Kaebuse taust

1. Juhtum puudutab 2014.–2015. aastal [1] läbi viidud ^ja 2018. aastal lõpule viidud projektiauditi tulemusi.

2. Audit lõpetati alles 2018. aastal, sest audititulemuste täielik töötlemine oli peatatud. Selle eesmärk oli võtta arvesse ombudsmani uurimist sarnase ja seotud kaebuse 1932/2014/JAS kohta, mis lõpetati 2018. aasta jaanuaris ^[2].

3. Selles kohtuasjas tegi ombudsman EACEA-le ettepaneku vaadata läbi teatavate kulude rahastamiskõlblikkus. Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet tegi seda ja muutis mingil määral oma esialgset hinnangut projektipartnerite kasuks.  

4. Lisaks nõustus EACEA kohaldama selles kohtuasjas oma lõplikku lähenemisviisi kõnealuse projekti lõplikule lahendamisele.

5. Pärast seda, kui ombudsman lõpetas kaebuse 1932/2014/JAS uurimise, teavitas EACEA kaebuse esitajat käesolevast juhtumist järgmiselt:

 „Olles saanud Euroopa Ombudsmani lõpliku järelduse ja tuginedes audiitorite hinnatud dokumentide põhjalikule analüüsile, võtab amet arvesse toetuslepingu punkti II.1.4.I asjakohaseid sätteid ja finantsmääruse rakenduseeskirjade artikli 172a lõikes 1 sätestatud üldisi rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mille kohaselt peavad kulud olema tuvastatavad ja kontrollitavad. “ (3. detsembri 2018. aasta kiri, rõhuasetus lisatud).

6. EACEA ei esitanud kaebuse esitajale rohkem teavet selle kohta, kuidas ta oli juhtumi 1932/2014/JAS puhul konkreetselt kohaldanud oma lõplikku lähenemisviisi kõnealuse projekti suhtes ^[3].

7. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, esitades järgmised kriitikapunktid:

1) Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet tegi tahtlikult - kättemaksuna - selle projekti kohta negatiivse auditileiu, sest üks projektipartneritest oli esitanud eraldi kaebuse Euroopa Ombudsmanile.

2) EACEA ei selgitanud, kuidas ta kohaldas juhtumi 1932/2014/JAS puhul oma lähenemisviisi käesolevale juhtumile (läbipaistvuse puudumise väide).

3) Tegemist oli ebavõrdse kohtlemisega, sest EACEA ei olnud juhtumi 1932/2014/JAS puhul täielikult kohaldanud oma lähenemisviisi kõnealuse projekti auditile.

Hindamine

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) tasud

8. ELi institutsiooni kättemaks Euroopa Ombudsmanile kaebuse esitamise eest on eriti tõsine haldusomavoli.

9. Kaudselt eeldab sellise akti kohta esitatud väide konkreetsete ja veenvate tõendite esitamist.

10. Käesoleval juhul ei ole selliseid tõendeid esitatud. Ombudsman ei leia seega, et haldusomavoli vastaks kõnealusele väitele.

Läbipaistvuse puudumine ja väidetav ebavõrdne kohtlemine

11. Pärast kaebuse esitaja esitatud dokumentide hoolikat läbivaatamist jõudis ombudsman järeldusele, et juhtum nõuab EACEA-lt üsna suurt selgust ja selgitust: Kaebuse esitaja oli lõplikku kokkulepet kaua oodanud; kõnealused summad olid suhteliselt märkimisväärsed; ning EACEA vaatas tõhusalt läbi oma lähenemisviisi juhtumi 1932/2014/JAS puhul, mistõttu oli loomulik, et asjaomane kaebuse esitaja soovis teada, kas sama läbivaadatud lähenemisviisi kohaldati tõhusalt ka tema juhtumi suhtes.

12. Eespool tsiteeritud EACEA avaldus 2018. aasta detsembri lõplikus kirjas kaebuse esitajale ei andnud piisavat selgust ega selgitust selle kohta, kas ja kuidas oli EACEA kohaldanud käesoleval juhul lähenemisviisi, mida ta oli kohaldanud juhtumi 1932/2014/JAS puhul. Kiri sisaldas otsust, kuid mitte selgitusi.

13. Sellest tulenevalt võttis ombudsman ühendust EACEAga, paludes tal esitada teavet ja selgitusi, et kinnitada oma väidet, et ta on tulemuslikult täitnud oma kohustuse kohaldada juhtumi 1932/2014/JAS puhul lõplikku lähenemisviisi.

14. EACEA esitas oma vastuses sellise teabe ja selgitused.

15. Kaebuse esitaja, kellele ombudsman edastas EACEA vastuse, kordas oma kriitikat, kuid ei lükanud konkreetselt ümber EACEA selgitusi. Seejärel esitas kaebuse esitaja ühe oma partneri avalduse, mis sisaldas mõningaid üksikasjalikke kriitikapunkte selle kohta, kuidas EACEA 2014.–2015. aasta auditit käsitles, ja selle kohta tehtud järeldusi. Tehti ettepanek, et EACEA võiks tellida uue auditi.

16. Ombudsman on EACEA vastuse ja kaebuse esitaja esitatud märkused hoolikalt läbi vaadanud.

17. Ombudsman märgib, et kaebuse esitaja partneri üksikasjalikumad tähelepanekud puudutavad suures osas EACEA tegelikku lähenemisviisi juhtumis 1932/2014/JAS, mitte konkreetselt seda, kas seda lähenemisviisi kohaldati kõnealuse projekti suhtes nähtavalt ja võrdsetel tingimustel. Lisaks käsitletakse tähelepanekutes mitmeid faktilisi küsimusi, nagu audiitorite ja EACEA poolt 2014.–2015. aasta auditi käigus kontrollitud dokumentide asjakohasus.

18. Käesolev uurimine algatati kolme eespool nimetatud väite suhtes (tasumine, läbipaistvuse puudumine ja võimalik ebavõrdne kohtlemine). Ombudsman leiab, et praegu ei oleks asjakohane laiendada uurimise ulatust nii, et see hõlmaks kaebuse 1932/2014/JAS uurimise käigus EACEA kasutatud lähenemisviisi asjakohasust, ega vaadata uuesti läbi dokumentatsiooniküsimusi, mida kaebuses endas ei tõstatatud.

19. Ombudsman leiab uurimisele esitatud väidete sisu kohta, et nimetatud selgitused näitavad, et EACEA tegutses tegelikult kooskõlas oma lõpliku lähenemisviisiga juhtumi 1932/2014/JAS puhul ning et EACEA esitas vastuseks piisavalt teavet ja selgitusi.

20. Eeltoodust tuleneb, et sellega seotud ebavõrdse kohtlemise väitega ei saa nõustuda.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järeldusega, et EACEA vastas piisavalt lisateabe ja paremate selgituste nõudmisele. Ülejäänud juhtumi puhul haldusomavoli ei ilmnenud.

Kaebuse esitajat ja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametit teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 4. mai 2021

[1] Kõnealune projekt viidi ellu toetuslepingu alusel ELi elukestva õppe programmi raames.

[2] https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/88682

[3] EACEA täielik sisuline kontroll ei ole käesoleva etteheite ese.