Lugupeetud dr F.
11. novembril 1999 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses taotlusega saada pikaajaline sissepääsuluba parlamendi hoonetesse.
13. detsembril 1999 edastasin kaebuse parlamendi presidendile. Parlament saatis oma arvamuse 3. aprillil 2000. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 30. septembril 2000.
19. oktoobril 2000 otsustasin Teie kaebust täiendavalt uurida. Parlament saatis oma vastuse minu täiendavatele järelepärimistele 1. detsembril 2000.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.
Vabandan, kui palju aega on kulunud teie kaebuse menetlemiseks.

Kompromiss

Kohtuasja faktilised asjaolud on järgmised.
26. augustil 1999 taotles kaebuse esitaja Euroopa Parlamendilt niinimetatud pikaajalist sissepääsuluba. Pikaajaline sissepääsuluba võimaldab selle omanikul siseneda parlamendi hoonetesse ilma kohese eelneva loata ning seda kasutavad sageli organisatsioonid ja konsultandid. Kaebuse esitaja nimetab end TESEO-nimelise organisatsiooni esimeheks.
Luba ei antud kohe, mistõttu kaebuse esitaja võttis 22. oktoobril 1999 ühendust parlamendi vastutavate teenistustega (kvestorite kolleegium), et esitada kaebus. Kuna kaebuse esitaja ei saanud juurdepääsuluba, esitas ta 11. novembril 1999 kaebuse Euroopa Ombudsmanile.
Kokkuvõttes väitis kaebuse esitaja, et kvestorite kogu ei ole vastanud tema 26. augusti 1999. aasta taotlusele sissepääsuloa saamiseks, ning väitis, et ta peaks saama sissepääsuloa. Samuti palus ta selgitada parlamendi sissepääsulubade väljastamise süsteemi toimimist.

Nõue

Euroopa Parlamendi arvamus
Parlamendi arvamus sisaldas järgmist teavet:
Kvestorite kolleegium kirjutas 11. novembril kaebuse esitajale, tuletades talle meelde, et tal on varem palutud esitada oma taotluse toetuseks lisateavet. Täiendavat teavet küsiti, sest sekretariaadile ja finantsküsimuste eest vastutavatele kvestoritele ei olnud selge, mis on tema taotluse põhjused ja millist organisatsiooni ta esindab. Tema kirjaplank ("TESEO") näis olevat valmistatud personaalarvutis ja see ei sisaldanud teavet, mis tavaliselt oli professionaalsete lobistide või konsultantide kirjalikus dokumendis. Kaebuse esitaja esitas lisateavet 29. septembril 1999.
Kaebuse esitajat teavitati ka sellest, et tema taotlus esitati turvalisuse eest vastutavale kvestorile ja seejärel anti luba. Strasbourgist saadeti kaebuse esitajale 27. oktoobril 1999 loa koopia, mis sisaldas teavet selle kohta, et kaebuse esitaja saab parlamendi turvateenistuselt juurdepääsuloa. Kiri oli adresseeritud TESEO-le.
novembril sai parlament Itaalia postiteenistuselt tagasi saadetud kirja kaebuse esitajale. Kirjale oli tembeldatud sõnum, et adressaat ei ole teada. Tänava nimi, tänava number, sihtnumber ja linn tundusid õiged.
Parlament märkis, et kui peaks tekkima veel probleeme, võib kaebuse esitaja esitada uue taotluse, mis kiidetakse automaatselt heaks.
Parlamendi arvamuses selgitati lühidalt ka pikaajaliste sissepääsulubade andmise süsteemi, rõhutades, et järgitakse õigeid menetlusi.
Kaebuse esitaja märkis
oma märkustes, et ta ei ole ikka veel juurdepääsuluba saanud, ja palus ombudsmanil küsimust uurida.

FURTER INQUIRIES

Ombudsman palus parlamendilt lisateavet ja parlament teatas ombudsmanile, et on saanud kaebuse esitajalt uue taotlusvormi. Uus taotlus vaadatakse läbi kiiresti.
Ombudsman helistas kaebuse esitajale, et kontrollida, kas ta oli seekord loa saanud. Ilmnes, et ta oli selle kätte saanud ja kavatses parlamendilt sissepääsuloa kätte saada.

Otsus

1 Väide vastamata jätmise kohta
1.1 Kaebuse esitaja väitis, et kvestorite kogu ei olnud vastanud tema 26. augusti 1999. aasta taotlusele tema läbipääsuloa pikendamiseks.
1.2 Parlament esitas tõendid selle kohta, et tal oli praktilisi probleeme kirjade saatmisega kaebuse esitaja aadressile Itaalias. Kaebuse esitaja poolt organisatsioonile TESEO saadetud kiri saadeti parlamendile tagasi teatega, et adressaat ei ole teada.
1.3 Näib, et hiljem võttis parlament kaebuse esitajaga uuesti ühendust ja et lõpuks õnnestus parlamendil anda uus luba kaebuse esitaja aadressile Itaalias juurdepääsuks. Kaebuse esitaja on ombudsmanile teatanud, et kavatseb uue loaga saada sissepääsuloa.
1.4 Ombudsman ei leia põhjust järeldada, et kaebuse esitajale juurdepääsuloa andmisega viivitamine oli tingitud parlamendi mis tahes veast. Kaebuse esitaja väide ei ole seega paljastanud haldusomavoli.
1.5 Neid järeldusi arvesse võttes ei leia ombudsman põhjust uurida lähemalt parlamendi sissepääsulubade väljastamise süsteemi toimimist.
2 Kokkuvõte Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal
näib, et Euroopa Parlamendis ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamendi presidenti.
Teie siiralt
Jacob Söderman