- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Otsus selle kohta, kuidas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) hindas kaebuse esitaja taotlust üksuse juhataja ametikoha valikumenetluses (juhtum 2203/2021/FA)
Otsus
Juhtum 2203/2021/FA - Alguskuupäev: {0} Teisipäev | 11 jaanuar 2022 - Otsuse kuupäev: {0} Kolmapäev | 04 mai 2022 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Toiduohutusamet ( Haldusomavoli ei tuvastatud ) - Riik Luksemburg
Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) hindas kaebuse esitaja taotlust üksuse juhataja ametikohale valimise menetluses. Kaebuse esitaja vaidlustas selle, kuidas EFSA tema taotlust hindas, nii esialgu kui ka pärast tema taotlust oma hinnang läbi vaadata, mille järel anti talle madalam hinne.
Ombudsman ei leidnud midagi, mis viitaks menetlusveale või ilmsele veale selles, kuidas valikukomisjon hindas kaebuse esitaja taotlust CVde sõelumise etapis ja läbivaatamistaotluse kontekstis. Ombudsman leidis, et EFSA tegutses kooskõlas oma kohustustega, teavitades kaebuse esitajat valikumenetluse ja läbivaatamise tulemustest. Ombudsman märkis ka, et miski ei takista valikukomisjonidel vähendada taotlejale läbivaatamistaotluse alusel antud punkte. Seetõttu lõpetas ta uurimise haldusomavoli tuvastamata.
Kaebuse taust
1. Kaebuse esitaja osales Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) korraldatud valikumenetluses üksuse juhataja (rahandus) töölevõtmiseks[1].
2. EFSA teatas kaebuse esitajale, et tema taotlus jäeti rahuldamata. Kaebuse esitaja palus lisateavet oma taotluse hindamise kohta. EFSA esitas talle oma hindamistabeli. Esialgu teenis ta 85 punkti 100st. Valikumenetluse järgmisse etappi lubamise künnis oli 88/100.
3. Kaebuse esitaja palus EFSA-l tema taotlusele antud hinnang läbi vaadata. EFSA teatas kaebuse esitajale, et valikukomisjon hindas tema kandidatuuri uuesti ja otsustas vähendada tema punktisummat esimese valikukriteeriumi alusel kahe punkti võrra, mis tähendab, et ta sai kokku 83 punkti 100st. EFSA jäi seega oma esialgse otsuse juurde mitte lubada kaebuse esitajat valikumenetluse järgmisse etappi.
4. Kaebuse esitaja esitas halduskaebuse[2] EFSA otsuse peale alandada tema punktisummat pärast tema taotluse läbivaatamist. Eelkõige viitas kaebuse esitaja ELi kohtupraktikale[3] ja väitis, et EFSA ei ole oma otsust põhjendanud.
5. EFSA jättis kaebuse rahuldamata ja leidis, et ta täitis oma põhjendamiskohustust, edastades kaebuse esitajale iga valikukriteeriumi eest antud hinded.
6. Kuna kaebuse esitaja ei olnud EFSA vastusega rahul, pöördus ta 2021. aasta detsembris ombudsmani poole.
Uurimine
7. Ombudsman algatas uurimise selle kohta, kuidas EFSA hindas kaebuse esitaja taotlust nii elulookirjelduse läbivaatamise etapis kui ka pärast tema läbivaatamistaotlust.
8. Uurimise käigus tutvus ombudsmani uurimisrühm EFSA toimikuga kaebuse esitaja taotluse kohta. Kontrolliaruannet jagati märkuste esitamiseks nii EFSA kui ka kaebuse esitajaga.
9. Oma märkustes kontrolliaruande kohta kordas kaebuse esitaja oma väidet, et EFSA ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud. Lisaks väitis ta, et EFSA ei oleks tohtinud tema punktisummat alandada, kuna see asetas ta ebasoodsamasse olukorda kui siis, kui ta ei oleks läbivaatamist taotlenud. Kaebuse esitaja vaidlustas ka nende koosolekute protokollide puudumise, mille käigus EFSA taotlused läbi vaatas.
Ombudsmani hinnang
10. ELi kohtupraktika kohaselt on valikukomisjonidel valikumenetluses osalevate kandidaatide kvalifikatsiooni ja töökogemuse hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus.[4] Ombudsmani ülesanne ei ole uuesti hinnata taotlust, mida valikukomisjon on hinnanud. Ombudsman seaks valikukomisjoni hindamise kahtluse alla üksnes juhul, kui on märke ilmsest hindamisveast või menetlusveast[5].
11. Ombudsman ei tuvastanud toimiku uurimisel menetlusviga ega ilmset hindamisviga kaebuse esitaja taotluse hindamisel ei elulookirjelduse sõelumise etapis ega ka pärast tema läbivaatamistaotlust. EFSA hindas kaebuse esitaja taotlust eelnevalt kindlaks määratud hindamiskriteeriumide ja eelnevalt kindlaks määratud hindamismetoodika alusel. Kontroll näitas, et EFSA-l on piisavalt selged andmed valikumenetluse korraldamise ja kaebuse esitaja taotluse hindamise kohta.
12. Lisaks leiab ombudsman, et EFSA tegutses kooskõlas oma õiguslike kohustustega, kui ta teavitas kaebuse esitajat valikumenetluse tulemustest ja läbivaatamistaotlusest. Kaebuse esitaja taotlus lükati tagasi CVde sõelumise etapis, mille käigus viis valikukomisjon läbi taotluste kvalitatiivse ja võrdleva hindamise. Liidu kohtupraktika kohaselt on kandidaadile antud hindepunktide edastamine piisav põhjendus valikumenetluse staadiumis, kus institutsioon viib läbi kandidaatide võimetel ja teenetel põhineva taotluste võrdleva hindamise. Selle eesmärk on tagada konfidentsiaalsuse põhimõtte järgimine seoses valikukomisjoni menetlustega.[6] Menetluse konfidentsiaalsus ei hõlma ainult valikumenetluse esimest etappi, mille käigus hinnatakse kandidaadi sobivust, kuna see põhineb objektiivsetel teguritel, näiteks sobivuskriteeriumidel.[7]
13. Kaebuse esitaja punktisumma vähendamise otsuse kohta märgime, et miski ei takista valikukomisjonidel läbivaatamistaotluse alusel taotlusele antud punktisummat vähendada. Sellise läbivaatamismenetluse eesmärk on anda tagasilükatud kandidaadi taotlusele uus hinnang. Asjaolu, et kaebuse esitaja kandidatuuri ümberhindamine tõi kaasa madalama punktisumma, ei mõjuta tema olukorda negatiivselt, kuna ta oli juba valikumenetlusest kõrvale jäetud.
14. Eeltoodu põhjal ei tuvasta ombudsman haldusomavoli selles, kuidas valikukomisjon hindas kaebuse esitaja taotlust nii CVde sõelumise etapis kui ka läbivaatamistaotluse kontekstis.
Järeldus
Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega[8]:
Selles, kuidasEuroopa Toiduohutusamet kaebuse esitaja taotlust hindas, haldusomavoli ei esinenud.
Kaebuse esitajat ja EFSAt teavitatakse sellest otsusest.
Tina Nilsson
Juhtumite menetlemise üksuse juhataja
Strasbourg, 4. mai 2022
[1] Viide EFSA/X/AD/2021/01
[2] Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel
[3] Euroopa Kohtu 4. juuli 1996. aasta otsus. - Euroopa Parlament vs. Angelo Innamorati - Kohtuasi C-254/95 P: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61995CJ0254
[4] Üldkohtu 11. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas T-244/97: Mertens vs. komisjon, punkt 44: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/HR/TXT/?uri=CELEX:61997TJ0244; Üldkohtu 11. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T-25/03: De Stefano vs. komisjon, punkt 34: http://curia.europa.eu/juris/celex.jsf?celex=62003TJ0025&lang1=en&type=TXT&ancre=.
[5] Vt Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse uurimine seoses kaebusega 14/2010/ANA
Euroopa Personalivaliku Amet, punkt 14 (otsus on kättesaadav aadressil
https://www.ombudsman.europa.eu/cases/decision.faces/et/10427/html.bookmark#_ftnref5); ja Esimese Astme Kohtu 31. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T-294/03: Gibault vs. komisjon, punkt 41: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:62003TJ0294.
[6] Nagu on sätestatud personalieeskirjade artiklis 25.
[7] Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuli 1996, Euroopa Parlament vs. Angelo Innamorati, C-254/95 P, ECLI:EU:C:1996:276, punktid 27–33: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A61995CJ0254; Üldkohtu 22. septembri 2021. aasta otsus kohtuasjas T-435/20: JR vs. Euroopa Komisjon, punktid 52–57: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:62020TJ0435
[8] Seda kaebust on käsitletud delegeeritud juhtumite käsitlemise raames kooskõlas Euroopa Ombudsmani otsusega, millega võetakse vastu rakendussätted.