Lugupeetud hr A.

novembril 2001 esitasite te SEVEN STARS PICTURESi nimel Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu.

jaanuaril 2002 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 8. märtsil 2002 ja ma edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille ma sain kätte 3. mail 2002.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud järelepärimiste tulemustest.

Kompromiss

aasta augustis saatis kaebuse esitaja komisjonile taotluse finantsvahendaja Banca di Roma kaudu. Ta palus rahalist toetust teostatavusuuringu läbiviimiseks, pidades silmas ühisettevõtte loomist Rumeenias (2. rahastamisvahend) Phare ühisettevõtte programmi (JOPP) raames.

Projekt vaadati läbi ja JOPP juhtkomitee esitas selle kohta positiivse arvamuse. Vastavalt komisjoni ja finantsvahendaja vahel 11. märtsil 1998 allkirjastatud erilepingule tegi komisjon esimese väljamakse (ettemakse) 15. aprillil 1998 ja teise 17. detsembril 1999.

märtsil 2000 taotles kaebuse esitaja kolmandat makset (investeerimistoetus), mille komisjon tagasi lükkas.

Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et komisjon i) ei olnud põhjendanud oma otsust sulgeda 2. rahastu ja ii) ei olnud kaalunud tema taotlust 4. rahastu jaoks. Ta nõudis, et institutsioon vaataks oma otsuse uuesti läbi ja maksaks 35 390 eurot, kuna SEVEN STARS PICTURES on täitnud eritoetuslepingus sätestatud tingimused.

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses viitas komisjon juhtumi ajaloolisele taustale ja rõhutas järgmisi punkte:

aprillil 1998 tegi komisjon finantsvahendajale esimese makse, mis edastati abisaajale SEVEN STARS PICTURES. Makse koosnes 24 412 eurost teostatavusuuringu ja 4 099 eurost teostatavusuuringu jaoks.

18. veebruaril 1999 sai komisjon teise maksetaotluse, mis esitati 17. detsembril 1999 summas 10 978 eurot. See aja möödumine ja vähendatud summa maksmine võrreldes eritoetuslepingus ette nähtud 16 274 euro suuruse summaga oli tingitud asjaolust, et toetusesaaja poolt taotluse toetuseks esitatud dokumentaalsed tõendid olid ebapiisavad ja komisjon pidi nõudma lisateavet. Lõplikult kokku lepitud rahalise toetuse kogusumma oli 35 390 eurot, mis vastab 50 %-le teostatavusuuringu rahastamiskõlblikest kuludest.

Komisjon sai 14. märtsil 2000 taotluse täiendava makse saamiseks investeerimistoetuse vormis. Nagu on täpsustatud eritoetuslepingu punktis 4.3, peab toetusesaaja selleks, et saada investeerimistoetust, mis võib olla võrdne ülejäänud 50 %ga rahastamiskõlblikest teostatavusuuringu kuludest ja mis ei tohi mingil juhul ületada 50 % tegelikult tehtud investeeringu summast, tõendama, et ühisettevõte on loodud ja toimib. Abisaaja esitatud tõendavad dokumendid ei olnud tehtud investeeringu analüüsimiseks piisavad. Seepärast palus komisjon lisateavet, mille abisaaja esitas 27. juulil 2000.

Kuna ühise töökava lõppemine tõi kaasa kuhjunud töö, mis hõlmas umbes 1500 käimasolevat projekti, esitati toimik juhtkomiteele alles 5. juulil 2001. Komisjon kahetses selle viivituse toimumist, kuid selgitas, et see ei mõjutanud lõpptulemust.

Juhtkomitee esitas taotluse kohta negatiivse arvamuse ning 11. septembril 2001 teavitati sellest finantsvahendajat. Lisaks saadeti 30. oktoobril 2001 abisaajale kiri, milles selgitati komisjoni otsuse põhjuseid. Institutsioon märkis, et: i) asutatud ühisettevõte ei olnud kooskõlas algses taotlusvormis või teostatavusuuringus ettenähtuga; ii) toetusesaaja ei esitanud dokumente, mis tõendaksid ühisettevõtte tegevust; iii) ühtegi töötajat ei palgatud ja käive oli null. Komisjon sai üksnes ühisettevõtte põhikirja, tõendid kontoriseadmete ja -vahenditega seotud kulude kohta, tõendid selle kohta, et ühisettevõtte nimel avati pangakonto, telefoniarvete koopiad ja sõidukulud. Nendest dokumentidest nähtus, et ühisettevõte oli loodud, kuid need ei olnud asjakohased, et teha kindlaks, kas see oli toimiv. Mis puudutab töötajaid, siis ainsad tõendid töökohtade loomise kohta esitati ühe osalise tööajaga sekretäri lepingu koopia taotlusvormis ette nähtud kümne töötaja asemel. Lisaks oli ühisettevõtte 31. detsembri 1999. aasta finantsaruande kohaselt käive null ja konkreetselt investeeritud summa 16 087 eurot, mis on palju väiksem kui taotlusvormis ette nähtud 235 750 eurot.

JOPP eeskirjade kohaselt käsitatakse esimest ja teist makset intressivaba rahastamisena. Juhul kui investeerimistoetus ei ole lubatud, võib komisjon kaaluda juba makstud intressivaba rahastamise muutmist toetuseks. Sellisel juhul muutub toetusesaaja tehtud teostatavusuuring komisjoni talituste omandiks. Projekti lõpetamiseks tegi komisjon 11. septembri 2001. aasta kirjas abisaajale ettepaneku see ümberkujundamine läbi viia. Ta vastas 24. septembril 2001, nõustudes ettepanekuga. Juhtkomitee kiitis oma 4. detsembri 2001. aasta koosolekul muutmistaotluse heaks. Toetusesaaja poolt ombudsmanile esitatud kaebuse tõttu ei saatnud komisjon aga ümberkujundamist kinnitavat kirja.

Seoses sellega, et rahastamisvahendi 4 taotlus, mille eesmärk oli rahastada osa ühisettevõtte loomise või arendamise või otseinvesteeringute projekti abikõlblikest ettevalmistuskuludest, lükati tagasi, märkis komisjon, et 1. veebruari 2000. aasta kirjas teavitas ta kõiki finantsvahendajaid sellest, et Phare programmi muutmise tõttu ühinemiseelse strateegia raames lõpetatakse ühisettevõtte programm. Abisaaja esitas oma taotluse 14. märtsil 2000, pärast 6. märtsil 2000 määratud tähtaja möödumist. Lisaks ei järginud ta õiget menetlust. Tegelikult esitati taotlus otse komisjonile ilma finantsvahendajaid läbimata. Kuna finantsvahendaja ja komisjoni vahel on lepinguline suhe, ei saa komisjon üldjuhul toetusesaajate poolt otse esitatud taotlusi õigusliku aluse puudumise tõttu vastu võtta.

Kaebuse esitaja märkused

Näib, et kaebuse esitaja ei esitanud komisjoni arvamuse kohta märkusi.

Otsus

Sissejuhatavad märkused

Oluline on meenutada, et EÜ asutamisleping annab Euroopa ombudsmanile õiguse uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid ainult ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Euroopa Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse peale. Nende sätete alusel on ombudsmani uurimised seega suunatud Euroopa Komisjoni haldusomavoli uurimisele.

1 Väidetav põhjenduse puudumine komisjoni otsuse kohta sulgeda 2. rahastu

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei ole põhjendanud oma otsust 2. rajatis sulgeda.

1.2 Komisjon selgitas oma arvamuses üksikasjalikult juhtumi tausta ja põhjuseid, miks ta ei rahuldanud 14. märtsil 2000 esitatud investeeringutoetuse taotlust. Lisaks rõhutas ta, et 30. oktoobril 2001 saadeti kaebuse esitajale kiri, mis sisaldas samu selgitusi, mis anti ombudsmanile.

Lisaks selgitas komisjon, et juhtudel, kui investeerimistoetus ei ole lubatud, võib ta kaaluda juba makstud intressivaba rahastamise muutmist toetuseks. Sellisel juhul muutub toetusesaaja tehtud teostatavusuuring komisjoni talituste omandiks. Projekti lõpetamiseks tegi komisjon 11. septembri 2001. aasta kirjas abisaajale ettepaneku see ümberkujundamine läbi viia. Ta vastas 24. septembril 2001, nõustudes ettepanekuga. Juhtkomitee kiitis oma 4. detsembri 2001. aasta koosolekul muutmistaotluse heaks. Toetusesaaja poolt ombudsmanile esitatud kaebuse tõttu ei saatnud komisjon aga ümberkujundamist kinnitavat kirja.

1.3 Vastavalt käesoleva juhtumi kronoloogilistele sündmustele esitas kaebuse esitaja oma kaebuse Euroopa ombudsmanile 4. novembril 2001, st ainult neli päeva pärast seda, kui komisjon oli kirja väidetavalt saatnud. Neil asjaoludel tundub mõistlik, et kaebuse esitaja ei olnud kaebuse esitamise ajal ikka veel komisjoni kirja kätte saanud.

1.4 Siiski ei ole põhjust kahelda, et komisjoni 30. oktoobri 2001. aasta kiri ei jõudnud kaebuse esitajani järgnevatel päevadel. Lisaks leiab ombudsman, et hiljemalt komisjoni arvamuse edastamise ajal teavitati kaebuse esitajat institutsiooni vaidlustatud otsuse põhjendustest.

1.5 Neil asjaoludel näib, et komisjon ei ole juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli toime pannud.

2 Neljandat rahastut puudutav taotlus

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei olnud kaalunud tema taotlust rahastu 4 kohta, mille eesmärk oli rahastada osa rahastamiskõlblikest ettevalmistavatest kuludest, mis on seotud ühisettevõtte loomise või arendamise või otseinvesteeringute projektiga.

2.2 Oma arvamuses juhtis komisjon tähelepanu sellele, et 1. veebruari 2000. aasta kirjas teavitas ta kõiki finantsvahendajaid, et Phare programmi muutmise tõttu ühinemiseelse strateegia raames lõpetatakse ühisettevõtte programm. Toetusesaaja esitas oma taotluse pärast tähtaja möödumist. Lisaks ei järgitud õiget menetlust, kuna taotlus esitati otse komisjonile ilma finantsvahendajat läbimata. Kuna finantsvahendajate ja komisjoni vahel on lepinguline suhe, ei saa komisjon üldjuhul vastu võtta toetusesaajate poolt otse esitatud taotlusi õigusliku aluse puudumise tõttu.

2.3 Näib, et komisjon kohaldas JOPP eeskirju ja kaebuse esitaja ei ole tema seisukohta ümber lükanud.

2.4 Neil asjaoludel näib, et komisjon ei ole juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli toime pannud.

3 Kaebuse esitaja maksenõue

3.1 Kaebuse esitaja väitis, et institutsioon peaks oma otsuse uuesti läbi vaatama ja maksma 35 390 eurot, kuna SEVEN STARS PICTURES on täitnud eritoetuslepingus sätestatud tingimused.

3.2 Komisjon märkis oma arvamuses, et nagu on täpsustatud eritoetuslepingu punktis 4.3, peab toetusesaaja selleks, et saada investeerimistoetust, mis võib olla võrdne ülejäänud 50 %ga teostatavusuuringu abikõlblikest kuludest ja mis ei tohi mingil juhul ületada 50 % tegelikult tehtud investeeringu summast, tõendama, et ühisettevõte on loodud ja toimib.

Juhtkomitee esitas taotluse kohta negatiivse arvamuse järgmistel põhjustel: i) asutatud ühisettevõte ei olnud kooskõlas algses taotlusvormis või teostatavusuuringus ettenähtuga; ii) toetusesaaja ei esitanud dokumente, mis tõendaksid ühisettevõtte tegevust; iii) ühtegi töötajat ei palgatud ja käive oli null. Komisjon sai üksnes ühisettevõtte põhikirja, tõendid kontoriseadmete ja -vahenditega seotud kulude kohta, tõendid selle kohta, et ühisettevõtte nimel avati pangakonto, telefoniarvete koopiad ja sõidukulud. Nendest dokumentidest nähtus, et ühisettevõte oli loodud, kuid need ei olnud asjakohased, et teha kindlaks, kas see oli toimiv. Mis puudutab töötajaid, siis ainsad tõendid töökohtade loomise kohta esitati ühe osalise tööajaga sekretäri lepingu koopia taotlusvormis ette nähtud kümne töötaja asemel. Lisaks oli ühisettevõtte 31. detsembri 1999. aasta finantsaruande kohaselt käive null ja konkreetselt investeeritud summa 16087 eurot, mis on palju väiksem kui taotlusvormis ette nähtud 235 750 eurot.

3.3 See nõue puudutab kohustusi, mis tulenevad ühelt poolt komisjoni ja Banca di Roma vahel sõlmitud lepingust ning teiselt poolt kohustustest, mis tulenevad Banca di Roma ja kaebuse esitaja äriühingu SEVEN STARS PICTURES vahel sõlmitud lepingust, mida komisjon rahastab ühise rakenduskava 2. rahastamisvahendi raames.

3.4 EÜ asutamislepingu artikli 195 kohaselt on Euroopa Ombudsmanil õigus võtta vastu kaebusi "ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoli juhtumite kohta". Ombudsman on seisukohal, et haldusomavoliga on tegemist siis, kui avalik-õiguslik asutus ei tegutse talle siduva eeskirja või põhimõtte kohaselt. Haldusomavoli võib seega tuvastada ka ühenduste institutsioonide või asutuste sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise puhul.

3.5 Ombudsman leiab siiski, et kontrolli ulatus, mida ta võib sellistel juhtudel läbi viia, on tingimata piiratud. Eelkõige on ombudsman seisukohal, et kui küsimus on vaidlustatud, ei peaks ta püüdma kindlaks teha, kas kumbki pool on lepingut rikkunud. Seda küsimust saaks tõhusalt lahendada ainult pädev kohus, kellel oleks võimalus kuulata ära poolte argumendid asjaomase siseriikliku õiguse kohta ja hinnata vastuolulisi tõendeid mis tahes vaidlusaluste faktiliste küsimuste kohta.

3.6 Seetõttu on ombudsman seisukohal, et lepingutega seotud vaidluste puhul on põhjendatud piirduda uurimisel selle uurimisega, kas ühenduse institutsioon või asutus on andnud talle sidusa ja mõistliku ülevaate oma tegevuse õiguslikust alusest ning miks ta leiab, et tema seisukoht lepingulise olukorra suhtes on põhjendatud. Kui see on nii, järeldab ombudsman, et tema uurimise käigus ei ole ilmnenud haldusomavoli. See järeldus ei mõjuta poolte õigust sellele, et nende lepingulist vaidlust vaataks läbi ja lahendaks autoriteetselt pädev kohus.

3.7 Käesoleval juhul on komisjon esitanud sidusa ja mõistliku selgituse põhjuste kohta, miks ta leiab, et investeerimistoetuse taotlus tuli tagasi lükata.

3.8 Neil asjaoludel näib, et komisjon ei ole juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli toime pannud.

4 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN