas pensionitoimikus peab lisaks tööandja kinnitusele, et 20-tunnist töölepingut nädalas tuleb käsitada täistööajaga õpetajana, olema täielik nimekiri õpetajate töötatud tundide arvust.

Novembris 2001 koostasid komisjon ja keeleõpetajad deklaratsiooni, mille komisjoni õigustalitus heaks kiitis. Selles deklaratsiooni kavandis teatas komisjon Belgia tööhõiveministeeriumile, et 20-tunnist töölepingut nädalas tuleb käsitada täistööajaga õpetajana.

Komisjoni arvates oleks kõnealune deklaratsioon tulnud edastada Belgia ametiasutustele. Komisjon ei pidanud siiski lõpuks vajalikuks saata deklaratsiooni Belgia ametiasutustele põhjendusel, et see võis sisaldada vale või mittetäielikku teavet õpetajate töötatud tundide loetelu kohta, nagu viimased mitteametlikult nõudsid. Tegelikult ei mainitud selles eelnõus enne 1986. aastat tehtud tööd ega aastatel 1986–1998 tehtud täiendavat tööd.

Komisjon ei välistanud võimalust saata Belgia ametiasutustele uus deklaratsioon. Selline avaldus nõudis siiski, et Belgia ametiasutused vastaksid kõigepealt neile 9. märtsil 2000 saadetud avaldusele. Seejärel tuleks selgitada, kas deklareerida tuleks ka 1970. aastate keskpaigast kuni 1986. aastani tehtud tööd ja lisaks põhilepingutele aastatel 1986–1998 tehtud tööd. Sellisel juhul tekiksid tehnilised probleemid, sest tehtud tööd ei olnud tema arhiivis otseselt kasutataval viisil loetletud ja vaja oleks andmete rekonstrueerimist.

märtsil 2003 võttis komisjon ühendust Belgia ametiasutustega, et saada vastus 9. märtsi 2000. aasta kirjale. Kuni kaebuse kohta arvamuse esitamiseni ei olnud komisjon vastust saanud.

Kokkuvõttes väljendas komisjon seisukohta, et ta oli võtnud meetmeid, et parandada olukorda seoses toimikuga, mille haldamisega seotud aspektid olid puudulikud, ning et ta oli tegutsenud hea halduse põhimõtet järgides. Ta väitis, et 2001. aasta novembrist möödunud aeg ei olnud asja keerukust arvestades liiga pikk.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde ja esitas järgmised täiendavad märkused:

Komisjon seadis kaebuse vastuvõetavuse ebaõiglaselt kahtluse alla.

Komisjon märkis ekslikult, et ta täitis kõik oma kohustused tööandjana. Kaebuse esitaja arvates pidi tööandja, st komisjon, pöörduma Belgia ametiasutuste poole, et aidata keeleõpetajatel saavutada oma olukorra tagasiulatuv seadustamine ja pensionide suurendamine.

Komisjon ei pidanud asjakohaseks saata ühisdeklaratsiooni kavandit Belgia ametiasutustele, kuna see võis sisaldada ebaõiget või mittetäielikku teavet. Selle deklaratsiooni koostas aga komisjon ise pärast hoolikat kaalumist.

märtsi 2000. aasta avalduse ja 7. märtsi 2003. aasta kirja vahelisel ajal ei väljendanud komisjon muret keeleõpetajate pensionide küsimuses. Komisjon ei käsitlenud kõnealust küsimust hoolsalt.

Täiendavad uurimised Teabenõue
komisjonile

Pärast komisjoni arvamuse ja kaebuse esitaja märkuste hoolikat kaalumist selgus, et on vaja täiendavaid uurimisi. Seetõttu palus Euroopa Ombudsman komisjonil anda talle teavet järgmiste punktide kohta:

• Oma 9. märtsi 2000. aasta kirjas Belgia ametiasutustele juhtis komisjon tähelepanu sellele, et alates 1998. aasta septembrist tuleb 20 tundi nädalas kestvaid lepinguid käsitleda täistööajaga lepingutena ning et „ilmselgetel õiglusega seotud põhjustel” peaks sama kehtima ka eelmiste aastate kohta alates 1986. aastast. Selgus, et Belgia ametiasutused ei pidanud seda avaldust piisavaks. Komisjon märkis, et Belgia ametiasutused teatasid talle hiljem suuliselt, et neil on vaja ka õpetajate töötatud tundide täielikku loetelu. Tundub, et komisjon ei ole sellele teabele reageerinud. Ombudsman palus komisjonil selgitada, miks ta leiab neid asjaolusid arvesse võttes, et ta on täitnud kõik oma kohustused selles küsimuses.


• Lisaks palus ombudsman komisjonil selgitada, milliseid meetmeid ta on võtnud, et saada Belgia ametiasutustelt vastus tema 9. märtsi 2000. aasta kirjale.


• Lõpuks küsis ombudsman komisjonilt, kas ta on võtnud järelmeetmeid õpetajate ja komisjoni 2001. aastal koostatud ühisdeklaratsiooni kavandi suhtes.

Komisjoni vastus

Oma repliigis tegi komisjon kokkuvõtlikult järgmised avaldused:

Vastab tõele, et komisjon ei reageerinud Belgia ametiasutuste esitatud teabele, mistõttu viimased vajasid ka õpetajate töötatud tundide täielikku loetelu. Sellekohane deklaratsiooni kavand koostati 2001. aasta lõpus. Nagu komisjon oma arvamuses mainis, ei pidanud ta siiski asjakohaseks saata deklaratsiooni Belgia ametiasutustele põhjendusel, et see võis sisaldada valesid või mittetäielikke andmeid.

Mis puudutab meetmeid, mida komisjon oli võtnud, et saada Belgia ametiasutustelt vastus 9. märtsi 2000. aasta kirjale, siis 30. märtsil 2000 toimus kohtumine Belgia ametiasutustega. Sellele kohtumisele järgnesid komisjoni ja Belgia ametiasutuste vahelised suulised kontaktid ja e-kirjad kuni 2001. aasta maini.

juulil 2003 toimus veel üks komisjoni ja Belgia ametiasutuste kohtumine, mille käigus otsustati ühise menetluse kasuks. Komisjon oli nimelt teinud ettepaneku viidata 1992. aastale eelneva perioodi puhul "viidatavale isikule"(1), mis oli juba määratletud 2003. aastaks ja ajavahemikuks 1992-2003. Belgia ametiasutused olid selle ettepanekuga nõustunud tingimusel, et komisjon edastas sellekohase ametliku taotluse.

Komisjon täitis oma kohustusi 3. ja 29. oktoobri 2003. aasta kirjadega Belgia ametiasutustele, millele ta oli lisanud kõik tema käsutuses olevad dokumendid. novembri 2003. aasta kirjaga Belgia ametiasutustele esitas ta veel ühe deklaratsiooni 1992. aastale eelneva perioodi kohta, mille järel peaksid Belgia ametiasutused keeleõpetajate pensioni arvutamisel viitama 2003. aastaks ja 1992.–2003. aastaks määratletud viiteisikule. Komisjon tunnustas täistööajaga töötamist 20 tunni alusel nädalas 33 nädala jooksul, see tähendab 660 tundi aastas keeleõpetajate puhul.

Komisjon ei olnud võtnud järelmeetmeid 2001. aastal loodud õpetajate ja komisjoni ühisdeklaratsiooni eelnõu suhtes. Nagu eespool mainitud, näitasid kontaktid Belgia ametiasutustega, et deklaratsiooni kavand võis Belgia valitsust pensionide arvutamisel Belgia riigi kahjuks eksitada.

Kaebuse esitaja täiendavad märkused

Oma täiendavates märkustes jäi kaebuse esitaja oma väite juurde. Ta tegi järgmised täiendavad märkused:

17. juulil 2003 komisjoni ja Belgia ametiasutuste vahel toimunud kohtumisel tunnustas komisjon täistööajaga õpetajaametit, mis kestis 33 nädala jooksul 20 tundi nädalas, st 660 tundi aastas õpetaja kohta, võttes arvesse „viiteisikut”. Belgia ametiasutused võtsid endale kohustuse arvutada õpetaja pension täistööajaga töötamise alusel, kui ta oleks töötanud 660 tundi aastas.

Komisjon ei teavitanud teda siiski võetud edasistest meetmetest. Vaatamata 17. juuli 2003. aasta koosolekule ei ole keeleõpetajate pensionide arvutamist ametlikult muudetud. Kaebuse esitaja taotles sõnaselgelt, et tema kaebust ei lõpetataks enne, kui tema pensioni arvutamise osas on tehtud ametlik muudatus.

Kaebuse esitaja 29. juuni 2004. aasta kiri

Kaebuse esitaja saatis 29. juunil 2004 Euroopa ombudsmanile uue kirja, milles ta teatas talle, et 18. juunil 2004 koondas komisjon ilma ette teatamata kõik keeleõpetajad. Kaebuse esitaja väitis, et see massiline koondamine takistas keeleõpetajatel rakendada komisjoni, Belgia ametiasutuste ja keeleõpetajate vahel sõlmitud kokkuleppeid viimaste pensionide arvutamise kohta.

Otsus

1 Sissejuhatavad märkused

1.1 Kaebuse vastuvõetavuse küsimuses tuleb märkida, et Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikes 4 on sätestatud, et "kaebus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks (...)".

1.2 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei deklareerinud Belgia ametiasutustele 20-tunnist lepingut nädalas täistööajaga õpetajana töötamiseks enne 1998. aastat. Ombudsman mõistab, et komisjoni ja keeleõpetajate vahel olid kontaktid, mille tulemusel koostati 2001. aasta novembris ühisdeklaratsiooni kavand. Kaebuse esitaja võis seega mõistlikult eeldada, et selline avaldus saadetakse Belgia ametiasutustele. Kui kaebuse esitaja sai teada, et seda ei ole juhtunud, otsustas ta pöörduda Euroopa ombudsmani poole ja esitas talle 13. detsembril 2002 kaebuse. Seetõttu leiab Euroopa Ombudsman, et kaebus esitati põhikirja artikli 2 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul.

1.3 29. juunil 2004 saatis kaebuse esitaja Euroopa ombudsmanile uue kirja, milles ta teatas talle, et 18. juunil 2004 koondas komisjon ilma ette teatamata kõik keeleõpetajad. Kaebuse esitaja väitis, et see massiline koondamine takistas keeleõpetajatel rakendada komisjoni, Belgia ametiasutuste ja keeleõpetajate vahel sõlmitud kokkuleppeid viimaste pensionide arvutamise kohta.

1.4 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 195 on sätestatud, et "Euroopa ombudsman teostab uurimisi, kui ta leiab, et see on põhjendatud". Euroopa Ombudsman leidis, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud oma edasise väite kohta piisavalt toetavaid tõendeid. Seetõttu ei pidanud Euroopa Ombudsman asjakohaseks laiendada oma uurimist nii, et see hõlmaks seda täiendavat väidet. Kaebuse esitaja võiks kaaluda oma kaebuse uuendamist Euroopa Ombudsmanile seoses käesolevas täiendavas kirjas tõstatatud küsimusega pärast seda, kui ta on esitanud komisjonile asjakohased eelnevad haldusmenetlused ja kui ta ei peaks saama komisjonilt rahuldavat vastust mõistliku aja jooksul.

2 Euroopa Komisjoni suutmatus deklareerida Belgia ametiasutustele 20-tunnist töölepingut nädalas täistööajaga õpetajana

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei deklareerinud Belgia ametiasutustele 20-tunnist lepingut nädalas täistööajaga õpetajana töötamiseks.

2.2 Komisjon märkis, et ta saatis 9. märtsil 2000 Belgia tööhõiveministeeriumile deklaratsiooni, milles ta taotles, et 20-tunnist töölepingut nädalas käsitletaks täistööajaga õpetajana. Komisjon väitis, et see deklaratsioon oli asjakohane ka ajavahemiku 1986–1998 kohta ning et ta oli seega täitnud kõik oma kohustused.

2.3 Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et komisjon väitis ekslikult, et ta on täitnud kõik oma kohustused tööandjana. Kaebuse esitaja arvates pidi tööandja, st komisjon, pöörduma Belgia ametiasutuste poole, et aidata keeleõpetajatel saavutada oma olukorra tagasiulatuv seadustamine ja pensionide suurendamine.

2.4 2003. aasta septembris palus Euroopa ombudsman komisjonil selgitada, miks ta leiab, et on täitnud kõik oma kohustused selles küsimuses. Lisaks palus ombudsman komisjonil selgitada, milliseid meetmeid ta on võtnud, et saada Belgia ametiasutustelt vastus tema 9. märtsi 2000. aasta kirjale.

2.5 Edasises arvamuses märkis komisjon, et 30. märtsil 2000 toimus kohtumine asjaomaste Belgia ametiasutustega. märtsil 2003 võttis komisjon ühendust Belgia ametiasutustega, et saada vastus 9. märtsi 2000. aasta kirjale. juulil 2003 toimus veel üks koosolek, mille käigus lepiti kokku ühine menetlus, mida tuleb järgida. Komisjon leidis, et ta täitis oma kohustusi 3. ja 29. oktoobri 2003. aasta kirjadega Belgia ametiasutustele, millele ta oli lisanud kõik tema käsutuses olevad dokumendid. novembri 2003. aasta kirjaga Belgia ametiasutustele esitas ta veel ühe deklaratsiooni 1992. aastale eelnenud perioodi kohta.

2.6 Oma täiendavates märkustes tunnistas kaebuse esitaja, et 17. juulil 2003 komisjoni ja Belgia ametiasutuste vahel toimunud kohtumisel teatas komisjon, et 20-tunnine leping nädalas vastab täistööajaga õppetööle, st 660 tunnile aastas. Ta märkis siiski, et tema pensioni arvutamise osas ei ole muudatusi tehtud.

2.7 Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei deklareerinud Belgia ametiasutustele 20-tunnist lepingut nädalas täistööajaga õpetajana. Ombudsman märgib lisaks, et kaebuse esitaja tunnistas, et komisjon oli 17. juulil 2003 Belgia ametiasutustega peetud kohtumisel deklareerinud, et 20-tunnine leping nädalas vastab täistööajaga õpetajatööle. Seega näib, et komisjon tegi seda, mida kaebuse esitaja soovis. Ombudsman märgib, et Belgia ametiasutused ei näi olevat kaebuse esitaja pensioni arvutamist veel vastavalt kohandanud. Seetõttu on kaebuse esitaja palunud ombudsmanil oma uurimist mitte lõpetada enne, kui tema pensioni arvutamises on tehtud ametlik muudatus. Ombudsman leiab siiski, et Belgia ametiasutuste ülesanne on arvutada kaebuse esitaja pension komisjoni esitatud teabe põhjal. Ombudsmanil ei oleks võimalik uurida Belgia ametiasutuste asjakohast tegevust, kuna tema volitused hõlmavad üksnes ühenduse institutsioone ja organeid. Ta leiab, et see küsimus võiks kuuluda Belgia ombudsmanide pädevusse. Seetõttu järeldab ombudsman, et kaebuse seda aspekti ei ole vaja täiendavalt uurida.

2.8 Hea halduse põhimõtted nõuavad siiski, et komisjon käsitleks selliseid taotlusi hoolikalt ja mõistliku aja jooksul. Käesolevas asjas märgib ombudsman, et 9. märtsil 2000 saatis komisjon Belgia tööhõiveministeeriumile avalduse, milles ta palus, et 20-tunnist töölepingut nädalas käsitletaks täistööajaga õpetajana. Pärast kirja saamist teavitati komisjoni mitteametlikult sellest, et Belgia ametiasutused ei pidanud seda avaldust piisavaks ning et igas pensionitoimikus pidi olema lisaks tööandja kinnitusele, et 20-tunnist töölepingut nädalas tuleb käsitada täistööajaga õpetajana, täielik nimekiri õpetajate töötatud tundide arvust. märtsil 2000 toimus kohtumine Belgia ametiasutustega. Komisjoni sõnul järgnesid sellele kohtumisele komisjoni ja Belgia ametiasutuste vahelised suulised kontaktid ja e-kirjad kuni 2001. aasta maini. märtsil 2003 võttis komisjon ühendust Belgia ametiasutustega, et saada vastus 9. märtsi 2000. aasta kirjale. juulil 2003 toimus veel üks komisjoni ja Belgia ametiasutuste kohtumine, mille käigus otsustati järgida ühist menetlust.

2.9 Ombudsman märgib, et komisjon ei ole esitanud mingit konkreetset teavet 30. märtsi 2000. aasta koosoleku kohta, komisjoni ja Belgia ametiasutuste vahel kuni 2001. aasta maini vahetatud suuliste kontaktide ja e-kirjade kohta ning 7. märtsi 2003. aasta kirja kohta, milles ta võttis ühendust Belgia ametiasutustega, et saada vastus oma 9. märtsi 2000. aasta kirjale. Isegi kui eeldada, et komisjoni kirjeldatud lähenemisviise võib käesolevas kontekstis pidada piisavaks, ei ole komisjon siiski esitanud ühtegi selgitust oma tegevusetuse kohta 2001. aasta maist kuni 2003. aasta märtsini. Neil asjaoludel järeldab ombudsman, et komisjon ei ole kõnealuse küsimusega hoolsalt ja mõistliku aja jooksul tegelenud. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga ja selle kohta tehakse kriitiline märkus.

3 Kaebuse esitaja väide

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et sel perioodil töötanud õpetajate pensionid oleks tulnud arvutada täistööajaga lepingu alusel.

3.2 Komisjon ei esitanud nende väidete kohta märkusi.

3.3 Kaebuse esitaja pensioni arvutamise osas leiab ombudsman (nagu eespool mainitud), et see on Belgia ametiasutuste ülesanne. Seetõttu peaks kaebuse esitaja selle nõudega seoses pöörduma Belgia riikliku pensioniameti poole.

4 Kokkuvõte

4.1 Ombudsmani selle kaebuse uurimise põhjal tuleb teha järgmine kriitiline märkus:

Hea halduse põhimõtted nõuavad, et komisjon käsitleks selliseid taotlusi hoolikalt ja mõistliku aja jooksul. Käesolevas asjas ei ole komisjon esitanud ühtegi selgitust oma tegevusetuse kohta ajavahemikul 2001. aasta maist kuni 2003. aasta märtsini. Neil asjaoludel järeldab ombudsman, et komisjon ei ole kõnealuse küsimusega hoolsalt ja mõistliku aja jooksul tegelenud. Tegemist on haldusomavoli juhtumiga.

4.2 Arvestades ombudsmani järeldust kaebuse esitaja väite kohta (vt eespool punkti 3 lõige 3) ja asjaolu, et komisjon on teinud Belgia ametiasutustele avalduse, mida kaebuse esitaja tunnistas oma edasistes märkustes, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) Belgia õiguse kohaselt on „viiteisik” isik, kes töötab täistööajaga samas ettevõttes või tegevusvaldkonnas samal ametikohal kui asjaomane töötaja ja kes peaks töötama sama arvu päevi kui asjaomane töötaja.