- ET Eesti keel
Masintõlkes võib olla vigu, mis võivad vähendada selgust ja õigsust; ombudsman ei vastuta mis tahes erisuste korral. Kõige usaldusväärsem ja õiguskindlam teave on algversioonis eespoolsel lingil (inglise keel).
Lisateave on meie keele- ja tõlkepoliitikas.
Otsus juhtumi 1713/2019/FP kohta, mis käsitleb Euroopa välisteenistuse suutmatust anda täielik juurdepääs ELi välissuhete volinikule 2007. ja 2008. aastal esitatud teabematerjalidele ELi suhete kohta Iisraeliga (viide 2018/130)
Otsus
Juhtum 1713/2019/FP - Alguskuupäev: {0} Neljapäev | 12 september 2019 - Otsuse kuupäev: {0} Reede | 18 oktoober 2019 - Asjassepuutuvad institutsioonid Euroopa välisteenistus ( Haldusomavoli ei tuvastatud ) - Riik Belgia
Juhtum puudutas Euroopa välisteenistuse keeldumist anda üldsusele juurdepääs Euroopa Komisjoni välissuhete voliniku jaoks 2007. ja 2008. aastal koostatud infotundidele, mis käsitlesid Euroopa Liidu suhteid Iisraeliga.
Ombudsman leidis, et Euroopa välisteenistus oli õigustatud (osaliselt) keelduma üldsuse juurdepääsust taotletud dokumentidele, et kaitsta ELi rahvusvahelisi suhteid.
Ombudsman lõpetas uurimise haldusomavoli tuvastamata.
Kaebuse taust
1. 4. septembril 2018 esitas kaebuse esitaja taotluse üldsuse juurdepääsuks Euroopa välisteenistusele, et saada „kõik ülevaated“, mis koostati tollasele Euroopa Komisjoni välissuhete volinikule ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2008 ja mis käsitlevad Euroopa Liidu suhteid Iisraeliga.
2. 18. jaanuaril 2019 vastas Euroopa välisteenistus kaebuse esitaja taotlusele. Ta selgitas, et kuna üldsuse juurdepääsu taotlus puudutas dokumente, mis olid koostatud enne Euroopa välisteenistuse loomist, säilitati neid dokumente Euroopa Komisjoni ajalooarhiivis.
3. Euroopa välisteenistus tuvastas ajalooarhiivis kaheksa dokumenti. Need dokumendid koosnesid peamiselt väljavõtetest volinikule koostatud infotundidest ja kõnepunktidest [1].
4. Pärast dokumentide läbivaatamist andis Euroopa välisteenistus täieliku juurdepääsu ühele dokumendile [2]; osaline juurdepääs kahele dokumendile [3]; ning ei võimaldanud juurdepääsu viiele dokumendile [4]. Euroopa välisteenistus märkis, et täielik juurdepääs nendele dokumentidele mõjutaks negatiivselt ELi ja Iisraeli vahelist usalduslikku õhkkonda, kahjustades seeläbi ELi suhteid Iisraeliga.
5. 28. jaanuaril 2019 taotles kaebuse esitaja Euroopa välisteenistuse esialgse otsuse läbivaatamist nn kordustaotlusega.
6. 18. veebruaril 2019 kinnitas Euroopa välisteenistus oma esialgset otsust, et viit dokumenti ei saa avalikustada [5]. Viidates kahele dokumendile, millele oli antud osaline juurdepääs,[6] vaatas Euroopa välisteenistus oma esialgse otsuse läbi ja andis juurdepääsu mõnedele täiendavatele punktidele.
7. Euroopa välisteenistuse otsusega rahulolematu kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole.
Uurimine
8. Ombudsman algatas uurimise dokumentide avalikustamisest keeldumise kohta.
9. Uurimise käigus analüüsis ombudsman hoolikalt kättesaadavat teavet ja vaatas läbi asjaomased Euroopa välisteenistuse dokumendid.
Ombudsmanile esitatud argumendid
10. Euroopa välisteenistus tugines määruses 1049/2001 [7] sätestatud erandile, mille eesmärk on kaitsta ELi rahvusvahelisi suhteid [8].
11. Eelkõige selgitas ta, et dokumentide sisu on seotud Iisraeli siseasjadega ja ELi seisukohtadega rahvusvaheliste partneritega kohtumiste ettevalmistamisel. Seetõttu avaldaks nende dokumentide avalikustamine negatiivset mõju usalduslikule õhkkonnale ELi, Iisraeli ja rahvusvaheliste partnerite vahel ning kahjustaks ELi suhteid asjaomaste riikidega.
12. Euroopa välisteenistus lisas, et nende dokumentide ülejäänud osade avalikustamine, millele on osaliselt antud juurdepääs,[9] mõjutaks negatiivselt usalduslikku õhkkonda ELi ja Iisraeli ning teiste Iisraeli-Palestiina rahuprotsessis osalevate poolte vahel.
13. Samuti väitis ta, et taotletud dokumentide avalikustamine kahjustaks vastastikuse usalduse keskkonda ELi ja Iisraeli vahelistes diplomaatilistes dialoogides, mis on selliste arutelude jaoks hädavajalik.
14. Euroopa välisteenistus väitis, et ta ei ole tuvastanud ühtegi ülekaalukat üldist huvi, mis õigustaks juurdepääsu andmist.
15. Lõpuks väitis Euroopa välisteenistus, et kuigi dokumendid koostati mitu aastat enne üldsuse juurdepääsu taotluse esitamist, on paljud dokumentides käsitletud küsimused seotud Lähis-Ida rahuprotsessiga ja on endiselt asjakohased.
16. Kaebuse esitaja väitis, et kuna dokumentide koostamisest on möödunud palju aega, on väga ebatõenäoline, et asjaomaste dokumentide avalikustamine võiks põhjustada tegelikku kahju ELi suhetele Iisraeliga.
17. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et dokumentide kättesaadavaks tegemine on üldsuse huvides, nimelt selleks, et kontrollida, kas Iisraeliga sõlmitud assotsieerimislepingut kohaldati nõuetekohaselt [10].
Ombudsmani hinnang
18. Olles kontrollinud taotletud dokumentide sisu, on ombudsman seisukohal, et Euroopa välisteenistus tugines põhjendatult erandile ELi rahvusvaheliste suhete kaitseks.
19. Taotletud dokumendid [11] on diplomaatilised infotunnid. Nendes ülevaadetes esitatakse ELi seisukoht kolmandatest riikidest partnerite suhtes, sealhulgas ELi liikmesriikide seisukohad. Lisaks sisaldavad need hinnanguid Iisraeli siseasjadele ning suuniseid ELi volinikule kõrgetasemelistel kohtumistel. Need seisukohad ja kaalutlused puudutavad teemasid, mis on praegu ELi rahvusvaheliste suhete seisukohast jätkuvalt olulised.
20. Ombudsman peab seetõttu mõistlikuks väita, et asjaomaste dokumentide avalikustamine kahjustaks tõenäoliselt rahvusvahelisi suhteid.
21. ELi õiguse kohaselt, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu dokumentidele, ei saa seda huvi kaalukamaks muuta ükski muu avalik huvi.
22. Ombudsman on seisukohal, et Euroopa välisteenistus tegutses mõistlikult, kui ta keeldus andmast üldsusele täielikku juurdepääsu dokumentidele. Keeldumine oli seega põhjendatud ja kooskõlas seadusega.
23. Lõpuks tunnistab ombudsman, et Euroopa välisteenistus tegi Euroopa Komisjoni ajalooarhiivis põhjaliku otsingu, et teha kindlaks kaebuse esitaja taotlusega hõlmatud dokumendid.
Järeldus
Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:
Dokumentidele üldsuse täieliku juurdepääsu andmisest keeldumisel ei esinenud Euroopa välisteenistuse haldusomavoli.
Kaebuse esitajat ja Euroopa välisteenistust teavitatakse sellest otsusest.
Emily O'Reilly
Euroopa Ombudsman
Strasbourg, 25. oktoober 2019
1) [1] 4. juuni 2007. aasta infotunni "ELi ja Kanada tippkohtumine" osa "Iisraeli poliitiline olukord", lk 77;
2) ülevaade ELi-Iisraeli suhetest Benita Ferrero-Waldneri ja Ameerika Juudi Komitee esindajate kohtumiseks, 4. detsember 2007;
3) Volinik Ferrero-Waldneri sõnavõtt teemal "ELi ja Iisraeli suhted" kohtumisel Ameerika Juudi Komitee esindajatega, 4. detsember 2007;
4) teabetoimik „Komisjoni voliniku Ferrero-Waldneri visiit Iisraeli”, 28.–29. oktoober 2007;
5) Üks lõik leheküljel 10 26.-27. juunil 2008 toimunud ELi-Venemaa tippkohtumise infotunnis;
6) 10. juunil 2008 toimunud ELi ja USA tippkohtumise ülevaate leheküljel 80 kaks lõiku;
7) Kaks lühikest lõiku (vastavalt lk 57 ja lk 60) 6. märtsi 2008. aasta infotunnis "ELi ja USA välisministrite kolmiku kohtumine";
8) Lõige leheküljel 6 infotunnis "Komisjoni liikme Ferrero-Waldneri visiit Austraaliasse ja Uus-Meremaale", 25.-28. juuni 2007.
[2] Vt joonealune märkus nr 1, punkt 1.
[3] Euroopa välisteenistus andis osalise juurdepääsu joonealuse märkuse nr 1 punktides 2 ja 3 loetletud dokumentidele.
[4] Euroopa välisteenistus keeldus andmast juurdepääsu joonealuse märkuse nr 1 punktides 4–8 loetletud dokumentidele.
[5] Vt joonealune märkus nr 4.
[6] Vt joonealune märkus 3.
[7] Määruse 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas taane: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:32001R1049.
[8] Vt joonealune märkus 3.
[9] Täiendav teave: http://www.eeas.europa.eu/archives/delegations/israel/eu_israel/political_relations/agreements/index_en.htm .
[11] Vt joonealune märkus nr 1, punktid 2–8)