Lugupeetud hr P.
28. septembril 1999 esitasite Euroopa Ombudsmanile kaebuse Euroopa Komisjoni vastu. Teie kaebus käsitles komisjoni väidetavat suutmatust teha ühenduse rahastatud projekti (Alfa projekt nr ALR/B7-3011/94.04/6.0010.8) lõppmakse summas 1300 eurot.
Vastuseks minu sekretariaadi 21. oktoobri 1999. aasta taotlusele täpsustada Teie kaebuse eset, saatsite 25. oktoobril 1999 lisateavet. 15. detsembril 1999 edastasin Teie kaebuse Euroopa Komisjoni presidendile. Komisjon saatis 22. märtsil 2000 oma arvamuse, mille ma edastasin Teile 17. aprillil 2000 koos palvega esitada Teie soovi korral oma märkused. Te saatsite ombudsmanile 26. aprillil, 6. mail, 22. juunil ja 14. juulil 2000 faksi teel mitmeid lisamaterjale. Kuna ei olnud selge, kas neid dokumente tuleks võtta Teie tähelepanekutena, saatis ombudsman Teile 27. juulil 2000 kirja, paludes täiendavaid selgitusi. Teie 31. juuli 2000. aasta vastuses kinnitati, et need faksid olid Teie märkused, ning lisati ka mõned uued tõendid.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja
väited olid kokkuvõtlikult järgmised:
Kaebuse esitaja oli koordineeriv partner projektis nr ALR/B7-3011/94.04/6.0010.8, mida Euroopa Komisjon oli osaliselt rahastanud Alfa projekti raames. Kuigi kaebuse esitaja oli saatnud projekti lõpliku teadus- ja finantsaruande 1999. aasta alguses, oli ta lepingu eest saanud ettemakset ainult 19 480 eurot ühenduse maksimaalsest toetusest, mis oli hinnanguliselt 24 350 eurot. Kaebuse esitaja koostatud finantsaruannetes kajastatud projekti lõplik maksumus oli 20 671,80 eküüd. Seega nõudis kaebuse esitaja ülejäänud 1131,80 euro maksmist.
Kuigi kaebuse esitaja oli pöördunud komisjoni vastutavate talituste poole, nõudes ülejäänud toetuse maksmist, ei olnud ta ilmselt vastust saanud.

Nõue

Komisjoni arvamus
Oma arvamuses selgitas komisjon kõigepealt projekti tausta. Ühenduse toetus oli antud programmi "ALFA" ("Amerique Latine-Formation Académique") raames. Kaebuse esitaja, kes tegutses Lecce ülikooli nimel, koordineeris võrgustikku „Esperanza Network”, millele oli antud toetust mitmesuguste kõvamaterjalist filmide sadestumise uurimiseks reaktiivse laserablatsiooni abil (leping nr ALR/B7-3011/94.04/6.0010.8).
Projekti kogumaksumuseks arvutati 31 350 eurot, millest komisjon nõustus maksma maksimaalselt 24 350 eurot, lähtudes kulude üksikasjalikust jaotusest, mis hõlmas sõidukulusid ja päevarahasid. Pärast lepingu allkirjastamist tehti esimene makse summas 19 480 €.
Ülejäänud summa lõppmakse kohta selgitas komisjon, et ta palus 10. mai 1999. aasta kirjas kaebuse esitajal esitada tõendid väidetavate lennupiletihindade kohta. Komisjoni kirjas vaidlustati ka mõnede päevarahade abikõlblikkus. Kaebuse esitaja vastas kuupäevata kirjaga, märkides, et ta maksis lennupiletite eest otse. Ta selgitas ka, et osa tasumata päevarahadest tulenes asjaolust, et puudusid korraldatud ürituste kuupäevadele vastavad lennud. Kaebuse esitaja teatas 13. detsembri 1999. aasta e-kirjas, et peatselt saadetakse täiendav teave.
Selgema põhjenduse puudumisel tuletas komisjon talle 21. detsembri 1999. aasta kirjas meelde puuduvaid dokumente ja nõudis kokku 5 955,67 euro suurust hüvitist.
Kaebuse esitaja märkused
Pärast ombudsmani 17. aprilli 2000. aasta kirja, milles kutsuti kaebuse esitajat üles esitama märkusi komisjoni arvamuse kohta, saatis ta 26. aprilli, 6. mai, 22. juuni ja 14. juuli 2000. aasta faksidega lisateavet. Need faksid sisaldasid koopiaid mitmest kaebuse esitaja allkirjastatud tõendist, mis kinnitasid, et ülikool maksis komisjoni taotluses nimetatud lennupiletite eest otse ja seega ei olnud tal võimalik esitada algseid kviitungeid. Samuti sisaldasid need projektis osalejate kirjade koopiaid, milles põhjendati nende päevarahataotlusi.
Kuna faksidele ei olnud lisatud kaaskirja ega muud teavet, mida võiks pidada tähelepanekuks komisjoni arvamuse kohta, palus ombudsman 27. juulil 2000 kaebuse esitajal edastada oma märkused või esitada täielik teave oma edasiste kontaktide kohta komisjoniga.
Oma 31. juuli 2000. aasta vastuses kinnitas kaebuse esitaja, et aprillis ja mais esitatud faksid olid tema märkused komisjoni arvamuse kohta. Ta esitas ka koopia komisjoni 31. mai 2000. aasta kirjast, milles komisjoni vastutavad talitused olid kaebuse esitaja edastatud teabe alusel oma tagasimaksetaotluse uuesti läbi vaadanud. Uute tõendite põhjal ja võttes arvesse esialgses lepingus sätestatud nõudeid, jõudsid komisjoni finantstalitused järeldusele, et ühenduse kogutoetus projektile peaks olema 18 863,22 eurot. Kuna toetusesaajale tehtud ettemakse oli 19 480 eurot, järeldas komisjon, et ta peab tagasi maksma 616,78 eurot, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud kirja lisas.
Kaebuse esitaja vaidlustas selle arvutuse ja juhtis tähelepanu sellele, et korraldajate kulutatud raha, nimelt 20 611,80 eurot, oli väiksem kui lepingus ette nähtud summa, st 24 350,00 eurot. Ta kaebas kogu protsessiga seotud bürokraatia üle ja palus Euroopa inspektori sekkumist.

Otsus

1 Makse hilinemine täiendavate tõendite nõudmise tõttu
1.1. Kaebuse esitaja väidab, et kaua aega pärast seda, kui ta oli esitanud ühenduse kaasrahastatud projekti (Alfa projekt nr ALR/B7-3011/94.04/6.0010.8.) lõplikud tehnilised ja finantsaruanded, ei olnud komisjon veel oma kokkulepitud toetust maksnud. Kuna projekti lõppmaksumus oli 20 611,80 eküüd ja komisjoni tehtud ettemakse oli 19 480 eküüd, nõudis kaebuse esitaja ülejäänud 1131,80 eküü maksmist.
1.2. Oma arvamuses põhjendas komisjon oma keeldumist vastuse täiendamisest sellega, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud kogu vajalikku teavet, näiteks lennupiletite algseid kviitungeid ja teatavate päevarahade põhjendusi. Vajadust, et see teave oleks vajalik mis tahes lõppmakse tegemiseks, selgitati kaebuse esitajale kahes komisjoni finantsteenuste talituse 10. mai ja 21. detsembri 1999. aasta kirjas.
1.3. Komisjon on põhjendanud oma lisateabe nõudmist, et tagada usaldusväärsete finantspõhimõtete järgimine. Nagu on sätestatud komisjoni ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud lepingu artiklis 4, võib komisjon nõuda lisateavet, mis võib tuleneda lõpparuande kontrollimisest. Lisaks on lepingu artikli 9 (Maksetingimused) lõikes 2 sätestatud:

„Lõppmakse tehakse tingimusel, et toetusesaaja täidab kõik oma kohustused [ ].

Lennukiga reisimise
kohta on artikli 9 lõikes 4 märgitud, et

„Lennureiside puhul esitatakse piletite originaalid, vastavad pardakaardid ja reisibüroo kviitung [ ]. Päevaraha makstakse ainult siis, kui on saadud tõend sihtkohas viibimise kohta.”

1.4. Näib, et kaebuse esitaja esitas nõutud teabe komisjonile rahuldaval viisil, nagu võib järeldada institutsiooni 31. mai 2000. aasta kirjast kaebuse esitajale. Seda teavet arvesse võttes muutis institutsioon oma 21. detsembri 1999. aasta taotlusi 5 955,67 euro suuruse tagasimakse saamiseks.
Seetõttu on ombudsman jõudnud järeldusele, et juhtumi selle aspektiga seoses ei ilmne haldusomavoli.
2 Ühenduse lõplikust toetusest kaetavad summad
2.1. Võttes arvesse kaebuse esitaja esitatud viimaseid tõendeid, hindas komisjon lepingu lõppmakset uuesti. Ta järeldas kaebuse esitajale 31. mail 2000 saadetud kirjas, et ta peab talle algselt ettemakstud summast (19 480 eurot) ikkagi tagastama 616,78 €’i.
Kaebuse esitaja ei nõustu selle arvutusega ja on juhtinud tähelepanu sellele, et korraldajate kulutatud raha, nimelt 20 611,80 eurot, on väiksem kui lepingus algselt ette nähtud summa (24 350,00 eurot).
2.2. Komisjoni põhjendused selle uue seadustamise kohta on esitatud kaebuse esitajale saadetud kirja lisas, milles on esitatud esialgses lepingus kajastatud kulud. Selle jaotuse alusel viitab institutsioon algselt ette nähtud ühenduse toetusele, lõplikus finantsaruandes sisalduvatele arvudele ja abikõlblikule EÜ toetusele.
2.3. Komisjoni esitatud arvude hindamine näitab, et tema osamakse arvutamine põhines maksimaalsel protsendil summast, mille kaebuse esitaja tegelikult kulutas igas esialgses lepingus sisalduvas punktis (1).
Seevastu näib kaebuse esitaja olevat seisukohal, et projekti kulusid tuleb käsitleda tervikuna. Kuna kogukulud on olnud väiksemad kui algselt ette nähtud ja seetõttu palutakse komisjonil maksta lepingus kokkulepitust väiksem summa, leiab kaebuse esitaja, et ettemakstud raha osaliseks tagasimaksmiseks ei tohiks olla põhjust.
2.4 EÜ asutamislepingu artikli 195 kohaselt on Euroopa Ombudsmanil õigus võtta vastu kaebusi "ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoli juhtumite kohta". Ombudsman on seisukohal, et haldusomavoliga on tegemist siis, kui avalik-õiguslik asutus ei tegutse vastavalt tema suhtes siduvale eeskirjale või põhimõttele (2). Haldusomavoli võib seega tuvastada ka ühenduste institutsioonide või asutuste sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise puhul.
2.5 Ombudsman leiab siiski, et läbivaatamise ulatus, mida ta saab sellistel juhtudel läbi viia, on tingimata piiratud. Eelkõige on ombudsman seisukohal, et kui küsimus on vaidlustatud, ei peaks ta püüdma kindlaks teha, kas kumbki pool on lepingut rikkunud. Seda küsimust saaks tõhusalt lahendada ainult pädev kohus, kellel oleks võimalus kuulata ära poolte argumendid asjaomase siseriikliku õiguse kohta ja hinnata vastuolulisi tõendeid mis tahes vaidlusaluste faktiliste küsimuste kohta.
2.6 Seetõttu on ombudsman seisukohal, et lepingutega seotud vaidluste puhul on põhjendatud piirduda uurimisel selle uurimisega, kas ühenduse institutsioon või asutus on andnud talle sidusa ja mõistliku ülevaate oma tegevuse õiguslikust alusest ning miks ta leiab, et tema seisukoht lepingulise olukorra suhtes on põhjendatud. Kui see on nii, järeldab ombudsman, et tema uurimise käigus ei ole ilmnenud haldusomavoli. See järeldus ei mõjuta poolte õigust sellele, et nende lepingulist vaidlust vaataks läbi ja lahendaks autoriteetselt pädev kohus.
2.7. Selleks et teha kindlaks, kas komisjoni seisukoht käesolevas asjas oli mõistlik, tuleb kõigepealt uurida lepingu tingimusi.
Lepingu artiklis 9 (Maksetingimused) ja B lisas (Finantssätted) viidatakse kohaldatavatele finantstingimustele. Artikli 9 lõikes 1 on sätestatud:

„Kõik arved koostatakse kahes eksemplaris ja kooskõlas käesoleva lepingu finantssätetes sätestatud kulude jaotusega ning selge viitega erinevatele eelarvepunktidele (B lisa)”

Lisaks on B lisas osutatud lepingu finantssätetes sõnaselgelt märgitud, et:

„EÜ toetus moodustab teatava protsendi eelarves ettenähtud kuludest. Kui need kulud on väiksemad, piirdub EÜ toetus selle protsendiga.”

2.8. Neid õigusnorme silmas pidades leiab ombudsman, et komisjoni seisukoht ei tundu antud juhul ebamõistlik. Nendel asjaoludel ja pidades silmas, et ombudsmani kontrolli ulatus on sellistel juhtudel piiratud, on ombudsman jõudnud järeldusele, et uurimise käigus ei ole ilmnenud haldusomavoli juhtumit seoses juhtumi selle aspektiga.
3 Järeldus Ombudsmani poolt kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal
näib, et komisjon ei ole toime pannud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Komisjoni presidenti.
Teie siiralt
Jacob SÖDERMAN

---

(1) Näiteks seoses EÜ toetusega mandrilendudele oli esialgses eelarves ette nähtud kuus seda liiki lendu kogumaksumusega 4800 €, millest EÜ pidi kandma 3 3,00 € vooru (st 68,75 % ). Oma lõplikus panuses võttis komisjon arvesse abisaaja poolt kuue mandrilennuga seoses tegelikult kantud kulud, nagu on märgitud kaebuse esitaja lõpparuandes, ning määras oma panuse kindlaks 68,75 % alusel nendest kuludest. Selle arvutuse tulemusel saadi summaks 1859 eurot, mis on oluliselt väiksem kui lepingus prognoositud krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalne osamakse.

(2) Vt 1997. aasta aruanne, lk 22 jj.