- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Otsus juhtumi 253/2021/MIG kohta, mis käsitleb aega, mis Euroopa Komisjonil kulus, et menetleda taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumendile, mis käsitleb aretusveiste vedu kolmandatesse riikidesse
Otsus
Juhtum 253/2021/MIG - Alguskuupäev: {0} Neljapäev | 11 veebruar 2021 - Otsuse kuupäev: {0} Reede | 19 märts 2021 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa Komisjon ( Haldusomavoli ei tuvastatud ) - Riik Saksamaa
Juhtum puudutas taotlust üldsuse juurdepääsuks loetelule, mis sisaldas liikmesriikide ametiasutustelt saadud teavet elusveiste veo kohta Saksamaalt väljaspool ELi asuvatesse riikidesse. Euroopa Komisjon otsustas pikendada taotlusele vastamise 15 tööpäeva pikkust tähtaega, mida kaebuse esitaja ei pidanud põhjendatuks.
Ombudsman leidis, et komisjonil oli mõistlik pidada juhtumit erandlikuks, kuna kaebuse esitaja sarnase taotluse alusel oli käimas paralleelne menetlus. Selles kohtuasjas kavatses komisjon ümber lükata Saksamaa ametiasutuste vastuväited dokumendi avaldamisele ja soovis oodata, et saada teada, kas Saksamaa ametiasutused vaidlustavad selle otsuse kohtus. Komisjon ootas ka Saksamaa ametiasutuste märkusi kõnealuse taotluse kohta. Seetõttu järeldas ombudsman, et komisjonil oli õigus vastamise tähtaega pikendada.
Ombudsman leidis siiski ka, et komisjon oleks pidanud andma kaebuse esitajale rohkem teavet, et selgitada, miks ta tähtaega pikendas. Kuigi ombudsman hoidus haldusomavoli ametlikust tuvastamisest, lõpetas ta uurimise, kutsudes komisjoni tungivalt üles vastama viivitamata kaebuse esitaja juurdepääsutaotlusele.
Kaebuse taust
1. Kaebuse esitaja, Saksamaa avalik-õiguslikku telejaama esindav ajakirjanik, uurib elusloomade vedu EList kolmandatesse riikidesse.
2. 28. detsembril 2020 palus kaebuse esitaja komisjonil anda talle üldsuse juurdepääs [1] seda teemat käsitlevale teabele, mis on registreeritud tema TRACESi [2] andmebaasis. See oli kolmas kord, kui ta sellise taotluse esitas.[3] Eelkõige taotles kaebuse esitaja 2020. aastat käsitlevate andmete loetelu aretusveiste ekspordi kohta Saksamaalt kolmandatesse riikidesse. Ta soovis nimekirja, milles oleks märgitud vastutav kohalik omavalitsus, toimunud vedude arv, eksporditud kariloomade arv ja nende vedude sihtriigid.
3. 25. jaanuaril 2021 teatas komisjon kaebuse esitajale, et ta ei saa tema taotlusele vastata ettenähtud tähtaja jooksul, mis on sätestatud ELi eeskirjades üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele (määrus 1049/2011). Seepärast pikendas komisjon tähtaega 16. veebruarini 2021.
4. Järgmisel päeval esitas kaebuse esitaja pikendamisele vastuväite, paludes komisjonil vastata tema juurdepääsutaotlusele 29. jaanuariks 2021.
5. Kui kaebuse esitaja ei saanud komisjonilt vastust, pöördus ta 30. jaanuaril 2021 ombudsmani poole.
6. 10. veebruaril 2021 teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et ta ei ole ikka veel saanud komisjonilt vastust ei oma kaebusele tähtaja pikendamise kohta ega juurdepääsutaotlusele.
Uurimine
7. Ombudsman algatas uurimise seoses kaebuse esitaja seisukohaga, et komisjonil ei olnud alust pikendada tema üldsuse juurdepääsu taotlusele vastamise tähtaega.
8. Uurimise käigus sai ombudsman komisjoni vastuse kaebuse kohta ja seejärel kaebuse esitaja märkused vastuseks komisjoni vastusele. Ombudsmani uurimisrühm kontrollis ka komisjoni ja Saksamaa ametiasutuste vahelist kirjavahetust, millest pärineb taotluses käsitletav teave [4].
Ombudsmanile esitatud argumendid
9. Kaebuse esitaja oli mures, et õiguslikud nõuded kõnealuse tähtaja pikendamiseks 15 tööpäeva võrra ei ole täidetud.
10. Ta leidis, et juhtum ei ole erandlik,[5] kuna ta on varem esitanud kaks juurdepääsutaotlust sarnastele dokumentidele, mis on seotud varasemate perioodidega, ning et tema juurdepääsutaotlus ei puuduta „väga pikka dokumenti“ või „väga suurt hulka dokumente“. Pigem on loetelu, millele ta juurdepääsu soovib, komisjoni andmebaasist TRACES kergesti leitav.
11. Kaebuse esitaja väitis ka, et komisjoni esitatud pikendamise põhjused, nimelt see, et „pikendatud tähtaega on vaja, kuna taotletud dokumendid pärinevad kolmandatelt isikutelt, kellega on konsulteeritud”, ei ole piisavalt üksikasjalikud.
12. Komisjon vastas, et andmebaasi TRACES salvestatud teave pärineb Saksamaa ametiasutustelt. Kuna liikmesriigid võivad taotleda, et ELi institutsioonid ei avaldaks neilt pärit dokumente, konsulteeris komisjon Saksamaa ametiasutustega. Kuna Saksamaa ametiasutused ei vastanud enne ettenähtud tähtaja möödumist (26. jaanuar 2021), pidi komisjon seda tähtaega pikendama. Komisjon leidis ka, et ta oli kaebuse esitajale tähtaja pikendamist piisavalt põhjendanud.
13. Lisaks väitis komisjon, et see juhtum on erandlik, kuna kaebuse esitaja on varem esitanud sarnase juurdepääsutaotluse muu ajavahemiku kohta, millega komisjon oli tähtaja pikendamisel veel tegelenud. Kõnealusel juhul olid Saksamaa ametiasutused taotletud loetelu osade avalikustamise vastu, kuid 11. veebruaril 2021 otsustas komisjon Saksamaa ametiasutuste vastuväite tühistada ja anda kaebuse esitajale piiramatu juurdepääs taotletud loetelule. Komisjon pidi siiski ootama, et teada saada, kas Saksamaa ametiasutused kaebavad selle otsuse edasi, enne kui ta saab lõpuks vaidlusaluse loetelu kaebuse esitajale avaldada. Komisjon järeldas, et seetõttu ei oleks olnud asjakohane vastata kaebuse esitaja juurdepääsutaotlusele enne, kui tal oli võimalik nõuetekohaselt hinnata oma otsuse mõju tema varasemale sarnasele taotlusele.
14. Kaebuse esitaja väitis, et komisjoni märkused on ebajärjekindlad. Tähtaja pikendamisel ei selgitanud komisjon, et ootab endiselt Saksamaa ametiasutuste vastust.
15. Kaebuse esitaja lisas, et komisjon on vahepeal tähtaega uuesti pikendanud, nii et ta ei ole ikka veel vastust saanud. Ta leidis, et see, kuidas komisjon tema juurdepääsutaotlusega tegeleb, on vastuolus määruse 1049/2001 mõttega. Arvestades, et komisjon tegi veebruaris lõpliku otsuse tema teise juurdepääsutaotluse kohta, ütles kaebuse esitaja, et ta ei mõista, miks komisjon ei ole vähemalt avalikustanud taotletud loetelu redigeeritud versiooni, nagu ta tegi kahe sarnase juurdepääsutaotluse raames, mille ta oli esitanud.
Ombudsmani hinnang
16. ELi eeskirjadega üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele nõutakse, et ELi institutsioonid, kes hindavad kolmandalt isikult pärinevale dokumendile juurdepääsu taotlust, konsulteeriksid asjaomase kolmanda isikuga, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et dokumendi võib avalikustada.[6] Kui see kolmas isik on ELi liikmesriigi ametiasutus, võib ta taotleda, et dokumenti ei avalikustataks.[7]
17. Neid eeskirju silmas pidades ja arvestades, et ELi institutsioonid peavad hindama iga üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotlust eraldi, leiab ombudsman, et komisjonil oli mõistlik konsulteerida antud juhul Saksamaa ametiasutustega.
18. Isegi kui on vaja konsulteerida kolmanda isikuga, on ELi institutsioon siiski kohustatud kinni pidama ettenähtud 15 tööpäeva pikkusest tähtajast.[8] Kuigi seda tähtaega võib üks kord pikendada, on see võimalik ainult erandlikel asjaoludel [9].
19. Ombudsman leiab, et asjaolu, et vaidlusalune dokument pärineb kolmandalt isikult, ei ole iseenesest erandlik asjaolu. See nähtub selgelt ELi kohtupraktikast, mille kohaselt peavad liikmesriigid, kellega juurdepääsumenetluse raames konsulteeritakse, alustama institutsiooniga „viivitamata“ tõelist dialoogi, „pöörates samal ajal erilist tähelepanu vajadusele võimaldada institutsioonil võtta seisukoht [kohaldatavate] tähtaegade jooksul“. [10]
20. Uurimise käigus selgitas komisjon siiski, et peab seda juhtumit erandlikuks, võttes arvesse asjaolu, et kaebuse esitaja esitas sarnase juurdepääsutaotluse, mis oli käesoleval juhul tähtaja pikendamise ajal veel pooleli ja millega seoses ta tühistas liikmesriigi vastuväited avalikustamisele. Lisaks selgitas komisjon, et liikmesriigi reageerimine on viibinud.
21. Olles läbi vaadanud komisjoni ja Saksamaa ametiasutuste vahelise kirjavahetuse, leiab ombudsman, et komisjonil oli mõistlik oodata ära Saksamaa ametiasutuste vastus. See lükkus edasi vaid mõne tööpäeva võrra (komisjon sai selle kätte üks tööpäev pärast 15 tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist). Saksamaa ametiasutused on juba vastanud komisjonile seoses kaebuse esitaja varasemate juurdepääsutaotlustega. Lisaks oli tähtaja pikendamise ajal ette näha, et vastus esitatakse peatselt. Seetõttu leiab ombudsman, et komisjon pikendas tähtaega põhjendatult.
22. Komisjon ei esitanud aga kaebuse esitajale seda põhjendust. Ta piirdus sellega, et teatas talle, et dokumendid on pärit liikmesriigist, kellega ta oli konsulteerinud. Selle selgituse põhjal ei olnud kaebuse esitajal võimalik mõista, miks komisjon pidas kohaldatava tähtaja pikendamist vajalikuks. Seetõttu ei saanud ta kindlaks teha, kas tähtaja pikendamine oli põhjendatud, ja järeldas seetõttu, et see ei olnud nii.
23. Ombudsman mõistab, et sel ajal ei pruukinud komisjon soovida kaebuse esitajale teatada, et ta kavatseb tühistada Saksamaa ametiasutuste vastuväited tema eelmise juurdepääsutaotluse menetluses. Komisjon oleks siiski võinud kaebuse esitajat teavitada viivitusest Saksamaa ametiasutuste vastuses ja sellest, millal ta seda ootas.
24. Ombudsman märgib ka, et komisjon ei vastanud kaebuse esitaja kaebusele tähtaja pikendamise kohta. Ombudsman avaldab kahetsust, et komisjon ei kasutanud võimalust anda kaebuse esitajale lisaselgitusi ja jättis seega kasutamata võimaluse lahendada tema kaebus varajases etapis.
25. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjon ei esitanud kaebuse esitajale piisavalt põhjendusi tähtaja pikendamiseks, nagu on nõutud kohaldatavates eeskirjades [11]. Ombudsman hoidub aga käesoleval juhul haldusomavoli ametlikust tuvastamisest või soovituse esitamisest, kuna sellel ei oleks praktilist eesmärki, arvestades, et pikendatud tähtaeg on juba möödunud.
26. Ombudsman märgib siiski murega märkimisväärset viivitust kaebuse esitaja eelmise juurdepääsutaotluse menetlemisel [12] ning asjaolu, et komisjon ei ole vastanud kaebuse esitaja juurdepääsutaotlusele antud juhul pikendatud tähtaja jooksul, mis lõppes 16. veebruaril 2021.
27. Ombudsman mõistab, et COVID-19 pandeemiast tingitud keeruliste asjaolude tõttu võivad tekkida viivitused. Ta märgib siiski, et see juurdepääsutaotlus on kaebuse esitaja kolmas katse saada komisjonilt õigeaegset teavet oma töö kohta ajakirjanikuna. Arvestades, et Saksamaa ametiasutused ei algatanud kohtumenetlust seoses komisjoni otsusega avalikustada dokument eelmise juurdepääsutaotluse alusel ja et selles kohtuasjas kõne all olev dokument on vahepeal täielikult avalikustatud, nõuab ombudsman tungivalt, et komisjon vastaks kiiresti kaebuse esitaja kõnealusele juurdepääsutaotlusele.
Järeldus
Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:
Komisjon ei teinud haldusomavoli, kui ta leidis, et juurdepääsutaotlus kujutab endast „erandjuhtu“ määruse 1049/2001 tähenduses. Ombudsman märgib siiski murega, et pikendatud tähtaeg on möödunud ja komisjon ei ole ikka veel otsust teinud. Ta nõuab tungivalt, et komisjon vastaks viivitamata kaebuse esitaja taotlusele üldsuse juurdepääsuks.
Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 19. märts 2021
[1] Vastavalt määrusele 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049&from=EN.
[2] TRACES on veebiplatvorm, mis võimaldab vahetada andmeid/dokumente, et saada sertifikaat, mis on vajalik loomade, loomsete saaduste, toidu ja sööda ning taimede impordiks/ekspordiks/ELi-siseseks kaubanduseks. Lisateabe saamiseks vt: https://ec.europa.eu/food/animals/traces_en.
[3] Ombudsman uuris komisjoni keeldumist kaebuse esitaja varem esitatud sarnasest taotlusest 73/2021/MIG, vt https://www.ombudsman.europa.eu/en/decision/en/138911.
[4] Seetõttu pidi komisjon vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõigetele 4 ja 5 konsulteerima taotluse osas Saksamaa ametiasutustega.
[5] Määruse 1049/2001 artikli 7 lõike 3 tähenduses.
[6] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõikele 4.
[7] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõikele 5.
[8] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 7 lõikele 1.
[9] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 7 lõikele 3.
[10] Vt nt Euroopa Kohtu (suurkoda) 18. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas Rootsi vs. komisjon, C‑64/05 P, punkt 86:
[11] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 7 lõikele 3.
[12] Vt ombudsmani uurimine kaebuse 73/2021/MIG kohta, joonealune märkus 3.