Kaebuse taust

1. Komisjon valmistab praegu ette 18. detsembri 2006. aasta määruse 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) muutmise ettepanekut.

2. PETA (People for the Ethical Treatment of Animals) on loomade õiguste kaitsega tegelev valitsusväline organisatsioon. 6. aprillil 2018 palus PETA komisjonil anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis sisaldavad arvutusi, mis on tehtud loomade kasutamise hindamiseks seoses mõjuhinnangu kavandiga „REACH-määruse lisade läbivaatamine nanovormidega ainete puhul – elemendid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb ainete registreerimist, hindamist ja arvessevõtmist“.

3. 6. juunil 2018 keeldus komisjon vastavalt määruse 1049/2001 ^[1] artikli 4 lõike 3 esimesele lõigule andmast üldsusele juurdepääsu dokumentidele põhjendusega, et avalikustamine kahjustaks tõsiselt otsustusprotsessi kaitset.

4. 25. juunil 2018 esitas PETA läbivaatamistaotluse (nn kordustaotlus).

5. Komisjon pikendas läbivaatamistaotlusele vastamise tähtaega kahel korral, 13. juulil ja 6. augustil 2018. Seejärel saatis kaebuse esitaja komisjonile e-kirja, milles märkis, et kui komisjon ei vasta läbivaatamistaotlusele, käsitatakse seda keeldumisena, välja arvatud juhul, kui komisjon vastab 24. augustiks 2018.

6. Komisjon ei vastanud läbivaatamistaotlusele, mistõttu pöördus PETA 5. oktoobril 2018 ombudsmani poole. 

Uurimine

7.  Ombudsman algatas uurimise seoses Euroopa Komisjoni keeldumisega anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis sisaldavad arvutusi, mis on tehtud loomade kasutamise hindamiseks mõjuhinnangu projektis „REACH-määruse lisade läbivaatamine nanovormidega ainete puhul – elemendid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb registreerimist, hindamist ja läbivaatamist“.

Poolte argumendid  

Komisjoni argumendid

8. Komisjon väitis, et taotletud dokumendid olid osa komisjonisisestest aruteludest ja konsultatsioonidest ning nende avalikustamine kahjustaks tõsiselt komisjoni otsustusprotsessi. Selle põhjal ja olles järeldanud, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud ülekaalukat avalikku huvi, keeldus komisjon taotletud dokumentidele juurdepääsu andmisest, viidates määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 3 esimesele lõigule.

9. Siiski teatas ta kaebuse esitajale, et lõplik mõju hindamise aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks pärast seda, kui komisjoni määrus, millega muudetakse määrust 1907/2006, on vastu võetud.

Kaebuse esitaja väited

10. Kaebuse esitaja väitis, et REACH-määrus käsitleb olulise avaliku huviga seotud küsimusi. Kaebuse esitaja sõnul hinnatakse loomkatsete arvutustes loomade arvu, mida kasutataks erinevates regulatiivsetes stsenaariumides. Ta märkis, et komisjon ei esitanud mõjuhinnangus piisavalt teavet kasutatavate loomade hinnangulise arvu ja arvu kohta. Seetõttu ei saa kontrollida komisjoni seisukohti selle kohta, mida need arvud ja arvud tähendavad.

11. Lisaks märkis kaebuse esitaja, et ta arutas määruse eelnõu mitme liikmesriigi esindajaga ja jõudis järeldusele, et neil on erinevaid tõlgendusi määruse eelnõu mõju kohta loomade kasutamisele. Kaebuse esitaja lisas oma kaebusele e-kirjavahetuse Ühendkuningriigi ja Saksamaaga näitena erinevustest arusaamisel. Seega märkis ta, et loomade kasutamist REACH-määruse tähenduses saab täielikult mõista alles pärast seda, kui arvutused on üldsusele kättesaadavaks tehtud ning seega kontrollitud ja läbi vaadatud enne määruse vastuvõtmist. Võttes arvesse määruse ettepaneku vastuvõtmisele eelnevat lühikest ajavahemikku, leidis kaebuse esitaja, et taotletud dokumendid tuleks teha üldsusele kättesaadavaks nii kiiresti kui võimalik.

12. Seetõttu pooldas kaebuse esitaja demokraatia tugevdamist avatuse, vastutuse ja kodanike õiguse kaudu kontrollida kogu teavet, millel õigusaktid põhinevad. Ta leidis, et komisjon ei korraldanud sidusrühmadega läbipaistvat konsultatsiooniprotsessi.

13. Kaebuse esitaja väitis, et „dokumendid, mida [komisjon] seadusandliku protsessi käigus koostab ja arendab, on just nimelt nende seadusandlike meetmete aluseks, millega kodanikel on õigus tutvuda“, ning et seetõttu „ei kohaldata selliste mõjuhinnangute ja nendega seotud dokumentide suhtes üldist konfidentsiaalsuse eeldust“. Oma põhjendustes viitas kaebuse esitaja kohtuotsustele kohtuasjades ClientEarth vs. komisjon ^[2] ja Turco ^[3] ning kohtujurist Boti avaldusele ^[4]. Kaebuse esitaja leidis, et määruse 1049/2001 põhjenduse 6 kohaselt „tuleks sellised dokumendid teha võimalikult suures ulatuses vahetult kättesaadavaks”. Sellega seoses väitis kaebuse esitaja, et kõnealuste dokumentide avalikustamisest saab keelduda üksnes juhul, kui nende avalikustamine avaldaks „olulist mõju otsustusprotsessile“, ning märkis, et kaitstud huvi kahjustamise oht peab olema mõistlikult prognoositav ja mitte puhtalt hüpoteetiline, mida komisjon kaebuse esitaja sõnul ei tõendanud.

Ombudsmani hinnang

14. Ombudsman rõhutas käesoleva juhtumi kiireloomulisust. Kaebuse esitaja soovis juurdepääsu taotletud dokumentidele, et ta saaks täielikult osaleda kavandatava õigusakti sisu käsitlevas demokraatlikus arutelus. Kuna komisjon ei teinud kinnitavat otsust õigeaegselt, pidas ombudsman asjakohaseks teha viivitamata ettepanek lahenduse leidmiseks.

15. Ombudsman märkis, et komisjoni esialgsed otsused näisid viitavat sellele, et komisjoni arvates kehtib üldine eeldus, et taotletud dokumentidele juurdepääsu võib keelata (sest avalikustamine võib tõsiselt kahjustada institutsiooni otsustusprotsessi).

16. Ombudsman märkis siiski, et Euroopa Kohtu hiljutises kohtupraktikas (alates 2018. aasta septembrist) on nüüd sätestatud, et kavandatavate õigusaktide mõjuhinnangutega seotud dokumendid ei kuulu avalikustamata jätmise üldise eelduse ^{alla [5].} Dokumentidele või nende osadele juurdepääsu keelamist tuleb põhjendada põhjendusega, millest nähtub, et juurdepääsu võimaldamine kahjustaks konkreetselt määruse 1049/2001 artikliga 4 kaitstud huvi.

17. Liidu kohtud on leidnud, et nende dokumentide avalikustamine võib suurendada õigusloomeprotsessi kui terviku läbipaistvust ja avatust ning seega tugevdada liidu demokraatlikku olemust, võimaldades selle kodanikel seda teavet kontrollida ja püüda seda protsessi mõjutada ^[6].

18. Ombudsman tegi seega ettepaneku, et Euroopa Komisjon peaks tegema läbivaatamistaotluse kohta otsuse hiljemalt 5. novembriks 2018 ning võtma seda tehes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu hiljutist otsust seadusandlike algatustega seotud dokumentidele juurdepääsu kohta ^[7] ja kaebuse esitaja esitatud avaliku huvi argumente.

Ombudsmani hinnang pärast lahenduse ettepanekut

19. Euroopa Komisjon teatas ombudsmanile, et ta edastas dokumendid kaebuse esitajale ombudsmani uurimise käigus, tegelikult päev enne ombudsmani lahendusettepaneku saamist.

20. Lisaks teatas kaebuse esitaja ombudsmanile, et pärast dokumentide saamist võttis ta ühendust komisjoniga, et küsida täiendavaid selgitusi. Komisjon esitas kaebuse esitajale viivitamata kogu asjakohase teabe.  Seejärel kinnitas kaebuse esitaja, et tema arvates on tema kaebus üldsuse juurdepääsu kohta lahendatud.

21. Ombudsman märgib, et komisjoni otsus käesolevas asjas tugevdab õigusloomeprotsessi legitiimsust ning suurendab läbipaistvust ja demokraatiat Euroopa Liidus. Ombudsman väljendab heameelt komisjoni konstruktiivse lähenemisviisi üle küsimuse lahendamisel ning positiivse ja kiire vastuse üle kaebuse esitaja taotlusele selgitada dokumentide sisu pärast nende avaldamist.

Järeldus

Uurimise põhjal lõpetab ombudsman juhtumi järgmise järeldusega:

Ombudsman lõpetab juhtumi vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele.

Kaebuse esitajat ja Euroopa Komisjoni teavitatakse sellest otsusest.

Emily O'Reilly

Euroopa Ombudsman

Strasbourg, 28. november 2018

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32001R1049&rid=1.  

[2] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. september 2018, ClientEarth vs. komisjon, C-57/16 P, ECLI:EU:C:2018:660.

[3] Euroopa Kohtu 1. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas Rootsi ja Turco, liidetud kohtuasjad C-39/05 P ja C-52/05 P, ECLI:EU:C:2008:374.

[4] Kohtujurist Bot, kohtuasi C-57/16 P, ClientEarth vs. komisjon.

[5] Eespool viidatud kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon, punkt 109.

[6] Eespool viidatud kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon, punkt 94.

[7] Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. september 2018, ClientEarth vs. komisjon, C-57/16 P, ECLI:EU:C:2018:660.