Kaebuse taust

1. Uurimine käsitles liikmesriikide vägede panuse läbipaistvust ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames toimuvatesse ELi missioonidesse ja operatsioonidesse.

2. ÜJKPga luuakse raamistik ELi poliitilistele ja sõjalistele struktuuridele ning sõjalistele ja tsiviilmissioonidele ja -operatsioonidele ^[1] väljaspool ELi territooriumi. Sellised missioonid ja operatsioonid on suunatud rahuvalvele, konfliktide ennetamisele ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisele.

3. Liikmesriigid teostavad poliitilist kontrolli ning määravad kindlaks ÜJKP missioonide ja operatsioonide strateegilise suuna. Seni on EL käivitanud missioone ja operatsioone ^[2] mitmes Euroopa, Aafrika ja Aasia riigis.  

4. 2020. aasta veebruaris esitas kaebuse esitaja Euroopa välisteenistusele taotluse üldsuse juurdepääsuks ^[3] dokumentidele, mis sisaldavad järgmist teavet: „loetelu kõigist alates 2003. aastast läbi viidud ELi ÜJKP missioonidest ja operatsioonidest, täpsustades iga missiooni/operatsiooni kohta:

• nimi;
• riik, kus see toimus või toimub;
• algus- ja lõppaasta;
• missiooni liik (sõjaline või tsiviilmissioon);
• lähetatud töötajate koguarv;
• liikmesriikide vägede panus ja
• lähetatud ELi isikkoosseisu liikmete koguarv“.

5. 2020. aasta aprillis vastas Euroopa välisteenistus kaebuse esitaja taotlusele. Ta tegi kindlaks ja andis juurdepääsu kolmele taotlusega hõlmatud dokumendile.^[4] Euroopa välisteenistus selgitas, et ülejäänud taotletud teave - nimelt lähetatud isikkoosseisu koguarv, lähetatud ELi isikkoosseisu koguarv ja liikmesriikide panus vägede koosseisu - varieerub pidevalt ja sisaldub nn iganädalastes aruannetes, mis on kättesaadavad alles alates 2008. aasta novembrist. Euroopa välisteenistus keeldus nendele aruannetele juurdepääsu andmast, väites, et avalikustamine kahjustaks avalikku julgeolekut, kaitsepoliitilisi ja sõjalisi küsimusi ning rahvusvahelisi suhteid ^[5].

6. Seejärel palus kaebuse esitaja Euroopa välisteenistusel oma otsus läbi vaadata, esitades nn kordustaotluse. Kaebuse esitaja täpsustas, et taotluse peamine eesmärk oli „saada andmeid liikmesriikide osalemise kohta Euroopa välisteenistuse missioonides ja operatsioonides“. Ta tegi ettepaneku, et andmed võiks esitada protsentides või rühmitada piirkondade kaupa, et vältida täpsete arvude esitamist.

7. 2020. aasta juunis vastas Euroopa välisteenistus kaebuse esitajale (edaspidi „kinnitav otsus“). Nõukogu andis juurdepääsu kahele täiendavale dokumendile, mis sisaldasid koondandmeid käimasolevatele missioonidele ja operatsioonidele lähetatud isikkoosseisu koguarvu kohta ning koondandmeid isikkoosseisu arvu kohta missiooni/operatsiooni kohta mandrite kaupa.^[6] Seoses liikmesriikide individuaalsete vägede panusega kordas nõukogu, et seda teavet hoiti iganädalastes aruannetes, millele ta ei saanud juurdepääsu anda.

8. Kuna kaebuse esitaja ei olnud Euroopa välisteenistuse otsusega rahul, pöördus ta 12. juunil 2020 ombudsmani poole.

Uurimine

9. Ombudsman algatas uurimise seoses Euroopa välisteenistuse keeldumisega anda üldsusele juurdepääs iganädalastele aruannetele.

10. Uurimise käigus kohtus ombudsmani uurimisrühm Euroopa välisteenistuse esindajatega ja kontrollis iganädalaste aruannete näidiseid.

Ombudsmanile esitatud argumendid

Kaebuse esitaja väited

11.  Kaebuse esitaja arvates peaks üldsus teadma, kuidas ja mil määral liikmesriigid missioonidele ja operatsioonidele kaasa aitavad. Lisaks peab kaebuse esitaja lähetuste ulatuse mõistmiseks vajalikuks, et oleks võimalik võrrelda asjaomaste liikmesriikide individuaalseid panuseid.

Euroopa välisteenistuse argumendid

12. Euroopa välisteenistusel ei ole konsolideeritud dokumenti ega andmebaasi, mis sisaldaks iga-aastast ülevaadet liikmesriikide kõigist sõjalistest panustest. Iga missioon esitab iganädalase aruande, mis sisaldab vägede arvu jaotust. Need dokumendid liigitatakse salastatuse kategooriasse „EU-RESTRICTED”^[7]. Aruanded sisaldavad olulist ja tundlikku teavet kaitseküsimuste kohta, eelkõige nende vastuvõtvate riikide kohalike omavalitsuste kohta, kus ÜJKP operatsioonid ja missioonid toimuvad, sealhulgas andmeid ja hinnanguid nende suutlikkuse kohta.

13. Euroopa välisteenistus märkis ka, et lähetatud isikkoosseisu täpne arv on tundlik teave, kuna seda võidakse valedes kätes kasutada nende isikkoosseisu liikmete ohutuse või avaliku julgeoleku ja kaitse strateegia missiooni või operatsiooni eesmärkide kahjustamiseks.

14. Lisaks märkis Euroopa välisteenistus, et kuna iga osalev riik otsustab ise oma panuse suuruse üle, on liikmesriikide otsustada, kas nad soovivad selle teabe üldsusele kättesaadavaks teha.

15. Euroopa välisteenistuse taotletud dokumentide ühepoolne avalikustamine mõjutaks suhteid liikmesriikidega ja võiks mõjutada nende valmisolekut osaleda täiel määral tulevastes operatsioonides või missioonides.

16. Arvestades, et need operatsioonid ja missioonid toimuvad väga tundlikus poliitilises keskkonnas kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, järeldas Euroopa välisteenistus, et taotletud dokumentide avalikustamine võib kahjustada avaliku julgeoleku, kaitse- ja sõjaliste küsimuste ning rahvusvaheliste suhete kaitset ^[8].

Ombudsmani hinnang

17. ELi missioonide ja operatsioonide eesmärk on suurendada ülemaailmset stabiilsust ja edendada julgeolekut Euroopas selliste ülesannete kaudu nagu konfliktide ennetamine, ühine desarmeerimine ja konfliktijärgne stabiliseerimine ^[9]. Lisaks aitavad need kaasa terrorismivastasele võitlusele.

18. Nende missioonide ja operatsioonide operatiivsete üksikasjade läbipaistvuse tagamine võimaldab üldsusel kindlaks teha, kus ja kuidas EL julgeoleku valdkonnas tegutseb. See omakorda suurendab ELi ÜJKP legitiimsust.

19. Eespool toodut arvesse võttes väljendab ombudsman heameelt asjaolu üle, et Euroopa välisteenistus on kindlaks teinud viis dokumenti, mis sisaldavad enamikku taotletud teabest ÜJKP missioonide ja operatsioonide kohta, ning andnud neile juurdepääsu.

20. Seoses Euroopa välisteenistuse keeldumisega anda juurdepääs teabele liikmesriikide individuaalsete vägede panuse kohta tuleks märkida, et ELi institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus selle kindlaksmääramisel, kas teatava teabe avalikustamine võib kahjustada avalikku huvi seoses avaliku julgeoleku, kaitse- ja sõjaliste küsimustega ning rahvusvaheliste suhetega ^[10].

21. Euroopa välisteenistus väidab, et liikmesriikide individuaalseid panuseid puudutava teabe avalikustamine võib kahjustada avalikku julgeolekut, kaitse- ja sõjalisi küsimusi ning rahvusvahelisi suhteid.

22. Ombudsmani uurimisrühm kontrollis valitud iganädalasi aruandeid ja leidis, et need sisaldavad kogu aeg tundlikku teavet. Euroopa välisteenistuse seisukoht, et nende aruannete avalikustamine võib ohustada avalikku julgeolekut ja kahjustada rahvusvahelisi suhteid, on mõistlik. Lisaks leiab ombudsman, et Euroopa välisteenistus on oma otsust piisavalt põhjendanud, võttes eelkõige arvesse võimalikku negatiivset mõju missioonidele, kui ta peaks aruanded avalikustama.

23. Seoses kaebuse esitaja väitega, et teabe avalikustamise vastu on suur avalik huvi, on oluline märkida, et dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitleva ELi õiguse ^[11] kohaselt ei saa rahvusvaheliste suhete ja avaliku julgeoleku kaitset tühistada ühegi muu avaliku huviga.

24. Ombudsman järeldab seega, et Euroopa välisteenistusel oli õigus keelduda „iganädalaste aruannete“ avalikustamisest.

25. Eespool öeldut arvesse võttes leiab ombudsman, et Euroopa välisteenistuse haldusomavoli ei esinenud.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Euroopa välisteenistus ei ole haldusomavoliga keeldunud andmast üldsusele juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldavad teavet liikmesriikide individuaalse panuse kohta ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidesse ja operatsioonidesse.

Kaebuse esitajat ja Euroopa välisteenistust teavitatakse sellest otsusest.

 

Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 19. oktoober 2020

 

 

[1] Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikega 1 ja artikli 43 lõikega 1, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:2bf140bf-a3f8-4ab2-b506-fd71826e6da6.0023.02/DOC_1&format=PDF.

[2] Ülevaade praegustest ELi missioonidest ja operatsioonidest on kättesaadav aadressil: https://eeas.europa.eu/headquarters/headquarters-homepage/430/military-and-civilian-missions-and-operations_en.

[3] Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) sätetega, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32001R1049.

[4] Euroopa välisteenistus andis juurdepääsu:

1. teabeleht, mis sisaldab põhiteavet ÜJKP missioonide ja operatsioonide kohta, näiteks missiooni/operatsiooni nimi, riik (riigid), kus see toimus – või toimub –, algus- ja lõppaasta (kui see on olemas, käimas) ning liik (sõjaline või tsiviilotstarbeline);

2. tabel, mis sisaldab põhiteavet ÜJKP missioonide ja operatsioonide kohta, näiteks missiooni/operatsiooni nimi, riik (riigid), kus see toimus – või toimub –, algus- ja lõppaasta (kui see on olemas, käimas);

3. Endiste ja praeguste ÜJKP tsiviilmissioonide loetelu.

[5] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimesele, teisele ja kolmandale taandele.

[6] Kaks dokumenti, millele Euroopa välisteenistus andis juurdepääsu, on järgmised:

1. teabeleht ELi ÜJKP missioonide ja operatsioonide kohta;

2. Tabel, milles esitatakse üksikasjad ÜJKP missioonide ja operatsioonide koondandmete kohta ajavahemikul 2008–2019.

[7] Vastavalt salastatud teavet käsitlevatele ELi eeskirjadele on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2017. aasta otsus Euroopa välisteenistuse julgeolekueeskirjade kohta ADMIN(2017) 10 (2018/C 126/01).

[8] Määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a esimene, teine ja kolmas taane.

[9] Euroopa Liidu lepingu artikli 43 lõige 1.

[10] Vt näiteks Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas ClientEarth vs. komisjon, T-644/16, punktid 23–25, kättesaadav aadressil: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=203913&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=46943.

[11] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõikele 1 koostoimes lõikega 2.