Lugupeetud hr S.
Te esitasite 28. jaanuaril 1999 Euroopa Ombudsmanile kaebuse seoses Euroopa Parlamendi keeldumisega tühistada teie osalise tööajaga töötamise taotlus.
19. veebruaril 1999 edastasin kaebuse Euroopa Parlamendi presidendile. Parlament saatis oma arvamuse 5. mail 1999. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 27. augustil 1999. 31. juulil 2000 kirjutasin parlamendile uuesti ja palusin lisateavet. Parlament saatis oma teise arvamuse 12. oktoobril 2000. Edastasin selle Teile koos palvega esitada oma märkused, mille Te saatsite 27. novembril 2000. Te saatsite täiendavaid kirju 28. mail ja 13. detsembril 1999 ning 10. ja 11. mail 2000.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse esitaja, kes on Euroopa Parlamendi ametnik, esitas 1999. aasta jaanuaris kaebuse Euroopa Ombudsmanile. Novembris 1998 taotles kaebuse esitaja õpinguteks osalise tööajaga töötamist 18. jaanuarist kuni 17. aprillini 1999 ja talle anti selleks luba. Detsembris 1998 anti taotlusele positiivne vastus. Jõulupühade ajal teatati kaebuse esitajale, et talle ei ole kohta antud ja seetõttu ei saa ta kursusel osaleda. Ta võttis 6. jaanuaril 1999 parlamendiga ühendust, et saada teavet selle kohta, kuidas oma taotlust tagasi võtta, ning talle öeldi, et kuni ta esitab tühistamistaotluse enne 15. jaanuari 1999, ei mõjuta see tema palka. Seetõttu esitas kaebuse esitaja 8. jaanuaril 1999 tühistamistaotluse, kuid talle teatati järgmisel nädalal, et ta peab kirja õiges vormis uuesti esitama. jaanuaril 1999 esitas kaebuse esitaja oma taotluse uuesti.
jaanuaril 1999 teatati kaebuse esitajale, et ta töötab ametlikult osalise tööajaga ja seetõttu ei saa teda organisatsiooniskeemi lisada. Järgmisel nädalal püüdis kaebuse esitaja probleemi lahendada ja tal oli mitu kontakti administratsiooniga ilma tulemust saavutamata. jaanuaril 1999 teavitati kaebuse esitajat e-kirja teel sellest, et tema osalise tööajaga töötamise tühistamise taotlus on tagasi lükatud ja et tema ametikohale on asunud abiteenistuja. jaanuaril 1999 esitas kaebuse esitaja kaebuse oma ülemusele. 28. jaanuaril 1999 teatati talle telefoni teel, et taotlus on tagasi lükatud.
Kaebuse esitaja väitis, et osalist tööaega on võimalik tühistada ka pärast perioodi algust, ning rõhutas, et tema taotlus esitati enne perioodi algust. Kaebuse esitaja nõustus asjaoluga, et parlamendil on sellistel juhtudel teatav kaalutlusõigus, kuid teda sunniti uskuma, et taotluse esitamine on üksnes formaalsus.
Seda arvesse võttes esitas kaebuse esitaja järgmised väited:
1 Parlament lükkas tema tühistamistaotluse tagasi, kuigi tühistamistaotlusi esineb ja tema taotluse tühistamisega ei paistnud olevat tehnilisi probleeme.
2 Parlament ei põhjendanud oma otsust jätta tühistamistaotlus rahuldamata.
3 Parlamendi VI peadirektoraadis toimus vandenõu tühistamistaotluse edasilükkamiseks.
Kaebuse esitaja väitis, et ta on alates 18. jaanuarist 1999 täistööajaga tööle ennistatud.

Nõue

Euroopa Parlamendi arvamus
Parlament märkis oma arvamuses, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud kaebust vastavalt personalieeskirjade artiklile 90 ega kasutanud tema käsutuses olevaid õiguslikke vahendeid. Parlament leidis, et antud olukorras ei tohiks ta kaebust kommenteerida.
Kaebuse esitaja märkused
Kaebuse esitaja väitis, et ta ei ole teadlik personalieeskirjade artiklist 90, ja küsis, miks keegi teda sellest ei teavitanud. Lisaks selgitas ta üksikasjalikumalt oma üldist olukorda parlamendis ja oma terviseseisundit. Samuti nõudis ta ebaõiglase kohtlemise eest kahju hüvitamist.

FURTER INQUIRIES

Pärast parlamendi arvamuse ja kaebuse esitaja tähelepanekute hoolikat kaalumist selgus, et vaja on täiendavaid uurimisi. Käesolevas asjas on asjakohane viidata ombudsmani põhikirja artikli 2 lõikele 8, milles on sätestatud:

„Ombudsmanile ei või esitada kaebust ühenduse institutsioonide ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on ammendanud kõik võimalused esitada asutusesiseseid haldustaotlusi ja kaebusi, eelkõige personalieeskirjade artikli 90 lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlused, ning kui taotluse saanud asutuse vastamistähtajad on möödunud.”

Ombudsman leidis, et kaebuse esitaja 25. jaanuari 1999. aasta kiri tema ülemusele näis vastavat personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud nõuetele, nagu neid on tõlgendanud ühenduse kohtud,(1) ning palus seetõttu uuesti parlamendil esitada juhtumi kohta oma seisukoht.
Parlamendi teine arvamus
Oma teises arvamuses ei kommenteerinud parlament ombudsmani volitusi.
Sisulistes küsimustes märkis parlament, et kaebuse esitaja ei järginud 1. detsembri 1987. aasta osalise tööajaga töötamise sisejuhiste suhtes kohaldatavaid menetlusi, eelkõige seoses tema 17. novembri 1998. aasta taotlusega töötada osalise tööajaga ning 8. ja 13. jaanuari 1999. aasta tühistamistaotlustega.
Seoses kaebuse esitaja väidetega tegi parlament kokkuvõtte järgmisest:
1 Kaebuse esitaja ülemusele 8. jaanuaril 1999 esitatud taotlus ei olnud nõuetekohaselt vormistatud. Kaebuse esitaja esitas oma taotluse uuesti 13. jaanuaril 1999, seekord oma ülemuste kaudu, kuid ilma põhjenduseta. Parlamendi sõnul esitatakse osalise tööajaga töötamise taotlused ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule vahetute ülemuste kaudu ja taotluse põhjused. Näis, et parlament on seisukohal, et osalise tööajaga töötamise tühistamise taotluste suhtes tuleks kohaldada samu eeskirju. Lisaks märkis parlament, et kaebuse esitaja taotlus esitati 13. jaanuaril 1999 ajavahemikuks, mis algas 18. jaanuaril 1999, ja et 12. jaanuaril 1999 alanud nädal oli Strasbourgi istungite nädal. Üksuse juhataja vaatas taotluse läbi 18. jaanuaril 1999, direktor 19. jaanuaril 1999 ja peadirektor 20. jaanuaril 1999. Parlament märkis, et osalise tööajaga töötamise taotluse korral antakse ametniku ülemustele arvamuse esitamiseks aega 15 päeva ja see näitab, kui palju aega kulub selliste otsuste läbivaatamiseks. Lisaks oli kaebuse esitaja mitmel korral esitanud osalise tööajaga töötamise taotlusi ja seejärel need võimatute viivitustega tühistanud. Käesoleval juhul oli juba ette nähtud, et tema asemele asub abiteenistuja. Seetõttu ei saanud üksuse juhataja tühistamistaotlust rahuldada. Kui tingimused oleksid olnud teistsugused, oleks parlament võinud otsustada teisiti.
2 Parlamendi sõnul märkis kaebuse esitaja kaebuses ise, et teda teavitati 22. jaanuaril 1999 tema taotluse rahuldamata jätmisest ja selle põhjustest, st sellest, et tema asemel oli tööle võetud abiteenistuja. See näitas, et teda oli taotluse rahuldamata jätmise põhjusest teavitatud.
3 Parlamendi arvates ei ole kaebuse esitaja väide, et tema vastu on toime pandud vandenõu tema taotluse edasilükkamiseks, faktiliste asjaoludega kooskõlas. Viidates asjakohastele kuupäevadele, tähendas parlament, et ta tegutses taotluse alusel õigeaegselt, ning lükkas täielikult tagasi väite, et tema taotluse edasilükkamiseks kasutati vandenõu.
Kaebuse esitaja teine märkus
Oma märkustes jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde.

Otsus

1 Osalise tööajaga töötamise taotluse tühistamisest keeldumine
1.1 Kaebuse esitaja väitis, et parlament lükkas tema osalise tööajaga töötamise tühistamise taotluse tagasi, kuigi tühistamistaotlusi esineb ja tema taotluse tühistamisega ei paistnud olevat tehnilisi probleeme.
1.2 Parlament selgitas, et kaebuse esitaja taotlus tühistada tema osaajatöö ei olnud nõuetekohaselt vormistatud. Taotlus esitati 13. jaanuaril 1999, mis oli Strasbourgi istungite nädal ja mida käsitleti 18.–20. jaanuaril 1999. Lisaks on parlamendil soovituslikult 15 päeva osalise tööajaga töötamise taotluste käsitlemiseks. Käesoleval juhul oli parlament juba määranud tema asemele abiteenistuja.
1.3 Personalieeskirjade artiklis 55a ja IVa lisas on sätestatud osalise tööajaga töötamise eeskirjad. IVa lisa artikli 2 kohaselt võib ametisse nimetav asutus või ametiisik osalise tööajaga töötamise loa tühistada enne selle tähtaja möödumist, milleks luba anti. Seega on selge, et kaebuse esitajale osalise tööajaga töötamise võimaldamise otsuse võis tühistada kuni 17. aprillini 1999, st kuni tähtaja möödumiseni. Tuleb siiski märkida, et parlamendil on selliste taotluste üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus ning et personalieeskirjade IVa lisas on täpsustatud, et ametisse nimetav asutus võib loa kehtetuks tunnistada.
1.4 Käesoleval juhul selgitas parlament, et ta oli juba määranud tema asemele abiteenistuja. Lisaks ei viita miski sellele, et parlament oleks osalise tööajaga töötamise tühistamise taotluse rahuldamata jätmise otsustamisel tegutsenud väljaspool oma õigusliku pädevuse piire. Seetõttu ei ilmnenud kaebuse selle osa puhul haldusomavoli.
2 Otsuse põhjendamata jätmine 2.1
Kaebuse esitaja väitis, et parlamendi otsust tühistamistaotlust mitte rahuldada ei põhjendatud.
2.2 Parlament väitis, et kaebuse esitajat teavitati 22. jaanuaril 1999 tema taotluse rahuldamata jätmisest ja et selle põhjuseks oli asjaolu, et tema asemel oli tööle võetud abiteenistuja.
2.3 Isikut kahjustava otsuse põhjendamine on hea haldustava. Käesoleval juhul sai kaebuse esitaja 22. jaanuaril 1999 e-kirja, milles ta teatas, et taotlus on tagasi lükatud ja tema asemel on tööle võetud abiteenistuja. Ombudsman märgib, et isegi kui kaebuse esitaja sai selle teabe, ei teatatud kaebuse esitajale selgelt ja nõuetekohaselt keeldumise põhjust. Oma arvamuses ombudsmanile viitas parlament siiski selgemalt sellele asjaolule ja väitis, et see oli keeldumise põhjus. Seetõttu ei pidanud ombudsman kaebuse selle aspekti põhjalikumat uurimist õigustatuks.
3 Väidetav vandenõu parlamendis
3.1 Kaebuse esitaja väitis, et parlamendi VI peadirektoraadis oli vandenõu, millega lükati edasi tema osalise tööajaga töötamise tühistamise taotlus.
3.2 Parlament märkis, et vandenõusüüdistus ei olnud faktidega kooskõlas ja et ta tegutses kaebuse esitaja palvel õigeaegselt.
3.3 Selle väitega seoses ja eespool esitatud järeldusi arvesse võttes leiab ombudsman, et kaebuse esitaja ei esitanud oma väite tõendamiseks piisavalt tõendeid. Seetõttu ei ilmnenud kaebuse selle osa puhul haldusomavoli.
4 Kokkuvõte Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal
näib, et Euroopa Parlamendis ei ole esinenud haldusomavoli. Seetõttu lõpetab ombudsman juhtumi menetlemise.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamendi presidenti.
Teie siiralt
Jacob Söderman

---

(1) Vt kohtuasjad T-34/91, Whitehead v. komisjon, [1992] EKL, II-1725, T-115/92, Hogan v. parlament, [1993] EKL, II-0895 ja T-586/93, Kotzonis v. majandus- ja sotsiaalkomitee, [1995] EKL AT, IA-0061; II-0203.