Lugupeetud hr S.

juunil 2001 esitasite kaebuse konkurentsi COM/A/98/10 ja eelkõige selle eelvaliku testi b kohta.

4. juulil 2001 edastasin kaebuse komisjonile märkuste tegemiseks. Komisjon saatis oma arvamuse Teie kaebuse kohta 17. oktoobril 2001.

Kirjutasin 23. oktoobril 2001 komisjonile, et küsida Teie kaebuse kohta lisateavet. Teavitasin Teid samal päeval ja edastasin Teile koopia komisjoni arvamusest. Komisjon saatis oma vastuse minu täiendava teabe nõudele 7. detsembril 2001.

12. detsembril 2001 edastasin Teile soovi korral komisjoni vastuse ja kutsusin Teid üles esitama märkusi. jaanuaril 2002 palusite minult täiendavat teavet komisjoni vastuse kohta. Vastasin 15. jaanuari 2002. aasta kirjaga. jaanuaril 2002 saatsite mulle oma märkused komisjoni arvamuse kohta ja komisjoni vastuse minu teabenõudele.

Kirjutan Teile, et anda Teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

Kaebuse esitaja osales komisjoni korraldatud konkurentsis COM/A/98/10 (abi haldamine kolmandatele riikidele). Ta sai neljast eelvalikutestist kolmel vajaliku arvu punkte (vähemalt 50 % kogupunktidest). Komisjon teatas talle siiski, et ta ei läbinud ülejäänud testi (eelvaliku test b), kus ta sai ainult 9,77 punkti 30st (st vähem kui 30 %).

mail 1999 palus kaebuse esitaja komisjonil selle testi tulemust käsitsi kontrollida. Kuna komisjon ei vastanud kohe, pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole (kaebus 532/99/(PD)/GG), kes võttis seejärel komisjoniga ühendust. 21. juunil 1999 vastas komisjon kaebuse esitaja 11. mai 1999. aasta kirjale ja teatas kaebuse esitajale, et talle teatatud tulemused vastavad kontrollide käigus saadud hinnetele. Kuna kaebus puudutas üksnes 11. mai 1999. aasta kirjale vastamata jätmist ja komisjon oli sellele vastanud, teatas ombudsman seejärel kaebuse esitajale, et tema arvates on komisjon tema kaebuse lahendanud.

2001. aasta juunis pöördus kaebuse esitaja uuesti ombudsmani poole. Kaebuse esitaja sõnul on tema käesoleva kaebuse aluseks olevad asjaolud järgmised:

Kuna kaebuse esitaja ei vastanud oma 11. mai 1999. aasta kirjale, helistas ta 21. juunil 1999 komisjonis ühele J. Van Biesenile, kes nõustus asja uurima. Järgmisel päeval teatas Van Biesen kaebuse esitajale, et tal ei ole veel uudiseid, kuid kaebuse esitajaga (kes töötas sel ajal Makedoonias) võetakse ühendust telefoni teel. Varsti pärast seda helistas kaebuse esitajale naine, kes ütles, et ta töötab IX peadirektoraadis ja ütles kaebuse esitajale, et tal lubatakse osaleda konkursi järgmises etapis.

Pärast komisjoni 21. juuni 1999. aasta kirja kättesaamist, milles teda teavitati, et tal ei lubata konkursi järgmises etapis osaleda, helistas kaebuse esitaja 29. juunil ja 5. juulil 1999 uuesti IX peadirektoraadile. Teisel korral öeldi talle, et keegi ei ole teda J. Van Bieseni nimel kutsunud. Kaebuse esitajat teavitati ka sellest, et tema testi oli uuesti kontrollitud ja et kõnealune uuesti läbivaatamine kinnitas, et ta ei saa uurimise kirjalikus osas osaleda.

6. juulil 1999 saatis kaebuse esitaja komisjonile kirja, paludes koopiat tema täidetud asjakohasest eelvalikutestist ja vastavatest vastustest. Komisjon leidis oma 9. juuli 1999. aasta vastuses, et konfidentsiaalsuse tõttu ei ole võimalik esitada täiendavat teavet.

Ombudsmanile esitatud kaebuses kordas kaebuse esitaja oma seisukohta, et tema eelvalikutesti b hinnati valesti. Kaebuse esitaja leidis, et vaidlust on võimalik lahendada üksnes selle kriteeriumi ja õigete vastuste avalikustamisega. Ta märkis, et ta ei ole mitte niivõrd huvitatud konkursist kui sellisest, vaid läbipaistvuse põhimõttest komisjoni töös ja valikumenetluste õiglusest. Tema arvates ei tohiks konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus takistada taotletud avalikustamist. Sellega seoses viitas kaebuse esitaja 2001. aastal avaldatud konkursiteatele, milles komisjon märkis, et osalejatele saadetakse taotluse korral nende testi ja õigete vastuste koopiad. Kaebuse esitaja nõudis seega, et talle saadetaks kas tema testi ja õigete vastuste koopia või et ombudsman kontrolliks asjaomast testi sõltumatult.

Nõue

Kaebus saadeti arvamuse saamiseks komisjonile. Ombudsman palus komisjonil esitada koopia kaebuse esitaja testist ja õigete vastuste loetelust koos oma arvamusega.

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

2001. aastal avaldatud konkursiteade, millele kaebuse esitaja oli viidanud, sisaldas katsete avalikustamist käsitlevaid sätteid, mis erinesid varasemates teadetes sisalduvatest. Need sätted kujutasid endast uut lähenemisviisi, mis põhines president Prodi 1999. aasta detsembris ombudsmani ees võetud poliitilisel kohustusel seoses alates 1. juulist 2000 avaldatud konkurssidega. Kaebuse esitaja ei saanud seega nendele eeskirjadele tugineda, kuna konkurss, milles ta osales, avaldati 1998. aastal.

Komisjon esitas koopia kaebuse esitaja täidetud eelvalikutestist b ja õigete vastuste tabelist, rõhutades, et need dokumendid on ombudsmani konfidentsiaalseks teabeks. Lisaks märkis ta, et valikukomisjonid tühistasid valikumenetlustes COM/A/8/9/10/11 ja 12 selle testi küsimused 25, 26 ja 35, kuna valikukomisjonid pidasid neid küsimusi ebaselgeks. Nende küsimuste tühistamise kohta on Esimese Astme Kohus teinud otsuse(1). Euroopa Kohus leidis, et nende küsimuste tühistamine ei olnud õigusvastane.

Täiendava teabe
taotlemine

Pärast komisjoni arvamuse läbivaatamist leidis ombudsman, et ta vajab kaebusega tegelemiseks täiendavat teavet. Komisjoni esitatud dokumentide põhjal selgus, et kaebuse esitaja oli vastanud õigesti 37 küsimusest 18-le (jättes kõrvale kolm kõrvaldatud küsimust). Eeldades, et iga vastuse väärtus oli 30/37 punkti, ei olnud selge, kuidas komisjon oli 9,77 punkti tulemuseni jõudnud. Seetõttu palus ombudsman komisjonil arvandmeid uuesti kontrollida, et teha kindlaks õige tulemus.

Komisjoni vastus

Oma vastuses selgitas komisjon, et kaebuse esitaja oli õigesti vastanud ainult 17 küsimusele, samas kui 15 küsimusele oli valesti vastatud. Erinevus ombudsmani arvust tulenes asjaolust, et optiline lugeja oli tuvastanud küsimusele 22 mitmekordse vastuse, mis tulenes asjaolust, et küsimusele 23 vastamiseks paigutatud rist oli laienenud ühte eelmise küsimuse lahtritest. See oli vastuolus kandidaatidele antud juhistega, mille kohaselt tuleb ristid panna vastavatesse lahtritesse ja neid ei tohiks laiendada teistele lahtritele. Komisjon selgitas ka, et iga vale vastuse tulemuseks oli 0,33 punkti suurune mahaarvamine. Nende andmete põhjal oli komisjon arvutanud 9,77 punkti (17 korda 30/37 punkti miinus 15 korda 1/3 30/37 punktist).

Komisjon esitas koopia kõigi nelja eelvalikutesti arvutusi sisaldavast teabelehest ja kandidaatidele antud juhistest.

Kaebuse esitaja teabenõue

Pärast komisjoni vastuse saamist saatis kaebuse esitaja ombudsmanile nimekirja vastustest, mille ta oli enda arvates katse käigus andnud. Kaebuse esitaja leidis, et ta oli andnud 21 õiget ja 11 vale vastust. Seetõttu palus ta ombudsmanil kontrollida, kas tema nimekiri vastab vastustele, mille ta oli testi käigus tegelikult andnud, ning teavitada teda võimalikest lahknevustest tema nimekirja ja komisjoni esitatud testi koopia vahel, ning kui vastus oli jaatav, siis millised oleksid olnud õiged vastused. Oma vastuses juhtis ombudsman tähelepanu sellele, et ta oli palunud kaebuse esitajal esitada märkused komisjoni arvamuse ja vastuse kohta teabenõudele kuni 31. jaanuarini 2002. Ombudsman märkis, et nimetatud dokumentidest ja komisjoni antud selgitustest ilmnes, et komisjoni arvutused kaebuse esitaja punktide kohta näisid olevat õiged.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja rõhutas oma märkustes, et ta tugineb läbipaistvuse põhimõttele ja vajadusele tagada ausad konkursid, mitte sätetele, mille komisjon oli kehtestanud 2001. aastal avaldatud konkursi kohta. Kaebuse esitaja jäi oma seisukoha juurde, et ta oli andnud 21 õiget ja 11 vale vastust. Ta lisas siiski, et on veendunud, et ombudsman vaatas testi tulemuse nõuetekohaselt läbi. Tema arvates oli lahknevuse kõige tõenäolisem selgitus see, et küsimused olid mitmetähenduslikumad kui kolm tühistatud küsimust. Kaebuse esitaja märkis siiski, et kõik tema käsutuses olevad võimalused selle lahknevuse selgitamiseks on ammendatud. Ta avaldas lootust, et tulevikus on kandidaatidel lihtsam saada põhjalikke selgitusi konkursside tulemuste kohta. Lõpetuseks tänas kaebuse esitaja ombudsmani abi eest.

Otsus

1 Läbipaistvuse puudumine ja ebaaus konkurents

1.1 Kaebuse esitaja osales komisjoni korraldatud konkursil COM/A/98/10. Seejärel teatati talle, et ta ei saanud neljast eelvalikutestist ühel (eelvalikutest b) vajalikku arvu punkte. Komisjoni sõnul oli kaebuse esitaja saavutanud nõutava 50 % asemel vaid 9,77 punkti 30st. Kaebuse esitaja leiab, et tema testi hinnati valesti ning et ta on mures komisjoni töö läbipaistvuse põhimõtte ja valikumenetluste õigluse pärast. Kaebuse esitaja nõuab seega, et talle saadetaks kas tema testi ja õigete vastuste koopia või et ombudsman kontrolliks asjaomast testi sõltumatult.

1.2 Komisjon on seisukohal, et ta arvutas kaebuse esitaja saadud punktide arvu õigesti. Ta esitas koopia kaebuse esitaja täidetud eelvalikutestist b ja ombudsmani konfidentsiaalset teavet käsitlevast õigete vastuste tabelist.

1.3 Ombudsman tuletab meelde, et ta kaalus kandidaatide juurdepääsu oma eksamidokumentidele komisjoni töölevõtmismenetlusi käsitleva omaalgatusliku uurimise (1004/97/(PD)/GG) raames, mille kohta esitati 1999. aasta oktoobris Euroopa Parlamendile eriaruanne. Euroopa Komisjoni president teatas 7. detsembril 1999 ombudsmanile, et alates 1. juulist 2000 korraldatakse tulevastel konkurssidel kandidaatidele taotluse alusel juurdepääs nende enda märgistatud eksamitöödele. Ombudsman tervitas seda lubadust ja lõpetas oma uurimise pärast seda, kui Euroopa Parlament oli samuti heaks kiitnud tema soovituse, et selline juurdepääs tuleks anda(2). Tuleb märkida, et käesolev kaebus käsitleb 1998. aastal, st enne eespool nimetatud kuupäeva avaldatud konkurssi. Seetõttu leiab ombudsman, et tal ei ole vaja täiendavalt uurida kaebuse esitaja väidet, et komisjon peaks andma talle juurdepääsu tema uurimisdokumendile.

1.4 Oma arvamuses ja vastuses ombudsmani teabenõudele esitas komisjon üksikasjalikumat teavet selle kohta, kuidas ta hindas kaebuse esitaja testi. Komisjoni sõnul oli konkursikomisjon neljakümnest küsimusest kolm kõrvale jätnud, kuna need olid osutunud mitmeti mõistetavaks. Ülejäänud küsimustest 17-le vastas kaebuse esitaja õigesti ja 15-le valesti.

1.5 Ombudsman on talle esitatud tõendid hoolikalt läbi vaadanud vastavalt kaebuse esitaja taotlusele viia läbi sõltumatu kontroll. Ta järeldab, et talle esitatud tõenditest ilmneb, et komisjoni arvutus kaebuse esitaja punktide kohta näib olevat õige.

1.6 Sellises olukorras ei ole tegemist komisjoni haldusomavoliga.

2 Kokkuvõte

Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Komisjoni haldusomavoli ei esine. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) Kohtuasi T-189/99: Gerochristos vs. komisjon, SCR-I-A-11, II-53.

(2) Euroopa Ombudsmani 2000. aasta aruanne, lk 206.