Aruanne [1]

1. Sissejuhatus

Küsimustele „Mis on ELi amet?“ ja „Mida teevad ELi ametid?“ ei ole lihtsaid vastuseid. Mõistet „ELi amet“ kasutatakse selleks, et viidata mitmesugustele organitele, mis on loodud eri aegadel, eri õigusaktide alusel ja eri põhjustel [2].

Europa veebisaidil http://europa.eu/agencies/index_en.htm on loetletud üle 40 asutuse. See jaotab need nelja rühma:

• detsentraliseeritud asutused
• rakendusametid
• EURATOMi asutused
• Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

See ei kujuta endast siiski süstemaatilist ega autoriteetset klassifitseerimissüsteemi.

Sarnaseid üksusi koondab ainult teine kategooria. Kuuel rakendusametil on ühine õiguslik alus ning sarnane juhtimis- ja aruandluskord, mis on sätestatud määruses [3]. Need kehtestatakse (ja võidakse tühistada) komisjoni otsusega.

Europa veebisaidil on loetletud 37 nn detsentraliseeritud asutust,[4] millest kolm on loetletud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika asutuste allkategoorias. Need asutused on geograafilises mõttes detsentraliseeritud: kõik peale kahe asuvad peamistest ELi institutsioonidest eemal Brüsselis ja Luxembourgis.

Erinevalt rakendusametitest ei ole detsentraliseeritud ametid loodud üldise õigusraamistiku alusel. Igal neist on oma õiguslik alus. Mitte kõigil neist ei ole oma nimes sõna "asutus". Muud nimed on „keskus”, „asutus”, „büroo”, „instituut”, „sihtasutus” ja „üksus”[5].

Nimede erinevused ei vasta mingil süstemaatilisel viisil toimimisele ega juhtimis- ja aruandluskorrale. Mõnel detsentraliseeritud asutusel on üldiselt regulatiivne roll (nt Euroopa Lennundusohutusamet). Teistel on konkreetsed operatiivülesanded (nt Siseturu Ühtlustamise Amet). Kolmas asutuste rühm on spetsialiseeritud valdkondade eksperdikeskused, millel on nõuande- ja teabekogumisfunktsioon (nt Euroopa Keskkonnaamet). Teised on aga peamiselt seotud liikmesriikide ametiasutuste vahelise koostöö hõlbustamise ja koordineerimisega konkreetsetes valdkondades (nt Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX)).

2. Ombudsmani ametite külastuste programm

2011. aastal käivitas Euroopa Ombudsman ELi asutuste külastuste programmi, mille eesmärk on edendada head haldust ja jagada parimaid tavasid. Programm keskendus detsentraliseeritud asutustele.

Aastatel 2011–2013 külastas ombudsman viitteist sellist asutust: Euroopa Ravimiamet (EMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Politseikolledž (CEPOL), Euroopa Keskkonnaamet (EEA), Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (EUROFOUND), Euroopa Politseiamet (EUROPOL), Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus (EUROJUST), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB)[6], Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA), Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE). Käesoleva aruande valmimise ajal oli EIGEt käsitlev uurimine pooleli.

Külastuste käigus käsitleti järgmisi küsimusi: i) esmased kontaktid üldsusega; ii) läbipaistvus, dialoog ja vastutus; iii) värbamine; iv) pakkumused ja lepingud; v) huvide konfliktid.

3. Menetluskord

Külastused tehti ametlikult ombudsmani pädevuse alusel viia läbi omaalgatuslikke uurimisi. Seega kehtisid uurimisega seotud tavapärased menetluslikud tagatised. Pärast iga külastust teavitas ombudsman ametit tulemustest kirjalikult. Konkreetsete ettepanekute korral paluti ametil teavitada ombudsmani võimalikest järelmeetmetest. Olenevalt ameti vastusest ombudsman kas lõpetas uurimise või astus täiendavaid samme, näiteks andis ametlikke soovitusi.

4. Tulemuste ülevaade [7]

A. Esialgsed kontaktid üldsusega

Keeled

Ombudsman kutsus mitut ametit üles tegema oma veebisaidi avalehe ning teabe oma ülesannete ja keelepoliitika kohta kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes. Tervitades kodanikke, kes külastavad veebisaiti nende emakeeles, ja selgitades neile oma ülesandeid, saab amet näidata, et ta tunnistab, et kõigil ELi kodanikel on tema töö vastu õigustatud huvi.

Enamikul juhtudel võtsid ametid ombudsmani soovitusi arvesse. Näiteks on EBA veebisaidil nüüd rippmenüü, kust on ELi ametlikes keeltes hõlpsasti kättesaadav teave EBA rolli ja peamiste ülesannete kohta.

Kaebuste esitamise suunised

Ombudsman julgustas asutusi muutma ombudsmanile kaebuse esitamise õiguse oma veebisaidil nähtavamaks ja tagama kaebuste õigeaegse menetlemise asutusesiseselt. Vastuseks märkis EMA, et ta on muutnud ombudsmanile kaebuse esitamise õiguse oma veebisaidil nähtavamaks, samas kui EBA eraldas kaebuste menetlemiseks täiendavaid personaliressursse. ECHA muutis oma hea haldustava eeskirja, et lisada selge viide ombudsmanile.

Euroopa hea haldustava eeskiri ja avaliku teenistuse põhimõtted

Asutusi innustati tegema oma veebisaitidel kättesaadavaks Euroopa hea haldustava eeskiri ja ombudsmani avaliku teenistuse põhimõtted. ENISA vastas, esitades avaliku teenuse põhimõtete lühikirjelduse oma veebisaidi asjaomases osas ja lingi ombudsmani veebisaidile. Eurojust avaldas dokumendi nii oma veebisaidil kui ka sisevõrgus ning Europol lisas lingi oma veebisaidile. Teised asutused nõustusid muutma tegevusjuhendi oma veebisaitidel nähtavamaks ja seega kodanikele kättesaadavamaks.

B. Läbipaistvus, dialoog ja vastutus

Ombudsman tegi ametitele mitmeid ettepanekuid, et edendada suuremat läbipaistvust ja rakendada kodanike põhiõigust, milleks on üldsuse juurdepääs dokumentidele. Ombudsmani külastustest tulenevad peamised täiustused on muu hulgas järgmised:

Üldsuse juurdepääsu eeskirjad

EBA võttis õigeaegselt vastu eeskirjad üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele ja võttis vajalikud meetmed, et tagada ennetav teabepoliitika. Näiteks sisaldavad selle koosolekute registreerimisvormid nüüd märget, et osalejate nimed võivad muutuda avalikuks.

ENISA pühendas oma veebisaidi ühele osale dokumentidele juurdepääsuga seotud küsimuste kohta lingid nii määrusele 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele kui ka ENISA rakenduseeskirjadele selles valdkonnas. Samuti leppis nõukogu kokku dokumentidele juurdepääsu käsitleva aastaaruande koostamises ja võttis endale kohustuse luua avalik register. Samuti lõi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu oma veebisaidil eraldi jaotise, mis sisaldab teavet dokumentidele juurdepääsu taotluste suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta ning selliste taotluste menetlemise eest vastutava isiku kontaktandmeid.

Seoses üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemise parandamisega võttis Frontex endale kohustuse muuta oma tava, mille kohaselt tegeleb nii esialgsete kui ka kordustaotlustega sama isik.

Avalik register ja otsene juurdepääs dokumentidele

Pärast ombudsmani visiiti kohustus Europol lisama oma aastaaruandesse uue osa üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemise kohta. Samuti lepiti kokku avaliku registri loomises, nagu seda tegid Eurojust ja Frontex. EMSA nõustus ka uurima, kuidas oleks kõige parem luua avalik register, ning kinnitas, et kui ta on asjaomased kohustused täitnud, saab ta igal aastal aru anda juhtumitest, mille puhul ta keeldub dokumentidele juurdepääsu andmast. EMCCDA selgitas, et ta lisab oma tööprogrammi kavandisse avaliku registri loomise ning et ta kavatseb lisada oma tegevuse üldaruandesse aruande juhtumite kohta, mille puhul ta on keelanud juurdepääsu dokumentidele. ECHA nõustus tegema oma veebisaidil nähtaval kohal kättesaadavaks aastaaruande üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemise kohta.

Kuigi EEA hakkas asjaomast aastaaruannet veebis avaldama, ei algatanud ta avaliku registri loomise protsessi. Parimate tavade jagamise vaimus julgustas ombudsman EEAd võtma ühendust teiste ELi asutustega, et õppida nende kogemustest selles valdkonnas.

Selles küsimuses võttis Cedefop endale kohustuse tagada otsene juurdepääs mitmele dokumendile, mille puhul on kindlaks tehtud, et need pakuvad üldsusele huvi.

Ülekaalukas avalik huvi

EMA nõustus, et ülekaaluka avaliku huvi test peaks olema peamine kriteerium, mille alusel amet teeb otsuse dokumendi või teabe avalikustamise kohta mitte ainult taotluse korral, vaid ka ennetavalt.

C. Töölevõtmine

Õiguskaitsevahendid

Ombudsman julgustas ameteid teavitama kandidaate nende õigusest vaidlustada selles valdkonnas tehtud ebasoodne otsus, näiteks otsus jätta nad konkursilt kõrvale. ENISA muutis oma vaba ametikoha teate vormi vastavalt ombudsmani ettepanekule. Cedefopi veebisaidil avaldatud teated vabade ametikohtade kohta sisaldavad nüüd pealkirja „Apellatsioonimenetlus“ all teavet võimaluse kohta esitada kaebus ombudsmanile. EMSA selgitab oma veebisaidil „Üldine teave töölevõtmise kohta“, et tema töölevõtmismenetlustes osalevad kandidaadid võivad esitada kaebuse ombudsmanile. Samuti muutis Europol oma töölevõtmissuuniseid, et lisada eraldi jaotis, milles selgitatakse, et kandidaadid võivad esitada ombudsmanile kaebuse väidetava haldusomavoli kohta või esitada kaebuse Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule. Frontex selgitas, et teave võimaluse kohta esitada kaebus ombudsmanile lisatakse vaba ametikoha teate vormile ja Frontexi veebisaidi värbamist käsitlevasse jaotisse.

Läbipaistvus

Ombudsman soovitas ametitel uuesti läbi vaadata oma seisukoht seoses valimiskomisjoni liikmete nimede avalikustamisega, nii et selline teave antaks kõigile kandidaatidele, mitte ainult neile, kes seda sõnaselgelt taotlevad. Seejärel märkis ombudsman, et see küsimus tõstatas mitmeid küsimusi, kusjuures mõned ametid otsisid suuniseid selle kohta, milline oleks parim lähenemisviis. Seega otsustati algatada omaalgatuslik uurimine seoses konkursikomisjoni liikmete nimede avalikustamisega. Uurimine lõppes sellega, et ametitele anti selles küsimuses välja hea tava suunised,[8] millele enamik ameteid vastas kõige konstruktiivsemalt.

D. Pakkumised ja lepingud

Ombudsman tegi ettepaneku, et ametid lisaksid oma teatistesse ja lepingutesse, samuti oma pakkumiskutsetesse või oma veebisaidile viite ombudsmanile. Asjaomased ametid rakendasid neid soovitusi. ECHA märkis, et ta lisab oma teatistesse ja kõikidesse lepinguliste vaidluste lahendamise ja lepinguliste õiguskaitsevahendite kohaldamise raames vahetatud kirjadesse viite ombudsmanile. Eurojust lisas asjakohase teksti oma veebisaidile hankemenetluste kohta, samal ajal kui Frontex ajakohastas oma näidiskirja edututele pakkujatele, mis sisaldab nüüd teavet ombudsmani rolli kohta pakkujatelt kaebuste saamisel ja ka asjakohast internetiaadressi. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) ja Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) kohustusid oma pakkumiskutsetes selgesõnaliselt märkima, et ombudsman kujutab endast võimalikku läbivaatamismehhanismi pakkujate ja hankijate vaheliste vaidluste korral. ESMA selgitas omalt poolt, et tema ajakohastatud suunistes pakkujatele on esitatud mõned üldised juhised pakkumuste esitamise kohta, sealhulgas selge viide nii Euroopa Liidu Kohtule kui ka ombudsmanile.

E. Huvide konfliktid

Ombudsman tegi ettepaneku, et huvide konflikti ja eetikat käsitlevate eeskirjade üldisel läbivaatamisel peaksid ametid võtma arvesse OECD tööd seoses sellega, kui oluline on vältida nii ilmseid kui ka tegelikke huvide konflikte. Samuti võiksid nad kaaluda muudetud eeskirjade eelnõu lisamist veebisaidile ja kutsuda üldsust üles esitama märkusi enne eeskirjade lõplikku vormistamist.

Ombudsmani soovituste põhjal vaatas EMA oma poliitika läbi ja otsustas avaldada oma andmebaasis sisalduvad ekspertide huvide deklaratsioonid ning rohkem teavet kõigi teadusliku läbivaatamise käigus deklareeritud huvide konfliktide kohta. Samuti võttis komisjon kohustuse koostada poliitika ja konsulteerida sidusrühmadega seoses teabe avaldamisega selle kohta, kuidas teatada ebakorrektsustest või muudest küsimustest, mis võivad tekitada eetilisi probleeme.

EMSA märkis, et ta on võtnud mitmeid meetmeid võimalike huvide konfliktide vältimiseks. Lisaks eetikat ja käitumist käsitlevale intraneti veebilehele korraldab EMSA oma töötajatele kohustuslikku eetika- ja aususkoolitust. Värbamis- ja hankemenetluste kohta selgitas EMSA, et ta on välja töötanud koolitused ja menetlused, mille eesmärk on vältida huvide konflikte. Näiteks kontrollivad valiku- ja hankekomisjonide esimehed süstemaatiliselt kõiki allkirjastatud deklaratsioone huvide konflikti puudumise kohta. Kogu asjakohane teave selle kohta on avaldatud nii EMSA intranetis kui ka EMSA käsiraamatus.

EMCDDA selgitas, et ta on vastu võtnud EMCDDAst lahkuvate töötajate ametist lahkumise menetluse sisesuunised, ning rõhutas, et need läbivaadatud suunised sisaldavad deklaratsiooni vormi, mis sisaldab deklaratsiooni huvide konflikti puudumise kohta, ning ajakohastatud kirjalikku menetlust selliste deklaratsioonide käsitlemiseks.

Järelmeetmena ombudsmani soovitusele, et EEA töötajad esitaksid ametile oma täieliku elulookirjelduse, et amet saaks kindlaks teha, kas huvide konflikti olukord on olemas, ning võimaluse korral avaldada ameti elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid, kehtestas EEA töötajate elulookirjelduste läbivaatamise protsessi, et hinnata, kas huvide konflikti olukord võib olla olemas, ning tegi kõrgemate juhtide ja teaduskomitee liikmete elulookirjeldused üldsusele kättesaadavaks ameti veebisaidil.

ECHA-l paluti anda aru konkreetsetest meetmetest, mida ta oli võtnud kontrollikoja tuvastatud huvide konflikti probleemide lahendamiseks. Amet juhtis tähelepanu sellele, et kehtestatud on erimenetlus, millega tagatakse, et võimalikke huvide konflikte kontrollitakse enne ülesannete määramist töötajatele.

Vastuseks ombudsmani ettepanekutele väljendas ENISA valmisolekut töötada välja tegevdirektori ja lähetatud riiklike ekspertide huvide deklaratsioonide vormid ning ENISA veebisaidile lisati jaotis „Huvide deklaratsioon“. Järgides ombudsmani sama soovitust, teatas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, et tema juht ja asejuht on allkirjastanud huvide deklaratsioonide vormi, mis on sarnane ombudsmani kasutatava vormiga, ning lisas, et deklaratsioonid on avaldatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu veebisaidil.

5. Sisemine mõtisklus

A. Külastuste lisaväärtus

Nendeks külastusteks valmistunud ja neis osalenud ombudsmani töötajate sõnul on selle tegevuse peamised eelised järgmised.

i) konkreetsed täiustused kodanike ja organisatsioonide jaoks, kes puutuvad kokku ametitega, nagu on kirjeldatud eespool punktis 4.

ii) heade kontaktide loomine ametite töötajatega. Külastuste tulemuseks oli palju parem koostöö kui see, mida on võimalik saavutada kirjalikult või telefoni teel. Külastused osutusid eriti kasulikuks ametite puhul, mille puhul ombudsman ei olnud varem kaebusi käsitlenud, näiteks Frontex.

iii) Teadmiste ja teadlikkuse suurendamine mõlemal poolel

Külastuste ettevalmistamine laiendas ja süvendas ombudsmani töötajate teadmistebaasi ametite kohta, kes uurisid asjaomase ameti õiguslikku alust ja veebisaiti ning muid asjakohaseid materjale, nagu kontrollikoja aruanded ning Euroopa Parlamendi aruanded ja resolutsioonid, et teha kindlaks peamised murettekitavad ja huvipakkuvad küsimused. Ametite õppimisega seoses andsid mõned märku, et ombudsman saab aidata pakkuda asjakohaseid eksperditeadmisi ja suuniseid mitmesugustes küsimustes. See on eriti oluline, kui teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid töötajaid napib (näiteks ainult üks õigusnõustaja, kes tegeleb arvukate küsimustega). Külastused osutusid kasulikuks ka selles mõttes, et need võimaldasid ametitevahelist võrdlust.

B. Täiustamist vajavad punktid

i) Vaadata läbi probleemide loetelu

Eespool punktis 2 esitatud küsimuste täieliku loetelu uurimine seoses iga ametiga osutus ombudsmani töötajate jaoks ressursimahukaks. Tulevikus võiks olla eelistatav kohandada loetelu vastavalt asjaomasele ametile, keskendudes kõige olulisematele küsimustele.

ii) Põhjalikum arutelu

Sageli ei olnud piisavalt aega, et neid küsimusi põhjalikult uurida ja uurida, kuidas kõnealune amet tegelikkuses toimib. Mõned ametid pidasid külastusi ombudsmani „kontrolliks“, millele nad pidid andma „õiged“ vastused.

iii) Töötajate kaasamine

Leiti, et ameti töötajad peaksid külastustest rohkem kasu saama, andes neile võimaluse suhelda ombudsmani töötajatega ja kasutada ära meie eksperditeadmisi peamistes valdkondades. Näiteks ühe ameti puhul ei olnud töötajad ombudsmani külastusest teadlikud. Kohtumist töötajatega peeti eriti oluliseks ühe ameti puhul, kus töötajad said teada probleemide korral nende käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest. Üks kolleeg tegi aga ettepaneku lõpetada ombudsmani kohtumised personalikomiteedega, kuna lisaväärtus ei ole ilmne.

6. Tulevane poliitika

Kui kujundame oma tulevast poliitikat ametite suhtes, võiks kaaluda järgmisi ideid:

i) võimalused koostööks ja koordineerimiseks teiste asutustega seotud ELi institutsioonidega: eelkõige komisjon [9] (kes on esindatud haldusnõukogudes) ja kontrollikoda (tuginedes EFSAs huvide konflikti küsimustes tehtud koostöö kogemusele);

ii) kas ombudsman peaks püüdma teha koostööd ametite haldusnõukogude [10] ja direktoritega;

iii) ombudsman võiks keskenduda ühele konkreetsele küsimusele (temaatiline lähenemisviis, nagu see, mis võeti vastu omaalgatuslikus uurimises seoses valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamisega) ja võrrelda seda ametite kaudu. Tulemuseks võiksid olla hea tava suunised ametitele asjaomastes valdkondades, näiteks pöördukse efekt või juurdepääs dokumentidele. Samuti võib mainida ombudsmani hiljutist kirjavahetust neljast reguleerivast ametist kolmega seoses nende läbipaistvusalgatustega;

iv) kui ombudsman jätkab külastuste kavaga, oleks kasulik suunata külastuste fookus konkreetsetele küsimustele. Külastustel võiks keskenduda kõnealuse ameti jaoks kõige murettekitavamatele ja asjakohasematele küsimustele (lähenemisviis „üks amet – üks küsimus“). Teise võimalusena võiks jätkata olemasoleva loetelu kasutamist, kuid kohandada seda nii, et see keskenduks kõige olulisematele küsimustele. See tuleks otsustada iga juhtumi puhul eraldi. Kui külastate asutust esimest korda, oleks soovitatav kasutada laiemat lähenemisviisi. Järelkülastuse käigus, isegi pärast mitme aasta möödumist, saab paremini keskenduda konkreetsetele asjaoludele;

v) seoses eelmise punktiga peaksime uurima, kas tulevane ennetav töö ametitega võiks hõlmata strateegilisemat keskendumist peamistele juhtimisküsimustele;

vi) me peaksime kaaluma, kuidas saaksime kõige paremini kasutada nende külastuste käigus saadud kogemusi oma töötajate õppetöös, et arendada tulevast ennetavat tööd, millesse on kaasatud ametid [11];

vii) me peaksime uurima võimalusi, kuidas pakkuda renditöötajatele kulutõhusat koolitust. Üks kolleeg tegi ettepaneku, et ametitevahelise õigusvõrgustiku iga-aastasel kohtumisel võiks jätta ombudsmanile 90 minutit eksperditeadmiste jagamiseks (nagu juhtus hiljuti dokumentidele juurdepääsu puhul). Samuti võiksime kaaluda koolitusmaterjalide, näiteks audiovisuaalsete materjalide koostamist ametites kasutatavatel konkreetsetel teemadel (nt suunised hangete kohta, hea kaebuste menetlemine, kodanike kirjavahetuse käsitlemine jne). Videokonverentside kasutamist võiks uurida ka ametite puhul, mille kohta on palju kaebusi, või uute ametite puhul, mis võiksid saada kasu varajasest kohtumisest ombudsmani töötajatega sellistes küsimustes nagu värbamine;

viii) arendada ja säilitada kontakte kõigil tasanditel. Ombudsmani õigusametnikud peaksid hoidma ja arendama isiklikke kontakte ameti kolleegidega, samal ajal kui kontakte tuleks luua ka ameti teistel tasanditel. Täpsemalt võiks keskastme juhte julgustada külastama asutusi, et jagada eksperditeadmisi (nt hiljutine visiit EIGEsse). Ametite juhte ja neid saatvaid töötajaid võiks kutsuda ombudsmani büroosse Strasbourgis või Brüsselis;

ix) seoses, eelkõige rakendusametitega, võiksime koostada uuringu teadusuuringute rakendustega seotud kaebuste kohta, mille tulemuseks on võimalikud hea halduse suunised (mis on asjakohased ka teiste institutsioonide ja ametite puhul). Samuti on asjakohased käimasoleva omaalgatusliku arutelu tulemused läbivaatamismenetluse puudumise kohta EASMEs;

x) mõelda uuesti läbi, kuidas tehakse ametitega tehtava ennetava töö tulemused üldsusele, ametite sidusrühmadele ja teistele ELi institutsioonidele nähtavaks;

xi) ombudsman peaks püüdma pöörduda asutuste juhtide poole ühiselt, et jagada neid ideid ja paluda neilt tagasisidet selle kohta, mis oleks neile kasulik.

Lisa: Link ombudsmani otsustele

• Euroopa Ravimiamet (EMA)
• Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)
• Euroopa Politseikolledž (CEPOL)
• Euroopa Keskkonnaamet (EEA)
• Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)
• Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)
• Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)
• Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (EUROFOUND)
• Euroopa Politseiamet (EUROPOL)
• Euroopa Liidu Õigusalase Koostöö Üksus (EUROJUST)
• Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu
• Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)
• Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)
• Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)
  

 

[1] Käesolevat aruannet tutvustab operatiivteabe üksuse koordinaator, kes soovib tänada Elpida Apostolidoud (peasekretariaadi praktikant) väärtusliku abi eest aruande koostamisel, samuti külastuste eest vastutavaid kolleege, kes on andnud palju kasulikke ideid, eelkõige seoses 5. ja 6. jaoga.

[2] Vt üldiselt The Evaluation of the EU decentralised agencies in 2009 Final Report Volume I Synthesis and prospects, detsember 2009 http://europa.eu/agencies/documents/synthesis_and_prospects_en.pdf Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni
ühisavalduses detsentraliseeritud asutuste kohta (19. juuli 2012) tunnistatakse samuti, et „ametite loomine toimus juhtumipõhiselt ning sellele ei ole järgnenud üldist nägemust nende rollist ja kohast liidus” .
https://ec.europa.eu/archives/commission_2010-2014/sefcovic/documents/120719_agencies_joint_statement_en.pdf

[3] Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, 2003 (ELT L 11, lk 1).

[4] Kaks neist on "ettevalmistuses".

[5] Nt Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus; Euroopa Toiduohutusamet; Ühenduse Sordiamet; Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut; Euroopa Koolitusfond; Euroopa Liidu Õigusalase Koostöö Üksus.

[6] Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu oli seisukohal, et ta ei ole ELi asutus, kuna ta ei ole Europa veebisaidil sellisena loetletud ja kuna ta on tihedalt seotud Euroopa Keskpangaga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ei vaidlustanud siiski, et see kuulub ombudsmani pädevusse.

[7] Selles osas esitatud näited on illustratiivsed ja nende eesmärk ei ole anda külastuste kohta põhjalikku ülevaadet. Üksikasjalik teave nende uurimiste kohta on kättesaadav aadressil: http://www.ombudsman.europa.eu/en/activities/visits.faces. Lingid ombudsmani otsustele, millega lõpetatakse nende külastustega seotud uurimised, on esitatud lisas.

[8] Hea tava suunised on kättesaadavad aadressil: http://www.ombudsman.europa.eu/cases/correspondence.faces/et/54521/html.bookmark

[9] Sellega seoses peeti oluliseks ja asjakohaseks asjaolu, et komisjon esitas ettepaneku, millega kiideti heaks ombudsmani soovitused omaalgatuslikus uurimises valikukomisjoni liikmete nimede avalikustamise kohta.

[10] Ombudsmani sõltumatuse säilitamise vajadust mainiti siiski seoses punktidega i ja ii.

[11] Alina Nedea valmistab ette eraldi dokumenti, milles käsitletakse konkreetsete asutuste järelmeetmeid ja järelevalvet õigusametnike poolt.