Lugupeetud härra/proua

Olete esitanud Euroopa Ombudsmanile kaebuse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (edaspidi „amet“) vastu seoses komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti (IDOC) haldusjuurdlusega. Oma 12. augusti 2019. aasta kaebuses ametile vaidlustasite viisi, kuidas IDOC uurimist läbi viis, ja palusite ametil esitada teile selle uurimisega seotud dokumentide koopiad. Ombudsmanile esitatud kaebuses väitisite, et IDOC ei viinud uurimist läbi õiglaselt ja erapooletult ning et amet, kes volitas IDOCi uurimist algatama, peaks teile hüvitist maksma.

Pärast kogu meile esitatud teabe hoolikat analüüsimist peame kahetsusega teatama, et amet ei ole haldusomavoli toime pannud.

Sellistel juhtudel nagu käesolev [1] on ombudsmani uurimise eesmärk kontrollida menetluseeskirjade järgimist ja ilmse hindamisvea olemasolu kaebuse, käesoleval juhul Teie 12. augusti 2019. aasta kaebuse käsitlemisel. Teie esitatud teabes ja dokumentides ei tuvastanud me midagi, mis viitaks sellele, et amet oleks teinud menetlusvea või hindamisvea.

Amet tegeles selle küsimusega õigeaegselt. Ta tuletas õigesti meelde, et IDOC kuulas teid ära 7. septembril 2017 ja et esitasite märkused 5. veebruaril 2018 tuvastatud asjaolude kohta. Amet on kõik teie esitatud argumendid läbi vaadanud ning neile selgelt ja üksikasjalikult vastanud. Repliigi sisu osas on ameti 16. detsembri 2019. aasta otsus Teie erinevate argumentide kohta mõistlik ja õige.

Lõpuks esitas amet taotletud dokumentide koopiad ja selgitas, miks ta ei saanud anda teile juurdepääsu kõigile uurimisaruande lisadele.

Seetõttu oleme juhtumi lõpetanud. Oleme teadlikud, et need järeldused võivad teile pettumust valmistada, kuid loodame siiski, et ülaltoodud selgitused on teile kasulikud.

Palun võtke vastu, proua, minu auväärsed tervitused.

Marta Hirsch-Ziembińska

üksuse juhataja – juurdlused ja T.I.C.

Strasbourg, 14. juuli 2020

[1] Euroopa Liidu Üldkohus on leidnud, et institutsioonidel on haldusjuurdluste algatamisel ja läbiviimisel ulatuslik kaalutlusõigus, vt selle kohta 13. jaanuari 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades F‑124/05 ja F‑96/06 A ja G vs. komisjon, punkt 173. http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=74362&pageIndex=0&doclang=EN&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=8688662