Strasbourg, 9. august 2013

OI/13/2012/MHZ

Lugupeetud hr Laitinen

21. juunil 2013 sain Frontexilt vastuse minu 7. mai 2013. aasta täiendavate selgituste taotlusele seoses kahe ettepanekuga, mille esitasin oma Frontexi külastuse järel koostatud aruandes. Olen tänulik kiire vastuse eest.

Olles analüüsinud kõiki Frontexi seniseid vastuseid, olen rahul tema vastustega kõigile minu ettepanekutele, välja arvatud soovitus e. Lisaks leian, et Frontex võiks kasutada soovituse b punkti ii suhtes üksikasjalikumat lähenemisviisi.

Seega sooviksin anda Frontexile täiendava võimaluse kaaluda oma seisukohta nendes kahes küsimuses.

Soovitus e) Frontexi veebisaidi avalehe kättesaadavuse kohta kõigis ELi ametlikes keeltes / Frontexi keelepoliitika selgitus

Oma aruandes Frontexi külastuse kohta tegin ettepaneku, et „Frontex võiks kaaluda võimalust teha kõigis 23 ELi ametlikus keeles kättesaadavaks vähemalt oma veebisaidi avaleht ning teave oma ülesannete ja keelepoliitika kohta”.

Oma esimeses, 24. veebruari 2013. aasta vastuses viitas Frontex mitme oma väljaande ja agentuuri käsitleva põhifilmi keeltele. Oma hilisemas vastuses minu otsesele ettepanekule, mis puudutas ainult Frontexi veebisaidi avalehe keelelist kättesaadavust, mitte kogu Frontexi veebisaidi sisu, viitas Frontex ainult võimalikele tõlkekuludele kogu veebisaidi, mitte avalehe jaoks.

Leian siiski, et kuna kodulehel esitatakse palju vähem teavet kui teistel veebilehtedel, võib põhjendatult eeldada, et kodulehel oleva teabe tõlkimise kulud on väiksemad kui summa, millele Frontex viitas oma vastuses mulle.  Meenutan ka, et avaleht on organisatsiooni kohta teavet andev avaleht, mis erineb teistest selle organisatsiooni kohta käivatest lehtedest. Nagu ma selgitasin Frontexile oma järgmises kirjas, on avalehe ülesanne tervitada kõiki ELi kodanikke nende emakeeles ja anda neile teada, millised jaotised või dokumendid on kättesaadavad kõigis ELi keeltes ja millistega saab tutvuda ainult valitud keeltes. Seda keelte valikut võiks lisaks selgitada Frontexi keelepoliitikaga avalehel, võimaldades seega kodanikel vajaduse korral mõista põhjuseid, miks konkreetsed dokumendid on kättesaadavad ainult teatavates keeltes. Lõpetuseks rõhutan, et paljud asutused, millele viitasin oma 7. mai 2013. aasta kirjas Frontexile, on juba otsustanud teha oma kodulehed kättesaadavaks kõigis ELi keeltes.

Eespool öeldut arvesse võttes oleksin tänulik, kui Frontex vaataks oma seisukoha läbi ja kaaluks oma veebisaidi avalehel esitatud teabe kättesaadavaks tegemist kõigis ELi ametlikes keeltes.

Soovituse b punkt ii, mis käsitleb dokumentidele juurdepääsu taotluste ja teabenõuete suhtes kohaldatavate eeskirjade avaldamist

Oma aruandes tegin ettepaneku, et Frontex võiks lisada oma uue veebisaidi avalehele selliste taotluste suhtes kohaldatavad eeskirjad. Frontex vastas, et pärast lepinguläbirääkimiste lõpuleviimist kavatseb ta „ajakohastada oma veebisaidi teabearhitektuuri“. See annab võimaluse avaldada internetis teavet muu hulgas selliste taotluste suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta.

Ma saan Frontexi vastusest aru, et ta avaldab oma veebisaidil oma dokumentidele juurdepääsu eeskirjad, nimelt otsuse üldsuse juurdepääsu kohta [1]. Minu arvates võib isegi üldsuse juurdepääsu käsitleva otsuse avaldamise väljavaade anda võimaluse seda otsust muuta, et tagada määruse 1049/2001 [2] sätete täielik rakendamine Frontexis.

Esiteks võiks üldsuse juurdepääsu käsitleva otsuse artiklit 4 muuta, et selgitada, mida Frontex mõistab viitega „vajadusele mitte seada ohtu Frontexi eesmärkide ja ülesannete saavutamist“, mille lõpus on sätestatud järgmine: „Kui ELi liikmesriik menetleb Frontexilt pärit dokumentidele juurdepääsu taotlust, adresseeritakse kõik liikmesriikide konsultatsioonid Frontexile, et hinnata, kas kohaldatavate eeskirjade kohaselt tuleks dokumendid avalikustada või mitte, võttes eelkõige arvesse vajadust mitte seada ohtu Frontexi eesmärkide ja ülesannete saavutamist.“[3]

Teiseks ei rakendata üldsuse juurdepääsu käsitleva otsusega määruse 1049/2001 artikli 8 lõiget 3, sätestades sõnaselgelt, et taotlejal on korduskaebuse tagasilükkamise korral õigus esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile või algatada institutsiooni vastu kohtumenetlus Euroopa Liidu Kohtus (vt ka Frontexi määruse [4] artikli 28 lõige 5). Üldsuse juurdepääsu käsitleva otsuse artikli 7 lõikes 2 on lihtsalt sätestatud, et „Frontex teavitab taotlejat tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest”.

Kolmandaks on üldsuse juurdepääsu käsitleva otsuse artiklis 15 sätestatud, et „Frontexi aastaaruanne sisaldab nende juhtumite arvu, mille puhul keelduti andmast juurdepääsu dokumentidele, ja sellise keeldumise põhjuseid.” Määruse 1049/2001 artiklis 17 on siiski sätestatud, et aastaaruanne peab sisaldama ka nende tundliku sisuga dokumentide arvu, mida ei ole kantud avalikku registrisse.

Lõpuks ei sisalda üldsuse juurdepääsu käsitlev otsus sätet, millega rakendatakse määruse 1049/2001 artiklit 11, mis käsitleb kohustust pidada avalikku dokumendiregistrit, ning lisaks sellele registreeritakse viivitamata viited dokumentidele.

Eespool öeldut arvesse võttes oleksin tänulik, kui Frontex kaaluks üldsuse juurdepääsu käsitleva otsuse muutmist enne selle avaldamist Frontexi uuel veebisaidil. Selle eesmärk on tagada, et Frontex rakendaks täielikult määruse 1049/2001 sätteid, nagu eespool märgitud.

Oleksin tänulik, kui saadaksin 15. septembriks 2013 Frontexilt täiendava vastuse eespool nimetatud kahe küsimuse kohta. Küsimuste arutamiseks võtke palun ühendust minu talituste vastutava isikuga, kui leiate, et see oleks kasulik: Marta Hirsch-Ziembinska, tel +33 (0) 3 88 17 27 46, e-post: marta.hirsch-ziembinska@ombudsman.europa.eu.

Lugupidamisega,

P. Nikiforos Diamandouros

Lisa:

• Statewatchi 24. juuni 2013. aasta märkused