Juhtum puudutas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA) otsust lõpetada taastuvenergia transpordi valdkonna toetusleping ja nõuda tagasi kogu projektile antud rahaline toetus.

Ombudsman leidis, et CINEA ei järginud toetuslepingus sätestatud menetlust ning et oli märke sellest, et CINEA otsus ei pruukinud olla täiesti õiglane ja proportsionaalne. Võttes aga arvesse kaebuse esitaja ´si maksejõuetust ja asjaolu, et Euroopa Prokuratuur on projekti raames uurinud võimalikke eeskirjade eiramisi, ei saa eeldada, et CINEA vaataks oma otsuse praeguses etapis sisuliselt läbi. Seetõttu järeldas ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, ja lõpetas juhtumi.

Ombudsman tegi CINEA-le parandusettepaneku tagamaks, et sarnaseid küsimusi ei tekiks tulevikus.

Kaebus käsitles Euroopa Keskpanga (EKP) keeldumist anda lapsehoolduspuhkust töötajale, kes on tööle võetud ajutise lähetuslepingu alusel, mida kasutatakse teabevahetuseks riikide keskpankadega ja mille maksimaalne kestus on kolm aastat. Kaebuse esitaja väitis, et selliste lepingutega töötajate väljajätmine lapsehoolduspuhkuselt on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 33 lõikes 2 sätestatud õigusega lapsehoolduspuhkusele.

EKP väitis, et tema eeskirjad olid põhjendatud EKPSi/IO lepingute spetsiifilise ja ajutise laadiga, vajadusega tagada tegevuse järjepidevus ning asjaoluga, et töötajad säilitasid õiguse lapsehoolduspuhkusele oma riiklikes tööhõivesüsteemides. Ta väitis, et harta artikli 33 lõige 2 ei anna tingimusteta õigust lapsehoolduspuhkusele ja et tal on kohaldatavate tingimuste kindlaksmääramisel kaalutlusõigus.

Ombudsman leidis, et EKP ei olnud tõendanud, et EKPSi/IO töötajate lapsehoolduspuhkuse saamise põhiõiguse andmisest keeldumine oli põhjendatud ja proportsionaalne või et vähem piiravaid meetmeid ei olnud võimalik võtta. Ombudsman leidis ka, et võimalus võtta vanemapuhkust hiljem siseriikliku õiguse alusel ei asenda piisavalt selle õiguse kasutamist, kui see on kõige asjakohasem väikelapse hooldamiseks.

Ombudsman järeldas, et tegemist oli haldusomavoliga, ja soovitas EKP-l vaadata läbi oma lühiajalise töötamise eeskirjad, et tagada proportsionaalne juurdepääs lapsehoolduspuhkusele, eelkõige EKPSi/IO lepingute puhul, mida uuendatakse pärast esialgset perioodi.

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Komisjon korraldas valikumenetluses katseid Küprosel Nikosias asuva kirjaliku tõlke / tõlkevaldkonna ametniku töölevõtmiseks. Testid toimusid ainult neljas ELi linnas ning komisjon ei hüvitanud kandidaatide sõidu- ja elamiskulusid. Komisjon tugines oma lähenemisviisis asjaolule, et vaja on täiuslikku kreeka keele oskust ning enamik kandidaate on pärit Küproselt ja Kreekast. Kaebuse esitaja, kes on Rootsis elav Kreeka kodanik ja kes osutus väljavalituks, pidas komisjoni suhtes ebaõiglaseks eeldada, et ta maksab testi tegemiseks reisimiseks märkimisväärse summa.   

Ombudsman leidis, et komisjon ei olnud võtnud arvesse asjaolu, et paljud ELi kodanikud kasutavad oma liikumisvabadust ning elavad ja töötavad oma päritoluriigist erinevas liikmesriigis. Tuletades meelde personalieeskirjades sätestatud põhimõtet, et ELi töölevõtmisel tuleb tagada võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud töötajad, pidas ombudsman problemaatiliseks, et komisjon ei ole teinud mingeid jõupingutusi, et hõlbustada väljavalitud kandidaadi osalemist katsel.

Kuna kõnealune valikumenetlus oli lõpule viidud, lõpetas ombudsman juhtumi uurimise, leides, et edasised uurimised ei ole õigustatud. Ombudsman tegi komisjonile ettepaneku olukorra parandamiseks tulevikus. Ta palus komisjonil nõuetekohaselt kaaluda väljavalitud kandidaatide olukorda, et tagada võrdne võimalus osaleda füüsilistel testidel ja vestlustel, pakkudes neile kandidaatidele kulude hüvitamist või võimalust osaleda testidel või vestlustel komisjoni valitud esindustes liikmesriikides.

 

Juhtumid puudutasid Frontexi otsust mitte hüvitada kaebuse esitajatele, kes kandideerisid Frontexi alalise korpuse liikmete värbamismenetluses, reisi- ja elamiskulusid pärast seda, kui nad olid reisinud Poolas Varssavisse ujumiskatsete ja arstlike läbivaatuste eesmärgil. Frontexi värbamiseeskirjades on ette nähtud, et lõpliku arstliku läbivaatusega seotud kulud hüvitatakse üksnes juhul, kui kandidaat asub hiljem Frontexisse tööle, samas kui kaebuse esitajad seda ei teinud.

Ombudsman leidis, et Frontexi kehtivate eeskirjade kohaselt oleks Frontex pidanud ujumiskatsetega seotud kulusid eraldi hindama, kuigi ta kombineeris ujumiskatsed oma värbamismenetlustele avalduva surve tõttu arstliku läbivaatusega.

Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, et Frontex peaks uuesti läbi vaatama oma otsuse mitte hüvitada kaebuse esitajatele kõiki reisi- ja elamiskulusid ning kaaluma neile tehtud ujumiskatsetega seotud vältimatute kulude hüvitamist. Frontex nõustus maksma päevaraha lisapäevade eest, mille jooksul kaebuse esitajad viibisid Varssavis, et sooritada ujumiskatsed.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et Frontex oli lahenduse ettepaneku heaks kiitnud.

 

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Tööjõuamet (ELA) hindas kaebuse esitaja töökogemust personaliassistendi värbamise valikumenetluses.

Ombudsman leidis, et valikukomisjon oli kaebuse esitaja taotluses esitatud teabe läbi vaadanud ja seda osalemiskriteeriumide alusel hinnanud. Ombudsman ei leidnud ühtegi viidet ilmsele veale selles, kuidas valikukomisjon hindas kaebuse esitaja töökogemust. Seega ei olnud tegemist ELA haldusomavoliga. Siiski ei olnud selge, kuidas ELA oli kaebuse esitaja halduskaebust käsitlenud. ELA selgitas, et ta oli algselt kaebust valesti tõlgendanud, kuid oli vahepeal saatnud kaebuse esitajale vastuse. Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise järeldusega, et edasised uurimised selles küsimuses ei ole õigustatud.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni otsust lõpetada lapsehoiuteenuste valdkonnas koostöö ajutise töötajaga. Kaebuse esitaja palgati iganädalaste lepingute alusel välistöövõtja kaudu. Komisjoni juhiste kohaselt teatas töövõtja kaebuse esitajale, et komisjon ei taotle enam tema teenuseid. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, väites, et komisjon ei põhjendanud talle oma otsust.

Ombudsman on järjekindlalt olnud seisukohal, et kui ELi institutsioonid taotlevad isiku lepingu lõpetamist välistöövõtjaga, peaksid nad esitama õiglased ja objektiivsed põhjused lepingu lõpetamiseks, teavitama asjaomast isikut ja tagama, et neile antakse võimalus esitada enne lepingu lõpetamist märkusi. Ajutise töötaja olukorra ebakindlus tähendab, et komisjonil on kohustus olla õiglane ja läbipaistev isegi lepingulise suhte puudumisel. Käesoleval juhul ei taganud komisjon, et kaebuse esitajale võimaldati ärakuulamine ja võimalus esitada komisjoni esitatud põhjenduste kohta märkusi, enne kui ta otsustas kaebuse esitaja teenuseid enam mitte taotleda. Kuigi see on kahetsusväärne, märgib ombudsman, et kaebuse esitajat pidi olema teavitatud mõnest probleemist nädala jooksul, mis eelnes komisjoni otsusele. Andmete puuduliku säilitamise tõttu ei ole ombudsmanil siiski võimalik kontrollida, kas komisjoni töötajad arutasid küsimusi kaebuse esitajaga. Ombudsman tunneb siiski heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas, et ta oleks saanud oma põhjendusi kaebuse esitajale selles juhtumis täiendavalt selgitada.

Selle põhjal leiab ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, ja lõpetab juhtumi menetlemise.