The case concerned how the European Commission organised tests in a selection procedure to recruit a Translation/Field Officer based in Nicosia, Cyprus. The tests were held in four EU cities only and the Commission did not reimburse the candidates’ travel and subsistence expenses. The Commission based its approach on the fact that a perfect command of Greek was required and that most candidates came from Cyprus and Greece. The complainant, a Greek citizen living in Sweden, who was short-listed, considered it to be unfair of the Commission to expect him to pay a significant amount to travel to take the test.   

The Ombudsman found that the Commission had not considered the reality that many EU citizens exercise their freedom of movement and live and work in Member States different from their country of origin. Recalling the principle enshrined in the Staff Regulations, namely that EU recruitment must secure staff of the highest standards of ability, efficiency and integrity, the Ombudsman found it problematic that the Commission had not made any effort to facilitate the participation in the test of a candidate that it had shortlisted.

As the selection procedure in question had been finalised, the Ombudsman closed the case finding that no further inquiries are justified. The Ombudsman made a suggestion for improvement to the Commission for the future. She asked the Commission to duly consider the situation of shortlisted candidates to ensure equal possibility to participate in in-person tests and interviews either by offering those candidates reimbursement of costs or by offering the possibility to sit the tests or interviews at selected Commission representations in Member States.

 

Juhtumid puudutasid Frontexi otsust mitte hüvitada kaebuse esitajatele, kes kandideerisid Frontexi alalise korpuse liikmete värbamismenetluses, reisi- ja elamiskulusid pärast seda, kui nad olid reisinud Poolas Varssavisse ujumiskatsete ja arstlike läbivaatuste eesmärgil. Frontexi värbamiseeskirjades on ette nähtud, et lõpliku arstliku läbivaatusega seotud kulud hüvitatakse üksnes juhul, kui kandidaat asub hiljem Frontexisse tööle, samas kui kaebuse esitajad seda ei teinud.

Ombudsman leidis, et Frontexi kehtivate eeskirjade kohaselt oleks Frontex pidanud ujumiskatsetega seotud kulusid eraldi hindama, kuigi ta kombineeris ujumiskatsed oma värbamismenetlustele avalduva surve tõttu arstliku läbivaatusega.

Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, et Frontex peaks uuesti läbi vaatama oma otsuse mitte hüvitada kaebuse esitajatele kõiki reisi- ja elamiskulusid ning kaaluma neile tehtud ujumiskatsetega seotud vältimatute kulude hüvitamist. Frontex nõustus maksma päevaraha lisapäevade eest, mille jooksul kaebuse esitajad viibisid Varssavis, et sooritada ujumiskatsed.

Ombudsman lõpetas uurimise järeldusega, et Frontex oli lahenduse ettepaneku heaks kiitnud.

 

Juhtum käsitles seda, kuidas Euroopa Tööjõuamet (ELA) hindas kaebuse esitaja töökogemust personaliassistendi värbamise valikumenetluses.

Ombudsman leidis, et valikukomisjon oli kaebuse esitaja taotluses esitatud teabe läbi vaadanud ja seda osalemiskriteeriumide alusel hinnanud. Ombudsman ei leidnud ühtegi viidet ilmsele veale selles, kuidas valikukomisjon hindas kaebuse esitaja töökogemust. Seega ei olnud tegemist ELA haldusomavoliga. Siiski ei olnud selge, kuidas ELA oli kaebuse esitaja halduskaebust käsitlenud. ELA selgitas, et ta oli algselt kaebust valesti tõlgendanud, kuid oli vahepeal saatnud kaebuse esitajale vastuse. Seetõttu lõpetas ombudsman uurimise järeldusega, et edasised uurimised selles küsimuses ei ole õigustatud.

Juhtum puudutas Euroopa Komisjoni otsust lõpetada lapsehoiuteenuste valdkonnas koostöö ajutise töötajaga. Kaebuse esitaja palgati iganädalaste lepingute alusel välistöövõtja kaudu. Komisjoni juhiste kohaselt teatas töövõtja kaebuse esitajale, et komisjon ei taotle enam tema teenuseid. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, väites, et komisjon ei põhjendanud talle oma otsust.

Ombudsman on järjekindlalt olnud seisukohal, et kui ELi institutsioonid taotlevad isiku lepingu lõpetamist välistöövõtjaga, peaksid nad esitama õiglased ja objektiivsed põhjused lepingu lõpetamiseks, teavitama asjaomast isikut ja tagama, et neile antakse võimalus esitada enne lepingu lõpetamist märkusi. Ajutise töötaja olukorra ebakindlus tähendab, et komisjonil on kohustus olla õiglane ja läbipaistev isegi lepingulise suhte puudumisel. Käesoleval juhul ei taganud komisjon, et kaebuse esitajale võimaldati ärakuulamine ja võimalus esitada komisjoni esitatud põhjenduste kohta märkusi, enne kui ta otsustas kaebuse esitaja teenuseid enam mitte taotleda. Kuigi see on kahetsusväärne, märgib ombudsman, et kaebuse esitajat pidi olema teavitatud mõnest probleemist nädala jooksul, mis eelnes komisjoni otsusele. Andmete puuduliku säilitamise tõttu ei ole ombudsmanil siiski võimalik kontrollida, kas komisjoni töötajad arutasid küsimusi kaebuse esitajaga. Ombudsman tunneb siiski heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistas, et ta oleks saanud oma põhjendusi kaebuse esitajale selles juhtumis täiendavalt selgitada.

Selle põhjal leiab ombudsman, et edasised uurimised ei ole põhjendatud, ja lõpetab juhtumi menetlemise.