Lugupeetud hr A.

augustil 2001 esitasite kaebuse Euroopa ombudsmanile seoses Euroopa Parlamendi väidetava keeldumisega teile teavet anda.

6. septembril 2001 edastasin kaebuse parlamendi presidendile. Parlament saatis oma arvamuse 14. detsembril 2001. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 11. jaanuaril 2002. novembril ja 4. detsembril 2001 saatsite mulle veel kirju.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

2001. aasta augustis esitas kaebuse esitaja Euroopa ombudsmanile kaebuse Euroopa Parlamendi vastu. Kaebuse esitaja saatis 13. juunil 2001 parlamendile kirja, paludes teavet oma kodaniku- ja sotsiaalsete õiguste kohta, kui ta elab mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Kuna ta vastust ei saanud, otsustas ta 2001. aasta juulis isiklikult parlamendi ruumidesse Luxembourgis minna. Luksemburgis rääkis ta telefoni teel lühidalt ühe parlamendi ametnikuga. Ta kirjutas ka rohkem kirju, mille ta saatis posti teel ja isiklikult parlamendile kätte toimetas. Sellele vaatamata ei olnud keegi parlamendis valmis teda vastu võtma ega temaga rääkima. Ta saadeti erinevatesse hoonetesse ja veetis ühe nädala vastuvõtus oodates.

Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et parlament ei olnud vastanud tema saadetud kirjadele, milles paluti teavet tema kodaniku- ja sotsiaalsete õiguste kohta, ning et parlament oli keeldunud ja keeldus endiselt temaga isiklikult rääkimast oma ruumides Luxembourgis. Ta nõudis, et talle antaks taotletud teave.

Nõue

Kaebus saadeti parlamendile märkuste esitamiseks. Parlament märkis oma arvamuses, et kaebuse esitaja saatis talle 12. mail 2001 kirja, milles palus teavet Euroopa Inimõiguste Kohtu kohta. Parlament vastas 7. juunil 2001, selgitades Euroopa Kohtu rolli ja edastades talle Euroopa Kohtu kohta teavet. Kaebuse esitaja saatis 13. juunil 2001 parlamendile veel ühe kirja, paludes nõu oma isikliku olukorra kohta Portugalis elava Saksamaa kodanikuna. Parlament vastas 4. juuli 2001. aasta kirjaga, et tema olukord on seotud tsiviil- ja kriminaalmenetlusega Portugalis ning seetõttu ei saa parlament sekkuda. Sellegipoolest andis ta kaebuse esitajale teavet tema õiguse kohta reisida ja elada mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Parlament esitas kaebuse esitajale oma vastuste koopiad.

Kui kaebuse esitaja oli Luksemburgi saabunud, pidas parlamendi ametnik kaebuse esitajaga ulatusliku telefonivestluse, milles talle selgitati veel kord, et parlament ei ole pädev tema probleemidesse Portugalis sekkuma. Kuna kaebuse esitajale oli täielik teave juba esitatud, ei peetud vajalikuks temaga isiklikult kohtuda.

Seda arvestades leidis parlament, et kaebus ei ole põhjendatud.

Parlamendi arvamus edastati kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja jäi oma märkustes kaebuse juurde. Lisaks märkis ta, et talle on antud korraldus Luksemburgist lahkuda ja ta on saadetud Saksamaale. Ta selgitas ka probleeme, millega ta oli Portugalis kokku puutunud, ja teatas, et soovib endiselt Portugalis elada.

Otsus

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et parlament ei olnud vastanud tema saadetud kirjadele, milles paluti teavet tema kodaniku- ja sotsiaalsete õiguste kohta, ning et parlament oli keeldunud ja keeldus endiselt temaga isiklikult rääkimast oma ruumides Luxembourgis. Ta nõudis, et talle antaks taotletud teave.

1.2 Parlament teatas, et ta vastas kaebuse esitaja kahele kirjale ja rääkis temaga telefoni teel. Kuna kaebuse esitajale oli täielik teave juba esitatud, ei peetud vajalikuks temaga isiklikult kohtuda.

1.3 Ombudsman märgib, et parlament vastas kaebuse esitaja kirjadele ja et need vastused olid piisavad. Probleemid, millega kaebuse esitaja Portugalis silmitsi seisis, ei tundu olevat sellised, mida parlament oleks saanud lahendada või lahendada. Ombudsman märgib ka, et üks parlamendi ametnik rääkis kaebuse esitajaga telefoni teel. Peale selle ei saa pärast kaebuse esitajale piisava teabe andmist asuda seisukohale, et parlament rikkus ühtegi eeskirja või põhimõtet, kui ta ei kohtunud temaga isiklikult oma ruumides Luxembourgis.

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et parlamendis ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamendi presidenti.

Lugupidamisega,

Jacob SÖDERMAN