Strasbourg, 12. märts 2004

Lugupeetud ...

oktoobril 2002 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vastu seoses LEADER II vahendite väidetava pettusega, mille eesmärk oli tuua kasu äriühingule Blue Dragon 2000.

Saatsin 28. oktoobril 2002 kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile ja OLAFi peadirektorile. OLAF saatis oma arvamuse 7. jaanuaril 2003, komisjon saatis oma arvamuse 27. jaanuaril 2003. Ma saatsin teile need arvamused, kutsudes teid üles neid kommenteerima, mida te tegite 14. märtsil 2003.

Esitasin 26. juunil 2003 komisjonile soovituse eelnõu. septembril 2003 edastas komisjon mulle oma üksikasjaliku arvamuse kõnealuse soovituse eelnõu kohta. septembril 2003 edastati Teile komisjoni üksikasjaliku arvamuse koopia koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 30. oktoobril 2003.

OLAFiga seotud uurimine on veel pooleli.

Helistasite minu talitustele, et saada teavet uurimise edenemise kohta järgmistel kuupäevadel: veebruar 2003, 19. veebruar 2003, 19. märts 2003, 10. aprill 2003, 20. mai 2003, 24. juuni 2003, 26. juuni 2003, 6. oktoober 2003, 13. oktoober 2003, 21. oktoober 2003, 27. oktoober 2003, 5. november 2003, 6. november 2003, 8. jaanuar 2004, 27. jaanuar 2004 ja 2. veebruar 2004.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitajad, kaks Prantsuse kodanikku, on 4. juunil 1999 Kataloonia piirkonnas Agullanas asutatud äriühingu Blue Dragon 2000 direktorid.

Kokkuvõttes näivad kaebuse esitajate sõnul asjakohased faktid olevat järgmised:

Kaebuse esitajate projekti valis välja kohalik tegevusrühm Salines-Bassegoda, et saada toetust ühenduse algatuse LEADER II raames eraldatud ühenduse vahenditest. Kaebuse esitajad said teada, et abitaotlus esitati 20. aprillil 1999. Nad ei ole aga käesoleva abitaotluse autorid ega ole sellele alla kirjutanud.

Kohalik tegevusrühm maksis 15. mail 2000 osa ühenduse vahenditest Blue Dragon 2000-le kahe eelnõuna, millest üks oli 7 miljonit peseetat ja teine 2,8 miljonit peseetat. Neid kahte vekslit hoidis Sabadelli pank ja need oleks tulnud hävitada, kui sama summa eest väljastati tšekk. Kaebuse esitajatele anti vastav tšekk 15. juunil 2000.

Kaebuse esitajad võtsid 18. septembril 2000 ühendust Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), kuna nad kahtlustasid, et nende äriühingu nimel taotletud ühenduse vahendid olid seotud pettusega. septembril 2000 kohtusid kaebuse esitajad kahe OLAFi uurijaga. Pärast kaebuse esitajate esitatud teabe kaalumist jõudsid uurijad järeldusele, et Blue Dragon 2000 oleks pidanud saama vaid väga väikese osa ühenduse vahenditest, kuna enamik abikõlblikkuse kriteeriume ei olnud täidetud.

aasta oktoobris teavitasid kaebuse esitajad Hispaania ametiasutusi eeskirjade eiramisest ühenduse algatuse LEADER II raames vahendite eraldamisel.

15. detsembril 2000 andsid kaebuse esitajad OLAFile üle rea asjakohaseid dokumente.

aprillil 2001 andis Kataloonia piirkondlik valitsus (Generalitat) kaebuse esitajatele koopia LEADERi toimikust Blue Dragon 2000 kohta. Kaebuse esitajate sõnul on enamik selles toimikus sisalduvaid dokumente valed, kuna need on varasemad. mail 2001 edastasid kaebuse esitajad kõnealuse toimiku koopia isiklikult kahele OLAFi uurijale.

Juunis 2001 said kaebuse esitajad teada, et OLAF algatas uurimise.

Novembris 2001 teatati kaebuse esitajatele, et kaks selle küsimusega tegelevat OLAFi uurijat on üle viidud muude ülesannete täitmiseks.

Samal ajal said kaebuse esitajad koopia Kataloonia piirkondliku valitsuse tehtud kontrolli aruandest. Aruandes leiti mitmeid probleeme seoses projektiga „Blue Dragon 2000”, eelkõige seda, et projekti ei olnud alustatud, ning soovitati, et projekti eest makstud ühenduse rahalised vahendid tuleks tagasi nõuda.

ja 25. veebruaril 2002 kirjutasid kaebuse esitajad komisjonile (põllumajanduse peadirektoraat). Nad palusid komisjonilt abi, et saada hüvitist neile tekitatud kahju eest. Samuti soovisid nad juurdepääsu OLAFi uurimistulemustele ja Euroopa Ühenduse teenistusi käsitlevale teabele, mis võiks anda neile nõu nende juhtumi kohta. Lõpuks palusid nad kaitset.

märtsil 2002 esitasid kaebuse esitajad Euroopa Komisjonile kaebuse Hispaania vastu seoses probleemidega ühenduse vahendite haldamisel, kontrollimisel ja jaotamisel ühenduse algatuse LEADER II raames Kataloonia piirkonnas.

Nad kaebasid ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Juunis 2002 tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus nende kaebuse vastuvõetamatuks, kuna siseriiklikud õiguskaitsevahendid ei olnud ammendatud.

juunil 2002 said kaebuse esitajad komisjonilt vastuse nende kirjadele. Komisjoni vastusest nähtus, et nende 9. märtsi 2002. aasta kaebust käsitleti tavalise kirjavahetusena.

Kaebuse esitajad leiavad, et nende juhtumi puhul on kokkumängu kolm tasandit: esimene kohaliku tegevusrühma Salines-Bassegoda, erinevate kohalike osalejate ja Sabadelli panga vahel, teine Prantsusmaa diplomaatilise teenistuse, OLAFi ja Kataloonia piirkondliku valitsuse vahel ning kolmas põllumajanduse peadirektoraadi, Euroopa Komisjoni, Prantsusmaa ja Hispaania vahel. Kaebuse esitajate sõnul oleks komisjon pidanud algatama kohtumenetluse ja kaebuse esitajad oleksid komisjoni hagiga ühinenud.

Kaebuse esitajad märgivad ka, et nad on saanud tundmatutelt isikutelt käesoleva juhtumiga seotud surmaähvardusi.

Kaebuse esitajad esitasid 9. oktoobril 2002 kaebuse Euroopa ombudsmanile. Nad väidavad, et komisjon ja OLAF ei ole nende pettusesüüdistusi nõuetekohaselt käsitlenud ning et LEADER II vahendite erasektori asutuste kaudu jaotamise süsteem ja komisjoni ebapiisav kontroll on pettust hõlbustanud. Kaebuse esitajad nõuavad avalikku vabastust, neilt varastatud vara tagastamist ning neile tekitatud majandusliku ja moraalse kahju hüvitamist.

Ombudsmanile esitatud kaebusele olid lisatud mitmesajaleheküljelised üksikasjalikud lisad. Kaebuse esitajad saatsid hiljem täiendavaid dokumente.

Algses kaebuses palusid kaebuse esitajad, et kaebus jääks ombudsmani põhikirja artikli 2 lõike 3 kohaselt konfidentsiaalseks. aprillil 2003 teatasid nad ombudsmanile, et nad ei soovi enam, et nende kaebus oleks konfidentsiaalne.

Käesolev otsus on adresseeritud ainult komisjonile. OLAFiga seotud uurimine on veel pooleli.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjoni arvamuse kaebuse kohta võib kokku võtta järgmiselt:

Komisjonil oli raskusi kaebuse lisades kirjeldatud sündmuste jada mõistmisega. Kaebuses ei ole teavet kaebuse esitajate projekti laadi, taotletud rahaliste vahendite, nende projekti abikõlblikkuse kohta ühenduse vahendite saamiseks ega nende võetud haldusmeetmete kohta. Komisjon järeldab, et äriühing Blue Dragon 2000 soovis arendada Kataloonias välja tööstusprojekti omakapitali ja riiklike vahenditega.

Komisjon peab vajalikuks meelde tuletada, et Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 1 lõike 3 kohaselt ei või ombudsman sekkuda kohtuasjade menetlemisse ega seada kahtluse alla kohtuotsuse usaldusväärsust. Lisaks on põhikirja artikli 2 lõikes 1 sätestatud, et „ombudsman aitab avastada haldusomavoli ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses”.

Komisjon ei nõustu väitega, et ta osales äriühingut Blue Dragon 2000 kahjustavas kokkumängus, ega ka põhjusliku seosega tema käitumise ja kaebuse esitajate väidetava kahju vahel, ning lükkab igasuguse vastutuse tagasi. Ta juhib tähelepanu laimavatele sõnadele, mida kaebuse esitajad kasutavad oma ametnike kohta, ja jätab endale õiguse võtta asjakohaseid meetmeid.

Pärast kaebuse esitajate juhtumi esitamist OLAFile 2000. aasta septembris algatati 2001. aasta veebruaris uurimine. Uurimise tulemused edastati põllumajanduse peadirektoraadile 8. jaanuaril 2002. OLAF tugines kahele kontrollile, mille viisid läbi Hispaania põllumajandus-, kalandus- ja toiduministeerium ning Kataloonia autonoomse piirkonna majandus- ja rahandusministeerium. Nende kontrollide käigus avastati tõsiseid eeskirjade eiramisi seoses projektiga „Blue Dragon 2000”. Sellest tulenevalt palus Hispaania põllumajandusministeerium 10. detsembril 2001 kohalikul tegevusgrupil maksta tagasi ühenduse vahendid, mis olid äriühingule Blue Dragon 2000 alusetult välja makstud. Kui komisjon saab projekti lõpetamisel deklaratsiooni, tagab ta, et kõnealune summa on lõppmakse taotlusest nõuetekohaselt maha arvatud.

Blue Dragon 2000 direktorid kirjutasid komisjonile 20., 25. veebruaril 2002 ja 9. märtsil 2002. Nad kvalifitseerisid 9. märtsi 2002. aasta kirja kaebuseks. Komisjon vastas neile kirjadele 26. juunil 2002, andes teavet LEADERi organisatsiooni ja kontrollisüsteemi kohta, Salines-Bassegoda kohalikku tegevusrühma käsitlevate kontrollide tulemuste kohta ning komisjoni piiratud pädevuse kohta.

Komisjon leidis, et 9. märtsi 2002. aasta kirja ei ole probleemide olemuse ja ühenduste finantshuvide kaitse tõttu vaja kaebusena registreerida.

Komisjon lükkab tagasi kaebuse esitajate kriitika algatuse LEADER juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohta, sest see süsteem on tõestanud oma väärtust ja võimaldanud avastada eeskirjade eiramisi käesoleval juhul.

Komisjon leiab, et Hispaania ametiasutuste läbiviidud kontrollide tulemused, mida tal ei ole põhjust kahtluse alla seada, ei tõenda ühenduse vahendeid kahjustava pettuse olemasolu. Lisaks ei pea komisjon õigustatuks, et ta algatab kohtumenetluse või ühineb teiste isikute esitatud hagidega, kuna ühenduste finantshuve kaitsevad Hispaania ametiasutuste algatatud tagasinõudmismenetlus ja komisjoni käsutuses olevad reguleerivad meetmed. Kaebuse esitajate kantud kahju puhul puudutavad faktid otseselt ja ainult Blue Dragon 2000 ja selle direktoreid. Nende ülesanne on algatada menetlus ja tõendada sõltumatu kahju hüvitamise hagiga, kui suurt hüvitist nad nõuavad. Komisjon ei saa nende nimel tegutseda.

Kaebuse esitajate märkused

Oma märkustes kordavad kaebuse esitajad oma kaebust ja väidavad, et nende probleemide põhjuseks on komisjoni kontrolli puudumine ühenduse vahendite kasutamise üle. Nad leiavad, et kohalik tegevusrühm Salines-Bassegoda kasutas ära komisjoni loodud kontrollisüsteemi puudusi.

Soovituse eelnõu

26. juunil 2003 esitas ombudsman vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 komisjonile järgmise soovituse projekti:

Euroopa Komisjon peaks kaebuse esitajate 9. märtsi 2002. aasta kirja uuesti läbi vaatama ja käsitlema seda vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja Euroopa ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega (1).

Soovituse projekt põhines järgmistel kaalutlustel:

Kaebuse esitajate väidete väidetava mittenõuetekohase käsitlemise kohta

1 Kaebuse esitajad väidavad, et komisjon ei ole nende pettusesüüdistusi nõuetekohaselt käsitlenud ning et LEADER II vahendite erasektori asutuste kaudu jaotamise süsteem ja komisjoni ebapiisav kontroll on pettust hõlbustanud. Kaebuse esitajad nõuavad avalikku vabastust, neilt varastatud vara tagastamist ning neile tekitatud majandusliku ja moraalse kahju hüvitamist.

2 Kaebuse esitajad väidavad, et 9. märtsil 2002 saatsid nad komisjonile kaebuse Hispaania vastu probleemide tõttu ühenduse vahendite haldamisel, kontrollimisel ja jaotamisel ühenduse algatuse LEADER II raames Kataloonia autonoomses piirkonnas. Komisjoni vastusest nähtus, et nende kaebust käsitleti tavalise kirjavahetusena.

3 Komisjon leidis, et probleemide laadi ja ühenduste finantshuvide kaitse tõttu ei ole vaja kirja kaebusena registreerida.

4 Ombudsman tuletab meelde, et oma arvamuses ombudsmani omaalgatusliku uurimise 303/97/PD kohta võttis komisjon kohustuse, et kõik kaebused registreeritakse ja kinnitatakse kaebuse esitajale saadetava kirjaga.

Ombudsman märgib, et Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile esitatud komisjoni teatise (suhete kohta kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumisega) (2) punktis 3 korratakse eespool nimetatud kohustust ja määratletakse rangelt teatavad erandid.

5 Ombudsman vaatas läbi kaebuse esitajate 9. märtsi 2002. aasta kirja komisjonile ja leiab, et see sisaldab selgelt kaebust Hispaania ametiasutuste vastu. Kaebuse esitajad rõhutavad tõsiseid probleeme ühenduse vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks loodud kontrollisüsteemis ja seavad kahtluse alla Hispaania ametiasutuste tehtud kontrollid.

6 Seetõttu leiab ombudsman, et vastavalt kohustusele, mille ta võttis pärast eespool nimetatud omaalgatuslikku uurimist 303/97/PD, oleks komisjon pidanud registreerima 9. märtsi 2002. aasta kirja kaebusena. Selle tegemata jätmine oli haldusomavoli juhtum.

Komisjoni üksikasjalik arvamus

Komisjon märgib oma üksikasjalikus arvamuses, et põllumajanduse peadirektoraat palus komisjoni peasekretariaadil registreerida kaebuse esitajate 9. märtsi 2002. aasta kiri kaebusena. Peasekretariaat saatis 29. juulil 2003 kaebuse esitajatele vastuvõtuteatise. Põllumajanduse peadirektoraat saatis 31. juulil 2003 kaebuse esitajatele kirja, milles kinnitas, et nende kiri on registreeritud kaebusena, ja palus luba märkida nende nimed Hispaania ametiasutustele saadetavas teabenõudes.

Kaebuse esitajate märkused üksikasjaliku arvamuse kohta

Kaebuse esitajad võtavad oma märkustes teadmiseks komisjoni otsuse järgida ombudsmani soovituse projekti. Nad leiavad siiski, et menetlus ühenduse õiguse rikkumise korral ei taga ühenduse õiguse järgimist, ei taga nende õigusi Euroopa kodanikena ega kujuta endast head haldust.

Nad paluvad Euroopa Ombudsmanil korraldada kohtumine asjaomaste komisjoni talituste (põllumajanduse peadirektoraat ja OLAF) ja nende endi vahel, et leppida kokku hüvituskavas. Kui sellist kohtumist ei ole võimalik korraldada, paluvad nad Euroopa Ombudsmanil anda oma toimik üle Esimese Astme Kohtule.

Otsus

1 Sissejuhatavad märkused

1.1 Kaebus on esitatud nii komisjoni kui ka OLAFi vastu. Käesolev otsus puudutab siiski ainult komisjoni. OLAFi vastu esitatud kaebuse uurimine jätkub.

1.2 Oma arvamuses kaebuse kohta pidas komisjon vajalikuks meenutada, et vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artikli 1 lõikele 3 ei või ombudsman sekkuda kohtuasjade menetlemisse ega seada kahtluse alla kohtuotsuse põhjendatust. Ombudsman juhib tähelepanu sellele, et ta ei ole teadlik ühestki kohtumenetlusest, mis käsitleks kaebuse esitajate väiteid haldusomavoli kohta komisjoni või OLAFi vastu, samuti ei seata käesolevas kaebuses kahtluse alla kohtuotsuse usaldusväärsust.

1.3 Ombudsman tuletab meelde, et EÜ asutamisleping annab talle õiguse uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid ainult ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Euroopa Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse peale. Ombudsmani käesoleva kaebuse uurimise eesmärk on seega uurida, kas komisjoni ja/või OLAFi tegevuses on esinenud haldusomavoli.

1.4 Ombudsman märgib, et oma tähelepanekutes komisjoni üksikasjaliku arvamuse kohta seavad kaebuse esitajad kahtluse alla menetluse ühenduse õiguse rikkumise korral. Lisaks paluvad nad Euroopa Ombudsmanil korraldada komisjoni asjaomaste talituste omavaheline kohtumine, et leppida kokku hüvituskavas, või kui sellist kohtumist ei ole võimalik korraldada, siis paluda ombudsmanil edastada nende toimik Esimese Astme Kohtule.

1.5 Ombudsman tuletab meelde, et komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga ühenduse õiguse rikkumise korral (3) sisaldab kaebuse esitajatele menetluslikke tagatisi.

1.6 Ombudsmani arvates on ennatlik seada kahtluse alla komisjoni poolt ombudsmani soovituse projekti alusel algatatud menetluse võimalik tulemus. Kaebuse esitajatel on loomulikult õigus esitada tulevikus ombudsmanile uus kaebus, kui nad leiavad, et kõnealune menetlus on osutunud mitterahuldavaks. Sellest tulenevalt on ombudsman seisukohal, et praeguses etapis ei ole asjakohane käsitleda uusi väiteid ja väiteid, mis sisalduvad kaebuse esitajate tähelepanekutes komisjoni üksikasjaliku arvamuse kohta.

2 Kaebuse esitajate väidete väidetav mittenõuetekohane käsitlemine

2.1 Kaebuse esitajad väidavad, et nad saatsid 9. märtsil 2002 komisjonile kaebuse Hispaania vastu probleemide tõttu ühenduse vahendite haldamisel, kontrollimisel ja jaotamisel ühenduse algatuse LEADER II raames Kataloonia autonoomses piirkonnas.

2.2 Komisjon leidis, et probleemide olemuse ja ühenduste finantshuvide kaitse tõttu ei ole vaja seda kirja kaebusena registreerida.

2.3 Ombudsman esitas 26. juunil 2003 vastavalt ombudsmani põhikirja artikli 3 lõikele 6 komisjonile soovituse projekti, mille kohaselt peaks komisjon kaebuse esitajate 9. märtsi 2002. aasta kirja uuesti läbi vaatama ja käsitlema seda vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ombudsmanile suhete kohta kaebuse esitajaga ühenduse õiguse rikkumise korral.

2.4 16. septembril 2003 avaldatud üksikasjalikus arvamuses teatas komisjon ombudsmanile, et on soovituse eelnõuga nõus.

Komisjon märkis, et tema põllumajanduse peadirektoraat oli palunud komisjoni peasekretariaadil registreerida kaebuse esitajate kiri kaebusena ning et peasekretariaat saatis kaebuse esitajatele 29. juulil 2003 kättesaamistõendi.

3 Kokkuvõte

3.1 Ombudsman järeldab oma uurimiste põhjal, et komisjon on ombudsmani soovituse projekti heaks kiitnud ja et komisjoni poolt selle rakendamiseks võetud meetmed on rahuldavad.

3.2 Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

P. Nikiforos DIAMANDOUROS

---

(1) EÜT C 244, 10.10.2002.

(2) EÜT C 244, 10.10.2002.

(3) EÜT C 244, 10.10.2002.