Kaebuse taust

1. Kaebuse esitaja, ajakirjanik, palus 30. augustil 2019 komisjonil anda talle juurdepääs „[…] koosoleku protokollidele, e-kirjadele ja kõigile muudele dokumentidele, mis on seotud peasekretäri Martin Selmayri ja lobifirma Friedrich30 (tuntud ka kui f30) 29. märtsi 2019. aasta kohtumisega [1].

2. Komisjon vastas kaebuse esitaja taotlusele 23. detsembril 2019. Komisjon tegi kindlaks 9 dokumenti, mis kuuluvad kaebuse esitaja taotluse kohaldamisalasse. Pärast nende läbivaatamist andis komisjon eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse alusel täieliku juurdepääsu neljale dokumendile, osalise juurdepääsu neljale muule dokumendile (ainult isikuandmete redigeerimise korral) ja keeldus juurdepääsu andmisest ühele dokumendile ^[2].

3. 3. jaanuaril 2020 palus kaebuse esitaja komisjonil oma otsus läbi vaadata, esitades nn kordustaotluse. Kaebuse esitaja täpsustas, et ta soovib, et komisjon avalikustaks dokumentides sisalduva lobistide nime, ning väitis, et avalikustamiseks on avalikes huvides konkreetne eesmärk.

4. Komisjon tegi 17. veebruaril 2020 kinnitava otsuse, milles ta kinnitas oma esialgseid järeldusi.

5. Kuna kaebuse esitaja ei olnud komisjoni otsusega rahul, pöördus ta 22. märtsil 2020 ombudsmani poole.

Uurimine

6. Ombudsman algatas uurimise seoses komisjoni keeldumisega anda üldsusele täielik juurdepääs taotletud dokumentidele.

7. Uurimise käigus kontrollis ombudsmani uurimisrühm taotletud dokumentide redigeerimata versioone.

Ombudsmanile esitatud argumendid

Kaebuse esitaja väited

8. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et dokumendid sisaldavad isikuandmeid. Ta leiab siiski, et andmed tuleb talle edastada konkreetsel avalikes huvides oleval eesmärgil.

9. Kaebuse esitaja väidab, et tal on tõsiseid kahtlusi, et lobist, kes osales kohtumisel komisjoni ametnikuga, on konkreetne isik, kes kuritarvitab oma praeguses töös endise (Saksamaa) ametiisiku mainet. Kaebuse esitaja väidab, et see lobist on avaliku elu tegelane ja et tema tööd tuleks käsitada tema avaliku rolli laiendamisena, mis peab võimaldama avalikku kontrolli. Kaebuse esitaja lisab, et tema kavatsus nendele dokumentidele juurdepääsu taotlemisel on juhtida tähelepanu katsetele kasutada lobitöötajana riigiametnikuna omandatud mainet. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et dokumendid, mis on seotud kohtumisega komisjoni endise peasekretäriga, peaksid olema üldsusele kättesaadavad.

10. Eespool öeldut arvesse võttes rõhutab kaebuse esitaja oma kavatsust kasutada nõutud dokumentides sisalduvat teavet oma aruandlustegevuses. Ta leiab, et lisaks taotletud dokumentidele, mis on selgelt seotud liidu institutsioonide ja organite läbipaistvusega, on see vajalik avalikes huvides oleva konkreetse eesmärgi saavutamiseks.

11. Ombudsmanile esitatud kaebuses täpsustab kaebuse esitaja, et soovib, et komisjon tühistaks lobitöö tegija nime mis tahes redigeerimise või avalikustaks, kas see oli mõni teine lobitöö tegija, kes osales kohtumisel komisjoni ametnikuga, mitte isik, keda ta kahtlustab.

Komisjoni argumendid

12. Komisjon väidab, et dokumendid, millele ta andis osalise juurdepääsu, sisaldavad isikuandmeid, nagu nende töötajate nimed, ametiülesanded ja kontaktandmed, kes ei tööta ühelgi juhtival ametikohal. Komisjon väidab, et need dokumendid sisaldavad ka nende kolmandate isikute isikuandmeid, keda ei peeta avaliku elu tegelasteks, kes tegutsevad avaliku elu tegelastena. Ta selgitas, et dokument, millele ta täielikult ei võimalda juurdepääsu, on sellise isiku elulookirjeldus, kes ei ole avaliku elu tegelane.

13. Komisjon leidis, et kaebuse esitaja väited läbipaistvuse kohta ei tõendanud vajadust edastada kõik andmed avalikes huvides oleval konkreetsel eesmärgil.[3] Lisaks leidis komisjon, et esines reaalne ja mittehüpoteetiline oht, et isikuandmete avalikustamine kahjustaks andmesubjektide eraelu puutumatust ja isikupuutumatust. Seega ei olnud isikuandmete avalikustamise õiguslikud kriteeriumid täidetud ning komisjon keeldus juurdepääsu andmisest eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitse alusel [4].

14. Kuigi komisjon keeldus võimaldamast juurdepääsu dokumentides sisalduvatele isikuandmetele, teatas ta kaebuse esitajale, et konkreetset lobitöötajat, keda kaebuse esitaja kahtlustas kohtumisel komisjoni ametnikuga, ei mainitud üheski taotletud dokumendis.

Ombudsmani hinnang

15. Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava isiku kohta. [5] Seetõttu on komisjoni töötajate ja kolmandate isikute nimed, ametiülesanded ja kontaktandmed isikuandmed.

16. ELi eraelu puutumatuse eeskirjade [6] kohaselt peab komisjon enne isikuandmete avalikustamise taotluse rahuldamist läbima kolmeetapilise analüüsi. Esiteks peab vastuvõtja tõendama vajadust edastada andmeid konkreetsel avalikes huvides oleval eesmärgil. Teiseks ei tohi olla põhjust arvata, et selline edastamine võib kahjustada andmesubjekti õigustatud huve. Kolmandaks peab vastutav töötleja (komisjon) pärast erinevate konkureerivate huvide kaalumist kindlaks tegema, et isikuandmete edastamine sellel konkreetsel eesmärgil on proportsionaalne.

17. Kaebuse esitaja ei esitanud ühtegi veenvat argumenti, et tõendada nende isikuandmete edastamise konkreetset vajadust.

18. Esiteks ei ole tema viide vajadusele avalikustada teave konkreetse endise riigiametniku lobitöö kohta asjakohane, sest seda isikut ei ole dokumentides nimetatud. Dokumentides sisalduvad isikuandmed on teiste isikute omad.

19. Kaebuse esitaja väide liidu institutsioonide ja organite „läbipaistvuse“ kohta on väga üldine ja seda ei saa kasutada õigusliku kriteeriumi täitmiseks, milleks on see, et avalikustamine peab olema vajalik avalikes huvides oleval konkreetsel eesmärgil.

20. Seega ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et isikuandmeid oleks vaja talle edastada.

21. Eespool toodut arvesse võttes leiab ombudsman, et komisjon keeldus põhjendatult andmast juurdepääsu komisjoni töötajate ja kolmandate isikute nimedele, ametiülesannetele ja kontaktandmetele, et kaitsta tuvastatud isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Euroopa Komisjoni haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat ja komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 8. juuli 2020

[1] Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) sätetega, kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=celex%3A32001R1049.

[2] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktile b.

[3] Nagu on nõutud määruse 2018/1725 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist) artikli 9 lõike 1 punktis b, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32018R1725.

[4] Vastavalt määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktile b.

[5] Määruse 2018/1725 artikli 3 lõige 1.

[6] Määruse 2018/1725 artikli 9 lõike 1 punkt b.