Kaebus

1. Kaebuse esitaja osales ELi ametnike töölevõtmiseks korraldatud valikumenetluses, mille korraldas Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)^[1]. Valikumenetlus korraldati teadusuuringute administraatorite töölevõtmiseks mitmes valdkonnas, sealhulgas kvantitatiivse ja kvalitatiivse poliitilise mõju hindamise valdkonnas, mille kaebuse esitaja valis.

2. EPSO teatas kaebuse esitajale, et ta ei saa valikumenetluses osaleda, kuna tal ei ole konkursiteates sätestatud osalemistingimuste täitmiseks vajalikku erialast töökogemust ^[2].

3. Kaebuse esitaja palus EPSO-l oma otsus läbi vaadata. Pärast läbivaatamist teatas EPSO kaebuse esitajale, et valikukomisjon kinnitas oma otsust teda valikumenetluses mitte lubada.

4. Läbivaatamise tulemusega rahulolematu kaebuse esitaja pöördus 2. oktoobril 2019 ombudsmani poole.

Uurimine

5. Ombudsman algatas kaebuse uurimise selle kohta, kuidas valikukomisjon hindas kaebuse esitaja töökogemust. Kaebuse esitaja kaebas ka selle üle, et tema taotluse tagasilükkamise põhjus, mis esitati vastuses tema läbivaatamistaotlusele,^[3] oli erinev sellest, mis oli algselt esitatud kirjas, milles teda teavitati konkursile mittelubamisest ^[4].

6. Uurimise käigus tutvus ombudsmani uurimisrühm EPSO toimikuga. Kontrolliaruanne koos EPSO üksikasjalike selgitustega on lisatud käesolevale otsusele.

Ombudsmani hinnang

7. Kandidaatide hindamisel peavad valikukomisjonid järgima asjaomase valikumenetluse osalemistingimusi. Samal ajal on valikukomisjonidel ELi kohtupraktika kohaselt ulatuslik kaalutlusõigus kandidaadi kvalifikatsiooni ja töökogemuse hindamisel nende kriteeriumide alusel.^[5] Ombudsmani roll piirdub seega selle kindlakstegemisega, kas valikukomisjon on teinud ilmse vea ^[6].

8. EPSO toimikuga tutvumise käigus ombudsmanile esitatud dokumentidest ja selgitustest (vt käesolevale otsusele lisatud kontrolliaruanne) ei nähtu, et valikukomisjon oleks teinud ilmse vea selles, kuidas ta hindas kaebuse esitaja osalemiskõlblikkust.

9. Kandidaadi isiklik arvamus oma profiili asjakohasuse kohta ei sea kahtluse alla konkursikomisjoni hinnangut ega tõenda, et konkursikomisjon on teinud ilmse vea ^[7].

10. Lõpuks peab ombudsman põhjendamatuks kaebuse esitaja argumenti, et põhjus, miks tema kandidatuur tema läbivaatamistaotlusele antud vastuses tagasi lükati (vt eespool 3. joonealune märkus), oli erinev sellest, mis oli algselt esitatud kirjas, milles teda teavitati tema konkursile mittelubamisest (vt eespool 4. joonealune märkus). Mõlemas kirjas esitatud põhjus põhines peamiselt eeldusel, et kaebuse esitajal ei olnud piisavat asjakohast erialast töökogemust.

11. Eespool öeldu põhjal ei tuvasta ombudsman haldusomavoli selles, kuidas valikukomisjon hindas kaebuse esitaja osalemiskõlblikkust.

Järeldused

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega ^[8]:

Selles, kuidas Euroopa Personalivaliku Amet hindas kaebuse esitaja sobivust konkursile, haldusomavoli ei esinenud.

Kaebuse esitajat ja EPSOt teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman 


Strasbourg, 18.12.2019

[1] EPSO/AD/371/19 – 1: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=OJ:C:2019:068A:FULL&from=EN 

[2] Osalemiskriteeriumid on määratletud konkursiteates, milles on sätestatud valikumenetluse suhtes kohaldatavad kriteeriumid ja eeskirjad.

[3] Kaebuse esitaja 19. septembri 2019. aasta läbivaatamistaotlusele antud vastuses põhjendati tema taotluse tagasilükkamist sellega, et kaebuse esitajal ei olnud piisavalt asjakohast töökogemust.

[4] 23. mai 2019. aasta tagasilükkavas kirjas põhjendati otsust mitte lubada kaebuse esitajat konkursile sellega, et kaebuse esitaja ei vastanud taotluses esitatud teabe põhjal töökogemuse eritingimustele: tal ei olnud vähemalt kuueaastast ametiülesannetega seotud töökogemust. Kirjas märgiti ka, et doktoriõpinguid võib lugeda kuni kolmeaastaseks töökogemuseks ning et töökogemus on asjakohane üksnes juhul, kui see on omandatud pärast konkursil osalemiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamist.

[5] Üldkohtu 11. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas T-244/97: Mertens vs. komisjon, punkt 44: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/HR/TXT/?uri=CELEX:61997TJ0244; Üldkohtu 11. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T-25/03: De Stefano vs. komisjon, punkt 34: http://curia.europa.eu/juris/celex.jsf?celex=62003TJ0025&lang1=en&type=TXT&ancre=.

[6] Vt Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse uurimine seoses kaebusega 14/2010/ANA

Euroopa Personalivaliku Amet, punkt 14 (otsus on kättesaadav aadressil

https://www.ombudsman.europa.eu/cases/decision.faces/et/10427/html.bookmark#_ftnref5); Esimese Astme Kohtu 31. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T-294/03: Gibault vs. komisjon, punkt 41: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:62003TJ0294.

[7] Esimese Astme Kohtu (kolmas koda) 15. juuli 1993. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-17/90, T-28/91 ja T-17/92, Camara Alloisio e.a. v. komisjon, punkt 90: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/GA/TXT/?uri=CELEX:61990TJ0017; Esimese Astme Kohtu 23. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas T-53/00, Angioli v. komisjon, punkt 94: http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=5C753C4AA9003D9CA2267431863773CE?text=&docid=47998&pageIndex=0&doclang=FR&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=6802917

[8] Täielik teave kaebuste menetlemise ja nendega seotud õiguste kohta on kättesaadav aadressil https://www.ombudsman.europa.eu/en/document/70707.