Kaebuse esitajad palusid Euroopa Komisjonilt üldsuse juurdepääsu dokumentidele, mis on seotud kaevandusprojekti rakendamisega Serbias Jadaris, et see määrataks kriitilise tähtsusega toorainete määruse alusel strateegiliseks projektiks. Komisjon keeldus dokumentidega tutvumise võimaldamisest, väites, et üldiselt võib eeldada, et dokumentide avalikustamine kahjustaks asjaomase äriühingu ärihuve. Seega ei hinnanud komisjon dokumente võimaliku avalikustamise seisukohast eraldi.

Kaebuse esitajad väitsid siiski, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, kuna dokumendid sisaldavad tõenäoliselt olulist keskkonnateavet.

Ombudsman leidis, et komisjonil ei olnud mõistlik kohaldada üldist avalikustamata jätmise eeldust dokumentide suhtes, mis on seotud kriitiliste toormete projektide määramisega kriitiliste toormete määruse kohasteks strateegilisteks projektideks. Lisaks leidis ta vaidlusaluste dokumentide kontrollimise põhjal, et need ei sisalda kogu aeg tundlikku teavet, sealhulgas seetõttu, et mõned osad olid juba õiguspäraselt avalikustatud ajaks, mil komisjon oli esitanud oma lõpliku seisukoha kaebuse esitaja juurdepääsutaotluse kohta. Ombudsman asus ka seisukohale, et dokumendid sisaldavad ulatuslikku keskkonnateavet, sealhulgas „keskkonda sattuvate heitmetega seotud teavet“, mille puhul eeldatakse, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

Selle tulemusena järeldas ombudsman, et komisjoni keeldumine üldsuse juurdepääsu andmisest kujutas endast haldusomavoli. Ta soovitas komisjonil oma seisukoht uuesti läbi vaadata ja anda vaidlusalustele dokumentidele laialdane juurdepääs.