Lugupeetud X.
Te esitasite 11. mail 1998 Euroopa Ombudsmanile kaebuse Y nimel (edaspidi „kaebuse esitaja”), väites, et avaliku konkursi EUR/LA/101 valikukomisjon keeldus Y saadud punkte uuesti läbi vaatamast ja esitamast üksikasjalikumat teavet Y testi hindamise kohta.
septembril 1998 edastasin kaebuse Euroopa Parlamendi presidendile. Parlament saatis oma arvamuse 23. novembril 1998 ja ma edastasin selle Teile soovi korral koos palvega esitada oma märkused. Sain 31. detsembril 1998 teie märkused parlamendi arvamuse kohta.
Kirjutan nüüd, et anda teile teada tehtud päringute tulemused.

Kompromiss

Kaebuse
kohaselt olid asjakohased järgmised faktilised asjaolud:
1997. aastal osales Y avalikul konkursil EUR/LA/101 (kreeka keele tõlkijad). Konkursikomisjoni esimees teatas talle 19. jaanuari 1998. aasta kirjas siiski, et ta ei saa osaleda konkursi järgmistes etappides, kuna ta sai katse d eest ainult 17 punkti ja nõutud miinimum oli 20 punkti. Y, olles leidnud, et tema sooritus testis d oli valesti hinnatud, võttis X-iga ühendust ja palus sekkumist.
X kirjutas 22. jaanuaril 1998 valikukomisjoni esimehele, paludes vaadata läbi Y hinded ja edastada talle hinded, mille iga valikukomisjoni liige andis Y-le. Pärast seda, kui oli möödunud palju aega ja valikukomisjoni nimel vastust ei saadud, soovitas X Y-l saata sarnane kiri, mille Y saatis 16. veebruaril 1998. Oma 19. veebruari 1998. aasta vastuses ei kaalunud esimees Y-punktide uuesti läbivaatamist, kuid juhtis tähelepanu sellele, et dokumente hinnati rangelt anonüümselt ja et valikukomisjonide töö suhtes kehtib Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt saladuse hoidmise kohustus. Seetõttu ei saanud esimees esitada üksikasjalikumat teavet katse d tulemuse kohta.
märtsil 1998 kirjutas Y DG 5 konkursside ja valikumenetluste talitusele, paludes uuesti testi d uuesti läbi vaadata. Talituse juhataja vastas 24. märtsil 1998, et Y-i paberi hindamisel ja Y-i hinnete kindlaksmääramisel ei ole tehtud ühtegi viga. Seetõttu esitas X Euroopa Ombudsmanile kaebuse, milles ta väitis, et 1) valikukomisjon keeldus esitamast üksikasjalikumat teavet saadud punktide ja hindamiskriteeriumide kohta, 2) keeldus läbi vaatamast Y-le testi d eest antud punkte ja et sellekohane põhjendus on ebapiisav, ning palus 3) tühistada Y-i konkursilt kõrvaldamise otsus.

Nõue

Euroopa Parlamendi arvamus
Parlament märkis oma märkustes, et vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (Innamorati/Parlamendi kohtuasi C-245/95 P) käsitletakse valikukomisjoni hinnangut üksikute kandidaatide testide ja katsete kohta konfidentsiaalsena ning et testidel ja katsetel saadud punktide edastamine asjaomastele isikutele kujutab endast piisavat motivatsiooni. Sama ühenduse kohtute praktikaga on tunnistatud, et valikukomisjonide menetluste suhtes kehtib seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, ning sellega keelatakse kandidaatide teavitamine nende kirjalike katsete parandustest või kriteeriumidest, millel need parandused põhinesid.
Lisaks märkis parlament seoses Y-i taotlusega testi d uuesti läbivaatamiseks, et Y sai tõepoolest 24. märtsi 1998. aasta vastuse, milles kinnitati vigade puudumist hinnete kindlaksmääramisel. Lõpuks märkis parlament, et valikukomisjon oli oma töö lõpetanud ja konkurss lõppes tegelikult 13. veebruaril 1998.
X-i märkused
Oma märkustes jäi X kaebuse juurde ja märkis, et parlament ei vastanud küsimusele, kas Y-i hindeid hinnati õiglaselt ja läbipaistvalt, kuna oma 24. märtsi 1998. aasta kirjas ei teavitanud peadirektoraat 5 tegelikult kandidaati sellest, kas tulemused ka tegelikult uuesti läbi vaadati, ega näidanud ära, kuidas ja milliste kriteeriumide alusel kontroll läbi viidi.
X lisas, et seni, kuni kandidaatide hindamise eeskirjad ei ole kandidaatidele kättesaadavad, tekivad alati vaidlused konkursside läbipaistvuse üle ning parlament ei saa varjuda Euroopa Kohtu praktika taha, mis välistab vastupidise kohtupraktika olemasolu või hea haldustava põhimõtte kohaldamise.

Otsus

1 Väide, et valikukomisjon keeldus andmast üksikasjalikumat teavet saadud punktide ja hindamiskriteeriumide
1.1 X kohta, heitis parlamendile ette, et ta keeldus andmast üksikasjalikumat teavet valikukomisjoni eri liikmete antud punktide ja hindamiskriteeriumide kohta. Selle väite kohta märkis parlament, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt kehtib valikukomisjonide menetluste suhtes seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, mis keelab nende kirjalike katsete parandustest ja nende paranduste aluseks olevatest kriteeriumidest teatamise.
1.2 Ühenduse õiguse praeguses seisus ei ole õiguslikku alust arvata, et parlament on kohustatud avalikustama üksikasjaliku teabe iga valikukomisjoni liikme poolt kandidaadile antud punktide kohta. Valikukomisjonid peaksid siiski kooskõlas Euroopa Kohtu praktika ja hea haldustava põhimõtetega esitama kandidaatidele põhjused ja elemendid, mis on vajalikud nende tehtavate otsuste mõistmiseks. Seetõttu pidas ombudsman ebapiisavaks, et vaatamata Y korduvatele taotlustele ei esitanud parlament üksikasjalikumat teavet valikukomisjoni kasutatavate hindamiskriteeriumide kohta.
1.3 Ombudsman juhib parlamendi tähelepanu asjaolule, et kandidaatidele hindamiskriteeriumide kohta üksikasjalikuma teabe edastamisega suurendaks parlament märkimisväärselt töölevõtmise läbipaistvust ning võiks ka leevendada valikukomisjonide tööd kandidaatide taotluste ja kaebuste käsitlemisel. Sellega seoses viitab ombudsman 1997. aasta novembris algatatud omaalgatuslikule uurimisele, mis käsitles komisjoni värbamismenetluste suuremat läbipaistvust (viitenumber 1004/97/PD, vt lisa). See omaalgatuslik uurimine puudutab muu hulgas seda, et kandidaatidel ei ole võimalik taotleda saadud punktide uuesti läbivaatamist ega saada parandatud testi koopiat, samuti seda, et valikukomisjonid ei ole hindamiskriteeriumidest teatanud.
2 Väide, et valikukomisjon ei kontrollinud katset d ja et esitatud põhjendused olid ebapiisavad 2.1
Mis puudutab väidet, et valikukomisjon ei kontrollinud katse d eest saadud punkte ega esitanud põhjendusi, siis märkis parlament, et 24. märtsi 1998. aasta kirjaga teavitati Y-d sellest, et Y-i punktide kindlaksmääramisel ei ole tehtud ühtegi viga.
2.2 Valikukomisjonid peaksid vastavalt Euroopa Kohtu praktikale ja hea haldustava põhimõtetele esitama kandidaatidele oma otsuste mõistmiseks vajalikud põhjendused. Seetõttu pidas ombudsman ebapiisavaks, et vastuseks Y taotlusele vaadata läbi testi d eest saadud hinded märkis parlament üksnes, et „teie hinnete kindlaksmääramisel ei ole tehtud viga“. Selgitus ei sisaldanud piisavalt üksikasju, mis oleksid võimaldanud Y-l mõista valikukomisjoni otsust punktide läbivaatamise taotluse kohta.
3 Ombudsmanile esitatud taotlus tühistada otsus, millega Y jäeti konkursi järgmistes etappides osalemisest kõrvale.
Ombudsmanil ei ole õigust tühistada valikukomisjonide otsuseid. Sellega seoses juhib ombudsman X-i tähelepanu asjaolule, et 13. veebruaril 1998 viidi konkurss tegelikult lõpule.
4 Järeldus Euroopa Ombudsmani poolt selle kaebuse kohta läbi viidud uurimiste põhjal
näib olevat vajalik teha järgmised kriitilised märkused:

Valikukomisjonid peaksid kooskõlas Euroopa Kohtu praktika ja hea haldustava põhimõtetega esitama kandidaatidele põhjused, mis on vajalikud nende tehtud otsuste mõistmiseks. Seetõttu pidas ombudsman ebapiisavaks, et vaatamata Y korduvatele taotlustele ei esitanud parlament üksikasjalikumat teavet valikukomisjoni kasutatavate hindamiskriteeriumide kohta. Lisaks ei piisanud sellest, et parlament piirdus väitega, et „teie kaubamärkide kindlaksmääramisel ei ole tehtud ühtegi viga”. See selgitus ei võimaldanud Y-l mõista valikukomisjoni otsust punktide läbivaatamise taotluse kohta.

Arvestades, et see kohtuasja aspekt puudutab menetlusi, mis on seotud minevikus toimunud konkreetsete sündmustega, ei ole asjakohane püüda leida selles küsimuses sõbralikku lahendust. Seetõttu otsustas ombudsman juhtumi lõpetada.
Sellest otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamendi presidenti.
Lugupidamisega,
Jacob SÖDERMAN