Lugupeetud hr A.

augustil 2001 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Investeerimispanga (edaspidi "EIP") vastu. Te väitsite, et kõrge ametnik ahistas teid professionaalselt ja et EIP on teid õigusemõistmisest ilma jätnud.

10. oktoobril 2001 edastasin kaebuse Euroopa Investeerimispanga presidendile. Euroopa Investeerimispank esitas oma arvamuse 15. jaanuaril 2002. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 1. märtsil 2002.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja on olnud Euroopa Investeerimispanga ametnik alates 1985. aastast. Ta alustas tööd tõlkijana hispaania keele tõlkeosakonnas ja töötab nüüd hispaania keele tõlkeosakonna juhataja ametikohal.

jaanuaril 1999 läks kaebuse esitaja sekretär rasedus- ja sünnituspuhkusele. Lahkumise ajal teatas kaebuse esitaja oma ülemusele, et ta ei vaja enam tavalist ajutist asendussekretäri. 1999. aasta märtsis kinnitas ta oma soovi jätkata tööd ilma osakonnajuhataja sekretärita. Tema taotlus rahuldati ja 1999. aasta septembris tööle naastes viidi sekretär üle EIP teise talitusse.

Kaebuse esitaja kirjutas 19. detsembril 2000 EIP personaliosakonnale, väites, et üks EIP kõrge ametnik oli talle teatanud, et tema vastu on algatatud menetlus, kuna ta väitis, et tal ei ole sekretäri vaja. Kaebuse esitaja sõnul oli kõrge ametnik talle öelnud, et ta võib ka EIP-st lahkuda, sest mõnel tulevasel kuupäeval koondatakse ülejäänud tõlkijad uue keelepoliitika tõttu niikuinii. Kaebuse esitaja arvates oli lõppeesmärk sundida teda ennetähtaegselt pensionile jääma.

EIP aastaaruande hispaaniakeelses tõlkes leitud vigade tõttu otsustas halduskomitee korraldada kaebuse esitaja tõlketöö hindamise välisekspertide poolt.

Kaebuse esitaja kritiseeris selle ekspertiisi korraldamist ja väitis, et tema endine sekretär oli sellega seotud. Selle tõestamiseks kutsus ta sertifitseeritud grafoloogi tegema kalligraafilist uuringut. Seejärel esitas pank eksperdi käsitsi kirjutatud avalduse, et kinnitada tõlgete heauskset analüüsi. Lisaks palus kaebuse esitaja eksperdilt kinnitust, et see avaldus on tüüpiline näide tema käekirjast, kuid ei saanud vastust. Seetõttu pöördus ta teist korda grafoloogi poole, et viia läbi veel üks kalligraafiline uuring.

märtsil 2001 esitas kaebuse esitaja kaebuse Euroopa ombudsmanile (411/2001/BB). Kaebus tunnistati ombudsmani põhikirja artikli 2.3 kohaselt vastuvõetamatuks, kuna kaebuse eset ei olnud kindlaks tehtud. Kaebuse esitaja kirjutas hiljem 2., 3. mail ja 5. juunil 2001 Euroopa ombudsmanile, taotledes läbivaatamist. Oma vastuses selgitas Euroopa Ombudsman, et kaebuse esitaja peab vastavalt Euroopa Ombudsmani põhikirja artiklile 2.8 kasutama eelnevaid halduslikke lähenemisviise, eelkõige Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artikli 41 kohast lepitusmenetlust.

16. juulil 2001 kutsuti kokku nõuetekohaselt moodustatud lepitusvaekogu, et jõuda selles küsimuses rahumeelse lahenduseni. Vahekohus nõustus soovitama mõlemale poolele järgmist lepitusseisukohta:

EIP peaks kinnitama, et kaebuse esitaja on tõlkija ja et tal ei ole selget kavatsust teda sellelt ametikohalt mujale üle viia.

- Viide väliseksperdi hinnangule on kaebuse esitaja 1999. aasta hinnangust juba välja jäetud ja kõik selle jäljed tuleks kaebuse esitaja isikutoimikust eemaldada.

- Hea tahte märgina peaks EIP maksma kaebuse esitajale ex gratia 15 000 eurot.

- Kaebuse esitaja peaks nõustuma, et kõik tema 19. detsembri 2000. aasta kirjas tõstatatud küsimused on nüüd lahendatud ja neid ei tohi hiljem uuesti tõstatada.

1. augustil 2001 kirjutas kaebuse esitaja EIP presidendile, teatades talle, et EIP personalieeskirjade artikli 41 kohane lepituskatse ebaõnnestus.

augustil 2001 uuendas kaebuse esitaja ombudsmanile esitatud kaebust ja väitis, et:

1. ametialane ahistamine EIP kõrge ametniku poolt

2. õigusemõistmisest keeldumine EIP poolt.

Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Investeerimispank kaitseb teda meelevaldse väljatõstmise ja kutsealase rehabilitatsiooni eest. Ta nõuab ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist ning õigusrikkujatele umbusalduse avaldamist.

Nõue

Euroopa Investeerimispanga arvamus

Euroopa Investeerimispanga arvamus oli kokkuvõttes järgmine:

1. Seoses ametialase ahistamise süüdistusega leidis pank, et tegemist on tõsise süüdistusega, mille suhtes võetakse viivitamata järelmeetmeid. Kaebuse esitaja ei esitanud siiski asjaomase ametniku nime ega tõendeid oma väite põhjendamiseks. Lisaks andis osakonna direktor 30. novembri 1999. aasta kirjas kaebuse esitajale ametliku kinnituse, et tema ametialase ahistamise tunded ei ole põhjendatud.

Seoses kaebuse esitaja töö hindamisega välisekspertide poolt lähtub pank põhimõttest, et kui väljastpoolt keeleosa ei saada päringut, siis pärast tõlke läbimist asjaomase keeleosa kvaliteedikontrolli etapis täiendavaid kontrolle ei tehta. Hispaania sektsioonis vastutab ainult üks tõlkija oma kvaliteedikontrolli eest. Pank otsustas pärast kaebuse esitajaga peetud täielikku arutelu korraldada välisekspertide hindamise ja vastas kõigile kaebuse esitaja märkustele selles küsimuses. Pank edastas välisekspertiisi tulemused kaebuse esitajale täies ulatuses niipea, kui need olid kättesaadavad. Kaebuse esitaja väitis ekslikult, et tema endine sekretär osales tema töö läbivaatamises. Seda kinnitas ka eksperdi käsikirjaline avaldus.

2. Seoses väitega õigusemõistmisest keeldumise kohta leidis EIP, et kaebuse esitaja väiteid ja taotlusi on alati käsitletud õiglaselt, kooskõlas hea halduse põhimõtetega ning kehtivate eeskirjade ja menetlustega, sealhulgas apellatsioonimenetluste kasutamisega.

Seoses kaebuse esitaja väitega kaitse kohta meelevaldse väljatõstmise eest asus pank seisukohale, et õigusraamistik, milles ta tegutseb, kaitseb kõiki töötajaid meelevaldse väljatõstmise eest. Väide kutsealase rehabilitatsiooni kohta ei olnud põhjendatud selles mõttes, et kaebuse esitaja töötab praegu hispaania keele tõlkeosakonna juhataja ametikohal. Panga arvates ei ole see põhjustanud materiaalset ega moraalset kahju ning panka ei ole teavitatud ühestki ametialase ahistamise juhtumist. Seetõttu leidis ta, et varalise ja moraalse kahju hüvitamise ning õigusrikkujatele umbusalduse avaldamise nõuded on alusetud.

Kaebuse esitaja märkused

Euroopa Ombudsman edastas Euroopa Investeerimispanga arvamuse kaebuse esitajale, kutsudes teda üles esitama märkusi. Oma vastuses kordas kaebuse esitaja oma väidet, et ametialane ahistamine on toimunud kõrge ametniku poolt, ning märkis, et hierarhia on pidevalt olnud kõrge ametnikuga kaebuse esitaja vastu.

Kaebuse esitaja kordas oma väiteid kaitse kohta meelevaldse väljatõstmise eest, süüdlaste hukkamõistmise, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning kutsealase rehabilitatsiooni kohta.

Lisaks seadis kaebuse esitaja kahtluse alla EIP vaidluste lahendamise komisjoni 30. novembri 2001. aasta otsuse kaebuse kohta, mille ta esitas oma 2000. aasta hinnangu peale. Ta väidab, et kõik tema väited on algusest peale tagasi lükatud. Euroopa Ombudsman märgib, et see uus väide ei kuulu algse kaebuse kohaldamisalasse. Ombudsman ei pea uue väite uurimist käesoleva kaebuse uurimise raames vajalikuks ega asjakohaseks. Vajaduse korral võib esitada uue kaebuse.

Otsus

1 Kõrge ametniku väidetav ametialane ahistamine

1.1 Kaebuse esitaja väitis, et EIP kõrge ametnik ahistas teda ametialaselt. Ta kritiseeris oma töö välise ekspertiisi korraldamist ja väitis, et tema endine sekretär oli hindamisse kaasatud.

1.2 Euroopa Investeerimispank märkis, et kaebuse esitaja ei ole esitanud asjaomase ametniku isikut tõendavaid dokumente ega tõendeid oma väite põhjendamiseks. Ta selgitas ka, et hispaaniakeelse osa puhul vastutab ainult üks tõlkija oma kvaliteedikontrolli eest. Seetõttu otsustas komisjon korraldada pärast kaebuse esitajaga peetud täielikku arutelu eksperdihinnangu.

1.3 Euroopa Ombudsman märgib, et pank püüdis leida probleemile sõbraliku lahenduse, kasutades kaebuse esitaja palvel lepituskomisjoni. Kaebuse esitaja lükkas panga presidendile saadetud kirjas vaekogu järeldused tagasi. Euroopa Ombudsman leiab, et EIP on teinud mõistlikke lepituspüüdlusi, millega kaebuse esitaja ei ole rahul.

1.4 Euroopa Ombudsman märgib ka, et EIP märkis oma arvamuses, et kui kaebuse esitaja saaks anda rohkem teavet asjaomase ametniku isiku tuvastamise kohta ja esitada tõendeid oma väite põhjendamiseks, võtab ta ise viivitamata järelmeetmeid seoses väidetava ametialase ahistamisega.

1.5 Eespool öeldut silmas pidades ei ilmnenud ombudsmani uurimisel kaebuse esitaja väite kohta haldusomavoli seoses kaebuse selle aspektiga.

2 Euroopa Investeerimispanga väide õigusemõistmisest keeldumise kohta

2.1 Kaebuse esitaja väitis, et Euroopa Investeerimispank ei taganud talle õigust.

2.2 Pank väitis, et kaebuse esitaja väiteid on alati käsitletud õiglaselt, diskrimineerimata ja kooskõlas hea halduse põhimõtete ning kehtivate eeskirjade ja menetlustega, sealhulgas apellatsioonimenetluste kasutamisega.

2.3 Kaebuse esitaja ja EIP esitatud teabe põhjal leiab ombudsman, et pank on alati püüdnud kaebuse esitaja väiteid õigesti käsitleda. Ta märgib ka panga valmisolekut arutada kaebuse esitajaga võimalust taastada töösuhted, mis põhinevad töötajate ja ülemuste vahelise lojaalsuse ja vastastikuse usalduse põhimõtetel.

2.5 Seetõttu järeldab ombudsman, et juhtumi selle aspektiga seoses haldusomavoli ei esine.

3 Kokkuvõte

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Investeerimispank ei ole haldusomavoli toime pannud.

Arvestades käesoleva otsuse punktides 1 ja 2 esitatud järeldusi haldusomavoli puudumise kohta, ei pea ombudsman vajalikuks kaebuse esitaja väiteid põhjalikumalt uurida.

Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Investeerimispanga presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN