Külastuse taust

1. Selleks et teha kindlaks ja levitada parimaid tavasid, mida ELi ametid kasutavad suhetes kodanikega, käivitas ombudsman 2011. aasta mais selliste ametite külastuste programmi, mille eesmärk on teha kindlaks ja levitada parimaid tavasid, mida ametid kasutavad suhetes kodanikega. Ta on juba teinud kolm katsekülastust ELi asutustesse Ühendkuningriigis, st Euroopa Pangandusjärelevalvesse, Euroopa Ravimiametisse ja Euroopa Politseikolledžisse. Seejärel külastas ombudsman 2011. aasta oktoobris Kopenhaagenis Euroopa Keskkonnaametit. Ombudsman kirjutas 18. oktoobril 2011 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) direktorile ja teatas oma kavatsusest keskust külastada. Kavandatav kuupäev lepiti kokku ja visiit toimus 22. novembril 2011.

2. Nagu on märgitud EMCDDA ametlikul veebisaidil, on EMCDDA loodud selleks, et anda ELile ja selle liikmesriikidele faktiline ülevaade uimastiprobleemidest Euroopas ning andmed, tõendid ja teave nende küsimuste kohta. Selle eesmärk on seega hoiatada liikmesriike uute ohtude ja arengute eest uimastite valdkonnas. Kuigi keskus ei paku välja poliitikat, saab ta oma analüüside kaudu mõjutada otsuste tegemist. Näiteks saab ta pakkuda poliitikakujundajatele andmeid teadlike uimastiseaduste ja -strateegiate koostamiseks. Mõned neist strateegiatest kajastuvad keskuse 2010.–2012. aasta strateegias, milles kirjeldatakse keskuse plaane järgmisteks aastateks.

3. EMCDDA saab teavet peamiselt Reitoxi võrgustikust, mis koosneb teabekeskuste rühmast kõigis 27 ELi liikmesriigis, Norras, ELi kandidaatriikides ja Euroopa Komisjonis. See inim- ja arvutivõrk ühendab 27 liikmesriigi, Norra ja nende peamiste partnerite riiklikud infosüsteemid analüüsimiseks Lissaboni agentuuriga ning toodab mitmesuguseid teabetooteid, mis annavad täpse ülevaate Euroopa laiemast olukorrast selles valdkonnas. Keskus toimib andmete ja teabe kogumise ja vahetamise praktilise vahendina. Selle iga-aastane aruanne uimastiprobleemide olukorra kohta Euroopa Liidus ja Norras ning veebipõhine statistikabülletään annavad igal aastal ülevaate viimastest uimastiprobleemidest ja -suundumustest Euroopas.

4. Kuigi Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus keskendub peamiselt Euroopale, teeb ta koostööd ka teiste maailma piirkondade partneritega, vahetades teavet ja eksperditeadmisi. Koostöö Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega uimastivaldkonnas on samuti kesksel kohal selle töös ning selle eesmärk on parandada arusaamist ülemaailmsest uimastiprobleemist, vahetades aktiivselt teadmisi, andmeid ning metoodilist teavet ja vahendeid. Selle koostööpartnerite hulka kuuluvad ÜRO rahvusvaheline uimastikontrolli programm, Maailma Terviseorganisatsioon, Euroopa Nõukogu Pompidou rühm, Ameerika Riikide Organisatsiooni uimastite kuritarvitamise kontrolli komisjon, Maailma Tolliorganisatsioon, Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol), Merenduse Analüüside ja Operatsioonide Keskus – Narkootikumid (MAOC-N) ning mitmed ELi asutused, nagu Euroopa Politseiamet, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Ravimiamet (EMA), Euroopa Liidu Õigusalase Koostöö Üksus (Eurojust) ja Euroopa Politseikolledž (CEPOL). EMCDDA teeb koostööd ka kolmandate riikidega, pöörates erilist tähelepanu kandidaatriikidele, ELiga ühinemise protsessis osalevatele potentsiaalsetele liikmetele, Euroopa naabruspoliitikas osalevatele riikidele ning kahepoolsete lepingute alusel ka muudele kolmandatele riikidele.

5. EMCDDA asutati ametlikult 1993. aastal nõukogu määrusega 302/93,^[1] asub Portugalis Lissabonis ja alustas tegevust 1995. aastal. 1993. aasta määrust on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna osutusid vajalikuks täiendavad muudatused, sõnastati see 2006. aasta detsembris määrusega 1920/2006 ^[2] selguse huvides uuesti, et aidata ametil paremini reageerida uutele väljakutsetele narkootikumide valdkonnas. Peamiselt korralduslikud muudatused tõid kaasa ka põhimõttelisemad muudatused keskuse prioriteetsetes tegevusvaldkondades ja ülesannetes.

6. Enne külastust edastas ombudsman keskusele märgukirja sisuliste punktidega, mida ta soovis keskuse juhtkonnaga arutada. Ombudsman teavitas keskust ka sellest, et vastuseks ameti personalikomiteede assamblee (AASC) taotlusele võetud kohustusele kohtub ta külastuse ajal keskuse personalikomiteega.

Visiidi käigus arutatud teemad

7. Kohtumine EMCDDA juhtkonnaga toimus 22. novembril 2011. Ombudsmani saatis õigusosakonna direktor João Sant'Anna. EMCDDAd esindasid direktori büroo juhataja Gonçalo Felgueiras e Sousa, personalihalduse sektori juhataja Fabian Pereyra, diplomaatiliste suhete eest vastutav vanemametnik Ignacio Vasquez Moliní ja teabevahetuse tugiametnik Silke Vitt. Kohtumine algas lühikese ettekandega, mille tegi hr Felgueiras e Sousa, kes andis ombudsmanile üldist teavet keskuse, selle missiooni ja korralduse kohta.

8. Ombudsman omakorda selgitas, et tema külaskäigud toimuvad ametlikult vastavalt tema pädevusele viia läbi omaalgatuslikke uurimisi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et omaalgatuslik uurimine tähendab muu hulgas seda, et selliste uurimiste suhtes kohaldatakse tavapäraseid menetluslikke tagatisi. Nende hulka kuulub ameti õigus taotleda, et Euroopa Ombudsman käsitleks teavet ja dokumente konfidentsiaalselt. Teave ombudsmani omaalgatuslike uurimiste kohta on esitatud ombudsmani rakendussätete artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 2: www.ombudsman.europa.eu/resources/provisions.faces

Pärast esialgseid ettekandeid andis keskuse juhtkond ombudsmanile üksikasjalikud vastused küsimustele, mille ta oli esitanud oma külastusest teatanud kirjas.

9. Arutlusel olid järgmised teemad:

• EMCDDA esialgsed kontaktid üldsusega
• Läbipaistvus, dialoog ja vastutus
• Töölevõtmine
• Pakkumised ja lepingud
• Huvide konfliktid.

Ombudsmani tähelepanekud ja ettepanekud

Esialgsed kontaktid üldsusega

10. Ombudsmani üks põhiülesandeid on tagada, et ELi haldusasutused oleksid kodanikega suhtlemisel avatud, teenistusvalmid ja tõhusad. Asjakohased aluspõhimõtted on sätestatud Euroopa hea haldustava eeskirjas (ECGAB). See küsimus on Euroopa Ombudsmani büroo igapäevases töös jätkuvalt oluline, mis viitab sellele, et ELi haldusasutustel on selles valdkonnas endiselt mõningaid probleeme. Vajaduse korral püüab Euroopa Ombudsman leida kiire lahenduse kaebustele, mis puudutavad kodanike esialgseid kontakte administratsiooniga. Tavaliselt tähendab see, et tema talitused võtavad asjaomase isikuga telefoni teel ühendust.

11. Kuigi kõik ELi ametid nõustusid 2008. aasta oktoobris Lissabonis toimunud ametite juhtide kohtumisel ECGABi vastu võtma, soovis ombudsman täpselt teada, kuidas EMCDDA on seda otsust rakendanud ja kuidas ta kavatseb tagada, et tema töötajad järgivad eespool nimetatud juhendis sätestatud põhimõtteid. Ombudsman märkis ka, et EMCDDA veebisaidilt ei ole võimalik leida viiteid sellele küsimusele. Seetõttu palus ta selleteemalist ettekannet.

12. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus juhtis ombudsmani tähelepanu oma uuele veebisaidile, kus on kättesaadavad peaaegu kõik ameti tegevust käsitlevad asjakohased dokumendid. Ta rõhutas asjaolu, et ECGAB on keskuse ühe olulise dokumendina olulisel kohal oma veebisaidi esiküljel. Lisaks selgitas keskus, et juhend ja selle põhimõtted moodustavad osa uutele töötajatele mõeldud standardsetest sissejuhatavatest kursustest ja töötajatele antavast sisekoolitusest.

13. Lisaks selgitas keskus, et tema tegevust saab jälgida ka järgmiste sotsiaalvõrgustike kaudu:

• Twitteris, kus ta postitab linke uimastitega seotud teabele, teadusuuringutele ja oma plaane käsitlevale teabele;
• Facebookis, kus ta annab ainult põhiteavet oma töö ja missiooni kohta; ja
• RSS-kanalite (= „Really Simple Syndication“) kaudu, mis pakuvad külastajatele ameti kõige ajakohasemaid uudiseid ja võimaldavad näha lühidalt EMCDDA uusimat sisu, ilma et oleks tegelikult vaja veebisaiti iga kord külastada. Kanalid koosnevad tavaliselt pealkirjadest, lühikokkuvõtetest ja linkidest täisartiklitele.

14. Ametlikul veebisaidil ei ole EMCDDA Twitteri lehe ega Facebooki rühma kohta teavet esitatud. Siiski on olemas teave RRS-kanalite ja nende tellimise kohta.

15. Ombudsmani järeldused üldsusega suhtlemise küsimuses olid tõepoolest positiivsed. Veebisait on kasutajasõbralik ja sisaldab suurt hulka kvaliteetset teavet. Samuti näib, et amet on oma tegevusest teavitamisel sotsiaalmeedia kasutamisel esirinnas. Ombudsman avaldab keskusele sellega seoses tunnustust ja tal ei ole selle teema kohta konkreetseid ettepanekuid.

Läbipaistvus, dialoog ja vastutus

16. Euroopa Ombudsman tõstab esile ka läbipaistvuse edendamist ja vastutuse suurendamist ELi haldusasutustes. See nõue kajastub muu hulgas ELi õigusaktides, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele ja milles nimetatakse ombudsmani sõnaselgelt läbivaatavaks asutuseks. See kajastub ka ombudsmani ulatuslikes uurimisvolitustes, mis võimaldavad tal põhjalikult selgitada uurimistes tõstatatud fakte ja küsimusi.

17. Seetõttu soovis ombudsman saada rohkem teavet järgmiste küsimuste kohta:

a. Kuidas tegeleb EMCDDA praktikas üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotlustega? Millised on EMCDDA suunised ja/või praktiline kord selliste taotluste käsitlemiseks? Palun tooge näiteid, näiteks peamine kirjavahetus, milles amet käsitles kolme viimast taotlust üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, mida käsitleti määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel. (Nendes näidetes esitatud EMCDDA otsuse sisu ei analüüsita, kuna see ei ole käesoleva külastuse eesmärk.)

b. EMCDDA tegeleb suure hulga teabe ja andmetega. Määrust 1049/2001 kohaldatakse rangelt võttes ainult "dokumentide" suhtes. Milline on EMCDDA lähenemisviis teabele juurdepääsu taotlustele võrreldes dokumentidega määruse (EÜ) nr 1049/2001 tähenduses?

c. Kas EMCDDA koostab iga-aastase (asutusesisese või -välise) aruande selle kohta, kuidas ta käsitleb üldsuse juurdepääsu dokumentidele?

d. Kas EMCDDA haldab või kavatseb hallata avalikku registrit määruse 1049/2001 artikli 11 tähenduses?

18. EMCDDA selgitas, et vastavalt haldusnõukogu poolt 24. veebruaril 2006 vastu võetud rakenduseeskirjades sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele on Euroopa Liidu kodanikel ning füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes elavad või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus tutvuda EMCDDA dokumentidega EÜ asutamislepingu (endise) artikli 255 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 2 lõike 1 alusel.

Määruse 1920/2006 artiklis 7 on sätestatud, et määrust 1049/2001 kohaldatakse keskuse valduses olevate dokumentide suhtes, see tähendab keskuse koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes.

19. Määruse 1049/2001 artikli 2 lõike 2 kohaselt on kolmandate riikide kodanikel, kes ei ela liikmesriigis, ja juriidilistel isikutel, kelle registrijärgne asukoht ei ole mõnes liikmesriigis, õigus pääseda juurde EMCDDA dokumentidele samadel tingimustel kui EÜ asutamislepingu (endises) artikli 255 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 2 lõikes 1 osutatud õigustatud isikutel.

20. Nagu keskuse ametlikul veebisaidil märgitud, võib kõik dokumendile juurdepääsu taotlused saata posti, faksi või e-posti teel, märkides selgelt viite „Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse dokumentidele juurdepääsu taotlus“. Posti või faksi teel saadetud taotlused tuleb saata järgmisel aadressil: EMCDDA direktor, Cais do Sodré, 1249–289 Lisboa, Portugal / faks: (351) 218 13 17 11

21. Meediaga seotud üldiste küsimuste korral lisab EMCDDA nii oma väljaannetesse kui ka veebisaidile e-kirjad ja telefonid asjaomastele töötajatele. (http://www.emcdda.europa.eu/contact)

22. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1920/2006 (Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud)) artikli 7 kohaselt võib keskuse poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste kohta esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustele kaebuse ombudsmanile või esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule. Lisaks märgib ombudsman, et keskuse veebisaidil on selge ja piisav teave selle kohta, kuidas üldsuse esindaja saab taotleda juurdepääsu EMCDDA valduses olevatele dokumentidele.

23. Ombudsman märgib ka, et keskus näib tõepoolest ennetavalt levitavat muljetavaldavat hulka teavet oma sidusrühmadele ja üldsusele. EMCDDA-l on teabevahetusüksus, mille ülesannete hulka kuuluvad meediasuhted, turundus, eriüritused, väljaanded ja levitamine. Teabevahetusüksuse ülesanne on pakkuda Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele (eelkõige teadlastele ja praktikutele) kvaliteetset ja kõrgelt hinnatud teabeteenust uimastiprobleemi kohta Euroopas. Seetõttu teeb ta kõik endast oleneva tagamaks, et keskuse koostatud teave on kohandatud sihtrühmade vajadustele ning on õigeaegne, analüütiline, ajakohane, kokkuvõtlik ja koostatud õiges vormis.

24. Ombudsman tunnistab, et teabe levitamise asutuse või organina suhtub keskus dokumentidele ja teabele juurdepääsu taotlustesse läbipaistvalt. Ta märgib siiski, et Lissaboni lepingu jõustumisega loovad määruse 1049/2001 artiklites 11, 12 ja 17 sisalduvad kohustused ametitele kohustuse luua dokumentide avalik register ja koostada aastaaruanne juhtumite kohta, mil nad keelduvad dokumentidele juurdepääsu andmast. Võttes arvesse määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud keskuse pühendumust avatusele, teeb ombudsman ettepaneku kaaluda võimalust lisada oma 2013. aasta juhtimiskavasse kahe eespool nimetatud kohustuse läbivaatamise ja rakendamise ülesanne.

Valik ja värbamine

25. Valiku- ja töölevõtmisotsuste sisu osas järgib ombudsman ELi kohtutega sarnast lähenemisviisi. See tähendab muu hulgas, et ta tunnustab administratsiooni väga ulatuslikku kaalutlusõigust oma töötajate valimisel.

26. Valiku ja värbamise menetluslike aspektidega seoses on ombudsman teinud väga aktiivselt tööd, et suurendada ELi värbamise läbipaistvust. See on näiteks suurendanud valimiskomisjoni liikmete nimede läbipaistvust ja toonud kaasa üksikasjalikumad hindamislehed, mis annavad kandidaatidele parema ülevaate sellest, kuidas neid hinnati.

27. Seetõttu palus ombudsman EMCDDA-l esitada talle selgitused järgmiste tema korraldatavate valikumenetlustega seotud küsimuste kohta:

a. Kas valikukomisjoni liikmete nimed on kandidaatidele teada?  Mil määral annab EMCDDA tööotsijatele juurdepääsu nende avalduste hindamisele?

b. Mil määral otsib EMCDDA kiiremaid ja vähem ametlikke vahendeid valiku- ja töölevõtmisotsustega seotud vaidluste lahendamiseks kui need, mis on ette nähtud personalieeskirjade artiklis 90? c. Kas EMCDDA teavitab kandidaate süstemaatiliselt sellest, et nad võivad esitada kaebuse ombudsmanile, nagu on sätestatud eespool nimetatud Euroopa hea haldustava eeskirja artiklis 19?

28. EMCDDA vastas kahele viimasele küsimusele jaatavalt. Siiski ei selgunud ei ombudsmanile esitatud ettekandest ega ka näidisdokumentidest (kandideerimiskutsed), mille keskus ombudsmanile esitas, kas ta tõepoolest avalikustab konkursikomisjoni liikmete isiku. Seetõttu palutakse keskusel selgitada seda küsimust oma vastuses ombudsmanile. Sellega seoses tuletab ombudsman meelde, et valikukomisjoni liikmete isiku teadmine on oluline tagatis kodanikele, kes soovivad veenduda, et valikumenetlustes osalevate komisjonide teatavaid liikmeid ei mõjuta huvide konfliktid.

29. Keskus kinnitas ombudsmanile ka, et püüab ühitada põhjendamiskohustust ja kandidaatide teavitamist neid mõjutavate otsuste põhjendustest salajasusega, mis on vajalik selleks, et valikukomisjonid saaksid täita oma ülesandeid täiesti sõltumatult. Lisaks märkis EMCDDA, et tema avaldatavates töölevõtmisteadetes teavitatakse kandidaate sõnaselgelt sellest, et kui nad ei nõustu kohaldatud menetluste või valikukomisjonide otsustega, võivad nad esitada kaebuse ombudsmanile. Lisaks selgitas keskus, et tema töötajate hulgas on 106 inimest, kellest valdav enamik on ajutised töötajad. Võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) töölevõtmismenetluste kohta ombudsmanile laekunud kaebuste väikest arvu, peab ta läbipaistvuse taset ja kandidaatidele valikukomisjonide otsuste kohta antavat teavet piisavaks ning julgustab EMCDDAt seda poliitikat töölevõtmisküsimustes järgima.

Pakkumised ja lepingud

30. Läbivaatamise tasandil lahendavad hankeotsuste ja lepinguliste suhetega seotud vaidlusi kõige sagedamini kohtud. Märkimisväärne osa ombudsmani juhtumitest on aga aastate jooksul puudutanud ka neid valdkondi. Pakkumuste puhul lähtub ombudsman kontrollikoja lähenemisviisist, mille kohaselt tunnustatakse administratsiooni ulatuslikku kaalutlusõigust pakkumuste sisuliste aspektide hindamisel, kuid kontrollitakse hoolikalt, kas ta põhjendas oma otsuseid nõuetekohaselt ja piisavalt ning kas ta järgis nõuetekohaselt kohaldatavaid menetlusi ja õigust saada teavet. Lepinguvaidluste puhul ei hinda ombudsman iseenesest, kas tegemist on lepingu rikkumisega. Ta uurib siiski põhjalikult, kas administratsioon põhjendas oma seisukohta mõjuvalt, ning uurib ka seda, kas haldustegevus või tegevusetus on õiglane.

Sellega seoses esitas ombudsman keskusele järgmised kaks küsimust:

a. Kuidas tegeleb EMCDDA nende valdkondadega seotud vaidlustega?

b. Kas pakkujaid ja töövõtjaid on teavitatud sellest, et nad võivad esitada kaebuse ombudsmanile?

31. EMCDDA selgitas, et ta viib läbi piiratud arvu hankemenetlusi ja et need hõlmavad suhteliselt väikeseid rahasummasid. Seni ei ole keskuse otsuseid hankemenetlustes kohtus vaidlustatud.

32. Ombudsman tuletab meelde, et külastuse ajal kohustus EMCDDA oma pakkumiskutsetes sõnaselgelt märkima, et Euroopa Ombudsman kujutab endast võimalike vaidluste läbivaatamise mehhanismi. Seetõttu oleks tal hea meel, kui keskus viitaks oma vastustes käesolevale aruandele mis tahes arengutele selles valdkonnas.

Huvide konfliktid

33. Huvide konflikt tekib siis, kui avalikus halduses töötavatel isikutel võib olla asjasse puutuvas küsimuses ebasobiv isiklik huvi. Selliseid konflikte tuleb asjakohaselt käsitleda, et tagada objektiivne otsuste tegemine ja suurendada üldsuse usaldust halduse vastu. Hiljutised sündmused ja juhtumid näitavad, et ELi haldusasutused ei tunne selgelt üldsuse täielikku usaldust selle küsimuse vastu.

34. Neid kaalutlusi silmas pidades soovis ombudsman teada, milliseid konkreetseid EMCDDA meetmeid kohaldatakse, et vältida huvide konflikte järgmistes valdkondades:

• Töötajate, sealhulgas kõrgemate ametnike ja teadustöötajate värbamine
• Praegused ja endised töötajad, eelkõige seoses ametivälise tegevusega EMCDDA teenistuse ajal ja pärast seda (vt näiteks personalieeskirjade artiklid 11, 11a, 12b ja 16).

35. EMCDDA märkis, et kuigi ta on eriti teadlik personalieeskirjade asjakohastest sätetest, tunnistab ta vajadust töötajaid selles valdkonnas koolitada. Ta märkis, et kavatseb korraldada asutusesiseseid koolitusi ja julgustada töötajaid vajaduse korral nõu küsima.

36. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) näitas ombudsmanile oma veebisaidi eri osi, kus töötajatele antakse selgeid juhiseid nende ametialaste kohustuste kohta. Lisaks edastas keskus seejärel ombudsmanile ka töötajatele mõeldud asutusesiseste teatiste näidised, tuletades neile meelde nende personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi seoses asutusevälise tegevuse, tõsiste rikkumiste, rikkumistest teatamise (personalieeskirjade artiklid 22a ja 22b), ametnike seadusest tulenevate teenistusse asumise kohustuste ning konfidentsiaalsusdeklaratsioonide ja õiguste loovutamisega. Samuti edastas ta ombudsmanile koopia vormist, mille valimiskomisjonide liikmed peavad allkirjastama, teatades huvide konflikti puudumisest ja konfidentsiaalsuse austamisest.

37. Ombudsmanil on hea meel ka selle üle, et keskus on välja andnud eetikakoodeksi (ühised väärtused ühiste eesmärkide saavutamiseks), mis vastab suures osas Euroopa Ombudsmani ELi ametnike avaliku teenistuse põhimõtetele, mis avaldatakse tema enda veebisaidil 2012. aasta suvel.

38. Ombudsman on siiski seisukohal, et keskuse tähelepanu tuleks pöörata veel kahele küsimusele: esiteks võib ta võtta meetmeid, et teavitada oma töötajaid teenistusest lahkuvate ametnike personalieeskirjades ette nähtud kohustustest, mis on sarnased nendega, mis ta on võtnud uute töötajate suhtes. Teiseks võib ta tagada, et tema ekspertide ja töötajate allkirjastatud üldised huvide konflikti puudumise deklaratsioonid on piisavalt üksikasjalikud ja sisulised. Lisaks peaks ta tagama, et keskus ise selliseid deklaratsioone tegelikult kontrollib ja nende kohta järeldusi teeb, vältides seega võimalust, et neid aktsepteeritakse üksnes nende nimiväärtuse alusel ja ilma piisava kontrollita. Vastuseks nendele ettepanekutele võiks keskus edastada ombudsmanile koopiad a) ajakohastatud deklaratsioonivormidest ning ajakohastatud kirjalikest menetlustest selliste deklaratsioonide käsitlemiseks ja nende sõlmimiseks, samuti b) töötajatele mõeldud sisesuunistest, mis käsitlevad nende ametikohustusi pärast teenistusest lahkumist.

Ombudsmani ettepanekute kokkuvõte

a. Võttes arvesse keskuse pühendumust avatusele ja selleks, et kohaldada määrust (EÜ) nr 1049/2001, teeb ombudsman ettepaneku, et keskus võiks kaaluda võimalust lisada oma 2013. aasta juhtimiskavasse ülesanne uurida ja rakendada kohustust luua avalik dokumendiregister ning avaldada aastaaruanne juhtumite kohta, mil ta keeldus andmast dokumentidele juurdepääsu.

b. Keskuse poolt ombudsmanile esitatud dokumentidest (kandideerimiskutsed) ei selgunud, kas konkursikomisjoni liikmed on tõepoolest avalikud. Seetõttu palutakse keskusel selgitada seda küsimust oma vastuses ombudsmanile. Ombudsman tuletab meelde, et valikukomisjoni liikmete isiku avalikustamine on ka eeltingimus selleks, et kodanikud saaksid kindlaks teha, et valikumenetlustes ei esine teatavaid valikukomisjoni liikmeid mõjutavat huvide konflikti.

c. Ombudsman tuletab samuti meelde, et külastuse ajal kohustus EMCDDA oma pakkumiskutsetes sõnaselgelt märkima, et Euroopa Ombudsman kujutab endast vaidluste korral võimalikku läbivaatamismehhanismi. Seetõttu oleks tal hea meel, kui EMCDDA saaks sellele aruandele vastates viidata mis tahes arengutele selles valdkonnas.

d. Ombudsman on seisukohal, et EMCDDA võiks anda oma töötajatele konkreetseid suuniseid personalieeskirjades sätestatud kohustuste kohta seoses teenistusest lahkuvate ametnike ja teenistujatega. Lisaks võiks ta tagada, et tema ekspertide ja töötajate allkirjastatud huvide konflikti puudumise deklaratsioonid on piisavalt üksikasjalikud ja sisulised ning et keskus ise neid tegelikult kontrollib ja nende kohta järeldusi teeb, vältides seega võimalust, et neid deklaratsioone aktsepteeritakse üksnes nende nimiväärtuse alusel ja ilma piisava kontrollita. Lisaks võiks keskus edastada ombudsmanile koopiad a) ajakohastatud deklaratsioonivormidest ning ajakohastatud kirjalikest menetlustest selliste deklaratsioonide käsitlemiseks ja nende kohta järelduste tegemiseks, samuti b) töötajatele mõeldud sisesuunistest nende kohustuste kohta teenistusest lahkumisel.

Mul oleks hea meel, kui Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus annaks mulle 31. augustiks 2012 aru eespool nimetatud soovituste põhjal võetud järelmeetmetest.

P. Nikiforos Diamandouros

Strasbourg, 15. mai 2012