Lugupeetud hr C.

mail 2000 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu, milles väitisite, et teid on diskrimineeritud, kuna komisjon ei andnud teile ajutise teenistujana tööle asudes paremat palgaastet kui palgaaste B3, palgajärk 3.

mail 2000 edastasin kaebuse komisjonile. Komisjon saatis oma arvamuse 10. oktoobril 2000 ja ma edastasin selle Teile 12. oktoobril 2000 koos palvega esitada Teie soovi korral oma märkused. Te saatsite mulle 18. oktoobril 2000 oma märkused komisjoni arvamuse kohta, mille ma sain siiski alles 28. novembril 2000.

Saatsin 5. detsembril 2000 komisjonile täiendava teabe nõude. Komisjon vastas 1. märtsil 2001 ja ma edastasin selle vastuse Teile 5. märtsil 2001 koos palvega esitada oma märkused. Sain Teie märkused kätte 23. aprillil 2001.

Kirjutan Teile, et anda Teile teada tehtud päringute tulemustest.

Kompromiss

aastal kuulutas komisjon välja ajutised B3/B2 ametikohad kalandusinspektoritele. Kaebuse esitaja on Iiri kodanik, kes valiti ühele neist ametikohtadest. Arvestades tema kvalifikatsiooni ja kogemusi, otsustas komisjon määrata talle palgaastme B3 järgu 3.

Kaebuse esitaja leidis, et ta oleks pidanud saama parema hinde. Seetõttu esitas ta personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse, milles väitis muu hulgas, et tal on 23-aastane praktiline kogemus nii merel kui ka maal, et ta on juhtinud riiklikku kalanduse järelevalvekeskust Iirimaal rohkem kui kaks aastat ning et ta on kogu oma karjääri jooksul rakendanud ja kasutanud erinevatel tasanditel EÜ kalandusalaseid õigusakte. Komisjon lükkas selle kaebuse 20. juuli 1999. aasta üksikasjaliku otsusega siiski tagasi.

Seejärel pöördus kaebuse esitaja ombudsmani poole, väites, et teda on diskrimineeritud kolmel viisil: 1) personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus jäeti rahuldamata; 2) personalieeskirjade artikli 31 lõiget 2 on rikutud, kuna kolleeg, kes oli samuti kaebuse esitanud, määrati uuele palgaastmele B2; ning 3) samast liikmesriigist pärit kolleeg, kellel on sama karjääriprofiil, sai aasta varem ametisse nimetamisel kõrgeima võimaliku palgaastme.

Nõue

Kaebus saadeti komisjonile märkuste esitamiseks.

Komisjoni arvamus

Oma arvamuses esitas komisjon järgmised märkused:

Personalieeskirjade artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et ametnikud ja muud teenistujad nimetatakse selle ametikoha palgaastmele, millele nad on tööle võetud; artikli 31 lõige 2 võimaldab siiski ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul määrata ta karjäärivahemiku kõrgemale palgaastmele.

Mis puudutab teist võimalust, siis täpsustas Esimese Astme Kohus, et kõrgemale palgaastmele määramine on ametisse nimetava asutuse kaalutlusotsus ja lubatud üksnes erandkorras, kui teenistuse erivajadused on sellised, et töölevõetav isik peab olema eriti hea kvalifikatsiooniga, või kui töölevõetaval isikul on erandlik kvalifikatsioon. Lisaks täpsustas Üldkohus, et isegi kui kandidaadil on erandlik kvalifikatsioon, on ametisse nimetaval asutusel kaalutlusõigus ja ta ei ole kohustatud kohaldama personalieeskirjade artikli 31 lõiget 2.

Komisjon kohaldas kaebuse esitaja juhtumi suhtes artikli 31 lõike 2 rakendamise kriteeriume ja võrdles kõiki ametnikke ja muid teenistujaid, kes võeti tööle palgaastmele B3/B2. See tähendas kontrollimist

- kategooriale juurdepääsu andva diplomi järel omandatud diplomite tase ja asjakohasus,

- täidetavate ülesannetega seotud töökogemuse tase ja kvaliteet,

töökogemuse pikkus ja selle asjakohasus täidetava ametikoha seisukohast ning

- soovitud spetsialiseerumise tööturu eriolukord,

Käesoleval juhul ei leidnud pädev asutus, et kaebuse esitaja vastaks piisavale arvule nendest tingimustest, et kohaldada personalieeskirjade artikli 31 lõiget 2, ega leidnud, et kõigi seda liiki konkursi või karjäärivahemiku B3/B2 valikumenetluse edukalt läbinud kandidaatide puhul oli kaebuse esitaja juhtum kuidagi erandlik.

Seevastu üks teine kalandusinspektor (P.), kes sarnaselt kaebuse esitajaga läbis edukalt valikumenetluse B3/B2 ja oli algselt määratud palgaastmele B3, määrati hiljem kõrgemale palgaastmele. Komisjon oli neid kahte juhtumit nõuetekohaselt võrrelnud. Mõlemal kalandusinspektoril oli tipptasemel koolitusprofiil ja nad võisid komisjoni sisenemisel põhjendatult nõuda järjepidevuse ja tipptasemega karjäärirekordeid. P. elulookirjeldusest nähtub siiski, et kogu tema karjäär oli pühendatud üksnes kalandustegevusele ja eelkõige selle teaduslikule aspektile. Sama ei saa öelda kaebuse esitaja kohta. Kalapüügi seire oli samuti sageli kaebuse esitaja vastutusalas, kuid mitte kunagi tema põhiülesanne. Samuti ei nõudnud tema kohustused kunagi samal tasemel teaduslikke teadmisi kui P-l. Samuti ei olnud ta tegelenud teadusuuringutega. Komisjon leidis seega, et tema otsus määrata P. palgaastmele B2 oli põhjendatud.

Teise kaebuse esitaja nimetatud juhtumi puhul ei leidnud komisjon ebavõrdse kohtlemise põhjuseid, sest ta ei teadnud, millisele kolleegile kaebuse esitaja viitas.

Kaebuse esitaja märkused

Oma märkustes esitas kaebuse esitaja argumendid ja tõendid, et lükata ümber komisjoni väide, et kalapüügi seire ei olnud kunagi olnud tema peamine ülesanne. Ta väitis, et tal on täidetavate ülesannetega seotud töökogemuse tase ja konkreetne kvaliteet, et tal on täiendav kogemus andmebaaside haldamisel, et tema töökogemuse pikkus ja asjakohasus on nõutavast suurem, et kogu tema edasine koolitus ja diplomid on ametikoha jaoks asjakohased ning et kalandusinspektorite jaoks on tööturul vähe koolitatud spetsialiste. Kaebuse esitaja leidis seega, et tal on erandlik kvalifikatsioon ühenduse kohtute praktika tähenduses.

Kaebuse esitaja nõustus, et komisjon kohaldab personalieeskirjade artikli 31 lõiget 2 kaalutlusõiguse alusel ja igal üksikjuhul eraldi. Siiski arvas ta, et teda on diskrimineeritud. Kaebuse esitaja täpsustas, et teine kolleeg, kellele ta oma kaebuses viitas, oli A., kes oli liigitatud palgaastmele B1. Ta väitis ka, et talle oli teatavaks saanud, et teine kolleeg (F.) rahuldas tema taotluse palgaastmele B2 ümberliigitamiseks.

Täiendava teabe
taotlemine

Eespool öeldut silmas pidades jõudis ombudsman järeldusele, et ta vajab kaebuse käsitlemiseks täiendavat teavet. Seetõttu palus ta komisjonil kaebuse esitaja märkusi arvesse võttes kommenteerida kaebuse esitaja väidet, et teda diskrimineeritakse.

Komisjoni vastus

Komisjon esitas oma vastuses järgmise teabe:

Kalandusinspektorid võeti tööle ajutiste töötajatena B-tasandil ja määrati kindlaks spetsiaalsete valikumenetluste kaudu. Viimase kümne aasta jooksul on korraldatud viis valikumenetlust, millest kaks määrati palgaastmele B5/B4, kaks palgaastmele B3/B2 ja üks palgaastmele B5/B1. Kaebuse esitaja osales karjäärivahemiku B3/B2 valikumenetluses.

Nagu kaebuse esitaja õigesti märkis, otsustas komisjon hiljuti määrata teisele kalandusinspektorile, P-le, asjaomase karjäärivahemiku kõrgema taseme, st B2. Sarnane kohtlemine oli ette nähtud ka teise kalandusinspektori F-i puhul. Personalieeskirjade artikli 31 lõige 2 andis institutsioonile ulatusliku kaalutlusõiguse. Igal juhul oli kaebuse esitaja ja F-i võrdlus viimase kasuks, kuna tema kvalifikatsioon ja kogemused sobivad talle suurema hulga ülesannete täitmiseks. Lühidalt öeldes oli F-l, kellel oli kaebuse esitajaga sarnane arv aastaid erialast töökogemust, mehaanikakõrgharidus, ta töötas palju aastaid Portugali uurimisinstituudis kalandusuuringute alal ja oli olnud Portugali kalandusinspektsiooni kontrolliüksuse juht. Tal oli ka peaaegu täiuslik teise keele oskus. Seetõttu leiti, et F-il on sellele ametikohale erakordselt hea kvalifikatsioon.

Teine isik, kellele kaebuse esitaja viitas, A., võeti tööle 1997. aastal pärast 1992. aasta valikumenetlust. Valikumenetlusega nähti ette, et palgaastme määramine põhineb töökogemuse pikkusel, kusjuures B1-kategooria puhul on minimaalne sisenemisaste 22 aastat, B3-kategooria puhul 12 aastat ja B5-kategooria puhul 3 aastat. A. juhtum ei olnud võrreldav, sest temal ja kaebuse esitajal olid erinevad karjäärivahemikud. Kaebuse esitaja ei saanud seega kasutada A-le võimaldatud kohtlemist, et põhjendada oma taotlust B2-kategooriasse liigitamiseks. Samuti ei saanud teda samastada A‐ga ja liigitada B1-kategooriasse, kuna valikumenetlus, milles ta osales, ei hõlmanud karjäärivahemikku B1. Vastasel juhul koheldaks kõiki teisi hilisemas valikumenetluses osalevaid isikuid ebaõiglaselt.

Kaebuse esitaja märkused

Kaebuse esitaja väitis oma märkustes, et komisjon kasutas oma kaalutlusõigust väga subjektiivselt. Kaebuse esitaja leidis, et F-il, P-l ja temal endal on erakordne kvalifikatsioon. Kaebuse esitaja arvates võib väita, et F-i kutsekvalifikatsioon ei olnud tingimata seotud kalanduskarjääriga, mida ta hiljem järgis. Kaebuse esitaja märkis seoses oma andmetega, et ta oli olnud laeva kapten ja et seda ametikohta võib võrrelda keskmise suurusega ELi delegatsiooni juhi ametikohaga.

Kaebuse esitaja tugines ka oma täiendavale kogemusele seoses eelkõige andmebaaside ja geograafiliste infosüsteemidega ning esitas oma komisjoni osakonnajuhataja tõendi.

Otsus

1 Artikli 90 alusel esitatud kaebuse tagasilükkamine

1.1 1997. aastal kuulutas komisjon välja ajutised B3/B2 ametikohad kalandusinspektoritele. Kaebuse esitaja valiti ühele neist ametikohtadest ja ta määrati palgaastme B3 palgajärku 3. Kaebuse esitaja leidis, et arvestades tema kvalifikatsiooni ja kogemusi, oleks ta pidanud saama parema palgaastme, ning esitas seetõttu personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse. Komisjon lükkas selle kaebuse 20. juulil 1999 tagasi. Kaebuse esitaja väidab, et see otsus oli vale. Kaebuse esitaja väidab seega sisuliselt, et komisjon oleks pidanud käesolevas asjas tuginema personalieeskirjade artikli 31 lõikele 2.

1.2 Komisjon juhib tähelepanu sellele, et personalieeskirjade artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et ametnikud ja muud teenistujad nimetatakse sellele ametikohale, millele nad on tööle võetud, lähteastmele; artikli 31 lõige 2 võimaldab siiski ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul määrata ta karjäärivahemiku kõrgemale palgaastmele. Mis puudutab teist võimalust, siis täpsustas Esimese Astme Kohus, et kõrgemale palgaastmele määramine on ametisse nimetava asutuse kaalutlusotsus ja lubatud üksnes erandkorras, kui teenistuse erivajadused on sellised, et töölevõetav isik peab olema eriti hea kvalifikatsiooniga, või kui töölevõetaval isikul on erandlik kvalifikatsioon. Lisaks täpsustas Üldkohus, et isegi kui kandidaadil on erandlik kvalifikatsioon, on ametisse nimetaval asutusel kaalutlusõigus ja ta ei ole kohustatud kohaldama personalieeskirjade artikli 31 lõiget 2. Komisjon väidab, et ta uuris kaebuse esitaja juhtumit selle kohtupraktika valguses, kuid jõudis järeldusele, et see ei olnud mingil juhul erandlik.

1.3 Ühenduse kohtute väljakujunenud praktika kohaselt tuleb ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjade artikli 31 lõikega 2 antud võimalust määrata äsja tööle võetud ametnik teenistuskäigu ülemisele astmele tõlgendada erandina üldisest palgaastmele määramise korrast. Erijuhtudel, näiteks kui kandidaadil on erakordne kvalifikatsioon, peab ametisse nimetav asutus või ametiisik hindama artikli 31 lõike 2 võimalikku kohaldamist. Ametniku teatavale palgaastmele määramise otsus, mis põhineb personalieeskirjade artikli 31 lõikel 2, kuulub siiski ametisse nimetavale asutusele antud ulatusliku kaalutlusõiguse kohaldamisalasse. Kohtulik kontroll ei saa asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut, vaid peab piirduma küsimusega, kas ametisse nimetav asutus kasutas oma volitusi ilmselgelt vääralt (1).

1.4 Ombudsman märgib, et komisjon on selgitanud põhjusi, miks ta leidis, et artikli 31 lõiget 2 ei tuleks kaebuse esitaja juhtumi puhul kohaldada, oma arvamuses ja veelgi üksikasjalikumalt oma otsuses kaebuse esitaja artikli 90 kohase kaebuse tagasilükkamise kohta. Komisjon järeldas, et kuigi kaebuse esitaja oli hästi kvalifitseeritud ametikohale, millele ta oli valitud, ei olnud tal erakordset kvalifikatsiooni, mis õigustaks personalieeskirjade artikli 31 lõike 2 kohaldamist. Ombudsman on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud (jättes praegu tähelepanuta diskrimineerimise küsimuse, mida käsitletakse allpool), et sellisele järeldusele jõudmisel kasutas komisjon oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.

1.5 Eespool öeldu põhjal näib, et kaebuse esitaja esimese väite puhul ei ole tegemist komisjoni haldusomavoliga.

2 Diskrimineerimine võrreldes P. ja F. kohtlemisega.

2.1 Kaebuse esitaja väidab, et teda diskrimineeritakse, kuna kaks teist kalandusinspektorit (P. ja F.), kes mõlemad võeti tööle B3/B2 valikumenetluses, liigitati hiljem personalieeskirjade artikli 31 lõike 2 alusel ümber B2-kategooriasse.

2.2 Komisjon kinnitab, et P. ja F. määrati (või määratakse) ümber palgaastmele B2. Ta väidab siiski, et on erinevusi, mis õigustavad sellist erinevat kohtlemist. Komisjoni sõnul nähtub P. elulookirjeldusest, et kogu tema karjäär oli pühendatud üksnes kalandustegevusele ja eelkõige selle teadusuuringute aspektile. Sama ei saa öelda kaebuse esitaja kohta. Kalapüügi seire oli samuti sageli kaebuse esitaja vastutusalas, kuid mitte kunagi tema põhiülesanne. Samuti ei nõudnud tema kohustused kunagi samal tasemel teaduslikke teadmisi kui P-l. Samuti ei olnud ta tegelenud teadusuuringutega. F-l, kellel oli kaebuse esitajaga sarnane arv aastaid erialast töökogemust, oli akadeemiline kraad masinaehituses, ta töötas palju aastaid Portugali uurimisinstituudis kalandusuuringute alal ja oli olnud Portugali kalandusinspektsiooni kontrolliüksuse juht. Tal oli ka peaaegu täiuslik teise keele oskus. Seetõttu leiti, et F-il on sellele ametikohale erakordselt hea kvalifikatsioon.

2.3 Ombudsman leiab, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et komisjon kasutas oma volitusi ilmselgelt vääralt, järeldades, et P-l ja F-l, kuid mitte kaebuse esitajal, oli erandlik kvalifikatsioon, mis õigustas personalieeskirjade artikli 31 lõike 2 kohaldamist. Kaebuse esitaja ise on oma märkustes komisjoni vastuse kohta täiendava teabe taotlusele seisukohal, et F-il ja P-l (ja tal endal) on erakordne kvalifikatsioon. Ei saa välistada, et kaebuse esitajal võib olla õigus, kui ta väidab, et komisjon (võrreldes tema kvalifikatsiooni P kvalifikatsiooniga) eksis, järeldades, et kalapüügi järelevalve ei olnud kunagi olnud tema põhiülesanne. Tuleb siiski märkida, et komisjon tugines oma järelduses, et artikli 31 lõige 2 oli kohaldatav ainult F. ja P. suhtes, ka mitmele muule kaalutlusele (nt teaduslike teadmiste tase, keeleoskus), mida kaebuse esitaja ei ole suutnud ümber lükata.

2.4 Eespool öeldu põhjal näib, et kaebuse esitaja teise väite puhul ei ole tegemist komisjoni haldusomavoliga.

3 Diskrimineerimine võrreldes A kohtlemisega.

3.1 Lisaks väidab kaebuse esitaja, et teda diskrimineeritakse võrreldes teise kalandusinspektori A-ga, kes võeti tööle palgaastmele B1.

3.2 Komisjon juhib tähelepanu sellele, et kalandusinspektorid võetakse tööle spetsiaalsete valikumenetluste kaudu. Viimase kümne aasta jooksul on korraldatud viis valikumenetlust, millest kaks määrati palgaastmele B5/B4, kaks palgaastmele B3/B2 ja üks palgaastmele B5/B1. A. võeti tööle 1992. aastal B5/B1 tasemel toimunud valikumenetluse tulemusel. Komisjon väidab, et A. juhtum ei ole võrreldav, kuna temal ja kaebuse esitajal olid erinevad karjäärivahemikud. Komisjoni arvates ei saa kaebuse esitaja seega kasutada A-le võimaldatud kohtlemist, et põhjendada oma väidet B2-kategooriasse klassifitseerimise kohta. Samuti ei saa teda samastada A‐ga ja liigitada B1-kategooriasse. Vastasel juhul koheldaks kõiki teisi hilisemas valikumenetluses osalevaid isikuid ebaõiglaselt.

3.3 Kaebuse esitaja, kes osales 1997/98. aastal karjäärivahemikule B3/B2 korraldatud valikumenetluses, soovib, et ta määrataks ümber palgaastmele B2. A. olukord, kes osales erinevas valikumenetluses, mis korraldati mitu aastat enne seda, milles kaebuse esitaja osales, ja kes määrati palgaastmele B1, ei ole seega otseselt võrreldav tema olukorraga. Neil asjaoludel leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et teda diskrimineeritakse.

3.4 Ombudsman märgib, et komisjoni esitatud teave on toonud esile teatavad kõrvalekalded kalandusinspektorite töölevõtmise menetlustes, mis kaebuse esitajat siiski ei mõjuta. Kuigi täidetavad ametikohad näivad olevat võrreldavad, määrati A. palgaastmele B1, samas kui ta oleks parimal juhul saanud taotleda palgaastmele B2, kui ta oleks osalenud valikumenetluses, mille alusel kaebuse esitaja välja valiti. Ombudsmani uurimise käigus seoses kaebusega 109/98/ME (2) (mis käsitles ka kalandusinspektorite liigitust) selgitas komisjon siiski, et 1996. aastal muutis ta oma poliitikat selles valdkonnas ja et tulevased valikumenetlused ei hõlma enam kõiki kategooria palgaastmeid. Komisjon nõustus ka sellega, et sellisel juhul ei tohiks kaebuse esitajaid seada ebasoodsamasse olukorda võrreldes taotlejatega, kes osalevad järgnevates valikumenetlustes. Seetõttu leiab ombudsman, et seda küsimust ei ole vaja täiendavalt uurida.

3.5 Eespool öeldu põhjal näib, et kaebuse esitaja kolmanda väite puhul ei ole tegemist komisjoni haldusomavoliga.

4 Kokkuvõte

Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal näib, et Euroopa Komisjoni haldusomavoli ei ole esinenud. Seetõttu sulgeb ombudsman toimiku.

Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.

Lugupidamisega,

 

Jacob SÖDERMAN

---

(1) otsus kohtuasjas T-17/95: Alexopoulou vs. komisjon (EKL AT 1995, lk II-683, punktid 19–21); Otsus kohtuasjas T-12/97: Barnett vs. komisjon (EKL AT 1997, lk II-863, punktid 48–51).

(2) Kättesaadav ombudsmani veebisaidil (http://www.ombudsman.europa.eu).