Lugupeetud hr F.

septembril 2001 esitasite kaebuse Euroopa Ombudsmanile seoses selle kindlakstegemisega, kas isik on Ühendkuningriigi kodanik ühenduse õiguse tähenduses.

19. oktoobril 2001 edastasin kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis oma arvamuse 29. jaanuaril 2002. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 20. märtsil 2002.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Arusaamatuste vältimiseks on oluline meelde tuletada, et EÜ asutamisleping annab Euroopa ombudsmanile õiguse uurida võimalikke haldusomavoli juhtumeid ainult ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Euroopa Ombudsmani põhikirjas on konkreetselt sätestatud, et ombudsmanile ei või esitada kaebust ühegi muu asutuse ega isiku tegevuse peale.

Ombudsmani uurimised Teie kaebuse kohta on seega suunatud selle uurimisele, kas Euroopa Komisjoni tegevuses on esinenud haldusomavoli.

Kompromiss

Kaebuse esitaja, Ühendkuningriigi ülemeremaade kodanik, kes on sündinud ja elab Kreekas, esitas 2001. aasta septembris Euroopa ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu. Kaebuse esitaja väitis, et vastavalt Ühendkuningriigi siseministeeriumi deklaratsioonile mõiste „kodanik” määratluse kohta ei peeta teda Ühendkuningriigi ülemeremaade ja -territooriumide kodanikuna Ühendkuningriigi kodanikuks ühenduse õiguse tähenduses, hoolimata asjaolust, et ta on sündinud ja elab seaduslikult Euroopa Liidus. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et need õigused on väljaspool Euroopa Liitu sündinud ja elavatel isikutel, näiteks Gibraltari kodanikel või teistel Briti kodanikel. Ta pidas diskrimineerivaks, et Ühendkuningriigis sündinud Euroopa kodanikke koheldakse teisiti kui mujal Euroopas sündinud kodanikke.

Kaebuse esitaja teatas, et on pöördunud oma murega komisjoni poole. Komisjon oli viidanud Euroopa Kohtu praktikale ja väljendanud seisukohta, et kodakondsuse määratlemine on liikmesriikide ülesanne.

Seoses Euroopa Kohtu praktikaga rõhutas kaebuse esitaja, et Kauri (1) juhtum erineb tema olukorrast. Selles kohtuasjas oli E. Kaur sündinud ja elanud Keenias ning tal oli võimalus elada Keenias. Kaebuse esitaja seevastu on sündinud ja elab alaliselt Euroopas ning tal ei ole muud kohta, kuhu pöörduda. Kaebuse esitaja viitas ka Micheletti (2) kohtuasjale, milles kohus märkis, et:

„Rahvusvahelise õiguse kohaselt peab iga liikmesriik, võttes nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigust, sätestama kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused.”

Kaebuse esitaja väitis, et liikmesriikide pädevus määratleda kodakondsus ei ole piiramatu, vaid sõltub põhiõiguste austamisest. Lisaks viidatakse Rooma lepingu preambulis Euroopa rahvaste ühendamisele. Kaebuse esitaja väitis, et ta kuulub Euroopa rahva hulka. Kaebuse esitaja palus korduvalt, kuid edutult, et komisjon annaks asja Euroopa Kohtusse.

Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et komisjon ei olnud küsimust nõuetekohaselt käsitlenud.

Nõue

Komisjoni arvamus

Komisjon teatas oma arvamuses, et on saanud kaebuse esitajalt 8. juuni 2001. aasta kirja, milles ta väitis, et Ühendkuningriigi Euroopa ühendustega ühinemise lepingule lisatud deklaratsioon mõiste „kodanik” määratluse kohta, mille kohaselt „Ühendkuningriigi ülemeremaade ja -territooriumide kodanikke” ei käsitata Ühendkuningriigi kodanikena ELi tähenduses, on vastuolus ühenduse õigusaktidega. Selle avalduse tõttu leidis kaebuse esitaja, et ta on ilma jäetud oma õigustest Euroopa Liidu kodanikuna.

Komisjon vastas kaebuse esitajale 28. juuni 2001. aasta kirjaga. Kirjas selgitas komisjon, et kuigi EÜ asutamislepingu artikliga 17 kehtestatakse liidu kodakondsus, selgitatakse selles, et liidu kodanikud on isikud, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus. Kuna liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust, ei sisalda EÜ asutamisleping eeskirju, mis reguleeriksid liidu kodakondsuse saamist ja kaotamist. Seda, et kodakondsuse kindlaksmääramine on täielikult asjaomase liikmesriigi pädevuses, on selgitatud Maastrichti lepingule lisatud deklaratsioonis nr 2. Lisaks on Euroopa Kohus Micheletti kohtuasjas selgitanud, et kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused kehtestab iga liikmesriik ise. Kirjas viidati ka Ühendkuningriigi Euroopa ühendustega ühinemise lepingule, mis sisaldab deklaratsiooni mõiste „kodanikud” määratluse kohta. Seda deklaratsiooni muudeti 1982. aastal ja määratlus ei hõlma Briti ülemeremaade kodanikke. Kauri kohtuasjas märkis Euroopa Kohus, et deklaratsiooni tuleb asutamislepingu tõlgendamisel ja asutamislepingu isikulise kohaldamisala kindlaksmääramisel arvesse võtta. Samuti leidis Euroopa Kohus, et see deklaratsioon ei võta üheltki isikult õigusi, mis tal võivad ühenduse õiguse alusel olla. Tagajärjeks oli pigem see, et selliseid õigusi ei tekkinudki. Komisjon leidis, et sünnikoht ei ole selles kohtuasjas asjakohane.

Pärast komisjoni vastust saatis kaebuse esitaja 22. augustil 2001 komisjonile veel ühe kirja, milles ta väljendas oma mittenõustumist komisjoni kirjaga ja palus Euroopa Ombudsmani aadressi. Komisjon vastas 14. septembri 2001. aasta kirjaga, rõhutades, et kodakondsuse saamine ja kaotamine ei kuulu ühenduse õiguse kohaldamisalasse, vaid siseriikliku õiguse kohaldamisalasse, ning esitas ombudsmani aadressi.

Komisjon oli seisukohal, et ta oli oma 28. juuni 2001. aasta vastuses selgelt esitanud põhjused, miks ta ei saanud seda küsimust käsitleda, ning et ta vastas kaebuse esitaja kirjadele nõuetekohaselt vastavalt oma töötajate hea haldustava eeskirjale.

Lisaks teatas komisjon ombudsmanile, et kaebuse esitaja on esitanud petitsiooni ka Euroopa Parlamendile (petitsioon nr 332/2001). Petitsioon käsitles kaebuse esitaja väidetavat diskrimineerimist mitmes aspektis, mis on tingitud liidu kodakondsuse puudumisest.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Ta juhtis erilist tähelepanu sellele, et liikmesriikide pädevus määratleda kodakondsus ei ole piiramatu, vaid nad peavad võtma nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigust, mis hõlmab ka põhiõiguste järgimist ühenduse õiguse lahutamatu osana. Briti valitsuse poliitika tulemusena muutuvad Ühendkuningriigi ülemeremaade ja -territooriumide kodanikud, kes on sündinud ja elavad seaduslikult liidus, kodakondsuseta isikuteks, mis on samuti põhiõiguste rikkumine. Ainus lahendus on see, et komisjon annab asja Euroopa Kohtusse.

Kaebuse esitaja viitas veel kord Micheletti ja Kauri kohtuasjale Euroopa Kohtus ning Karol de Guchti aruandele (A3-0025-93), milles märgitakse, et riigi kaalutlusõigus kodakondsuse kriteeriumide kindlaksmääramisel sõltub põhiõiguste austamisest.

Täiendav teave

Oma arvamuses teavitas komisjon ombudsmani asjaolust, et kaebuse esitaja oli esitanud petitsiooni ka Euroopa Parlamendile. Seetõttu võttis ombudsman ühendust Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni sekretariaadiga, et saada teavet kaebuse esitaja esitatud petitsiooni kohta. Parlamendi esitatud teabest nähtus, et kaebuse esitaja pöördus parlamendi poole 21. märtsil 2001 ja tema petitsioon registreeriti numbri 332/2001 all. Petitsioon puudutas probleeme, millega kaebuse esitaja Kreeka ametiasutustega suheldes Kreekas elava kolmanda riigi kodanikuna kokku puutus. Petitsioonis paluti Euroopa Parlamendil koos Ühendkuningriigi valitsusega uurida muudetud aluslepingutega seotud probleeme.

Otsus

1 Uurimise alused

1.1 Oma arvamuses teavitas komisjon ombudsmani asjaolust, et kaebuse esitaja oli esitanud petitsiooni ka Euroopa Parlamendile. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 195 viib ombudsman läbi uurimisi, mida ta peab põhjendatuks. Ombudsmani väljakujunenud tava kohaselt leiab ombudsman, et kui parlament käsitleb petitsiooni samal teemal, mille kohta on ombudsmanile esitatud kaebus, ei ole põhjust seda kaebust uurida. Seetõttu tuleb otsustada, kas parlamendile esitatud petitsioon ja käesolev kaebus on seotud sama teemaga või mitte.

1.2 Kaebuse esitaja pöördus parlamendi poole 21. märtsil 2001 ja tema petitsioon registreeriti numbri 332/2001 all. Petitsioon on seotud probleemidega, millega kaebuse esitajal kui Kreekas elaval kolmanda riigi kodanikul tuleb Kreeka ametiasutustega suheldes kokku puutuda. Petitsioonis palus ta Euroopa Parlamendil koos Ühendkuningriigi valitsusega uurida muudetud aluslepingutega seotud probleeme.

1.3 Ombudsman märgib, et petitsioon on suunatud Kreeka ja Ühendkuningriigi tegevuse vastu. Käesolev uurimine, mis põhineb kaebuse esitaja väidetel, on siiski seotud komisjoni tegevusega. Seetõttu leiab ombudsman, et petitsiooni teema, mida Euroopa Parlament käsitleb, erineb käesoleva ombudsmanile esitatud kaebuse teemast. Seega võib ombudsman käesolevat kaebust uurida.

2 Kaebuse esitaja toimiku käsitlemine komisjoni poolt

2.1 Kaebuse esitaja on Ühendkuningriigi ülemeremaade kodanik, kes on sündinud ja elab Kreekas. Kaebuse esitajal olid erinevad probleemid, mis tulenesid asjaolust, et teda kui Ühendkuningriigi ülemeremaade ja -territooriumide kodanikku ei peeta ELi kodanikuks EÜ õiguse tähenduses. Seetõttu pöördus ta Euroopa Komisjoni poole ja palus tal tegutseda ning anda asi Euroopa Kohtusse. Kaebuse esitaja väitis, et komisjon ei olnud küsimust nõuetekohaselt käsitlenud.

2.2 Komisjon viitas kirjavahetusele, mis tal oli kaebuse esitajaga seoses Ühendkuningriigi ülemeremaade ja -territooriumide kodaniku staatusega. Komisjoni sõnul ei sisalda EÜ asutamisleping eeskirju, mis reguleeriksid liidu kodakondsuse saamist ja kaotamist, ning kodakondsuse kindlaksmääramine on täielikult asjaomase liikmesriigi pädevuses. Komisjon oli seisukohal, et ta oli kaebuse esitajale selgelt esitanud põhjused, miks ta ei saanud asja menetleda.

2.3 Menetluslike aspektide kohta märgib ombudsman, et kaebuse esitaja saatis komisjonile kirja 8. juunil 2001 ja komisjon vastas 28. juunil 2001. Kaebuse esitaja saatis 22. augustil 2001 uue kirja, millele komisjon vastas 14. septembril 2001.

2.4 Mis puudutab komisjoni vastuste sisu ja tema arvamust ombudsmanile, siis tuleb viidata EÜ asutamislepingu artiklile 226, (3) mille kohaselt on komisjonil võimalus anda liikmesriik Euroopa Kohtusse. Artiklis käsitletakse olukordi, kus komisjon leiab, et liikmesriik ei ole täitnud asutamislepingust tulenevat kohustust. Käesoleval juhul ei leidnud komisjon siiski, et Ühendkuningriik oleks rikkunud asutamislepingust tulenevaid kohustusi. Komisjon tugines oma argumentides Euroopa Kohtu praktikale. Ombudsman leiab, et isegi kui kaebuse esitaja isiklik olukord võib tunduda kahetsusväärne, ei tundu komisjonipoolne ühenduse eeskirjade ja põhimõtete tõlgendamine ebamõistlik.

2.5 Eeltoodust tuleneb, et käesoleval juhul haldusomavoli ei tuvastatud.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et komisjon ei ole haldusomavoli toime pannud. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) Kohtuasi C-192/99, The Queen vs. Kaur, EKL 2001, lk I-1237.

(2) Kohtuasi C-369/90, Micheletti jt, EKL 1992, lk I-4239.

(3) Artikkel 226 on sõnastatud järgmiselt:
"Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei ole täitnud käesolevast lepingust tulenevat kohustust, esitab ta selles küsimuses põhjendatud arvamuse pärast seda, kui on andnud asjaomasele riigile võimaluse esitada oma märkused.
- Kui asjassepuutuv riik ei järgi arvamust komisjoni määratud tähtaja jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse."