Lugupeetud hr X

jaanuaril 2001 esitasite kaebuse Euroopa Ombudsmanile seoses Teie osalemisega Euroopa Parlamendi korraldatud avalikul konkursil EUR/B/142/98.

13. veebruaril 2001 edastasin kaebuse parlamendi presidendile. Parlament saatis oma arvamuse 14. juunil 2001. Edastasin selle Teile koos märkuste esitamise kutsega, mille Te saatsite 25. juulil 2001.

Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja osales Euroopa Parlamendi korraldatud konkursi EUR/B/142/98 kirjalikel katsetel. 2. oktoobril 2000 teatati X-ile, et katse a puhul ei saavutanud X suulisele katsele lubamiseks vajalikku punktisummat. Kaebuse esitaja sai 20,54 punkti, samas kui nõutud minimaalne punktide arv oli 24.

10. oktoobril 2000 saatis kaebuse esitaja parlamendile kirja ja palus võimalust tutvuda kõikide dokumentidega, mis puudutasid tema ebaõnnestunud testi, või teise võimalusena saada teavet kriteeriumide kohta, mille valikukomisjon oli testi parandamiseks kehtestanud. Lisaks palus kaebuse esitaja valikukomisjonil X-i test uuesti läbi vaadata, et seda oleks võimalik konkursile tagasi võtta.

Parlament saatis 20. detsembri 2000. aasta kirjaga oma vastuse kaebuse esitajale, kes pidas seda mitterahuldavaks. Seetõttu esitas X ombudsmanile kaebuse, milles ta esitas järgmised väited:

- Parlament oleks pidanud andma kaebuse esitajale juurdepääsu X-i märgistatud eksamidokumentidele seoses testiga a)

- Parlament rõhutas, et tehnilistel põhjustel peab ta mõned küsimused neutraliseerima. Institutsioon ei esitanud siiski teavet selle meetme põhjuste ja üksikasjade kohta.

Kaebuse esitaja taotles parlamendilt hüvitist avalikul konkursil osalemise kulude katmiseks.

Nõue

Parlamendi arvamus

Parlament märkis oma arvamuses järgmist:

Seoses kaebuse esitaja taotlusega saada oma märgistatud eksamidokumentide koopia, juhtis parlament tähelepanu sellele, et ta kehtestab uued eeskirjad, et võimaldada kandidaatidel teatud tingimustel saada nende koopia. Neid uusi eeskirju kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2001 avaldatud konkursside suhtes.

Seetõttu ei ole need kaebuse esitaja juhtumi puhul kohaldatavad, sest konkurss, milles kaebuse esitaja osales, avaldati 1998. aastal. Parlament edastas X-ile siiski eksamiga a seotud eksamitööde koopiad. Kuna tegemist oli valikvastustega testiga, ei olnud tegemist märgistatud paberiga, vaid ainult kaebuse esitaja täidetud optilise lugeja vormiga, mida loeb õigete vastustega programmeeritud optiline lugeja.

Seoses testi a hindamisega ja hindega, mille kaebuse esitaja selle testi käigus sai, selgitas parlament, miks oli võimalik sellist tulemust saavutada. Valikukomisjon on tegelikult otsustanud kaks küsimust kõrvale jätta, kuna selgus, et pakutud vastused tekitasid teatavates keeltes mitmetimõistetavust. Seetõttu on selle testi jaoks ette nähtud 40 punkti jagatud ülejäänud küsimuste vahel. Seda tehes saaks valikukomisjon tagada kõigi kandidaatide võrdse kohtlemise.

Seejärel tõstatas parlament küsimuse valikukomisjoni otsuse kohta tühistada käesoleva konkursi katse b ja anda kõikidele kandidaatidele maksimaalne punktisumma. Pärast Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamuse saamist teavitati kandidaate kirja teel testi b tühistamise otsusest. Otsus tehti seetõttu, et kandidaatidele eksami b sooritamiseks antud aeg ei olnud kõigis eksami läbiviimise kohtades ühesugune, mis on vastuolus võrdsuse põhimõttega. See lahendus oli ainus, mis tagas konkursiteates ette nähtud katsete arvu järgimise.

Parlament juhtis tähelepanu sellele, et kuna katse a viidi läbi ilma eeskirjade eiramiseta, ei ole selle katse või kogu konkursi tühistamine, nagu väidab kaebuse esitaja, põhjendatud.

Parlament kommenteeris ka kaebuse esitaja nõuet saada hüvitist katsetel osalemise kulude eest. Kaebuse esitaja sõnul ei olnud testideks valitud koht kergesti ligipääsetav ja kuna testid algasid väga varahommikul, on kandidaadid kohustatud ööbima kohapeal.

Avaliku konkursi testide ja katsete läbiviimise koha valiku eesmärk on vähendada nii kandidaatide elukohast lahkumist kui ka reisikulude hüvitamist parlamendi poolt. Täielikku teavet kantud sõidukulude hüvitamise tingimuste kohta kirjeldati kaebuse esitajale saadetud kirjas, milles kutsuti osalema kirjalikel testidel. Seetõttu oli kaebuse esitaja neist teadlik ja hüvitist ei tohiks nõuda. Testide ja katsete algusaja kohta märkis parlament, et otsuse tegemisel pidi valikukomisjon arvestama, et testid ja katsed viiakse läbi samaaegselt kaheteistkümnes Euroopa linnas.

Kaebuse esitaja märkused

25. juulil 2001 saatis kaebuse esitaja parlamendi arvamuse kohta oma märkused.

Kaebuse esitaja väljendas rahulolematust parlamendi lähenemisviisiga ja väitis, et kui parlament edastab ainult testi koopia ilma igasuguse teabeta igas küsimuses saadud hinde kohta, tuleks seda käsitada kui algse taotluse täiendavat tagasilükkamist parlamendi poolt.

Kaebuse esitaja väitis, et kahe küsimuse neutraliseerimise otsusega seadis valikukomisjon ebasoodsamasse olukorda need kandidaadid, kes on nendega tegelenud ja kes on andnud õige vastuse.

Lisaks rõhutas kaebuse esitaja, et parlamendi esitatud teave katsete tegemise koha kohta ei olnud õige. Koht, kus kaebuse esitajat kutsuti testi tegema, ei olnud Bologna linn, nagu institutsioon märkis, vaid väike küla linna äärelinnas ja väga raskesti ligipääsetav ühistranspordiga.

Otsus

1 Juurdepääs kaebuse esitaja märgistatud eksamidokumentidele

1.1 Kaebuse esitaja, kes osales avalikul konkursil EUR/B/142/98, kõrvaldati valikumenetlusest, kuna ta ei läbinud ühte kirjalikest katsetest. Seetõttu palus X parlamendil tutvuda X-i märgistatud eksamidokumentidega, kuid institutsioon keeldus sellest valikukomisjoni töö konfidentsiaalsuse tõttu. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitis kaebuse esitaja, et parlament oleks pidanud võimaldama juurdepääsu märgistatud eksamidokumentidele.

1.2 Oma arvamuses rõhutas institutsioon, et ta kehtestab uued eeskirjad, mis võimaldavad kandidaatidel teatud tingimustel saada koopia oma eksamidokumentidest. Neid uusi eeskirju kohaldatakse üksnes alates 1. jaanuarist 2001 avaldatud konkursside suhtes.

Uued eeskirjad ei ole seega kaebuse esitaja juhtumi suhtes kohaldatavad, kuna konkurss, milles kaebuse esitaja osales, avaldati 1998. aastal. Parlament edastas siiski kaebuse esitajale eksamitööde koopia testi a kohta. Kuna tegemist on valikvastustega testiga, ei ole tegemist märgistatud paberiga, vaid ainult kaebuse esitaja täidetud optilise lugeja vormiga, mida loeb õigete vastustega programmeeritud optiline lugeja.

1.3 Kaebuse esitaja väljendas rahulolematust parlamendi lähenemisviisiga ja väitis, et edastades ainult testi koopia ilma igasuguse teabeta igas küsimuses saadud hinde kohta, tuleks seda pidada parlamendi täiendavaks keeldumiseks algsest taotlusest.

1.4 Ombudsman on viimastel aastatel läbi viinud mitmeid uurimisi konkursil osalenud kandidaatide taotluse alusel juurdepääsu kohta oma märgistatud eksamidokumentidele. 2000. aasta juulis esitas ombudsman parlamendi vastu algatatud nelja uurimise tulemusena institutsioonile soovituse projekti. Ombudsman märkis, et keeldumine võimaldamast kandidaatidel tutvuda oma märgistatud eksamidokumentidega kujutab endast haldusomavoli juhtumit. Oma üksikasjalikus arvamuses selgitas parlament, et institutsioon nõustus põhimõttega lubada kandidaatidel saada koopia oma sooritatud eksamist kooskõlas ühenduste kohtute kohtupraktikas järjepidevalt kehtestatud konfidentsiaalsuskohustusega.

Uus poliitika jõustuks siiski alates 1. jaanuarist 2001 avaldatud konkursside suhtes, kuna see on vajalik praktikas rakendamiseks.

1.5 Lisaks märgib ombudsman, et ühenduse kohtupraktika kohaselt on valikukomisjonidel katsete tulemuste hindamisel kaalutlusõigus, mida saab kontrollida üksnes selleks, et teha kindlaks, kas valikukomisjoni töös on tehtud ilmne viga või kuritarvitatud võimu või kas valikukomisjon on ilmselgelt ületanud oma kaalutlusõiguse piire (1). Lisaks kujutab erinevatel katsetel saadud punktisumma edastamine kandidaatidele, mis kajastab valikukomisjoni hinnangut kandidaatidele, endast piisavat põhjendust, millel otsus põhineb (2). Ombudsmani käsutuses oleva teabe põhjal leiab ombudsman, et puuduvad tõendid, mis võiksid seada kahtluse alla valikukomisjoni otsuse, või et valikukomisjon ei tegutsenud oma õiguslike volituste piires.

1.6 Eespool öeldu põhjal näib, et juhtumi selle aspektiga seoses ei ole haldusomavoli esinenud.

2 Otsus tühistada kaks eelvalikutesti küsimust

2.1 Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et parlamendi arvates pidi ta tehnilistel põhjustel mõned küsimused neutraliseerima. Institutsioon ei esitanud siiski teavet selle meetme põhjuste ja üksikasjade kohta.

2.2 Parlament selgitas, et valikukomisjon otsustas jätta testist a välja kaks küsimust, kuna selgus, et asjaomased vastused tekitasid teatavates keeltes mitmetimõistetavust. Selle testi jaoks ette nähtud 40 punkti on seega jagatud ülejäänud küsimuste vahel, mille tulemuseks on kümnendkoht. Seda tehes saaks valikukomisjon tagada kõigi kandidaatide võrdse kohtlemise.

2.3 Hea halduse põhimõtted nõuavad, et avalikul konkursil osalevatele kandidaatidele ei esitataks ebaselgeid küsimusi. Institutsioonid peaksid seetõttu hoolikalt kontrollima, et kandidaatidele esitatavad küsimused oleksid üheselt mõistetavad. Sellisel juhul avastas valikukomisjon pärast testi tegemist, et kahele küsimusele pakutud vastused ei olnud kõigis keeltes selged. Seetõttu otsustas valikukomisjon need kaks küsimust neutraliseerida, mis on asjakohane samm tagamaks, et need küsimused ei mõjuta testi tulemust.

2.4 Kaebuse esitaja märkis, et kahe küsimuse neutraliseerimise otsusega seadis valikukomisjon ebasoodsamasse olukorda need kandidaadid, kes on nendega tegelenud ja kes on andnud õige vastuse.

2.5 Ombudsman on seisukohal, et kui institutsioon jätkab ebaselgeks osutunud küsimuse kõrvaldamist, nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et seda tehtaks kõigi kandidaatide suhtes. Vastab tõele, et sellise küsimuse kõrvaldamine mõjutab neid kandidaate, kes on pühendanud osa oma ajast nendele küsimustele vastamisele. Tuleb siiski märkida, et kahe küsimuse neutraliseerimine valikukomisjoni poolt oli tingitud sellest, et teatavates keeltes ei olnud võimalik anda õiget vastust.

Ombudsman leiab, et institutsiooni lähenemisviis käesolevas asjas näib olevat mõistlik ja et parlament põhjendas oma hagi.

2.5 Eespool öeldu põhjal näib, et parlament ei ole juhtumi selles aspektis haldusomavoli toime pannud.

3. Kahju hüvitamise nõue

3.1 Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et testideks valitud koht ei ole kergesti ligipääsetav ja et testid algasid väga varahommikul, kohustades inimesi kohapeal ööbima. Kaebuse esitaja taotles parlamendilt avalikul konkursil osalemise kulude hüvitamist.

3.2 Parlament märkis oma arvamuses, et avaliku konkursi katsete läbiviimise koha valiku eesmärk on vähendada nii kandidaatide elukohast lahkumist kui ka parlamendi sõidukulude hüvitist. Täielikku teavet sõidukulude hüvitamise tingimuste kohta kirjeldati kaebuse esitajale saadetud kirjas, milles kutsuti osalema kirjalikel testidel. Seetõttu oli kaebuse esitaja neist teadlik ja hüvitist ei tohiks nõuda.

3.3 Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu sellele, et parlamendi poolt ombudsmanile selles küsimuses antud teave ei olnud õige. Koht, kus kaebuse esitajat kutsuti katset tegema, ei olnud Bologna linn, nagu institutsioon osutas, vaid väike küla linna äärelinnas, mis oli ühistranspordiga praktiliselt ligipääsmatu.

3.4 Ombudsman märgib, et kandidaatidele anti kutses teavet sõidukulude hüvitamise koha ja tingimuste kohta. Katsel osalemise otsust tuleb käsitada nõustumisena kõigi konkursieeskirjadega, sealhulgas sõidukulude hüvitamist käsitlevate eeskirjadega.

3.5 Eespool öeldu põhjal näib, et parlament ei ole juhtumi selles aspektis haldusomavoli toime pannud.

4. Järeldus

Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Parlamendis ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamendi presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) Vt kohtuasi T-46/93, Fotini Michäel-Chiou vs. komisjon, EKL 1994, lk I-A-0297; lõige 48; kohtuasi 40/86: Georges Kolivas vs. komisjon, EKL 1987, lk 2643; lõige 11.

(2) Vt kohtuasi C-254/95 P, Euroopa Parlament vs. A. Innamorati, EKL 1995, lk I-2707; kohtuasi T-157/96: Affatato vs. Euroopa Komisjon, EKL 1997, lk I-Á-41; II – 97.