▪ A. Tärnide juhtumid

OI/9/2014/MHZ: Tagasipöördujate põhiõiguste austamise parandamine Frontexi koordineeritud ühiste tagasisaatmisoperatsioonide käigus

ELi rändepoliitika hõlmab ebaseaduslike kolmandatest riikidest pärit rändajate (tagasilükatud varjupaigataotlejad ja kehtiva elamisloata isikud) vabatahtlikku või sunniviisilist tagasisaatmist oma päritoluriiki. Sunniviisilise tagasisaatmise operatsioonid võivad oma olemuse tõttu kaasa tuua põhiõiguste raskeid rikkumisi. Selle omaalgatusliku uurimise eesmärk oli selgitada, kuidas Frontex kui ühiste tagasisaatmisoperatsioonide koordinaator tagab tagasisaadetavate isikute põhiõiguste ja inimväärikuse austamise.

Ombudsman sai Frontexi ja selle põhiõiguste ametniku seisukohad, uuris Frontexi toimikuid ning sai tagasisidet Euroopa ombudsmanide võrgustiku, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja mitme valitsusvälise organisatsiooni liikmetelt. Ta leidis, et kuigi on tehtud märkimisväärseid edusamme, peab Frontex olukorda veelgi parandama: ühisoperatsioonide töö läbipaistvuse suurendamine; muuta oma tegevusjuhendit sellistes valdkondades nagu arstlik läbivaatus ja jõu kasutamine; ning teha tihedamat koostööd liikmesriikidega. Frontex peab tegema kõik endast oleneva, et edendada ühiste tagasisaatmisoperatsioonide sõltumatut ja tõhusat järelevalvet.

Ombudsman lõpetas oma uurimise mitme ettepanekuga Frontexile selle kohta, kuidas Frontex saaks oma tegevust selles valdkonnas veelgi parandada. Frontex nõustus oma vastuses täielikult enamiku ombudsmani ettepanekutega.

Seoses ettepanekutega, mis hõlmavad Frontexi ja liikmesriikide pädevuste kattumist, on Frontex näidanud üles suurt initsiatiivi, olles nendes küsimustes juba liikmesriikidega konsulteerinud. Näitena võib tuua kaebuse vormi väljatöötamise. On kiiduväärt, et Frontex on võtnud ennetava lähenemisviisi, et julgustada liikmesriike võtma vastu menetlused, mis on põhiõiguste raamistikku tugevamalt integreeritud.

Frontex on näidanud üles proaktiivsust muudes valdkondades. Ühiste refinantseerimisoperatsioonide läbivaadatud rakenduskavasse ja ühiste refinantseerimisoperatsioonide läbivaadatud parimatesse tavadesse on lisatud nõue, et rasedate naiste ja/või lastega pered peavad asuma lennuki pardale eraldi ja istuma teistest tagasipöördujatest eraldi. Frontex on samuti teatanud oma kavatsusest kontrollida, kas sõltumatud järelevalveasutused kontrollivad, kas riiklikud saatemeeskonnad täidavad sunniviisilise tagasisaatmise kontekstis asjakohaseid õiguslikke kohustusi. Ombudsman tervitab seda algatust soojalt.

Frontexi valmisolek teha liikmesriikidega koostööd on parandanud ka vaatlejate kohalolekut ühiste tagasisaatmisoperatsioonide lendudel, mis on suurenenud 60 %-lt 2014. aastal 78 %-le 2015. aastal. Ombudsman väljendab heameelt selle suurenemise üle ja julgustab Frontexit jätkuvalt rõhutama liikmesriikidele, kui oluline on, et kõigi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide pardal oleksid vaatlejad.

Teine näide Frontexi koostööst liikmesriikidega on Frontexi otsus korraldada 2016. aasta esimesel poolel vaatlejatele seminar, kus arutati vaatlejatega aruandlusega seotud küsimusi. Veel üks näide on Frontexi poolt liikmesriikidelt andmete kogumine heakskiidetud ohjeldusmeetmete kohta. Ombudsman tunnustab Frontexit kõigi nende jõupingutuste eest.

Läbipaistvuse puudumisega seotud probleemide lahendamiseks teatas Frontex, et kaalub ühiste tagasisaatmisoperatsioonide kohta lisateabe avaldamist kas oma veebisaidil või registreeritud kasutajatele mõeldud veebipõhises teabeportaalis (FOSS). Seejärel teatas ta, et vaatab läbi oma veebisaidi, et võtta arvesse uut Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrust.[1] Muudetud tekst, milles kirjeldatakse Frontexi uusi laiemaid volitusi sunniviisilise tagasisaatmise valdkonnas, tehakse peagi kättesaadavaks Frontexi veebisaidil. Frontex märkis ka, et alates 2016. aasta jaanuarist sisaldab FOSS liikmesriikides tagasisaatmisoperatsioonide ajal kohaldatavate piirangute ja sunnimeetmete kasutamist käsitlevate riiklike eeskirjade kogumit ning liikmesriikides lubatud piirangute loetelu. Ombudsman kiidab Frontexi jõupingutusi suurendada oma töö läbipaistvust selles valdkonnas.

Ühiste tagasisaatmisoperatsioonide kasutamise kohta märkis Frontex, et ta on väga hoolikas, kui ta sõlmib kolmandate riikidega töökokkuleppeid ja otsustab, millised riigid on selliste operatsioonide jaoks sobivad. Frontex on muutnud ka ühiste tagasisaatmisoperatsioonide teksti oma veebisaidil, et lisada teave ühiste tagasisaatmisoperatsioonide raames toimuvate lendude kohta. Ombudsman väljendab heameelt Frontexi jõupingutuste üle selgitada ja selgitada veelgi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide kogumise õigusraamistikku ning julgustab Frontexit jätkama põhiõiguste kaalumist ühiste tagasisaatmisoperatsioonide kogumise kontekstis.

Ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendi muudatuste osas nõustus Frontex enamiku ombudsmani ettepanekutega. Eelkõige on Frontex parandanud meditsiiniliste andmete käitlemist: tagasipöörduja läbivaatust teostava arsti kogutud teave edastatakse nüüd lennul olevale arstile. Frontex teatas, et annab suuniseid selle kohta, millised meditsiiniseadmed peaksid olema FOSSi lennul. Frontex märkis ka, et selgitab, et isik, kes ei ole meditsiinitöötaja, võib tagasipöörduja terviseandmetega tutvuda üksnes hädaolukorras või juhul, kui tagasipöörduja on selleks nõusoleku andnud. Alates 2016. aasta juunist on Frontexi koordineeritavate ühiste tagasisaatmisoperatsioonide juhend avaldatud FOSSis ja Frontexi veebisaidil ning selle lisas on esitatud ühistes tagasisaatmisoperatsioonides osalevatele arstidele soovitatavate meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu. Ombudsman väljendab heameelt Frontexi jõupingutuste üle parandada tagasipöördujate meditsiiniliste andmete käsitlemist.

Seoses arstliku läbivaatuse ajastamisega märkis Frontex, et ta ei ole vastu sellele, et see toimub tagasilennu kuupäevale lähemal. Lõppkokkuvõttes on nende kontrollide ajastus siiski liikmesriikide otsustada. Frontex korraldas liikmesriikide seas küsitluse ja enamik vastas, et kõik kinnipidamiskeskustesse sisenevad tagasipöördujad läbivad arstliku läbivaatuse. Ainult mõnel juhul ei ole arstlik kontroll kohustuslik, kuid arstid on alati kättesaadavad, kui rändajad taotlevad arstiabi. Kui arstlik läbivaatus viiakse läbi enne äraviimist, tehakse see tavaliselt 24 tundi enne äraviimist. Ombudsman tunneb heameelt sammude üle, mida Frontex on astunud seoses arstlike läbivaatuste ajastamisega, ning julgustab teda selles küsimuses liikmesriikidega täiendavalt konsulteerima.

Käitumisjuhendi jõu kasutamist käsitlevate muudatuste kohta märkis Frontex, et ta rõhutab, et jõu kasutamisel tuleb arvesse võtta iga isiku individuaalseid asjaolusid, näiteks tema haavatavust. Peatselt pärast ombudsmani ettepanekute saamist koostas komisjon ühise tagasisaatmisoperatsiooni rakenduskavas sellise muudatusettepaneku ja ühiste tagasisaatmisoperatsioonide läbivaadatud parimad tavad. Ombudsman tunnustab Frontexit kiire tegutsemise eest selles küsimuses. Ombudsman väljendab heameelt ka Frontexi võetud kohustuse üle viidata ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegevusjuhendis selgelt Frontexi üldise käitumisjuhendi artiklile 19, milles on määratletud jõu kasutamine ja asjaolud, mille korral sellist jõudu võib kasutada. Ombudsman tunneb heameelt selguse üle, mida see tegevus toob.

Lõpetuseks kiidab ombudsman Frontexi positiivset ja ennetavat lähenemisviisi oma vastuses ja lõplikus avalduses, et Frontex on pühendunud ühistes tagasisaatmisoperatsioonides kõrgete standardite säilitamisele ja võimaluse korral nende parandamisele.

OI/8/2014/AN: Põhiõiguste harta järgimine ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel

Käesolev omaalgatuslik uurimine käsitles seda, kuidas komisjon tagab, et liikmesriigid järgivad ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi. Uurimine algatati, kui liit alustas uue õigusraamistiku alusel uut seitsmeaastast rahastamisperioodi, mis hõlmab aastaid 2014–2020.

ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada ELi eri piirkondade arengutaseme erinevusi. Arvestades liidu nähtavust ühtekuuluvuspoliitika kaudu rahastatavates projektides – alates hädaabiteenuste parandamisest Rumeenias kuni maamiinide puhastamiseni Horvaatias – usub ombudsman, et komisjon peaks tegema kõik endast oleneva, et tagada raha kulutamisel põhiõiguste austamine. Asjaolu, et komisjon ei vastuta otseselt vahendite haldamise eest, ei tohiks kasutada tegevusetuse põhjusena, kui põhiõigusi on rikutud või on oht, et neid rikutakse. Ombudsman tegi konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas komisjon peaks tagama põhiõiguste austamise Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Investeerimisfondist toetust saavate programmide rahastamisel ja rakendamisel.

Komisjon märkis oma vastuses, et ta on võtnud mitu meedet. Komisjon on kirjutanud liikmesriikidele, et tuletada neile meelde nende kohustusi seoses harta ja ELi õiguse rakendamisega. Samuti on ta töötanud suuniste kallal, mis on mõeldud kõigile asjaomastele osalejatele, nagu kohalikud omavalitsused ja need, kes on kaasatud ühtekuuluvusfondi rakendamisse, ning koolituskursuste kallal harta kohaldamise kohta selles õigusvaldkonnas. Komisjon selgitas ka, et määruses (EL) nr 1303/2013 [2] (edaspidi „määrus”), milles on sätestatud erinevate ELi fondide suhtes kohaldatavad tingimused, nõutakse, et neid fonde saavad programmid peavad vastama põhiõigusi käsitlevatele ELi eeskirjadele.

Komisjon kirjeldas ka tagajärgi liikmesriigile, kes ei järgi põhiõigusi ELi õiguse rakendamisel ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas. Need ulatuvad maksete peatamisest kuni võimalike rikkumismenetlusteni. Komisjon teavitas ombudsmani ka sellest, et ta on alustanud andmete kogumist, et teha kindlaks, millised süsteemid on igal liikmesriigil kaebuste käsitlemiseks, eesmärgiga edendada liikmesriikides parimaid tavasid.

Lõpetuseks märkis komisjon, et kodanikuühiskonnal on ühtekuuluvusfondi rakendamisel toimunud rikkumistest teatamiseks mitu võimalust. Need hõlmasid liikmesriigi rikkumistest otse komisjonile teatamist ning võimalikke kaebusi SOLVITi ja FIN-NETi kaebuste käsitlemise süsteemide kaudu. Lisaks sisaldab harta rakendamise aastaaruanne ka teavet valitsusväliste organisatsioonide ja ELi kodanike kohta, kes soovivad esitada kaebuse, kui nad leiavad, et ELi õigust on rikutud. Komisjon märkis ka, et ta on loonud struktureeritud dialoogi eksperdirühmad, mis koosnevad piirkondlikest, kohalikest, linna- ja muudest avaliku sektori asutustest, sotsiaal-majanduslikest partneritest ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest, et võimaldada avatud dialoogi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud küsimustes.

Ombudsman kiidab komisjoni tema jõupingutuste eest tagada põhiõiguste austamine keerulises olukorras, kus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega.

OI/10/2014/RA: Läbipaistvus ja üldsuse osalemine Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistel

Komisjon peab praegu Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi laiaulatusliku kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu üle Ameerika Ühendriikidega (Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus). Läbirääkimised on äratanud enneolematut avalikku huvi, arvestades Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse võimalikku majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist mõju.

Ombudsman algatas omaalgatusliku uurimise, mille eesmärk on tagada, et üldsus saaks jälgida kõneluste edenemist ja aidata kaasa nende tulemuste kujundamisele. Oma avakirjas komisjonile esitas ombudsman esialgsed ettepanekud, et aidata muuta läbirääkimised läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks. Ombudsman kogus uurimise käigus ideid ka üldsuselt. Vastuseks muu hulgas parlamendi ja kodanikuühiskonna väljendatud muredele esitas komisjon uurimise käigus rea ambitsioonikaid läbipaistvusmeetmeid.

Oma otsuses esitas ombudsman komisjonile veel kümme ettepanekut seoses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse dokumentide suurema ennetava avalikustamisega, ühiste läbirääkimistekstidega ning Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse kohtumiste suurema läbipaistvusega. Ombudsman leidis, et neid soovitusi järgides tagaks komisjon Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle peetavate läbirääkimiste suurema legitiimsuse ja üldsuse usalduse. Oma järelmeetmetes kinnitas komisjon, et ta tugineb oma ennetavamale lähenemisviisile Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse dokumentide avaldamisel, ning kirjeldas kõiki meetmeid, mida ta on võtnud läbirääkimiste läbipaistvuse suurendamiseks.

Ombudsman väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon suhtles temaga selles kodanike jaoks olulises valdkonnas positiivselt. Ta kiidab asjaolu, et komisjon näitab eeskuju, ja on veendunud, et ambitsioonikas läbipaistvuskava, mille ta on Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse jaoks kehtestanud, on tulevaste kaubandus- ja investeerimisläbirääkimiste läbipaistvuse seisukohast hea.

Uurimise algusest peale rõhutas ombudsman eelkõige Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse dokumentide ennetava avaldamise tähtsust. Vahepeal on komisjon tõhustanud oma ennetavat läbipaistvuspoliitikat, eelkõige pärast oma 25. novembri 2014. aasta teatist Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimiste läbipaistvuse kohta. Kahepoolse kaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste käigus avaldas komisjon esimest korda konkreetsed õigusaktide ettepanekud. Komisjoni enda sõnul „peaaegu pärast seda, kui Atlandi-ülest kaubandus- ja investeerimispartnerlust käsitlevad tähtsaimad läbirääkimisdokumendid on läbirääkimiste käigus esitatud, tehakse need üldsusele kättesaadavaks”.

Kuigi üldsuse teadlikkuse suurendamiseks Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse sisust ja mõjust on võimalik rohkem ära teha – eriti kui ELi ja USA seisukohtade konsolideeritud tekstid on peaaegu viimistletud –, on ombudsman rahul viisiga, kuidas komisjon on edasi liikunud, et tugineda juba kehtestatud läbipaistvusmeetmetele. Lisaks tunnustab ombudsman parlamenti ja kodanikuühiskonna rühmi, kes on nõudnud suuremat läbipaistvust. Ta juhib tähelepanu sellele, et demokraatlik vastutus lasub nüüd valitud esindajatel, kes kontrollivad läbirääkimisi oma valijate nimel ja suhtlevad Euroopa kodanikega.

Uurimise käigus tegi ombudsman komisjonile ka mitmeid ettepanekuid seoses huvide esindajatega peetavate kohtumiste ja kontaktide läbipaistvusega. Kuigi uurimise käigus tehti märkimisväärseid edusamme, eelkõige komisjoni kahe 25. novembril 2014 vastu võetud otsuse alusel, on veel arenguruumi. Ombudsman jätkab arengute tähelepanelikku jälgimist. Ta tervitab eriti näiteks hiljutisi edusamme komisjoni esindajatega kohtuvate isikute nimede avaldamisel pärast komisjoni varasemat vastuseisu selles küsimuses.

Ombudsman tervitas komisjoni konstruktiivset osalemist kogu uurimise vältel ja on tulemusega rahul.

OI/8/2013/OV: Vastuvõetavuse ja hindamise läbivaatamise korra kehtestamine toetuste andmisel Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) poolt

Kõnealune omaalgatuslik uurimine puudutas asjaolu, et EASME ei näinud ette läbivaatamismenetlust EASME vastutusalasse kuuluvatele programmidele toetuse taotlejatele: teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“, COSME (ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm), LIFE (ELi keskkonna- ja kliimameetmete programm) ning EMKF (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond). Ombudsman esitas kaks soovitust, paludes EASME-l: 1) kehtestab hindamismenetluse taotlejatele, kes vastavad programmi "Horisont 2020" projektikonkurssidele; ning 2) kehtestada sarnane läbivaatamismenetlus seoses teiste ELi programmidega. Ombudsman soovitas, et läbivaatamismenetlus peaks hõlmama juhtumeid, kus taotlejad esitavad väiteid i) menetlusvigade, ii) faktivigade või iii) ilmse hindamisvea kohta.

EASME nõustus mõlema soovitusega ja rakendas neid. Ombudsman tunnustas ametit kiire ja kasuliku reageerimise eest ning tegi veel kaks märkust, soovitades EASME-l: 1) luua COSME, LIFE ja EKFi programmide jaoks vastuvõetavuse ja abikõlblikkuse hindamise komisjon; ning 2) selgitada taotlejatele, et väidetavate menetluslike puuduste läbivaatamine võib hõlmata ka ilmseid hindamisvigu.

Oma vastuses nõustus EASME ombudsmani täiendavate märkustega ja teatas ombudsmanile, et ta on: 1) luua COSME, LIFE ja EMKFi programmide vastuvõetavuse ja abikõlblikkuse läbivaatamise komisjon sarnaselt programmi "Horisont 2020" jaoks juba loodud komisjoniga; ja 2) muutis oma menetlusjuhendit ja taotlejatele mõeldud dokumente, et selgitada, et hindamise menetluslikud aspektid võivad hõlmata ka ilmseid hindamisvigu.

Ombudsman tervitab EASME konstruktiivseid järelmeetmeid mõlemale märkusele.

▪ B. Vastuvõetavad lahendused

▪ 1. Euroopa Komisjon

Juhtumid 2527/2011/PMC ja 17/2012/PMC: Toetuslepingu lõpetamine komisjoni poolt

Need juhtumid puudutasid Armeenias asuva ELi delegatsiooni väidetavat ebaseaduslikku ja ebaõiglast otsust lõpetada toetusleping, mis oli seotud Armeenias ja Jordaanias rakendatud projektiga. Lõpetamine kahjustas kaebuse esitajat, arengukoostöö valdkonnas tegutsevat Itaalia valitsusvälist organisatsiooni. Pärast kõigi faktide ja argumentide hoolikat hindamist jõudis ombudsman järeldusele, et delegatsiooni selgitus lepingu lõpetamise kohta oli puudulik. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon, kes teostab järelevalvet ELi delegatsioonide üle, esitaks kaebuse esitajale põhjalikuma selgituse projekti lõpetamise põhjuste kohta.

Vastuseks ombudsmani ettepanekule teatas komisjon, et delegatsioon võttis lepingu lõpetamise otsuse tegemisel arvesse kõiki asjakohaseid tegureid. Ta tunnistas siiski, et toetuse andmise lõpetamise selgitus ei pruukinud olla piisavalt põhjalik. Seepärast saatis komisjon kaebuse esitajale kirja, milles selgitas kõiki tegureid, mida ta oma hinnangus arvesse võttis.

Hoolimata asjaolust, et kaebuse esitaja väljendas rahulolematust komisjoni vastusega tema lahenduse ettepanekule, leidis ombudsman, et komisjon oli astunud samme küsimuse lahendamiseks ja lõpetas kaks juhtumit.

Juhtum 1731/2012/PL: Komisjonipoolne summade sissenõudmine tegevuslepingu alusel

Juhtum käsitles komisjoni otsust nõuda tagasi ELi vahendid, mille ta oli andnud mittetulundusühingule aastatel 2005–2009. Komisjon leidis, et vahendite kasutamise eesmärk, nimelt investeerimine organisatsiooni sotsiaalreservi,[3] ei olnud abikõlblik. Kuna reserv loodi algselt komisjoni toetusel ja koostöös, esitas organisatsioon kaebuse ombudsmanile. Pärast kaebuse uurimist tegi ombudsman komisjonile ettepaneku lahenduse kohta, paludes tal oma otsus vahendite tagasinõudmise kohta uuesti läbi vaadata. Oma vastuses tõi komisjon välja mitu meedet, mida ta oli võtnud, et aidata kindlustada organisatsiooni tulevikku ja lahendada sotsiaalreservist vahendite tagasinõudmise küsimus. Ombudsman pidas neid meetmeid rahuldavaks ja lõpetas juhtumi.

Juhtum 181/2013/AN: Komisjoni keeldumine anda juurdepääs keskkonnateavet sisaldavatele dokumentidele

Juhtum käsitles komisjoni keeldumist anda kaebuse esitajale, Iirimaa valitsusvälisele organisatsioonile, täielik juurdepääs energiaprojekte käsitleva avaliku konsultatsiooni raames esitatud küsimustikele. Ombudsman uuris seda küsimust, sealhulgas asjaomaste dokumentide kontrollimise kaudu. Ta leidis, et komisjon ei ole tõendanud, kuidas nendes dokumentides kustutatud lõikude avalikustamine võis ohustada asjaomaste äriühingute ärisaladusi. Ombudsman pakkus välja lahenduse, mille kohaselt komisjon annaks täieliku juurdepääsu küsimustikele, avaldades väljajäetud lõigud. Vastuseks avalikustas komisjon suurema osa redigeeritud teabest ja selgitas, miks ta ei saanud ülejäänud teavet avalikustada. Ombudsman oli komisjoni vastusega rahul. Selle soodsa tulemuse ja komisjoni koostöö valguses lõpetas ombudsman juhtumi menetlemise.

Juhtum 1109/2013/DR: Komisjoni ekspertide võrgustikust väljaarvamine [4]

Juhtum puudutas seda, kuidas komisjon menetles kaebust eksperdi vastu, kes arvati hiljem komisjoni ekspertide võrgustikust välja tema väidetavalt sobimatu käitumise tõttu. Ombudsman uuris seda küsimust ja leidis, et komisjoni üldine vastus eksperdi vastu esitatud väidetele oli ebapiisav. Ombudsman tegi komisjonile ettepaneku: 1) vabandab kaebuse esitaja ees tema vastu esitatud kaebuse menetlemise eest ja vaatab oma otsuse läbi; ning 2) anda kõnealustele ekspertidele asjakohaseid suuniseid ja võtta meetmeid, mille eesmärk on suurendada asjaomase võrgustiku teadlikkust ahistamise küsimustest.

Oma vastuses lükkas komisjon tagasi ombudsmani lahenduse ettepaneku esimese punkti ja kordas oma varem väljendatud seisukohti. Komisjon nõustus siiski ombudsmani lahenduse ettepaneku teise punktiga. Ombudsman lõpetas juhtumi uurimise, kritiseerides komisjoni selle eest, et ta ei kuulanud kaebuse esitajat nõuetekohaselt ära ega hinnanud juhtumit piisavalt põhjalikult, enne kui otsustas temaga koostöö lõpetada.

▪ 2. Euroopa välisteenistus

Juhtumid 26/2 01 1 /DK ja 1 3 07/2012/D K: Euroopa välisteenistuse lähetusel viibiva töötaja teenistusest vabastamine

Juhtum puudutas kaebuse esitaja vallandamist Euroopa Liidu politseimissiooni töötajana ja tema hilisemat taotlust tutvuda tema isikutoimikus sisalduvate dokumentidega.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et kaebuse esitaja vallandamine oli seaduslik. Ta leidis siiski ka, et missioon oleks pidanud enne kaebuse esitaja ametist vabastamist ootama ära vaidemenetluse lõpuleviimise, mis tegelikult käsitles kaebuse esitaja olukorda. Seetõttu tegi ombudsman ettepaneku, et Euroopa välisteenistus pakuks kaebuse esitajale hüvitist missiooni tehtud vigade eest. Euroopa välisteenistus nõustus ettepanekuga ja pakkus 2000 euro suurust hüvitist kaebuse esitajale, kes pakkumisega ei nõustunud. Ombudsman leidis, et Euroopa välisteenistuse pakutud summa oli asjakohane ja seetõttu ei olnud põhjust juhtumi seda aspekti täiendavalt uurida. Seoses kaebuse esitaja juurdepääsuga tema isikutoimikule leidis ombudsman, et Euroopa välisteenistuse haldusomavoli ei esinenud.

Ombudsman märkis selle uurimise käigus, et Euroopa välisteenistusel puuduvad eeskirjad rikkumisest teatajate kaitse kohta seoses sellega, mida kaebuse esitaja oleks võinud Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu politseimissiooni (Polic e Mission in Bosnia and Herzegovi na) töötajana arvesse võtta. Seetõttu lõpetas ta juhtumi täiendava märkusega.

▪ 3. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)

Juhtum 1770/2013/JF: Komitee ei tunnista töötaja teisele ametikohale üleviimisega seotud rikkumisi [5]

Juhtum puudutas EMSK ametniku üleviimist osakonnajuhataja ametikohalt administraatori ametikohale. Pärast seda, kui ametnik oli kaebuse esitanud, uuris ombudsman küsimust ja jõudis järeldusele, et teisele ametikohale määramine oli varjatud distsiplinaarkaristus. Kuna distsiplinaarmenetlust ei toimunud, oli teisele ametikohale määramine võimu kuritarvitamine. Kuna ametnikule ei antud võimalust ennast kaitsta, on see hagi vastuolus ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Ombudsman esitas kaebuse lahendamiseks mitu ettepanekut.

Komitee nõustus viima ametniku üle endise ametikohaga sarnasele ametikohale üks kord ja juhul, kui ta muutub töövõimeliseks (ametnik oli seejärel võtnud puhkust meditsiinilistel põhjustel). Samuti nõustus ta hüvitama talle juhtimistoetuse, mille ta oli teisele ametikohale määramise tõttu kaotanud. Ombudsman tervitas seda. Komitee keeldus siiski tunnistamast, et tema otsus määrata kaebuse esitaja teisele ametikohale oli vale. Samuti keeldus ta üleviimisotsust tühistamast ja kaebuse esitaja ees vabandamast. Ombudsman ei pidanud komitee selgitusi veenvaks ja tegi kriitilise märkuse juhtumi selle aspekti kohta.

▪ 4. Regioonide Komitee

Juhtum 122/2014/PMC: Komitee nõustub dokumentide avalikustamisega

Juhtum puudutas dokumentidele juurdepääsu taotluse menetlemist komitee poolt. Ombudsman leidis, et on tõenäoline, et taotlusega hõlmatud dokumente on rohkem. Ta tegi komiteele ettepaneku kontrollida, kas on võimalik avalikustada täiendavaid dokumente. Komisjon nõustus ombudsmani ettepanekuga ja avalikustas täiendavad dokumendid, lahendades seega juhtumi.

▪ 5. Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

Juhtum 1719/2013/CK: Väidetav eeskirjade eiramine valikumenetluses kasutatava „Talent Screeneri“ puhul

Juhtum käsitles väidetavaid rikkumisi seoses EPSO korraldatud valikumenetluse küsimuste ja vastuste vormiga „Talent Screener“. Ombudsman uuris seda küsimust. Võttes arvesse Avaliku Teenistuse Kohtu praktikat ja kahte ombudsmani hiljutist otsust, milles vaidlustati see, kuidas EPSO kasutab oskuste sõeluuringut, palus ta EPSO-l taotleda, et valikukomisjon vaataks läbi kaebuse esitaja vastused. Kui kaebuse esitaja saab minimaalse nõutava punktisumma, tuleks ta lubada valikumenetluse järgmisse etappi. EPSO nõustus ombudsmani ettepanekuga lahenduse kohta, mis rahuldas ka kaebuse esitajat. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi menetlemise.

▪ 6. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

Juhtum 2114/2011/KM: EASA töötaja väidetav ebaõiglane töölt vabastamine katseaja lõpus [6]

Kaebuse esitaja on endine EASA töötaja, kelle leping lõpetati kuuekuulise katseaja lõpus EASA hinnangul halva meeskonnatöövõime tõttu. Kaebuse esitaja väitis, et otsuseni olid viinud konfliktid seoses eelneva kokkuleppega tema osalemise kohta loengutegevuses väljaspool tema tööd. Ta oli vastu katseaega käsitlevas aruandes esitatud väitele, et ta võttis tööl kasutusele „megalomaniakaalse lähenemisviisi“. Lisaks kaebas ta, et teda koheldi ebaõiglaselt, kuna EASA ei hoiatanud teda tema tegevuse eest.

Pärast esialgseid uurimisi tegi ombudsman EASA-le ettepaneku vabandada termini "megalomaniak" kasutamise pärast ning seadis kahtluse alla, kas EASA kasutab kaebuse esitaja kirjeldamiseks terminit "kangekaelne ja mittemajutav". Ombudsman kahtles ka selles, kas EASA oli andnud kaebuse esitajale võimaluse katseajal oma tulemusi parandada.

EASA nõustus jätma katseaja aruandest välja mõiste „megalomaniakaalne lähenemisviis“ ja vabandas selle kasutamise pärast. Siiski kaitses ta terminite "kangekaelne ja mittemajutav" kasutamist ning rõhutas, et kaebuse esitaja oli oma katseaja jooksul teadlik, et tema kolleegid ja ülemused ei olnud tema sooritusega rahul. Ta väitis ka, et ta tegutses õigesti seoses kaebuse esitaja nõudega, et tal lubataks pidada loenguid väljaspool EASAt.

Ombudsman leidis, et EASA vastus oli üldiselt mõistlik. Siiski ei veennud teda EASA väide, et ta tegutses õigesti seoses kaebuse esitaja nõudega, et tal tuleks lubada pidada loenguid väljaspool EASAt. Ta lõpetas juhtumi kriitilise märkusega selles küsimuses ja veel ühe märkusega, et EASA peaks kaaluma oma töölevõtmismenetluste läbivaatamist, tagamaks, et kõik ametisse asuvate töötajate ees võetud kohustused põhinevad selgel hinnangul selliste lubaduste võimaliku mõju kohta EASA toimimisele.

▪ Juhtum 272/2014/OV: Õhusõiduki hooldusorganisatsioonide auditiaruannete avaldamine

Kaebuse esitaja taotles üldsuse juurdepääsu EASA heakskiitmissoovituste aruannetele, mis käsitlesid välismaiseid õhusõidukite hooldusorganisatsioone, mille puhul tuvastati mittevastavus teatavatele personalinõuetele. EASA keeldus juurdepääsu andmast, põhjendades seda vajadusega kaitsta oma jätkuvat järelevalvetegevust ja asjaomaste organisatsioonide ärihuve.

Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, väites, et EASA keeldus põhjendamatult juurdepääsu andmisest. Ombudsman oli seisukohal, et EASA peaks põhimõtteliselt võimaldama juurdepääsu heakskiitmissoovituste aruannete redigeeritud versioonidele. Arvestades, et kaebuse esitaja juurdepääsutaotluses ei täpsustatud kindlat ajavahemikku, tegi ombudsman ettepaneku, et EASA võiks kaebuse esitajaga nõu pidada, et leida õiglane lahendus, mis võimaldaks osalist juurdepääsu vähemalt mõnedele heakskiitmise soovituste aruannetele. EASA nõustus ombudsmani lahenduse ettepanekuga ja teatas talle, et pärast kaebuse esitajaga konsulteerimist nõustus ta hindama kaebuse esitaja taotlusele eelnenud kolmeaastast ajavahemikku, et võimaldada osaline juurdepääs asjaomastele dokumentidele. Kaebuse esitaja oli tulemusega rahul ja ombudsman lõpetas juhtumi.

▪ 7. Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

Juhtum 1606/2013/AN: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) võtab meetmeid loomkatsete piiramiseks, kui see on võimalik

Kaebuse esitas loomkatsete lõpetamise Euroopa koalitsioon ja selles keskenduti ECHA seisukohale loomkatsete piiramise kohta. Kaebuse esitaja ei nõustunud ECHA seisukohaga, et ta ei saa tagasi lükata ettepanekuid ainete katsetamiseks, mis hõlmavad loomi, väites, et andmeid saab koguda alternatiivse meetodi abil, mis ei hõlma loomkatseid. Need ettepanekud esitatakse ECHA-le kooskõlas REACH-määrusega.

Ombudsmani uurimises jõuti järeldusele, et ECHA tõlgendas oma rolli liiga rangelt ega võtnud arvesse asjaolu, et loomkatsete vältimine on üks määruse juhtpõhimõtteid koos inimeste tervise ja keskkonna kaitsega. Ombudsman tegi seega ECHA-le ettepaneku i) nõuda kõigilt registreerijatelt, et nad tõendaksid, et nad on püüdnud loomkatseid vältida, ja ii) anda registreerijatele kogu tema käsutuses olev teave, mis võimaldaks neil loomkatseid vältida.

ECHA kiitis mõlemad ettepanekud heaks. Ta märkis siiski ka, et tal on vaja pidada täiendavaid arutelusid komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutustega esimese ettepaneku heakskiitmise praktiliste tagajärgede üle. Kuigi kaebuse esitaja väljendas kahtlust, leidis ombudsman, et ECHA on küsimuse lahendanud, kuid palus tal kuue kuu jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast teatada, kuidas ta oli tema esimest ettepanekut rakendanud. Ombudsman kutsus ka kaebuse esitajat üles jälgima selle juhtumi tulemusi.

ECHA andis ombudsmanile nõuetekohaselt aru tema ettepaneku rakendamise kohta. Ta märkis, et pärast ombudsmani uurimise lõpetamist on ta kirjutanud 12 registreerijale, kes olid oma ettepanekutes soovitanud loomkatseid. ECHA andis neile täitmiseks vormi, milles nõuti, et nad esitaksid põhjendused loomkatsete kasutamise kohta ja selgitaksid, kas nad on kaalunud sobivaid alternatiive. Neist 12-st oli üks otsustanud katsetamisettepaneku tagasi võtta, mistõttu ECHA lõpetas selle aine katsetamisettepaneku protsessi.

ECHA märkis, et ta töötab registreerijatele mõeldud täiendavate suuniste kallal, et parandada nende esitatud selgituste kvaliteeti selle kohta, kuidas nad on kaalunud loomkatsete alternatiive. Samuti märkis ta, et töötab välja uut vormi, mis nõuaks registreerijalt selgroogsete loomadega katsete tegemise ettepanekut sisaldava toimiku esitamisel või ajakohastamisel alternatiivsete võimaluste kaalumist. Kui registreerijad seda esialgu ei tee, antakse neile täiendav võimalus teavet ajakohastada. Kui seda ei tehta, lükatakse nende taotlus tagasi.

Samuti märkis ECHA, et lükkab katsetamisettepaneku tagasi, kui tema käsutuses olevast teabest nähtub selgelt, et loomkatsed ei ole kõnealuse lõpp-punkti puhul vajalikud. Ta lisas siiski, et kui tal ei ole piisavalt teavet alternatiivide kohta, et järeldada, et loomkatseid on võimalik vältida, nõuab ta loomkatsete tegemist. See võimaldab ECHA-l tagada, et peetakse kinni REACH-määruse peamisest eesmärgist, milleks on tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning loomkatsete vältimine.

Ettepaneku esitamise protsessi läbipaistvuse suurendamiseks avaldab ECHA registreerijate vastused nüüd veebis. See võimaldab kolmandatel isikutel kommenteerida registreerijate esitatud teavet loomkatsete kasutamise kohta oma ettepanekutes. ECHA märkis ka, et ta võtab neid märkusi arvesse, kui ta hindab, kas loomkatsete ettepanekud tagasi lükata või mitte. ECHA võttis meetmeid, et teavitada võimalikke registreerijaid ja üldsust uutest menetlustest. Samuti kohtus ta komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmadega, et teavitada neid uutest menetlustest. Komisjon kinnitas, et ECHA poolt ombudsmani ettepaneku rakendamiseks vastu võetud meetmeid saab rakendada ilma REACH-määrust muutmata. Lõpuks kohtus ECHA selle juhtumi puhul kaebuse esitajaga, et arutada tema rolli tarbetute loomkatsete vältimisel.

Ombudsman tunneb heameelt ECHA üksikasjaliku vastuse üle, kuid jälgib jätkuvalt, kuidas tema ettepanekuid rakendatakse.

▪ 8. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

Juhtum 684/2012/JF: Ülalpeetava lapse toetuse maksmine endisele töötajale

Ombudsman uuris kaebust seoses EFSA keeldumisega maksta endisele töötajale ülalpeetava lapse toetust. Ombudsman tegi ettepaneku, et EFSA selgitaks kaebuse esitajale, millised dokumendid on puudu, ja vaataks pärast nende dokumentide saamist oma otsuse läbi. EFSA nõustus ombudsmani ettepanekuga.

Pärast kaebuse esitajalt täiendavate dokumentide saamist määras EFSA tagasiulatuvalt oma endisele töötajale üle 11 000 euro ülalpeetava lapse toetust. Samuti kohustus komisjon jätkama arutelusid kaebuse esitajaga, et teha kindlaks täiendavad dokumendid, mis võiksid õigustada lisamakseid.

▪ 9. Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

Juhtum 1462/2014/ANA: Mestimisprojektide rahastamistaotluste menetlemine

Juhtum käsitles sõpruslinnade projekti rahastamist programmi „Kodanike Euroopa“ raames. Kaebuse esitas ombudsmanile Iirimaa mittetulundusorganisatsioon, kes on 25 aastat juhtinud mestimisprojekte koos Prantsusmaa partneriga. Organisatsioon ei pidanud kinni rahastamistaotluse esitamise tähtajast 2015. aastal, kuna EACEA muutis programmi raames rahastamistaotluse esitamise tähtaega. Ta väitis, et EACEA tegutses nende muudatuste tegemisel valesti.

Ombudsman uuris seda küsimust ja tegi EACEA-le ettepaneku lahenduse leidmiseks koos täiendavate parandusettepanekutega kava haldamise kohta. Selle tulemusena esitas EACEA kaebuse esitajale tähtaegade muutmise põhjuste kohta lisaselgitusi ja leppis kokku, et mestimisprojekti rahastatakse 2016. aastal. Ombudsman jõudis järeldusele, et EACEA oli võtnud asjakohaseid meetmeid, et lahendada juhtum kaebuse esitajat rahuldaval viisil.

▪ C. Heakskiidetud soovitused

▪ 1. Euroopa Parlament

Juhtum 2132/2012/OV: Parlamendiliikme assistendi ametist vabastamine

Juhtum puudutas parlamendiliikme assistendi vallandamist parlamendi poolt pärast selle parlamendiliikme taotlust, kelle heaks assistent töötas. Ombudsman jõudis järeldusele, et see, et parlament ei lisanud kaebuse esitaja isikutoimikusse parlamendiliikme taotlust, lisaks sellele, et ta ei kuulanud kaebuse esitajat enne ametist vabastamist ära, kujutas endast haldusomavoli. Ta soovitas parlamendil maksta hüvitist. Ombudsman soovitas ka, et parlament peaks süstemaatiliselt lisama parlamendiliikmete lepingute lõpetamise taotluste koopiad parlamendiliikmete assistentide isikutoimikutesse. Parlament nõustus mõlema soovitusega ja tegi ettepaneku maksta kaebuse esitajale 1500 euro suurust hüvitist. Ombudsman leidis, et kaebus on lahendatud ja lõpetas uurimise.

Juhtum 118/2013/AN: Ametniku ametialane liikuvus

Juhtum puudutas parlamendi otsust jätta kõrvale erand oma liikuvuspoliitikast (millega ametnikud määratakse uutele ametikohtadele maksimaalselt seitsme aasta pärast), mille parlament oli teinud ametnikule. Ametnikule tehti erand tema tütre raske ja pöördumatu puude tõttu. Ombudsman uuris seda küsimust ja leidis, et parlament ei saa oma erandit seaduslikult tühistada. Ta tegi parlamendile selle kohta ettepaneku, mille parlament tagasi lükkas. Ombudsman esitas seega soovituse, milles palus parlamendil lubada jätkata erandi kohaldamist kaebuse esitaja suhtes seni, kuni tema tütre olukord nõuab ema kohalolekut, isegi kui see tähendab määramata aja jooksul. Kuigi parlament jäi seisukohale, et tema seisukoht oli põhjendatud, nõustus ta ombudsmani soovitusega ja juhtum lõpetati.

▪ 2. Euroopa Komisjon

Juhtum 995/2011/KM: T ta Co mm ission’s handling of an breach me nt complai nt concerning Germ any’s impl em en tat ion of t heP riv acy directive [7]

Juhtum käsitles komisjonile esitatud rikkumiskaebust seoses Saksamaa väidetava suutmatusega nõuetekohaselt rakendada e-privaatsuse direktiivi teatavaid sätteid. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole, väites, et komisjon ei selgitanud nõuetekohaselt põhjuseid, miks uurimist ei alustatud. Pärast küsimuse uurimist esitas ombudsman soovituse. Seejärel esitas komisjon piisava selgituse mõne kaebuse esitaja tõstatatud küsimuse kohta. Küsimuste puhul, mille kohta komisjon ei esitanud piisavat selgitust, lõpetas ombudsman juhtumi kriitilise märkusega.

Juhtum 2093/2012/EIS: Lennureisijate õiguste rikkumisega seotud kaebuse menetlemine komisjonis [8]

Juhtum käsitles lennureisijate õigustega seotud rikkumiskaebuse menetlemist komisjoni poolt. Kaebuse esitaja lend Londonist Sofiasse tühistati tugeva lumesaju tõttu ja ta suunati ümber Müncheni kaudu. Kuid tema lend saabus Münchenisse hilinemisega ja ta jäi oma ümberistumisega lennust maha. Seega pidi kaebuse esitaja seal ööbima, kuid tema vedaja ei pakkunud ööbimisvõimalust. Pärast kontakte Ühendkuningriigi ja Saksamaa ametiasutustega esitas ta komisjonile rikkumiskaebuse, väites, et Ühendkuningriigi ametiasutused on tegutsenud vastuolus asjaomaste lennureisijate õigusi käsitlevate ELi õigusnormidega. Komisjon väitis, et probleemid olid põhjustatud erakorralistest asjaoludest, mis tähendas, et kaebuse esitajal ei olnud kohaldatava ELi määruse alusel õigust hüvitisele. Seejärel lõpetas ta kirjavahetuse kaebuse esitajaga.

Ombudsman nõustus komisjoni seisukohaga, et kaebuse esitajal ei ole õigust hüvitisele "erakorraliste asjaolude" esinemise tõttu. Ombudsman oli siiski seisukohal, et asjakohased eeskirjad ei jäta kahtlust, et lennuettevõtja peab võtma initsiatiivi pakkuda reisijatele oluliste hilinemiste korral hotellimajutust ja sellega seotud teenuseid. Ombudsman soovitas komisjonil selliste rikkumiskaebuste edaspidisel käsitlemisel võtta nõuetekohaselt arvesse lennuettevõtja kohustust hoolitseda lennureisijate eest. Seoses oma otsusega lõpetada kirjavahetus kaebuse esitajaga ei nõustunud ombudsman komisjoni seisukohaga, et tema kirjavahetus oli ebasobiv, ning esitas komisjonile selle kohta veel ühe soovituse.

Komisjon nõustus põhimõtteliselt ombudsmani teise soovitusega. Kuigi komisjon ei lükanud tagasi ombudsmani esimest soovitust, on tema vastusest selge, et ta ei jaga ombudsmani seisukohta vedaja hoolsuskohustuse ulatuse kohta reisija suhtes. Uurimise lõpetamisel käsitles ombudsman seda kriitilise märkusena. Ta edastas oma otsuse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendi asjaomastele komisjonidele ja liikmesriikide ombudsmanidele.

Juhtum OI/1/2013/FOR: Personali värbamine arengukoostöö valdkonnas

Uurimine käsitles komisjonis arengukoostöö valdkonnas töötavate töötajate valimist. Täpsemalt puudutas see nõuet, et värvatavatel isikutel peab olema vähemalt nelja-aastane erialane töökogemus, mis on seotud projekti või programmiga arenguriigis. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et komisjoni koostatud konkursiteate sõnastus oli ebaselge ja mitmeti mõistetav. Ta esitas komisjonile soovituse, mis võeti vastu.

Juhtum 298/2013/CK: Teadusuuringute Ühiskeskuse valikumenetlus toetuse saajate töölevõtmiseks

Juhtum puudutas mitut väidetavat eeskirjade eiramist seoses valikumenetlusega toetuse saaja ametikohale Teadusuuringute Ühiskeskuses (JRC). Ombudsman uuris küsimust ja leidis rikkumisi i) erinevate valikukriteeriumide kehtestamisel ja kohaldamisel ning ii) värbamis- ja koolitusüksuse ülesannete täitmisel. Ta esitas Teadusuuringute Ühiskeskusele soovituse ja palus, et Teadusuuringute Ühiskeskus tunnistaks neid eeskirjade eiramisi, vabandaks nende pärast ja võtaks meetmeid olukorra parandamiseks. Oma vastuses tunnistas Teadusuuringute Ühiskeskus valikumenetluse puudusi seoses valikukriteeriumidega ja vabandas kaebuse esitaja ees. Ta teavitas ombudsmani ka sellest, et on teinud mitmeid algatusi oma valikumenetluste parandamiseks ja sarnaste probleemide vältimiseks tulevikus. Ombudsman jõudis järeldusele, et komisjon oli tema soovitusega nõustunud, ja lõpetas juhtumi.

Juhtum 1848/2013/PL: Väidetav diskrimineerimine komisjoni kaasrahastatava projekti värbamismenetluses

Juhtum puudutas komisjoni kaasrahastatud projekti töölevõtmise menetlust, millega väidetavalt rikuti kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet. Ombudsman uuris küsimust ja esitas komisjonile soovituse, paludes komisjonil tagada, et tema kaasrahastatavate projektide valikumenetlustes järgitakse kodakondsuse alusel mittediskrimineerimise põhimõtet. Komisjon nõustus soovitusega ja võttis selle rakendamise tagamiseks mitmesuguseid meetmeid. Ombudsman lõpetas juhtumi menetlemise.

Juhtum 2004/2013/PMC: Interneti jälgimisega seotud dokumentidele juurdepääsu taotluse käsitlemine komisjoni poolt [9]

Juhtum käsitles komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis käsitlevad interneti jälgimist Ühendkuningriigi luureteenistuste poolt. Ombudsman soovitas, et i) komisjon peaks võimaldama juurdepääsu ühele konkreetsele dokumendile (Ühendkuningriigi välisministri kiri tolleaegsele komisjoni asepresidendile) ja ii) muude taotletud dokumentide puhul peaks komisjon need kas avalikustama või nõuetekohaselt põhjendama, miks tema arvates tuli avalikustamisest keelduda.

Komisjon otsustas avalikustada Ühendkuningriigi välisministri kirja, nõustudes seega ombudsmani soovituse esimese osaga. Ta jäi siiski oma seisukoha juurde teisi dokumente mitte avalikustada. Ta põhjendas seda seisukohta sellega, et ta uurib endiselt küsimust, kas Ühendkuningriigi massilise jälgimise programmid rikuvad ELi õigust, eelkõige seoses üksikisiku õigusega andmekaitsele. Komisjon väitis, et kuni uurimise lõpliku lõpetamiseni mõjutaks ülejäänud asjaomaste dokumentide varajane avalikustamine negatiivselt Ühendkuningriigi ametiasutuste ja komisjoni vahelist dialoogi. Üldisemalt väitis ta, et tema suutlikkust viia uurimist tõhusalt läbi ja otsustada asjakohase reageerimise üle tuleks kaitsta välise surve ohu eest. Lõpuks ei leidnud komisjon, et avalikustamine teeniks ülekaalukaid üldisi huve.

Ombudsman ei olnud veendunud, et komisjon oli piisavalt põhjendanud oma otsust keelata üldsuse juurdepääs ülejäänud avalikustamata dokumentidele. Kuna komisjon ei avalikustanud neid dokumente ega esitanud piisavaid põhjendusi üldsuse juurdepääsust keeldumiseks, on selge, et komisjon lükkas tagasi ombudsmani soovituse nende dokumentide kohta. Lisaks märkis ombudsman, et näib, et komisjon ei ole alates 2013. aastast võtnud seoses oma uurimisega mingeid meetmeid. Ombudsman leidis seega, et komisjoni tegevus selles juhtumis kujutas endast haldusomavoli ja tegelikult tõsist haldusomavoli, võttes arvesse selle konkreetse küsimuse tähtsust ELi kodanike jaoks.

Juhtum 1021/2014/PD: Komisjoni tegevus väidetava kartellikokkuleppe konkurentsieeskirjade rikkumise uurimisel

2012. ja 2014. aastal tegi tollane konkurentsivolinik avalikke avaldusi võimaliku kartelli käimasoleva uurimise kohta. Üks uuritavatest äriühingutest kaebas ombudsmanile, et avaldused rikuvad erapooletuse põhimõtet, kuna avaldused jätsid mulje, et volinik oli juba otsustanud, milline on uurimise lõpptulemus. Ombudsman märkis, et mõnda voliniku tehtud avalikku avaldust võib põhjendatult pidada viiteks sellele, et komisjon või volinik on juba otsustanud uurimise tulemuse üle ja et see kujutab endast haldusomavoli. Ombudsman esitas soovituse, mille komisjon suures osas heaks kiitis. Seega lõpetas ombudsman juhtumi haldusomavoli tuvastamisega, mis tulenes endise voliniku 2012. ja 2014. aasta avalikest avaldustest.

▪ 3. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

Juhtum 1171/2013/TN: EASA eeskirjade koostamise rühmade liikmetega seotud läbipaistvuse suurendamine

Kaebus, mille esitas British Airline Pilots' Association, oli seotud ELi eeskirjadega, mis käsitlevad lennu- ja tööaja piiranguid ning puhkeaja nõudeid kommertslennuettevõtjatele. Täpsemalt puudutas see viisi, kuidas EASA viis läbi nende eeskirjade ajakohastamise protsessi. Kaebuse esitaja väitis, et i) teaduslikel nõuannetel oleks pidanud olema eeskirjade koostamise protsessis olulisem roll; ii) EASA ei olnud esitanud tõendeid eeskirjade koostamise rühma (eksperdirühm, mis abistab EASAt eeskirjade koostamisel) liikmete kvalifikatsiooni kohta; ning iii) EASA ei käsitlenud piisavalt huvide konflikti küsimusi.

Ombudsman ei tuvastanud EASA haldusomavoli seoses teaduslike nõuannete rolliga eeskirjade koostamise protsessis. Seoses sellega, kuidas EASA haldab võimalikke huvide konflikte eeskirju kehtestavates rühmades, leidis ombudsman, et ta on vaadanud läbi oma poliitika selliste konfliktide leevendamiseks kooskõlas oma töötajate suhtes kohaldatava poliitika sarnase läbivaatamisega. Seetõttu jõudis ombudsman järeldusele, et küsimust ei ole vaja täiendavalt uurida. Lõpuks nõustus EASA ombudsmani soovitusega anda kaebuse esitajale eeskirjade koostamise rühma liikmete kohta anonüümset teavet. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi, julgustades EASAt kasutama ennetavamat lähenemisviisi, et avaldada talle kättesaadavat teavet eeskirjade koostamise rühma liikmete kvalifikatsiooni ja eksperditeadmiste kohta. Ta märkis ka, et kavatseb uurida küsimusi, mis on seotud välisekspertide tööga teatavates ELi ametites.

▪ 4. Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

Juhtum 2186/2012/FOR: ECHA keeldumine anda üldsusele juurdepääs dokumentidele

ELi õiguse kohaselt peavad kemikaale tootvad või importivad ettevõtjad koguma teavet nende kemikaalide omaduste ja kasutusalade kohta ning hindama, kas need kujutavad endast ohtu inimestele või keskkonnale. Ettevõtted peavad esitama selle teabe ECHA-le, kes seda hindab. ECHA võib nõuda sellistelt ettevõtetelt lisateavet, mis võib hõlmata täiendavaid katseid, sealhulgas loomkatseid.

Kaebuse esitaja, kes on loomade heaolu eest seisja, palus ECHA-l anda talle üldsuse juurdepääs teatavatele dokumentidele, mis on seotud ECHA otsustega selle kohta, kas teatavad loomkatsed on tegelikult vajalikud. ECHA keeldus. Ta põhjendas dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist asjaoluga, et dokumentide avaldamine takistaks ECHA-s teaduslikku arutelu. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et kõnealune otsustusprotsess oli juba lõpule viidud. Argument, et dokumentide avaldamine võib protsessi takistada, tundus seega ebamõistlik. Ombudsman soovitas dokumendid avalikustada. ECHA nõustus taotletud dokumendid avalikustama ja selle tulemusena lõpetas ombudsman oma uurimise.

▪ 5. Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME)

Vt juhtum OI/8/2013/OV eespool punktis „Tähtede juhtumid“.

▪ D. Institutsioonide kriitiliste ja täiendavate märkuste järelmeetmed

▪ 1. Euroopa Komisjon

Juhtum 9 95/2 011/KM: T ta Co mm ission’s handling of an breach me nt complai nt concerning Germ any’s impl em en tat ion of t heP riv acy directive

Nagu on märgitud eespool punktis „Soovitused heaks kiidetud“, puudutas käesolev juhtum komisjonile esitatud rikkumiskaebust Saksamaa väidetava suutmatuse kohta nõuetekohaselt rakendada ELi e-privaatsuse direktiivi teatavaid sätteid. Ombudsman leidis, et komisjoni suutmatus esitada põhjalikke ja põhjalikke selgitusi selle kohta, miks ta ei võtnud meetmeid rikkumiskaebuse teatavate aspektide suhtes, kujutas endast haldusomavoli.

Oma vastuses ombudsmani kriitilisele märkusele nõustus komisjon – osana käimasolevast hindamis- ja läbivaatamistegevusest – kaaluma Euroopa Kohtu otsuse Digital Ri ghts Ireland a nd Seitlin ger a nd Othe rs mõju ning e-posti marke ting-eeskirjade üldist mõju e-privaatsuse direktiivile ja selle kohaldamisele liikmesriikide õigussüsteemides.

Ombudsman leiab, et see kohustus on mõistlik vastus.

Juhtum 1661/2011/LP: Komisjonil puudub õiguslik pädevus Euroopa koolidelt ühepoolselt vahendeid tagasi nõuda

Üks Euroopa koolide lastevanemate ühendus kaebas komisjoni otsuse üle anda korraldus ühelt koolilt raha tagasi nõuda.

Ombudsman uuris seda küsimust ja leidis, et Euroopa koolide põhikiri ei volitanud komisjoni ühepoolselt tegutsema. Ombudsman tegi lahenduse ettepaneku, mille komisjon tagasi lükkas. Ombudsman esitas seejärel soovituse, millega komisjon samuti ei nõustunud. Ombudsman lõpetas juhtumi kriitilise märkusega, et komisjoni ühepoolne tegevus Euroopa koolidelt vahendite tagasinõudmisel kujutas endast haldusomavoli.

Komisjon lükkas ombudsmani kriitilise märkuse tagasi. Ta kordas, et vahendite ühepoolne sissenõudmine ühelt Euroopa koolilt tuleneb finantsmäärusest ^[10] tulenevatest kohustustest ja vastutusest seoses ELi toetusega Euroopa koolide eelarvesse. Samuti leidis ta, et ükski Euroopa koolide põhikirja konventsiooni ^[11] säte ei keela sellist ühepoolset sissenõudmist. Lisaks väitis ta, et on teinud kõik mõistlikud jõupingutused selle küsimuse lahendamiseks Euroopa koolide juhtimissüsteemi raames ning et puuduvad menetluslikud vahendid asja kohtusse andmiseks. Lõpetuseks kordas komisjon oma kohustust teavitada juhatajate nõukogu eelnevalt, kui ta kavatseb lahkarvamuste korral võtta ühepoolseid meetmeid vahendite tagasinõudmiseks.

Ombudsman avaldab kahetsust, et komisjon üksnes kordas samu ebaveenvaid argumente, mille ta uurimise käigus esitas.

Juhtum 503/2012/DK: Väidetav viga rikkumiskaebuse menetlemise lõpetamisel

Kohtuasi puudutas seda, kuidas komisjon menetles kaebust, mis puudutas arhitektina töötamise õigust reguleerivat Iiri õigust. Ombudsman lõpetas juhtumi kriitilise märkusega, märkides, et komisjon tegi vea, lõpetades kaebuse esitaja rikkumiskaebuse, uurimata täielikult, kas Iirimaa 2007. aasta ehituskontrolli seaduse paragrahvid 21–22 on diskrimineerivad.

Oma vastuses piirdus komisjon märkusega, et ta ei nõustu ombudsmani õigusliku analüüsiga kaebuse esitaja asjaolude kohta ning et ta jäi seetõttu oma seisukoha juurde, et i) ta on kaebuse esitaja rikkumiskaebuse täielikult läbi vaadanud ja ii) kõnealuse Iiri õigusakti asjaomased osad ei ole diskrimineerivad.

Ombudsman märgib, et komisjon ei ole temaga selles juhtumis nõus.

Juhtum 8 09/2 012/JF: Ekslikult makstud summade tagasinõudmine endine ELi  ametnik, kes oli u n able t o m age his a ff f airs due t o inva lidi ty

Tarkvaraprobleemi tõttu maksis komisjon endisele ELi ametnikule ülalpeetava lapse toetust, mida tal ei olnud enam õigust saada. Kui komisjon oma vea avastas, hakkas ta enammakstud summat tagasi nõudma.

Endise ametniku abikaasa vaidlustas abi tagasinõudmise, väites, et ei tema ega tema abikaasa ei oleks saanud seda viga märgata. Ta ei saanud seda märgata, sest ta ei olnud kunagi olnud ELi ametnik ega teadnud seega süsteemist. Tema abikaasa ei saanud seda märgata, sest tal oli raske insult, mis jättis ta võimetuks oma asju juhtima. Komisjon väitis, et personalieeskirjade kohaselt on ta kohustatud ekslikult makstud toetused tagasi nõudma.

Uurimise käigus juhtis ombudsman korduvalt komisjoni tähelepanu sellele, et endise ametniku tervislik seisund ei võimalda tal seda viga märgata ning et on ebaõiglane nõuda, et tema naine oleks enammakstud summast sama teadlik, kui on personalieeskirjade kohaselt nõutav endise liidu ametniku puhul. Endise ametniku abikaasa ei olnud tema abikaasa seaduslik esindaja ega töötanud kunagi ELi heaks.

Lisaks oli ta teavitanud ELi institutsioone mis tahes muutustest perekondlikus olukorras, näiteks sellest, kas lapsed käisid koolis või mitte. Seega soovitas ombudsman komisjonil tühistada enammakstud summa tagasinõudmise otsus.

Komisjon lükkas ombudsmani soovituse tagasi, rõhutades, et sissenõudmine põhines personalieeskirjade ja asjakohase kohtupraktika õigel tõlgendamisel. Ombudsman ei nõustunud sellega, et endise ametniku abikaasa suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja nendega seotud kohtupraktikat. Ombudsman oli pettunud, et kuigi komisjon tunnistas, et taastumine tekitas perekonnale raske olukorra, ei kasutanud ta võimalust minimeerida oma vea negatiivset mõju. Ombudsman leidis, et sissenõudmine oli ebaõiglane ja ebaproportsionaalne ning et komisjon oli toime pannud haldusomavoli. Ta lõpetas juhtumi kriitilise märkusega.

Oma vastuses kriitilisele märkusele jäi komisjon seisukohale, et käesoleval juhul olid tagasinõudmise tingimused täidetud.

Ombudsman avaldab kahetsust, et komisjon mitte ainult ei vaidlusta haldusomavoli tuvastamist, vaid ka seda, et tema vastuses ei ole midagi, mis viitaks sellele, et sarnase juhtumi esinemise oht tulevikus on vähenenud.

Juhtum 2093/2012, EIS: Komisjon teeb pärast lennureisijate õigusi käsitleva juhtumi kriitilist märkust alternatiivseid ettepanekuid

Nagu on kirjeldatud eespool punktis „Soovitused heaks kiidetud“, käsitles käesolev juhtum lennureisijate õigustega seotud rikkumiskaebuse menetlemist komisjoni poolt. Komisjon väitis, et kaebuse esitajal käesolevas juhtumis tekkinud probleemid olid põhjustatud erakorralistest asjaoludest, mis tähendas, et kaebuse esitajal ei olnud kohaldatava ELi määruse alusel õigust rahalisele hüvitisele. Seejärel lõpetas ta ka kirjavahetuse kaebuse esitajaga. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole.

Ombudsman nõustus komisjoni seisukohaga seoses erakorraliste asjaoludega (mis olid seotud lumesajuga), mistõttu kaebuse esitajal ei olnud õigust hüvitisele. Ombudsman oli siiski seisukohal, et asjakohased eeskirjad ei jäta kahtlust, et lennuettevõtja peab võtma initsiatiivi pakkuda reisijatele oluliste hilinemiste korral hotellimajutust ja sellega seotud teenuseid.

Ombudsman soovitas komisjonil selliste rikkumiskaebuste edaspidisel käsitlemisel võtta nõuetekohaselt arvesse lennuettevõtja kohustust hoolitseda lennureisijate eest. Seoses oma otsusega lõpetada kirjavahetus kaebuse esitajaga ei nõustunud ombudsman komisjoni seisukohaga, et tema kirjavahetus oli ebasobiv, ning esitas komisjonile selle kohta veel ühe soovituse.

Komisjon nõustus põhimõtteliselt ombudsmani teise soovitusega. Kuigi komisjon ei lükanud tagasi ombudsmani esimest soovitust, oli tema vastusest selge, et ta ei jaga ombudsmani seisukohta vedaja hoolsuskohustuse ulatuse kohta reisija suhtes. Uurimise lõpetamisel käsitles ombudsman seda kriitilise märkusena. Ta edastas oma otsuse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendi asjaomastele komisjonidele ja liikmesriikide ombudsmanidele.

Oma vastuses ombudsmani kriitilisele märkusele asus komisjon seisukohale, et asjakohane ELi määrus ei sisalda selgitust selle kohta, kuidas või kas tuleks maksta hüvitist, kui eri reisijad on eri olukordades. Komisjoni arvates tehakse vahet määruse artiklis 7 sätestatud õigusel rahalisele hüvitisele ja artiklis 9 sätestatud õigusel hoolitsusele. Komisjon märkis, et väljaspool artiklit 7 ei anna määrus alust mis tahes muus vormis rahaliseks hüvitiseks. Komisjon tegi siiski ettepaneku, et kaebuse esitajal võib olla õigus saada siseriikliku õiguse alusel hüvitist lennuettevõtja poolt artikli 9 rikkumise eest esitatud kahju hüvitamise hagi kaudu. Ta märkis ka, et Montréali konventsioon võib osutuda kasulikuks sellise hagi õigusliku aluse loomisel.

Komisjon tegi ettepaneku, et lahendus olukorrale, kus lennureisijaid võidakse „erakorraliste asjaolude“ tõttu sundida lennujaamas ööbima, võiks olla määruse täitmise parem tagamine riiklike täitevasutuste poolt. Komisjon võttis endale kohustuse käsitleda seda küsimust koos riiklike täitevasutustega.

Kuigi ombudsman avaldab kahetsust, et komisjon kasutab määruse tõlgendamisel jätkuvalt piiravat lähenemisviisi, väljendab ta heameelt asjaolu üle, et komisjon on võtnud endale kohustuse käsitleda seda küsimust koos riiklike täitevasutustega.

Juhtum 2400/2012/ANA: Hankemenetluse käsitlemine komisjoni poolt

Juhtum puudutas komisjoni hankemenetlust IT-halduse ja sellega seotud teenuste osutamiseks.

Kaebuse esitaja, kes on konsortsium, kelle pakkumus kõnealuses hankes jäeti rahuldamata, väitis, et komisjon sõlmis lepingu pakkujaga, kes pakkus välja hankes nõutust halvema lahenduse.

Ombudsman leidis, et kuna komisjon leidis, et edukas pakkumus vastas hanke tingimustele, pani ta toime haldusomavoli. Ta soovitas komisjonil a) tunnistada toimepandud haldusomavoli ja b) käsitleda kaebuse esitaja hüvitisnõuet.

Kuna komisjon keeldus ombudsmani soovitusi aktsepteerimast ja keeldumist veenvalt põhjendamast, lõpetas ombudsman juhtumi, esitades komisjonile kaks kriitilist märkust. Esimeses kriitilises märkuses rõhutas ombudsman, et avaliku sektori hankijad peaksid tagama, et liidu eelarvest rahastatavates riigihankemenetlustes esitatud pakkumused võetakse vastu ja neid hinnatakse ainult siis, kui need vastavad kõigile tehnilises kirjelduses sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele. Käesoleval juhul ei täitnud komisjon seda nõuet, leides, et edukas pakkumus vastas hankedokumentidele, kuigi selles pakuti nimetatud lahendusest erinevat lahendust.

Teises kriitilises märkuses tuletas ombudsman komisjonile meelde, et kohustus hüvitada tekitatud kahju on osa õigusest heale haldusele. Seetõttu heitis ta komisjonile ette, et viimane keeldus uurimast ja seejärel hüvitamast kahju, mida kaebuse esitaja kandis seetõttu, et komisjon ei järginud oma hankemenetluses esitatud tingimusi.

Vastuseks esimesele kriitilisele märkusele väitis komisjon, et ta ei ole teinud ilmset hindamisviga ja seega ei ole ta toime pannud haldusomavoli.

Oma vastuses teisele kriitilisele märkusele väitis komisjon, et ta oli kaebuse esitaja hüvitisnõude läbi vaadanud. Võttes aga arvesse, et ta jäi seisukohale, et ta ei ole toime pannud haldusomavoli, pidas ta kaebuse esitaja väidet põhjendamatuks ja ebaproportsionaalseks.

Ombudsman avaldab kahetsust, et suuri avaliku sektori rahasummasid hõlmavas hankemenetluses jääb komisjon seisukohale, mis on vastuolus pakkumiskutse kirjeldusega ja tema vastustega pakkujate küsimustele.

Juhtum OI/9/2013/TN: Komisjon nõustub veelgi parandama Euroopa kodanikualgatuse menetlust

Alates Euroopa kodanikualgatuse käivitamisest 2012. aasta aprillis võimaldab see vähemalt miljonist ELi kodanikust koosneval rühmal kutsuda komisjoni üles esitama uusi ELi õigusakte. Pärast mitme kaebuse saamist otsustas ombudsman uurida, kas Euroopa kodanikualgatuse menetlus toimib nõuetekohaselt, samuti komisjoni rolli ja vastutust selles valdkonnas.

Pärast ombudsmani uurimist, mis hõlmas Euroopa kodanikualgatuse korraldajate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teiste huvitatud isikute panust, saatis ombudsman komisjonile 11 suunist edasiseks täiustamiseks. Märkides, et komisjon on teinud palju selleks, et rakendada Euroopa kodanikualgatust kodanikusõbralikul viisil, leidis ombudsman, et oleks võimalik teha rohkem. Ombudsmani suunised käsitlesid järgmisi küsimusi: korraldajate nõustamine seoses ELi pädevustega; Euroopa kodanikualgatuse tagasilükkamise põhjused; Euroopa kodanikualgatusest tulenev avalik arutelu, sealhulgas avalik kuulamine Euroopa Parlamendis; ning allkirjade kogumise ja Euroopa kodanikualgatuste esitamise veebipõhise süsteemi täiustamine, võttes arvesse puuetega inimeste vajadusi ja toetusavalduste andmenõudeid.

Vastuseks suunistele tunnistas komisjon probleeme, millega Euroopa kodanikualgatuse korraldajad silmitsi seisavad, väites samas, et Euroopa kodanikualgatuse menetlus tervikuna toimib. Komisjon võttis endale kohustuse teha kehtiva õigusraamistiku piires täiendavaid parandusi ja võtta Euroopa kodanikualgatuse määruse võimaliku läbivaatamise arutamisel arvesse muid probleeme.

Ombudsman väljendab heameelt komisjoni valmisoleku üle parandada Euroopa kodanikualgatuse menetluse toimimist ning komisjoni väga konkreetsete parandusettepanekute üle mõnes valdkonnas. Komisjon tegi siiski vaid ebamääraseid avaldusi puuduste kohta muudes valdkondades. Ombudsman julgustab komisjoni oma kohustusi täitma. Samuti julgustab ta iga kodanikku, kellel on jätkuvalt probleeme Euroopa kodanikualgatuse menetlusega küsimustes, mida komisjon on kohustunud parandama, pöörduma tema poole. Ta püüab aidata oma volituste piires.

Juhtum 44/2013/ANA: Küprose türgi valitsusväliste organisatsioonide esindajate reisikorraldusteenuste käsitlemine komisjoni poolt

Juhtum käsitles seda, kuidas komisjon käsitles Küprose türgi valitsusväliste organisatsioonide liikmete ametlikku visiiti Brüsselisse, ning see tulenes Küprose endise parlamendiliikme esitatud kaebusest. Oma otsuse osana märkis ombudsman, et komisjon ei olnud selle juhtumi asjaolusid õigesti esitanud. Ta rõhutas, kui oluline on anda ombudsmanile täpset teavet, ja kutsus komisjoni üles tegema järeldusi tulevikuks.

Oma vastuses teatas komisjon ombudsmanile, et ta on oma menetlusi parandanud, tagades, et Küproselt Brüsselisse saabuvatel külastustel osalejad saavad selgelt väljendada oma eelistusi reisikorralduse suhtes. Komisjon esitas lisa tõenditega oma uue tava kohta ja ütles, et ta tagab, et sama tava kohaldatakse kõigi Küprose kodanike tulevaste ametlike visiitide suhtes Brüsselisse.

Ombudsman väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle parandada oma menetlust ja vabandada kaebuse esitaja ees. Ta rõhutab oma täiendava märkuse tähtsust seoses ombudsmanile täpse teabe andmisega.

Juhtum 1109/2013/DR: Komisjoni ekspertide võrgustikust väljaarvamine

Nagu on märgitud eespool punktis „Vastuvõetud lahendused“, käsitles käesolev juhtum seda, kuidas komisjon menetles kaebust eksperdi vastu, kes arvati hiljem komisjoni ekspertide võrgustikust välja tema väidetavalt sobimatu käitumise tõttu. Ombudsman lõpetas juhtumi uurimise, kritiseerides komisjoni selle eest, et ta ei kuulanud kaebuse esitajat nõuetekohaselt ära ega hinnanud juhtumit piisavalt põhjalikult, enne kui otsustas temaga koostöö lõpetada.

Oma vastuses kriitilisele märkusele tunnistas komisjon, et ta tegutses kiiresti pärast eksperdi käitumise kohta esitatud kaebust, kuid jäi oma seisukoha juurde, et ta tegi seda komisjoni maine kaitsmiseks. Tema arvates tegutses ta vastavalt kõnealusesse ekspertide võrgustikku kuulumise suhtes kohaldatavatele eeskirjadele. Komisjon märkis ka, et tema otsus lõpetada töötamine eksperdiga ei kahjustanud tema mainet ega avaldanud talle negatiivset finantsmõju.

Komisjoni järelmeetmed valmistavad pettumust.

Juhtum 1205/2013/JF: ELi rahastatud projekti audit

Kaebuse esitaja, Rootsi äriühing, ei nõustunud järeldustega, mille komisjon tegi pärast auditit projekti kohta, mille jaoks ta sai ELi rahalisi vahendeid, ning pöördus abi saamiseks ombudsmani poole. Ombudsman algatas uurimise komisjoni väidetava objektiivsuse puudumise ja kohaldatavate eeskirjade väidetava rikkumise kohta.

Ombudsman ei tuvastanud komisjoni haldusomavoli, kuna ta oli oma järeldustes tuginenud sel ajal talle kättesaadavale teabele. Ta märkis siiski, et kaebuse esitajal olid tõendid, millest komisjon ei olnud teadlik. Ta tegi ettepaneku, et komisjon kaaluks asjakohaste maksudeklaratsioonide ja pangaväljavõtete hindamist, mille kaebuse esitaja talle õigel ajal esitab.

Komisjon nõustus maksudeklaratsiooni ja pangaväljavõtteid hindama tingimusel, et kaebuse esitaja esitab ka asjakohased tõendavad dokumendid.

Komisjon nõustus võtma ombudsmani ettepaneku suhtes järelmeetmeid.

Juhtum 1756/2013/ZA: Riiklike diplomite tunnustamine

Kohtuasi puudutas komisjoni keeldumist võtta ELi delegatsioonide lepinguliste töötajate reservnimekirja kandidaat, kuna ta leidis, et tema konkreetne diplom (mis on saadud Belgia Valloonia-Brüsseli föderatsiooni täiendusõppe ja sotsiaalarengu instituudist) ei kujuta endast keskharidusjärgset diplomit.

Ombudsman juhtis tähelepanu sellele, et ELi õiguse kohaselt peab komisjon austama diplomite laadi, nagu on otsustanud neid väljastavad riiklikud ametiasutused. Seetõttu tuleks vältida tundide, ainete ja eksamite võrdlemist ühest riiklikust asutusest teise, kuna see seaks kahtluse alla riikliku asutuse otsuse diplomi laadi kohta.

Ombudsman märkis ka, et ainus osalemiskutses ette nähtud nõue oli, et kandidaadi diplom peab olema keskharidusjärgne, mida Belgia ametiasutused käesoleval juhul kinnitasid. Lisaks ei sisaldanud osalemiskutse ühtegi konkreetset sätet ega kirjeldust nõutava keskharidusjärgse diplomi liigi kohta.

Komisjon jäi oma esialgse seisukoha juurde. Ta väitis, et tema praktikat, mille kohaselt ei käsitata jätkuõppe ja sotsiaalarengu instituudi diplomit keskharidusjärgse diplomina, on kohaldatud kõigile sarnastele varasematele juhtumitele. Ta märkis ka, et kuigi seda praktikat on vaidlustatud personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebustes, ei ole seda kunagi Euroopa Kohtus vaidlustatud. Lõpuks märkis ta, et kandidaatide diplomite võrdlev analüüs ja hindamine tagab kõigi kandidaatide võrdse kohtlemise, mis on oluline, arvestades 28 liikmesriigi haridussüsteemide tohutut mitmekesisust.

Ombudsman avaldab kahetsust, et komisjon on lihtsalt viidanud oma olemasolevatele tavadele, selle asemel et kasutada võimalust need ombudsmani analüüsi valguses läbi vaadata.

Juhtum 2004/2013/PMC: Ühendkuningriigi luureteenistuste poolt interneti jälgimisega seotud dokumentidele juurdepääsu taotluse menetlemine komisjoni poolt

Nagu on märgitud eespool punktis „Soovitused heaks kiidetud“, puudutas käesolev juhtum komisjoni keeldumist anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mis käsitlevad interneti jälgimist Ühendkuningriigi luureteenistuste poolt. Ombudsman soovitas komisjonil anda juurdepääs Ühendkuningriigi välisministri kirjale tolleaegsele komisjoni asepresidendile. Lisaks soovitas ta komisjonil avaldada kaks kirja Ühendkuningriigi ametiasutustele ja nendega seotud kodanike kaebused või nõuetekohaselt põhjendada, miks tema arvates tuli avalikustamisest keelduda.

Komisjon otsustas avalikustada Ühendkuningriigi välisministri kirja, nõustudes seega ombudsmani soovituse esimese osaga. Ta jäi siiski oma seisukohale teisi dokumente mitte avalikustada, väites, et uurib endiselt küsimust, kas Ühendkuningriigi massilise jälgimise programmid rikuvad ELi õigust, eelkõige seoses üksikisiku õigusega andmekaitsele. Komisjon väitis, et kuni uurimise lõpliku lõpetamiseni mõjutaks ülejäänud dokumentide varajane avalikustamine negatiivselt Ühendkuningriigi ametiasutuste ja komisjoni vahelist dialoogi. Üldisemalt väitis ta, et tema suutlikkust viia uurimist tõhusalt läbi ja otsustada asjakohase reageerimise üle tuleks kaitsta välise surve ohu eest. Komisjon ei leidnud, et avalikustamine teeniks ülekaalukaid üldisi huve.

Ombudsman ei olnud veendunud, et komisjon oli piisavalt põhjendanud oma otsust keelduda andmast üldsusele juurdepääsu ülejäänud dokumentidele. Arvestades, et komisjon ei ole alates 2013. aastast oma uurimisega seoses meetmeid võtnud, leidis ombudsman, et komisjoni keeldumine juurdepääsu andmisest kujutas endast tõsist haldusomavoli, võttes arvesse selle küsimuse tähtsust ELi kodanike jaoks. Ta lõpetas oma juhtumi kriitilise märkusega.

Komisjon vastas, et ta on vahepeal ning valitsevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid arvesse võttes kõnealuseid dokumente uuesti hinnanud ning otsustanud anda juurdepääsu kahele komisjoni kirjale ja kodanike kaebustele tingimusel, et isikuandmed kustutatakse.

Ombudsman väljendab heameelt komisjoni otsuse üle anda juurdepääs asjaomastele dokumentidele, mis peaks aitama teavitada üldsust komisjoni tegevusest seoses interneti jälgimisega Ühendkuningriigi luureteenistuste poolt.

Juhtum 2266/2013/JN: Avalike konsultatsioonide raames toimunud komisjoni koosolekute kohta piisava kirjaliku registri pidamine

Uurimine puudutas taotlust tutvuda dokumentidega, mis on seotud ELi rahastatud veesektori reformiprojektidega Egiptuses. Ombudsman tegi ettepaneku, et komisjon peaks läbipaistvuse suurendamiseks pidama avalike konsultatsioonide raames peetud koosolekute kirjalikku protokolli.

Komisjon teatas ombudsmanile, et ta on kindlaks määranud asutusesisesed juhenddokumendid, mida ta kavatseb oma ettepaneku rakendamiseks muuta. Täpsemalt sisaldavad ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) programmitöö juhised nüüd juhiseid selle kohta, kuidas konsulteerimisprotsess nõuetekohaselt dokumenteerida. Lisaks antakse 2017. aasta jaanuaris jõustuvas peadirektoraadi ühises menetluskäsiraamatus töötajatele juhiseid selle kohta, kuidas sidusrühmadega peetavaid konsultatsioone nõuetekohaselt dokumenteerida.

Komisjoni vastus on rahuldav.

Juhtum 2432/2013/NF: Komisjoni parem teavitamine võlateadete väljastamisel Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma tarnelepingute alusel

Juhtum puudutas komisjoni võlateadete väljastamist mitme tarnelepingu alusel, mille kaebuse esitaja oli sõlminud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma sekretariaadiga (edaspidi „AKV sekretariaat“) ELi rahastatava programmi rakendamiseks. Kaebuse esitaja ei pidanud kinni mitmest tarnetähtajast ja AKV sekretariaat kui hankija määras karistused. Kaebuse esitaja pöördus ombudsmani poole seoses sellega, et komisjon väljastas trahvide kohta võlateateid. Ombudsman leidis, et võlateadete väljastamisel tegutses komisjon AKV sekretariaadi nimel makseasutusena ja et komisjonil ei olnud selles osas kaalutlusõigust. Seega ei tuvastanud ombudsman komisjoni haldusomavoli. Ombudsman tegi siiski täiendava märkuse, paludes komisjonil edaspidi selgitada kolmandatest isikutest töövõtjatele, et ta tegutseb kolmandast isikust hankija nimel, kui ta väljastab ELi koostöölepingu raames rahastamislepingu alusel võlateateid.

Vastuseks teatas komisjon ombudsmanile, et ta on võtnud konkreetseid meetmeid arusaamatuste vältimiseks tulevikus. Komisjoni „eelteade”, mis saadetakse võlgnikule enne sissenõudekorralduse koostamist, annab nüüdsest paremat teavet. Käesoleva juhtumiga sarnastes olukordades teavitab komisjon võlgnikku selgesõnaliselt makseasutuse ja hankija vastavatest rollidest seoses võlateadete väljastamisega. Komisjon on lisanud asjakohased juhised ka oma sisesuunistesse finants- ja lepinguliste menetluste kohta, mille avaldab rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DG DEVCO).

Ombudsman väljendab heameelt komisjoni positiivsete ja konstruktiivsete järelmeetmete üle seoses tema täiendava märkusega.

OI/5/2014/MDC: Toetuslepingu lõpetamine

Kõnealune juhtum käsitles komisjoni otsust lõpetada toetusleping Islandi valitsusvälise organisatsiooniga põhjusel, et Island oli peatanud ühinemisläbirääkimised ELiga ja seega ei olnud sellele riigile täiendava finantsabi andmine põhjendatud. Island on oma kandidatuuri tagasi võtnud.

Ombudsman uuris seda küsimust ega nõustunud komisjoni seisukohaga. Ta pakkus komisjonile välja lahenduse, mille komisjon tagasi lükkas. Arvestades, et komisjon ei esitanud uusi argumente, mis võiksid ombudsmani hinnangut muuta, ning märkides, et soovitus oli ebarealistlik, arvestades komisjoni selget otsust oma seisukohta mitte muuta, lõpetas ombudsman uurimise kriitilise märkusega. Ombudsman kritiseeris eriti asjaolu, et komisjon ei olnud suhetes kolmanda riigi valitsusvälise organisatsiooniga suutnud näidata neid standardeid, mille saavutamist EL ühinemisläbirääkimisi pidavatelt riikidelt ootab. Käesoleval juhul on komisjoni tegevus kahjustanud mitte ainult tema enda, vaid ka ELi mainet üldisemalt.

Komisjon märkis oma vastuses, et ta võttis ombudsmani järeldused teadmiseks ja otsustas pärast juhtumi läbivaatamist jääda oma varasema seisukoha juurde, et lepingu lõpetamise tingimused olid õiguspäraselt täidetud. Komisjon märkis kokkuvõtteks, et ta ei esita selle juhtumi kohta täiendavaid märkusi, sest 2015. aasta novembris sai ta teate, et abisaaja on algatanud Belgias komisjoni vastu kohtumenetluse.

Ombudsman märgib, et küsimus on nüüd pädevas kohtus ja seetõttu ei saa ta vastavalt ombudsmani põhikirjale juhtumiga seoses edasisi meetmeid võtta.

OI/7/2014/NF: Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi poolt kokku kutsutud kodanikuühiskonna dialoogirühmade koosseis

Komisjoni põllumajanduse peadirektoraat on alates 1960. aastatest tuginenud ühise põllumajanduspoliitika alaste eksperditeadmistega tegelevatele nõuanderühmadele (ʹCAPʹ). Pärast ELi viimast ÜPP reformi vaatas komisjon 2013. aastal läbi oma nõuanderühmade süsteemi ja kehtestas uue õigusraamistiku, mida nüüd nimetatakse kodanikuühiskonna dialoogirühmadeks. Ühised arengueesmärgid võimaldavad komisjonil saada nõu ja pidada korrapärast dialoogi esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga. Õigusraamistik, komisjoni otsus 2013/767/EL, nõuab nüüd ʺ huvide tasakaalustatud esindatust rühmades.

2014. aastal tegi komisjon ametliku otsuse 13 kodanikuühiskonna arengurühma liikmesuse ja üldise koosseisu kohta. Ombudsman algatas omaalgatusliku uurimise, mille eesmärk oli vaadata läbi valikuprotsess ja rühmade lõplik koosseis. Läbivaatamise eesmärk oli suurendada kodanike usaldust valikuprotsessi ja nende rühmade üldise töö vastu, kes osalevad väga tundlikus poliitikavaldkonnas, mis moodustab märkimisväärse osa ELi eelarvest. Arvestades rühmade suutlikkust mõjutada ühise põllumajanduspoliitikaga seotud küsimusi, rõhutas ombudsman, et komisjon peaks rühmade koosseisu üle otsustamisel tegema kõik endast oleneva, et tagada huvide tasakaalustatud esindatus.

Uurimine näitas, et komisjoni ees seisis keeruline ja keeruline ülesanne. Oma otsuses leidis ombudsman, et komisjon oli koostanud selge menetluse CDG liikmete valimiseks ja seda kohaldanud. Samuti on komisjon teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et parandada rühmades tasakaalu võrreldes varasemaga. Rühmad kujundati ümber, et kajastada praegust ühist põllumajanduspoliitikat: nende üldsuurust vähendati; rohkem kui 40 määratud liikmesorganisatsiooni 68st on süsteemi uued liikmed; vähendati kõige võimsamate majanduslike sidusrühmade tugevust; ning mittemajanduslike huvide üldine osakaal rühmades paranes, kuigi vähesel määral.

Ombudsman leidis siiski, et puudub selgus selle kohta, mis on eri huvide „tasakaalustatud esindatus“. Ombudsman leidis, et komisjoni dokumendid, milles oleks tulnud täpsustada ühiste arengurühmade eesmärki ja koosseisu, ei olnud piisavalt üksikasjalikud selles osas, mida komisjon soovis saavutada tasakaalustatud esindatuse osas rühmades ja kuidas ta kavatses seda saavutada. Lisaks leidis ombudsman, et üldsusel ei ole võimalik mõista ühiste digiväravate valikuprotsessi, kuna puudub avalikult kättesaadav teave, mis piirab ühiste digiväravate koosseisu välise läbivaatamise ulatust.

Ombudsman esitas komisjonile kümme ettepanekut, et aidata parandada üldist CDG protsessi. Kuus ettepanekut käsitlesid 13 rühma loomise protsessi. Nende ettepanekute eesmärk oli tagada valikuprotsesside suurem läbipaistvus ja lõplikud otsused rühma kuulumise kohta. Ülejäänud neli ettepanekut käsitlesid CDGde loomist tulevikus. Nendes ettepanekutes keskenduti vajadusele paremini kirjeldada huvide tasakaalustatud esindatust ja rühmade soovitud koosseisu.

Oma järelmeetmetes nõustus komisjon suures osas ombudsmani ettepanekutega olemasolevate rühmade kohta või esitas piisavad selgitused selle kohta, miks edasised meetmed ei ole vajalikud või asjakohased. Vastuseks ettepanekutele, mis käsitlevad tulevasi kodanikuühiskonna arengueesmärke (mis luuakse eeldatavasti pärast 2020. aastat), väljendas komisjon valmisolekut võtta ombudsmani ettepanekuid arvesse. Kaks ettepanekut rühmade tasakaalustatud esindatuse kohta kaasati seejärel ombudsmani üldisemasse omaalgatuslikku uurimisse OI/6/2014/NF komisjoni eksperdirühmade läbipaistvuse ja koosseisu kohta.

Ombudsman leiab, et komisjoni järelmeetmed on rahuldavad [12].

Vt juhtum OI/8/2014/AN eespool punktis „Tähtede juhtumid“.

Vt juhtum OI/10/2014/RA eespool punktis „Tähtede juhtumid“.

Juhtum 240/2014/FOR: Väidetav avaliku konsultatsiooni puudumine komisjoni poolt seoses energiataristu projektide loeteluga

Käesoleval juhul leidis ombudsman, et kohaldatavate eeskirjade kohaselt peavad riiklikud ametiasutused korraldama ulatusliku avaliku konsultatsiooni üksikprojektide mõju kohta. Ta juhtis tähelepanu sellele, et avalik konsultatsioon hõlmab üldsusele üksikprojektide kohta üksikasjaliku teabe andmist ja üksikprojekte käsitlevate avalike kohtumiste korraldamist kohalikul tasandil. Ombudsman leidis, et komisjoni avalik konsultatsioon selliste energiataristuprojektide loetelu koostamise üle, mida komisjon peab prioriteetseks, ei tohiks korrata seda riikliku tasandi konsultatsiooniprotsessi. Seetõttu järeldas ombudsman, et komisjonil oli õigus, kui ta pööras läbiviidud konsultatsioonidele üleeuroopalist tähelepanu.

Ombudsman tegi siiski kriitilise märkuse seoses sellega, et komisjon ei teinud asjakohast dokumenti (projektide loetelu) konsulteerimisperioodil üldsusele kättesaadavaks muudes keeltes kui inglise keel. Samuti märkis ta, et komisjon peaks püüdma kasutada dünaamilisemaid vahendeid, et teha oma avalikud konsultatsioonid üldsusele teatavaks.

Oma järelvastuses märkis komisjon, et ta eraldab märkimisväärseid vahendeid oma avalikele konsultatsioonidele, et suurendada kodanike, ühenduste ja muude sidusrühmade osalemist ELi otsustusprotsessis. Komisjon tunnistas, et mitmekeelsus on oluline, et kodanikud saaksid kasutada oma õigust osaleda ELi demokraatlikus elus, isegi kui mitmekeelsuse järgimine sõltub mõnikord ajalistest piirangutest ja olemasolevatest ressurssidest. Komisjon märkis, et üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) programmi projektide puhul järgib ta juba ombudsmani järeldustes sisalduvat soovitust ning et avaliku konsultatsiooni protsessi on sellega seoses ajakohastatud ja tugevdatud.

Komisjon märkis, et ta viis hiljuti läbi avaliku konsultatsiooni ühishuviprojektide teise loendi kohta. Asjaomane avaliku konsultatsiooni teade avaldati 23 ELi ametlikus keeles veebisaitidel „Sinu hääl Euroopas“ ja „Energia peadirektoraat“. Komisjon palus konkreetselt projektiarendajatel esitada oma vastustes teavet nii inglise kui ka riigikeeles, et kodanikud saaksid avalikus konsultatsioonis täielikult osaleda. Konsultatsiooni käigus esitati üle 600 vastuse ELi eri ametlikes keeltes ^[13].

Ombudsmani täiendava märkuse kohta märkis komisjon, et ta on juba välja töötanud kolm kommunikatsioonivahendit, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust ja üldsuse osalemist ELi otsustusprotsessis.

Esimene vahend „PCI Map Viewer”[14] on interaktiivne kaart, mis annab teavet ühishuviprojektide kohta, nagu rakenduskavad, eraldatud vahendid ja projektispetsiifilised spetsifikatsioonid.

Teine vahend on komisjoni pakutav veebipõhine teenus koostööpõhiste tööruumide loomiseks [15]. See on jagatud kategooriatesse ja huvirühmadesse, võimaldades rühma liikmetel jagada teavet ja ressursse.

Kolmas vahend on võrgutaristu töövahend,^[16] mis töötati välja pärast arutelusid eri sidusrühmadega ja sihtuuringuid [17]. Töövahend pakub kasutajatele olulisi komponente edukaks ja kaasavaks projektikommunikatsiooniks ja sidusrühmade integreerimiseks.

Ombudsman leiab, et komisjon on tema järeldustele asjakohaselt reageerinud.

Juhtum 400/2014/DK: Komisjoni teatis riigiabi juhtumi kohta

Juhtum käsitles komisjoni väidetavat suutmatust teavitada kaebuse esitajat tema 2013. aasta augustis esitatud riigiabi kaebuse prioriteetsest staatusest. Uurimise käigus leidis ombudsman, et vahepeal oli komisjon kaebuse esitajale teatanud, et tema kaebust ei käsitleta prioriteetse juhtumina. Ta leidis siiski ka, et komisjon ei ole oma otsust põhjendanud.

Ombudsman lõpetas juhtumi kriitilise märkusega, et komisjoni suutmatus teavitada kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul sellest, kas tema riigiabi kaebus oli prioriteetne juhtum või mitte, kujutas endast haldusomavoli.

Oma vastuses nõustus komisjon ombudsmani järeldustega ja märkis, et püüab tagada korrapärase ja tõhusa teabevahetuse kodanikega, kes esitavad riigiabi menetlustes turuteavet või ametlikke kaebusi. Komisjon võttis kohustuse jätkata selle põhimõtte tugevdamist sisekoolituse kaudu, tagamaks, et kõik asjaomased töötajad on kursis parimate tavade juhendis sätestatud nõuetega.

Komisjoni vastus on rahuldav.

Juhtum 402/2014/PMC: Euroopa kodanikualgatusele allkirjade kogumise tähtaeg

Vastavalt Euroopa kodanikualgatusi reguleerivatele eeskirjadele [18] on korraldajatel allkirjade ja toetusavalduste kogumiseks aega 12 kuud. Rühm konkreetse Euroopa kodanikualgatuse taga olevaid kodanikke väljendas muret selle pärast, et allkirjade ja avalduste kogumise veebipõhine süsteem annab korraldajatele vähem kui kaksteist täiskuud, eriti kui nad otsustavad kasutada oma tarkvara, mitte komisjoni pakutavat tarkvara. Kaheteistkümnekuuline periood algab registreerimise kuupäevast, mis on komisjoni veebipõhisele toetusavalduste kogumise süsteemile täieliku juurdepääsu eeltingimus. Allkirjade ja kinnituste veebipõhine kogumine saab aga alata alles siis, kui pädev riiklik asutus on veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi sertifitseerinud, mis võib kesta kuni kuu aega.

Komisjon oli arvamusel, et Euroopa kodanikualgatuse määrusega ei tagata korraldajatele 12 täiskuud allkirjade kogumiseks veebis. Siiski teatas ta ombudsmanile, et teeb jõupingutusi protsessi hõlbustamiseks.

Ombudsman leidis, et kehtivate õigusaktide alusel oli komisjoni seisukoht mõistlik, ja järeldas, et haldusomavoli ei esinenud. Ta tegi siiski ettepaneku, et komisjon peaks teavitama Euroopa kodanikualgatuse korraldajaid, kes kavatsevad kasutada muud tarkvara kui see, mille komisjon on nende veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi jaoks ette näinud, oma esialgsest hinnangust nende kavandatud algatuste vastuvõetavuse kohta. Euroopa kodanikualgatuse korraldajaid, kes kasutavad komisjoni pakutavat tarkvara ja veebimajutusteenuseid, teavitatakse komisjoni esialgsest järeldusest, et kui neile saadetakse veebimajutusleping, vastab Euroopa kodanikualgatus registreerimiskriteeriumidele. Oluline on tagada, et Euroopa kodanikualgatuse korraldajaid, kes soovivad kasutada oma veebimajutusteenuseid, koheldaks samamoodi nagu neid, kes soovivad kasutada komisjoni pakutavat tarkvara. Neile esialgse hinnangu andmine aitaks tagada, et nad ei raiska tarbetult rahalisi ja korralduslikke jõupingutusi.

Komisjon vastas, et ta ei saa korraldajaid teavitada enne, kui ta teeb ametliku otsuse algatuste vastuvõetavuse kohta, kuna kuni selle ajani võib otsus muutuda. Komisjon märkis siiski ka seda, et ta on teadlik Euroopa kodanikualgatuse protsessi ajastamisega seotud probleemidest ja et ta kavatseb seda küsimust edasi käsitleda.

Ombudsman avaldab kahetsust, et komisjon ei soovi rakendada tema täiendavat märkust, mille eesmärk on tagada võrdne kohtlemine nende vahel, kes kasutavad oma tarkvara, ning nende vahel, kes kasutavad komisjoni pakutavat tarkvara ja veebimajutusteenuseid. Ta loodab siiski, et komisjon kasutab võimalust käsitleda ajastuse küsimusi Euroopa kodanikualgatuse määruse läbivaatamise kontekstis.

Juhtum 659/2014/JF: Selge suhtlemine töövõtjatega

Kaebuse esitaja asendati komisjoni taotlusel konsortsiumi eksperdi ametikohalt osana konsortsiumi taotlusest sõlmida ELi rahastatud teenuste hankeleping. Ombudsman tuvastas puudusi viisis, kuidas komisjon oli konsortsiumiga suhelnud, ja tegi kriitilise märkuse.

Oma vastuses avaldas komisjon kahetsust, et kaebuse esitaja oli saanud ebatäpset ja eksitavat teavet, ning kinnitas ombudsmanile, et ta annab oma töötajatele korralduse olla töövõtjatega suheldes eriti hoolikas, et suhelda selgelt ja ühemõtteliselt.

Komisjon on astunud samme, et vältida tulevikus ebaselget teabevahetust töövõtjatega.

Juhtum 685/2014/MHZ: Komisjon keeldub andmast juurdepääsu dokumentidele

Kaebuse esitaja esitas taotluse üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, et komisjon ja Poola ametiasutused saaksid pidada kirjavahetust seoses õigusnõuete esitamise kuludega Poola riigihankemenetlustes. Komisjon tugines erandile üldsuse juurdepääsuõigusest ja jättis taotletud dokumendid esitamata, väites, et ta peab kaitsma käimasolevat uurimist selles küsimuses. Ta ei nõustunud kaebuse esitaja väitega, et avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve, kuna Poola konstitutsioonikohtule (edaspidi „konstitutsioonikohus“) oli selles küsimuses esitatud palju kaebusi.

Oma uurimise põhjal leidis ombudsman, et komisjon ei olnud oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Kuna PCT oli vahepeal asjaomased siseriiklikud õigusaktid tühistanud ja komisjoni uurimine oli seega muutunud ülearuseks, tegi ombudsman ettepaneku, et komisjon võiks ennetavalt saata kaebuse esitajale taotletud dokumendid, ilma et oleks vaja uut dokumentidele juurdepääsu taotlust, kuid komisjon nõudis, et iga juhtumi puhul järgitaks nõuetekohast haldusmenetlust. Seejärel anti kaebuse esitajale juurdepääs pärast seda, kui ta oli esitanud uue taotluse. Ombudsman otsustas juhtumi lõpetada kahe kriitilise märkusega.

Oma vastuses lükkas komisjon tagasi ombudsmani järeldused haldusomavoli kohta. Mis puudutab ombudsmani märkust, et komisjon ei ole tõendanud, et ta oli nõuetekohaselt hinnanud ülekaaluka üldise huvi võimalikku olemasolu, siis kordas komisjon oma varasemat seisukohta, eelkõige õiguslikku põhjendust, mille ta esitas vastuses „kordustaotlusele“. Ta järeldas sellest, et tema hinnang ülekaalukale üldisele huvile oli antud õigesti ja dokumentide avaldamata jätmise erandit oli õigesti kohaldatud.

Seoses nõudega, et kaebuse esitaja peab esitama uue dokumentidele juurdepääsu taotluse, selgitas komisjon, et see on kõige õiglasem ja tõhusam haldusmenetlus, mis tagab ka õiguskindluse.

Ombudsman märgib, et komisjon ei võtnud selles olulises juhtumis dokumentide avalikustamisel ennetavat lähenemisviisi isegi pärast uurimise lõppu. Ombudsman avaldab kahetsust, et komisjoni vastuses ei ole midagi, mis viitaks sellele, et sarnase haldusomavoli oht on tulevikus vähenenud.

Juhtum 904/2014/OV: Komisjoni avalikke konsultatsioone reguleerivate eeskirjade suurem läbipaistvus

Kaebus käsitles komisjoni väidetavat suutmatust korraldada enne Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopat käsitleva määruse ettepaneku koostamist piisav avalik konsultatsioon. Selles ettepanekus käsitleti muu hulgas rändlustasude järkjärgulist kaotamist.

Kaebuse esitaja väitis, et komisjon eksis, kui kasutas Euroopa Ülemkogu 2013. aasta kevadise kohtumise järeldustes esitatud kiireloomulisuse üleskutset õigustusena konsultatsiooniprotsessi kiirendamiseks. Lisaks väitis ta, et komisjon ei olnud i) kindlaks määranud eri liiki sidusrühmi, kellega tuleb konsulteerida, ii) käsitlenud mõju hindamise komitee tõstatatud küsimusi, iii) korraldanud nõuetekohast talitustevahelist konsultatsiooni ning iv) püüdnud tahtlikult varjata avaliku konsultatsiooni puudumist.

Ombudsman ei tuvastanud haldusomavoli seoses ühegi tõstatatud küsimusega. Seoses komisjoni piiratud avaliku konsultatsiooniga leidis ombudsman, et komisjoni tuginemine omaenda õigusele seada poliitilisi prioriteete ja teha poliitilisi valikuid oli seadusandliku ettepaneku konkreetses kontekstis mõistlik. Siiski tegi ta veel ühe märkuse, et komisjon peaks muutma oma 2002. aasta teatist,[19] milles sätestatakse eeskirjad üldsusega konsulteerimiseks seoses seadusandlike ettepanekutega. Ombudsmani arvates peaksid need eeskirjad andma konkreetsemaid juhiseid piiratud asjaolude kohta, mille puhul ei ole erandkorras vaja korraldada üldsusega konsulteerimise standardset miinimumtaset.

Komisjon nõustus ombudsmani täiendava märkusega ja teatas talle, et ta on avaldanud uued suunised sidusrühmadega konsulteerimise kohta,[20] milles on sätestatud, et iga uue seadusandliku algatuse, hindamise või toimivuskontrolli ja rohelise raamatu jaoks tuleks kehtestada konsulteerimisstrateegia. Konsulteerimisstrateegia peaks sisaldama konsulteerimise eesmärke, sihipäraseid sidusrühmi, kavandatud vahendeid ja instrumente ning vajaduse korral selgitust selle kohta, miks avalikku konsultatsiooni erandkorras ei korraldata või korraldatakse ainult piiratud ulatuses. Konsulteerimisstrateegia tuleks esitada tegevuskavas või esialgses mõjuhinnangus, milles kirjeldatakse komisjoni kavandatud algatusi, ning see tuleks avaldada komisjoni veebisaidil. Konsultatsioonistrateegia tuleks avaldada ka konkreetse algatusega seotud konsultatsioonide veebisaidil koos kokkuvõtliku aruandega, milles esitatakse konsultatsioonide üldised tulemused ja tagasiside protsessi lõpus.

Ombudsman tervitab komisjoni konstruktiivseid järelmeetmeid seoses tema täiendava märkusega.

Juhtum 943/2014/MHZ: Komisjon astub samme üldsuse dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemise parandamiseks

Kaebuse esitaja, Poola põllumajandustootja, esitas komisjonile taotluse üldsuse juurdepääsuks dokumentidele seoses kahe EU Piloti juhtumiga Poola vastu. Pärast komisjoni mitterahuldavat vastust pöördus ta ombudsmani poole, kes leidis, et komisjonipoolne taotluse käsitlemine ei vasta hea halduse nõuetele. Seejärel võimaldas komisjon juurdepääsu kõnealustele dokumentidele ja lubas muuta oma menetlusi, et minimeerida sarnaste vigade esinemise ohtu tulevikus.

Ombudsman lõpetas juhtumi, kuid märkis veel ühes märkuses, et on vaja teha parandusi tagamaks, et dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemise menetlus muudetakse kodanikukesksemaks ja kasutajasõbralikumaks.

Oma vastuses selgitas komisjon, et on astutud vajalikud sammud oma tüüpvormis kirjade ja eelnõude läbivaatamiseks. Komisjon selgitas ka, et kordustaotluse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kuupäevast, mil taotleja saab vastuse esialgsele taotlusele tema taotluse keeles.

Komisjon selgitas ka asutusesisest heakskiitmise menetlust seoses dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemisega. Tähtaegade ühtse kohaldamise kohta selgitas komisjon, et asjaomase peadirektoraadi (põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat) sisekorda on parandatud, et tagada nõutud dokumentide sujuv ja õigeaegne esitamine. Sellega seoses sisaldab asutusesisene teatmik, milles on esitatud dokumenditaotlustele juurdepääsu suunised, sätet, mis võimaldab ʺ puhul tähtaegu 15 päeva võrra pikendada ainult ʺ erandjuhul, näiteks kui tegemist on pikkade toimikutega, kui taotletud dokumentide arv on suur või kui on vaja konsulteerida kolmanda isikuga. Sisemist teatmikku on levitatud kõigile töötajatele, kellele tuletati meelde vajadust teha taotluste menetlemisel kiiret koostööd.

Kuigi ombudsman ei nõustu komisjoni viitega kolmanda isikuga konsulteerimisele kui erandlikule asjaolule, hindab ta komisjoni üldist konstruktiivset vastust tema täiendavale märkusele ja väljendab heameelt komisjoni võetud kohustuse üle parandada asjakohaseid menetlusi.

Juhtum 1381/2014/PL: Sujuva ja korrapärase teabevahetuse tagamine riigiabiga seotud kaebuste esitajatega

Kaebuse esitaja, kes on Euroopa Parlamendi Hispaania liige, esitas ombudsmanile kaebuse, väites, et komisjon ei olnud mõistliku aja jooksul otsustanud, kas algatada riigiabiga seotud kaebuse suhtes ametlik uurimine. 2012. aasta detsembris esitatud kaebus käsitles väidetavat riigiabi, mida Madalmaad andsid laevaehitussektoris.

Ombudsman uuris seda küsimust ega tuvastanud komisjoni haldusomavoli. Eelkõige märkis ombudsman, et kaebuse esitajad olid 2013. aasta detsembris esitanud komisjonile lisateavet. Seetõttu vajasid Madalmaade ametiasutused komisjoni hinnangu täiendamiseks täiendavaid selgitusi. Komisjon selgitas, et ta algatab ametliku riigiabi uurimise üksnes juhul, kui tal on tema käsutuses oleva teabe ja tõendite põhjal tõsiseid kahtlusi meetmete kokkusobivuses siseturuga. Seda hindamist saab teha ainult siis, kui teave on täielik.

Pärast uue teabe esitamist sai komisjon 29. aprillil 2014 Madalmaade ametiasutuste arvamused. 2015. aasta veebruaris jõudis komisjon järeldusele, et puudub alus ametliku riigiabi uurimise algatamiseks. Ombudsman märkis oma otsuses, et komisjon oli seega kaebusega tegelenud 12 kuu jooksul pärast kogu asjakohase teabe saamist.

Seetõttu otsustas ombudsman lõpetada juhtumi haldusomavoli tuvastamata. Ta märkis siiski, et komisjon ei teavitanud kaebuse esitajat alati õigeaegselt käimasoleva esialgse uurimise käigus võetud meetmetest. Ta tegi komisjonile järgmise täiendava märkuse: „Komisjon peaks meeles pidama, kui oluline on riigiabiga seotud kaebuste puhul sujuv ja korrapärane suhtlemine kaebuse esitajatega.”

Oma vastuses nõustus komisjon täielikult ombudsmaniga selles, kui oluline on sujuv ja korrapärane suhtlemine kaebuse esitajatega riigiabiga seotud kaebuste puhul, ning märkis, et ta jätkab selle põhimõtte rõhutamist sisekoolitustel.

Ombudsman väljendab heameelt komisjoni positiivsete järelmeetmete üle seoses tema täiendava märkusega.

Juhtum 121/2015/NF: Lepinguline vaidlus

Kuigi komisjon suhtus ombudsmani kriitilistesse ja täiendavatesse märkustesse positiivselt, ei olnud võimalik avaldada üksikasju kartuses, et kaebuse esitaja ja komisjoni vaheline lepinguline vaidlus süveneb.

Juhtum 174/2015/FOR: PIP rinnaimplantaatide eemaldamise riske hindava teaduskomitee liikme väidetav huvide konflikt

Ombudsman uuris väidetava huvide konflikti küsimust ja leidis, et asjaomane ekspert ei olnud esialgu kõiki oma huve deklareerinud. Kui aga komisjon palus tal esitada asjakohast teavet, mis tõendaks, et tal ei ole huvide konflikti, tegi ta seda. Ombudsman jõudis järeldusele, et komisjon leidis pärast selle uue esitatud teabe läbivaatamist õigesti, et eksperdil ei ole huvide konflikti.

Ombudsman leidis siiski, et kaebuse esitajal oli õigus, kui ta avastas, et komisjonil ei olnud esialgu vajalikku teavet eksperdi sõltumatuse kohta seisukoha võtmiseks. Seetõttu tegi ombudsman parandusettepanekuid selle kohta, kuidas komisjon sellist teavet kogub ja analüüsib. Komisjoni vastus näitab, et komisjon on teadlik suure valvsuse vajadusest selles valdkonnas ja on valmis võtma vajalikke meetmeid selle küsimusega tegelemiseks.

Ombudsman väljendab heameelt meetmete üle, mida komisjon on võtnud, et tugevdada võimalike huvide konfliktide jälgimist, töötades välja suunised, mida kohaldatakse kõigis komisjoni talitustes, sealhulgas huvide deklaratsioonide kohta.

Juhtum 258/2015/EIS: komisjon nõustub parandama üritustel viipekeelse tõlke taotluste käsitlemise menetlusi

Kaebuse esitaja on kurt ja viipekeele kasutaja. Ta registreerus komisjoni ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) korraldatavale „Erasmus+ spordi teabepäevale“. Üritusel osalemise taotluse esitamisel palus kaebuse esitaja tagada rahvusvahelise viipekeele tõlke. Ta soovis üritusel osaleda koos Euroopa Kurtide Spordiorganisatsiooni (EDSO) esindajaga.

Seejärel teatasid korraldajad kaebuse esitajale, et puuduvad rahvusvahelised viipekeele tõlgid. Kaebuse esitaja vastas, et EDSO esindaja oli juba ostnud tema lennupileti, kuna teda oli ajendatud uskuma, et on olemas tõlgid. Kuna alternatiivset tõlgendusviisi ei kinnitatud, ei osalenud kaebuse esitaja üritusel.

Kaebuse esitaja esitas kaebuse ombudsmanile. Eelkõige kaebas ta selle üle, et komisjon ei pakkunud rahvusvahelist viipekeele tõlget, mis võimaldaks tal kõnealusel üritusel osaleda. Ta mainis ka, et soovib, et ürituse korraldajad leiaksid probleemile lahenduse, näiteks esitades teabe, millest ta ilma jäi, muul viisil, näiteks esitades päeva protokolli ja/või esitades ürituse video koos viipekeelse tõlkega. Ta märkis ka, et EDSO esindaja sõitis Brüsselisse asjatult ja peaks seega saama hüvitist oma reisikulude eest.

Oma vastustes ombudsmanile vabandas EACEA kaebuse esitaja ees ja märkis, et kui kaebuse esitajal oli varem sarnane kogemus, oli see tingitud sellest, et registreerimisetapis ei esitatud ametlikke taotlusi viipekeelse tõlke saamiseks. EACEA teatas, et oli võtnud ühendust EDSO esindajaga, et hüvitada tema reisikulud. Tulevaste ürituste puhul pöörab EACEA sellistele taotlustele jätkuvalt suurt tähelepanu, et ta saaks seda teenust taotluse korral pakkuda.

Ombudsman lõpetas juhtumi, väites, et oleks asjakohane, kui EACEA vaataks läbi oma kehtiva viipekeele tõlke pakkumise korra. Kui ta leiab, et kõnealune kord ei ole viipekeele tõlke tagamiseks piisavalt välja töötatud (omal algatusel või konkreetsete toetusvajaduste korral, kui sellest on mõistliku aja jooksul ette teatatud), peaks ta võtma meetmeid, et muuta oma korda, et parandada oma suutlikkust rahuldada puuetega inimeste toetusvajadusi.

Avalike ürituste puhul, mis ei ole konkreetselt suunatud puuetega inimestele, oleks samuti oluline tagada, et puuetega inimesed, kes soovivad sellistel üritustel osaleda, saaksid seda hõlpsasti teha. Need märkused ei puuduta mitte ainult Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametit, vaid ka komisjoni ning kõiki ELi institutsioone ja asutusi.

Komisjon vastas, et parandab talitustevahelisi suhtluskanaleid viipekeelse tõlke korraldamisel ja jätkab võimalike tõlkide nimekirja pidamist. Ta märkis ka, et EACEA oli teinud ürituse videod veebis kättesaadavaks ja edastanud selle kaebuse esitajale. EDSO esindajaga võeti ühendust seoses tema reisikulude hüvitamisega. Lõpuks märkis komisjon, et sarnasel eelseisval üritusel osalejatele, kes olid taotlenud viipekeelset tõlget, öeldi, et nad ei võta rahalisi kohustusi enne, kui nad on saanud kinnituse tõlkide kohaloleku kohta.

Ombudsmanil on hea meel märkida, et komisjon on pööranud sellele küsimusele nõuetekohast tähelepanu ja rakendanud menetlusi tagamaks, et tal on tulevikus selliste taotlustega tegelemiseks paremad võimalused.

▪ 2. Euroopa Kontrollikoda

Juhtum 1043/2015/PMC: Õiges saksa keeles vastamata jätmine

Kaebuse esitaja kaebas kontrollikoja poolt tema teabenõudele antud vastuse keelelise kvaliteedi üle. Kuigi tema taotlus oli koostatud saksa keeles, vastas kontrollikoda inglise keeles, lisades kaebuse esitaja väitele tõlke vigasesse saksa keelde. Kaebuse esitaja arvates oli see tegevus vastuolus tema põhiõigusega kirjutada ELi institutsioonidele ühes ELi ametlikus keeles ja saada vastus samas keeles.

Ombudsmani uurimise käigus i) tunnistas kohus, et selle tõlkimisel esines probleeme, ja mis veelgi olulisem, ii) esitas kiiresti kaebuse esitaja teabenõudele antud vastuse nõuetekohase tõlke saksa keelde. Kaebuse esitaja oli esitatud tõlke kvaliteediga rahul. Arvestades, et ei olnud täiesti selge, kas kontrollikoja tegevus piirdus kõnealuse juhtumiga või kujutas endast süsteemset puudust, palus ombudsman kontrollikojal tagada, et tuvastatud probleem ei oleks süsteemset laadi.

Oma vastuses märkis kontrollikoda, et päringu keelest erinevas keeles koostatud vastused saadetakse edaspidi süstemaatiliselt tema sisesele tõlketalitusele, et kontrollida tõlgete kvaliteeti.

Ombudsman on seisukohal, et kontrollikoda on tõlkimist vajavate vastuste kvaliteeti kategooriliselt kontrollides tema täiendavale märkusele rahuldavalt (ja kiiduväärt kiiresti) vastanud.

▪ 3. Euroopa välisteenistus

Juhtumid 26/2 01 1 /DK ja 1 3 07/2012/D K: Rikkumisest teatajate kaitse Euroopa välisteenistuse vastutusalas

Nagu on kirjeldatud eespool jaotises „Otsused aktsepteeritud“, leidis ombudsman käesoleval juhul, et Euroopa välisteenistusel ei olnud rikkumisest teatajate kaitset käsitlevaid eeskirju, millele kaebuse esitaja oleks saanud tugineda Bosnias ja Hertsegoviinas läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni töötajana. Seetõttu tegi ta kaebuse lõpetamise otsuses veel ühe märkuse, et EEA S peaks kehtestama menetlused ja töötajate koolituse, et tagada, et juhtumis tehtud vead ei kordu. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et Euroopa välisteenistus peaks koostama asjakohased eeskirjad rikkumisest teatajate kaitseks.

Euroopa välisteenistus märkis oma vastuses, et ta on juba otsustanud korraldada töötajate koolitust tagamaks, et kaebuse esitaja juhtumis tehtud vead ei korduks, ning et ta on teinud kõigile ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissioonidele ülesandeks rakendada rikkumisest teatamise kaitse standardset töökorda.

Ombudsman märgib rahuloluga, et Euroopa välisteenistus on täielikult järginud tema täiendavas märkuses esitatud soovitusi. Euroopa välisteenistuse järelmeetmed on seega asjakohased ja rahuldavad.

▪ 4. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)

Juhtum 1770/2013/JF: Komitee ei tunnista töötaja teisele ametikohale üleviimisega seotud rikkumisi

Nagu on kirjeldatud eespool jaotises „Vastuvõetud lahendused“, uuris ombudsman juhtumit, mis puudutas komitee töötaja üleviimist üksuse juhataja ametikohalt administraatori ametikohale. Ombudsman leidis, et teisele ametikohale määramine oli varjatud distsiplinaarkaristus ilma distsiplinaarmenetluseta. Kuna töötajal ei olnud võimalust end kaitsta, kujutas sanktsioon endast võimu kuritarvitamist ja ELi põhiõiguste harta rikkumist. Ombudsman tegi mitu ettepanekut juhtumi rahumeelseks lahendamiseks, sealhulgas ettepaneku, et komitee tühistaks oma otsuse töötaja teisele ametikohale määramise kohta.

EMSK keeldus oma teisele ametikohale määramise otsust tühistamast ilma veenvaid põhjendusi esitamata. Seetõttu lõpetas ombudsman juhtumi, kritiseerides komitee suutmatust tunnistada oma väärtegusid.

Oma vastuses ombudsmani kriitilisele märkusele jäi komitee oma teisele ametikohale määramise otsuse juurde, esitamata täiendavaid selgitusi.

Ombudsman avaldab kahetsust, et komitee keeldub tunnistamast oma väärtegusid, kuigi talle on antud selleks palju võimalusi. Komitee töötajatel on õiguspärane ootus, et komitee tegutseb kooskõlas ELi institutsioonide ja nende töötajate vaheliste töösuhete suhtes kohaldatavate asjakohaste eeskirjadega, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus. Komitee käitumine antud juhul õõnestab veendumust, et komitee töötajatel on õigus sellele, et austatakse nende individuaalseid õigusi. Juhtum on seda tõsisem, et komitee rikkus põhiõiguste hartat.

▪ 5. Euroopa Investeerimispank (EIP)

Juhtum 349/2014/OV: Üldsuse juurdepääs EIP uurimisaruandele väidetava maksudest kõrvalehoidumise kohta Sambia kaevandusprojektis

Kaebus käsitles EIP keeldumist anda kaebuse esitajale, valitsusvälisele organisatsioonile, kes võitleb maksudest kõrvalehoidumise vastu arengumaades, juurdepääs EIP peainspektsiooni uurimisaruandele väidetava maksudest kõrvalehoidumise kohta ettevõtte poolt, kellele EIP oli andnud laenu kaevandusprojekti jaoks Sambias.

Arvestades, et asjaomane uurimine lõpetati 2011. aastal, soovitas ombudsman EIP-l oma keeldumine uuesti läbi vaadata ja anda juurdepääs aruande redigeeritud versioonile või, kui see ei ole võimalik, esitada kaebuse esitajale aruande peamiste järelduste sisuline kokkuvõte. Oma vastuses esitas EIP kaebuse esitajale kokkuvõtte ja avaldas selle oma veebisaidil.

Kuna kokkuvõte ei sisaldanud täiendavat teavet peamiste järelduste kohta, järeldas ombudsman, et kokkuvõtet ei saa pidada juba olemasoleva teabe oluliseks täienduseks. Lisaks märkis ombudsman, et EIP ei olnud selle juhtumi kohta tehtud otsuses järginud oma läbipaistvuspoliitika eeskirju. Ta lõpetas uurimise kahe kriitilise märkusega.

Oma vastuses märkis EIP, et ta on läbi vaadanud oma läbipaistvuspoliitika, milles on nüüd sõnaselgelt sätestatud (lõpetatud) uurimistega seotud dokumentide ja teabe konfidentsiaalsuse eeldus, kuid milles on ette nähtud ka võimalus avaldada lõpetatud uurimiste kokkuvõte. EIP leidis, et on seega leidnud tasakaalustatud lahenduse, võttes arvesse kõiki kaalul olevaid huve. Lisaks jäi ta seisukohale, et kokkuvõte, mille ta kaebuse esitajale avaldas ja oma veebisaidil avaldas, oli kooskõlas ombudsmani soovitusega.

Ombudsman avaldab kahetsust, et EIP vaidlustab tema järeldused selles juhtumis seoses kättesaadavaks tehtud kokkuvõttega.

Lisaks märgib ombudsman, et EIP on vahepeal avaldanud oma muudetud EIP grupi läbipaistvuspoliitika. Nähes ette konfidentsiaalsuse eelduse isegi pärast uurimise lõpetamist, muudab EIP üldsuse juurdepääsu oma uurimisaruannetele keeruliseks. Ombudsman tegeleb praegu läbipaistvuspoliitikaga seotud kaebusega [21].

▪ 6. Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

Juhtum 827/2014/PL: EPSO teabe avalikustamine kandidaatidele

Juhtum puudutas tõlkijate valikumenetlust CAST/S/1/2011. EPSO keeldus esitamast kaebuse esitajale i) valikukomisjoni liikmete nimesid ja ii) koopiat tekstist, mis tuli testi ajal tõlkida. Ombudsman algatas uurimise, mille järel EPSO otsustas avaldada valikukomisjoni liikmete nimed CASTi menetlustes. EPSO edastas kaebuse esitajale ka taotletud dokumendi koopia.

Ombudsman tegi veel ühe märkuse, et EPSO peaks tulevastel tõlkekonkurssidel kaaluma originaalteksti proaktiivset esitamist, kui lisatakse märgistamata tekst. Võttes arvesse ombudsmani täiendavat märkust, kehtestas EPSO uue avalike konkursside üldeeskirja, mille kohaselt avaldab EPSO pärast tulemuste kindlakstegemist ja kandidaatidele edastamist oma veebisaidil automaatselt konkurssidel kasutatud tekstide allika.

Nõustudes avaldama kandidaatidele konkurssidel kasutatud originaaltekstid ja valikukomisjoni liikmete nimed, on EPSO parandanud oma haldustavasid. Ombudsman järeldab, et EPSO on seega suurendanud oma korraldatavate konkursside läbipaistvust, objektiivsust ja õiglust.

Juhtum 1881/2014/NF: Täieliku ja täpse teabe avaldamine miinimumpunktide kohta, mida kandidaadid vajavad, et kvalifitseeruda järgmisele värbamiskonkursside voorule

Juhtum käsitles kaebuse esitaja kõrvalejätmist EPSO korraldatud avalikust värbamiskonkursist, mis hõlmas kahte palgaastet. Kaebuse esitaja sooritas konkursi kõrgema palgaastme eelvalikutestid ja sai vajaliku minimaalse nõutava punktisumma. Kui valikukomisjon leidis, et kaebuse esitajal ei olnud konkursi kõrgemal palgaastmel osalemiseks piisavat töökogemust, määras ta kaebuse esitaja uuesti konkursi madalamale palgaastmele. Võrreldes kandidaatidega, kes olid sooritanud konkursi madalamal palgaastmel eelvalikutestid, ei kuulunud kaebuse esitaja kõrgeimate punktisummadega kandidaatide hulka. Konkursiteate kohaselt ei saanud kaebuse esitajat seega hindamiskeskusesse kutsuda. Seega välistas valikukomisjon kaebuse esitaja edasise osalemise konkursil.

Ombudsman ei tuvastanud kaebuse esitaja väljajätmisega seoses haldusomavoli. EPSO oli aga esialgu oma blogis märkinud, et kõik eelvalikutestidel minimaalse nõutava punktisumma saanud kandidaadid pääsesid konkursi madalama palgaastme hindamiskeskusesse. Kuigi see teave ei olnud iseenesest vale, ei võetud selles arvesse kõrgemast palgaastmest madalamasse palgaastmesse üleviimise olukorda. Seetõttu esitas ombudsman EPSO-le täiendava märkuse ja palus EPSO-l tagada, et tema blogis esitatud teave kandidaatide hindamiskeskusesse kutsumiseks vajalike miinimumpunktide kohta on täielik ja täpne, sealhulgas kandidaatide puhul, kes määratakse ümber erinevate palgaastmete vahel.

Vastuseks tunnistas EPSO, kui oluline on anda kõigile kandidaatidele täpset teavet avalike konkursside kohta. EPSO märkis, et ta on juba võtnud meetmeid tagamaks, et kandidaatide elektrooniline teavitamine konkursside edenemisest oleks täielik ja täpne.

EPSO järelmeetmed ombudsmani täiendavale märkusele on rahuldavad.

▪ 7. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

Juhtum 1229/2014/ZA: OLAF peaks teavitama kaebuse esitajat oma uurimise tulemustest.

Kaebuse esitaja teavitas OLAFit ELi vahendite väidetavast halvast haldamisest Kreekas. OLAF ei tunnistanud kaebuse esitaja kirjavahetust ega teavitanud kaebuse esitajat võetud meetmetest. Ombudsman algatas uurimise ja tutvus OLAFi toimikuga kaebuse kohta. Pärast tema sekkumist tunnistas OLAF menetluslikke puudusi juhtumi käsitlemisel ja vabandas. Samuti teavitas ta kaebuse esitajat meetmetest, mida ta oli juhtumi sisuliseks lahendamiseks võtnud. OLAF võttis ka meetmeid sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus. Ombudsman leidis, et OLAF oli astunud asjakohaseid samme kõnealuse juhtumiga seotud menetluslike puuduste kõrvaldamiseks.

Sarnaste probleemide vältimiseks tulevikus, eelkõige seoses koordineerimisjuhtumitega,[22] kutsus ombudsman OLAFit üles tõhustama oma menetlusi, et tagada i) järjepidev järelevalve koordineerimisjuhtumite üle, mis edastatakse pädevatele asutustele ilma soovitusteta, ning ii) saadud teabe õigeaegne hindamine ja edastamine pädevatele asutustele.

OLAF teavitas ombudsmani oma kavatsusest võtta tema märkusi nõuetekohaselt arvesse seoses muudetud juhistega, mille ta kavatseb avaldada, et selgitada teatavaid koordineerimisjuhtumitega seotud menetluslikke aspekte.

Ombudsman võtab OLAFi avalduse teadmiseks. Ta vaatab juhised hoolikalt läbi, kui OLAF on need lõplikult vormistanud.

Juhtum 45/2015/PMC: OLAFi tegevus pärast rikkumisest teatamise teate saamist

Juhtum puudutas OLAFi tegevust pärast rikkumisest teatamise aruande saamist Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) kohta, kes väidetavalt manipuleeris lennundusjulgestuse inspekteerimise aruandega. Pärast esialgset hindamist tundis ombudsman muret OLAFi ilmse otsuse pärast juhtum lõpetada ja saata rikkumisest teataja tagasi EASA-le, hoolimata asjaolust, et rikkumisest teataja oli teadlikult otsustanud pöörduda pigem OLAFi kui EASA poole. Ombudsman asus esialgsele seisukohale, et selline otsus võib negatiivselt mõjutada ELi töötajate suhtes kohaldatavate rikkumisest teatamist käsitlevate sätete tõhusust. Seetõttu otsustas ta algatada selles küsimuses uurimise.

Pärast OLAFi toimikutega tutvumist leidis ombudsman, et OLAF oli tegelikult kaalunud, kas juurdlus tuleks algatada. Lisaks ei olnud OLAF juhtumit tagasi lükanud, vaid oli palunud EASA-l küsimust uurida ja oma uurimise tulemustest aru anda. Lisaks oli OLAF jätnud endale õiguse algatada ametlik uurimine hilisemas etapis. Seetõttu leidis ombudsman, et OLAF oli rikkumisest teatamise aruannet asjakohaselt käsitlenud.

Ombudsman leidis siiski, et OLAF oleks võinud anda rikkumisest teatajale paremat teavet. Ta tegi OLAFile täiendava märkuse, kutsudes teda üles kaaluma rikkumisest teatajate selgemat teavitamist, et otsus mitte võtta viivitamata meetmeid, vaid edastada juhtum kõigepealt teisele ELi institutsioonile või asutusele nende hindamiseks, ei tähenda, et OLAF on juhtumi tagasi lükanud. Selle asemel tuleks seda pidada asjakohaseks esimeseks sammuks rikkumisest teataja esitatud kaebuse hindamisel. Vastuseks teatas OLAF ombudsmanile, et võtab tema ettepanekut ʺ nõuetekohaselt arvesse.

Ombudsmani täiendava märkuse eesmärk oli vältida olukorda, kus rikkumisest teatajad peavad pöörduma ombudsmani poole, et saada teavet selle kohta, kuidas OLAF on nende juhtumit käsitlenud. OLAFi vastus täiendavale märkusele ei ole siduv; kuigi ta on rangelt võttes nõustunud seda täiendavat märkust järgima, kuivõrd ta võtab seda ʺ nõuetekohaselt arvesse, ei kohustu ta edaspidi üksikjuhtudel tegutsema täiendava märkuse vaimus. See valmistab pettumust.

▪ 8. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

Juhtum 2114/2011/KM: EASA töötaja väidetav ebaõiglane töölt vabastamine katseaja negatiivse aruande alusel

Nagu on märgitud eespool punktis „Vastuvõetud lahendused“, puudutas juhtum EASA töötaja vallandamist tema katseaja aruandes esitatud üldise negatiivse hinnangu alusel. Kaebuse esitaja väitis, et see oli osaliselt tingitud vaidlusest kaebuse esitaja soovi üle jätkata oma välist loengutegevust, mida mainiti ka aruandes. Ombudsman ei nõustunud EASAga, et ta oli käitunud õigesti, kui keeldus lubamast kaebuse esitajal oma loengutegevust jätkata, ning esitas kriitilise märkuse. Ombudsman saatis EASA-le ka täiendava märkuse, milles ta tegi ettepaneku, et EASA kaaluks oma töölevõtmismenetluste läbivaatamist, tagamaks, et kõik ametisse asuvatele töötajatele antud lubadused põhinevad selgel hinnangul selliste lubaduste võimaliku mõju kohta EASA toimimisele.

EASA märkis oma vastuses, et puuduvad tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja oleks esitanud EASA-le ametliku taotluse, et tal lubataks pidada välisloenguid. Ta leidis, et aruandes sisalduv viide kaebuse esitaja välisele tegevusele on faktiliselt õige ja õiglane. EASA oli ka seisukohal, et tema praegused värbamismenetlused on piisavad, et vältida olukorda, kus kandidaat võib arvata, et on olemas suuline kohustus kalduda kõrvale kohaldatavatest eeskirjadest, näiteks seoses ametivälise tegevusega. EASA teatas siiski oma valmisolekust tuletada valikukomisjonidele meelde, et nad ei kalduks kõrvale kohaldatavatest eeskirjadest. EASA juhtis tähelepanu ka sellele, et uustulnukatele mõeldud sissejuhatav koolitus hõlmab välistegevustega seotud töötajate õigusi ja kohustusi.

Ombudsman avaldab kahetsust EASA soovimatuse üle tunnistada, et kaebuse esitajate soov jätkata loengute pidamist oli õiguspärane. Ta väljendab siiski heameelt EASA avalduse üle, et ta tuletab valikukomisjonidele meelde, et nad ei võtaks kohustusi, mis lähevad kohaldatavatest eeskirjadest kaugemale.

Juhtum 1171/2013/TN: EASA eeskirjade koostamise rühmade liikmetega seotud läbipaistvuse suurendamine

Nagu on kirjeldatud eespool punktis „Soovitused heaks kiidetud“, uuris ombudsman EASA töö teatavaid aspekte seoses ELi eeskirjadega, mis käsitlevad lennu- ja tööaja piiranguid ning puhkeaja nõudeid ärilise lennutranspordi puhul. Veel märkis ta, et EASA peaks kaaluma otsuse vastuvõtmist, et avaldada talle kättesaadav teave oma „eeskirjade koostamise rühmade“ (eeskirjade koostamisel EASAt abistav eksperdirühm) liikmete kvalifikatsiooni ja eksperditeadmiste kohta, olles eelnevalt teavitanud liikmeteks nimetatud isikuid oma kavatsusest seda teha.

Ombudsmani ettepanek põhines tema arvamusel, et kui EASA avalikustab teabe eeskirjade koostamise rühma liikmete eksperditeadmiste kohta, saab ta üldsusele kinnitada, et eeskirjade koostamisel võetakse arvesse vajaliku kvalifikatsiooni, teadmiste ja kogemustega ekspertide panust. Selline läbipaistvus peaks tagama suurema usalduse eeskirjade koostamise protsessi tulemuste vastu. Samuti peaks see suurendama võimalike õigusaktide demokraatlikku legitiimsust, võimaldades kodanikel olla paremini informeeritud õigusloomeprotsessile eelnevast õigusloomeprotsessist.

Vastuseks ombudsmani täiendavale märkusele märkis EASA, et ta on täielikult pühendunud läbipaistvuse kõrge taseme tagamisele, et tagada usaldus ja usaldusväärsus, kuid ei avalda teavet oma eeskirjade koostamise rühmade liikmete kvalifikatsiooni ja eksperditeadmiste kohta. EASA sõnul ei tee eeskirju koostavad rühmad EASA nimel ettepanekuid, vaid üksnes toetavad teda regulatiivsete materjalide eelnõude väljatöötamisel. Tema ettepanekute usaldusväärsus ei põhine eeskirju koostavate rühmade liikmete taustal, vaid täiesti läbipaistval, faktidel põhineval ja konsulteerimisprotsessil, mille tulemusel avaldatakse arvamus või otsus. Lisaks leiab EASA, et eeskirjade koostamise kõigi liikmete kohta taustteabe avalikustamine kahjustaks halduskorra lihtsustamist ega oleks eeskirjade koostamise kontekstis proportsionaalne.

Ombudsman avaldab kahetsust, et EASA ei soovi avaldada teavet oma eeskirjade koostamise rühmade liikmete kvalifikatsiooni ja eksperditeadmiste kohta, mis, nagu ta lisab, ei pea tingimata olema liikmete elulookirjeldused, nagu EASA soovitab. Ombudsman on endiselt veendunud, et oleks olnud võimalik leida lahendus, millega ei oleks kaasnenud ebaproportsionaalset halduskoormust. On raske mõista, kuidas saab protsess olla „täielikult läbipaistev“, kui teatav protsessiga seotud teave ei ole.

▪ 9. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA)

Juhtum 1561/2014/MHZ: EBA taotluste menetlemise korra uurimine

Juhtum puudutas EBA viivitust seoses kaebuse esitaja taotlusega uurida ELi õiguse väidetavat rikkumist Eesti finantsjärelevalveasutuse poolt. Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et EBA suutis viivitust enamasti põhjendada. Sel põhjusel ja ka seetõttu, et EBA vabandas viivituse pärast ja kohustus oma menetlust parandama, ei tuvastanud ombudsman haldusomavoli. Kuna EBA kehtestas uurimise käigus sarnaste taotluste käsitlemiseks asutusesisesed tähtajad, julgustas ombudsman EBA neid tähtaegu oma kodukorda muutes formaliseerima. Seetõttu lõpetas ta juhtumi täiendava märkusega, milles palus EBA-l kaaluda oma projektijuhtimisvahendiga kehtestatud esialgsete tähtaegade formaliseerimist, muutes vastavalt oma 2014. aasta otsust, millega võetakse vastu liidu õiguse rikkumise uurimise kodukord.

EBA vastas ombudsmani täiendavale märkusele, märkides, et projektijuhtimiseks kehtestatud sisetähtajad võimaldasid 2015. aastal esitatud kaebust nelja kuu jooksul täielikult analüüsida. Seejärel oli vaja veel ühte kuud, et sellest taotlejale teatada.

EBA selgitas siiski, et ta ei soovi oma liidu õiguse rikkumise uurimise kodukorda täiendavalt muuta, kuna ta osales 2015. aastal kohtuvaidlustes Euroopa järelevalveasutuste apellatsiooninõukogus ja Üldkohtus. See kohtuvaidlus puudutas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 17 tõlgendamist seoses EBA kaalutlusõigusega jätta rahuldamata uurimistaotlused, mis tulenevad üldsuse esitatud teabest. Nende meetmete tulemusena ja võttes arvesse uuest projektijuhtimisvahendist tulenevaid positiivseid tulemusi, soovis EBA oodata, enne kui ta teeb liidu õiguse rikkumise uurimise kodukorras muudatusi. EBA märkis siiski, et ta on kohustunud teavitama taotlejaid sellest, mis ajaks ta nende taotlusi menetleb.

Ombudsman väljendab heameelt EBA võetud kohustuse üle teavitada taotlejaid kaebuste käsitlemise ajakavast ning mõistab vajadust oodata enne liidu õiguse rikkumise uurimise kodukorra muudatuste kaalumist.

▪ 10. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

Juhtum 346/2013/SID: Väidetav huvide konflikt geneetiliselt muundatud putukate töörühmas

Kaebuse esitaja, Ühendkuningriigi valitsusväline organisatsioon, mis jälgib arenguid geenitehnoloogia valdkonnas, esitas ombudsmanile kaebuse selle kohta, kuidas EFSA käsitles väidetavaid huvide konflikti küsimusi, millesse oli kaasatud EFSA geneetiliselt muundatud putukate töörühma liige. Kõnealune ekspert töötas Oxfordi ülikoolis, millel on otsene finantshuvi biotehnoloogiaettevõttes, mis arendab ja edendab geneetiliselt muundatud putukaid.

Ombudsman leidis oma otsuses, et enne ametisse nimetamist oleks EFSA pidanud paluma asjaomasel eksperdil esitada talle ülikooli ja biotehnoloogiaettevõtte vahelise suhte üksikasjad ning mehhanismid, millega tagatakse, et see suhe ei ohusta eksperdi sõltumatust. Seejärel oleks ta pidanud neid üksikasju uurima, et teha kindlaks, kas neist piisab isegi huvide konflikti esinemise kõrvaldamiseks. Kuna EFSA seda ei teinud, ei kontrollinud ta, kas eksperdi sõltumatuse tagamiseks on olemas vajalikud mehhanismid. Ombudsman leidis, et tegemist on haldusomavoliga, ja tegi kriitilise märkuse, et EFSA ei suutnud tagada, et akadeemilistes ringkondades töötavad eksperdid deklareeriksid EFSA-le kogu asjakohase teabe. Lisaks märkis ombudsman, et EFSA ei võtnud oma huvide konflikti eeskirjades ja huvide deklaratsioonide vormides piisavalt arvesse ülikoolide muutuvat olemust. Seetõttu märkis ta veel, et EFSA peaks vaatama läbi oma huvide konflikti eeskirjad ning nendega seotud juhised ja vormid, mida ta huvide deklaratsioonide puhul kasutab.

Oma vastuses märkis EFSA, et on ombudsmani otsust hoolikalt kaalunud ja leidnud, et selle rakendamine oleks mitmel põhjusel problemaatiline. EFSA väitis, et: puudub selge õiguslik alus teabe saamiseks töörühmadesse nimetatud ekspertide tööandjate huvide kohta; puudub suutlikkus või pädevus tagada menetluse nõuetekohane jõustamine nii asjaomaste ekspertide kui ka nende asutuste suhtes, kes ei kuulu otseselt EFSA pädevusse; ning et see võib mõjutada teadusekspertide kättesaadavust ja omakorda EFSA suutlikkust täita oma ülesandeid.

EFSA märkis siiski ka, et ta käivitas 2015. aasta mais projekti, et vaadata uuesti läbi oma „sõltumatuse poliitika“ ja uurida üksikasjalikult tasakaalu, mis tuleb saavutada ekspertide sõltumatuse ja eksperditeadmiste kättesaadavuse vastuoluliste nõuete vahel. EFSA kohustus teavitama ombudsmani oma läbivaatamisprotsessi tulemustest.

Ombudsman on pettunud, et EFSA lükkas tema märkused selgesõnaliselt tagasi. Ombudsmani märkused ei tähenda, et EFSA ei saa kasutada akadeemiliste ringkondade eksperte, vaid lihtsalt seda, et ta peab kontrollima, kas neil ekspertidel on huvide konflikt. See on täiesti mõistlik ja teostatav ning ei muudaks ekspertide hankimist ilmselgelt võimatuks.

Leevendusena selgitas EFSA, milliseid alternatiivseid viise ta praegu uurib, et tõhustada oma huvide konflikti vastast korda. Ombudsman uurib selle protsessi tulemusi, enne kui kaalub, milliseid edasisi samme selles olulises küsimuses astuda.

▪ 11. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

OI/7/2013/MHZ: EIGE sisemise toimimise parandamine

Ombudsman külastas EIGEt osana ombudsmani ELi asutuste külastuste programmist, mille eesmärk oli levitada asutuste vahel häid tavasid nende suhetes kodanikega. Kontrollkäigul vaadeldi i) instituudi esialgseid kontakte üldsusega, ii) läbipaistvust, dialoogi ja vastutust, iii) töölevõtmist, iv) pakkumusi ja lepinguid, v) huvide konflikte ja vi) rikkumisest teatamist. Täiendavaid uurimisi peeti vajalikuks seoses ahistamiskaebuste käsitlemisega EIGE poolt. Ombudsman tegi otsuse, milles käsitleti tema uurimise käigus tõstatatud küsimusi ja mis sisaldas täiendavaid märkusi ahistamise ennetamise, tähtajalise praktika ning kõrgema juhtkonna ja personalikomitee vaheliste suhete selgitamise kohta. EIGE astus samme, et parandada oma tulemuslikkust kõigis neis aspektides.

Ombudsman avaldab EIGE-le tunnustust tema otsuses esitatud soovituste järgimise eest. Ombudsman väljendab heameelt ka instituudi vastuse üle tema täiendavatele märkustele ahistamise ennetamise, tähtajalise praktika ning kõrgema juhtkonna ja personalikomitee vaheliste suhete selgitamise kohta.

▪ 12. Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)

Vt juhtum OI/9/2014/MHZ eespool punktis „Tähtede juhtumid“.

▪ 13. Europol

Juhtum 1329/2014/EIS: EUROPOL võtab ombudsmani uurimise järel kasutusele uue e-värbamise mooduli

Juhtum puudutas Europoli värbamismenetlusi ja valikukomisjonide rolli selles kontekstis. Kaebuse esitaja oli esitanud kaks erinevat töötaotlust. Kummalgi juhul teda intervjuule ei kutsutud. Ta seadis menetlused kahtluse alla põhjusel, et ühe valikumenetluse puhul sai ta sama töökogemuse eest rohkem punkte kui teise puhul.

Ombudsman uuris küsimust ja leidis, et haldusomavoli ei esinenud. Ta tegi siiski Europolile täiendava märkuse, soovitades Europolil anda kandidaatidele kasulikku teavet selle kohta, kuidas nad saavad taotleda valikukomisjonilt läbivaatamist, enne kui nad kasutavad personalieeskirjade alusel neile kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid.

Oma vastuses ombudsmani täiendavale märkusele selgitas Europol, et kuigi ta ei kavatse värbamisprotsessis lisada täiendavat etappi, võttis ta 2016. aasta novembris kasutusele uue e-värbamise mooduli. See uus moodul tagab, et kandidaatidele saadetakse automaatne teade, et teavitada neid sellest, kas nad on välja valitud või mitte. Seega annab see kõikidele kandidaatidele teavet väljavalimise tulemuste kohta, võimaldades neil selles etapis Europoliga ühendust võtta kooskõlas ameti värbamissuunistega. Lisaks on ameti töölevõtmise suunistes ette nähtud tagasiside etapp, mis eelneb taotlejate ametlikule apellatsioonimenetlusele. Seega võivad kandidaadid taotleda oma taotluse kohta tagasisidet pärast nimekirja koostamiseks kokku kutsutud koosoleku kuupäeva.

Ombudsmanil on hea meel tutvuda Europoli uue e-värbamise mooduliga, mis peaks aitama kõrvaldada käesoleval juhul tuvastatud puudused.

▪ 14. Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME)

Vt juhtum OI/8/2013/OV eespool punktis „Tähtede juhtumid“.

 

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1624, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1–76).

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469).

[3] Sotsiaalreserv on summa, mis on ette nähtud makseteks, mida organisatsioon peaks oma töötajatele tegema, kui ta peaks pankrotistuma ja oma töötajad koondama.

[4] Ombudsman tegi ka selle juhtumi kohta kriitilise märkuse, mida on seetõttu käesolevas lisas rohkem kui üks kord mainitud.

[5] Ombudsman tegi ka selle juhtumi kohta kriitilise märkuse, mida on seetõttu käesolevas lisas rohkem kui üks kord mainitud.

[6] Ombudsman tegi selle juhtumi kohta ka kriitilise ja täiendava märkuse, mida on seetõttu käesolevas lisas rohkem kui üks kord mainitud.

[7] Ombudsman tegi ka selle juhtumi kohta kriitilise märkuse, mida on seetõttu käesolevas lisas rohkem kui üks kord mainitud.

[8] Ombudsman tegi ka selle juhtumi kohta kriitilise märkuse, mida on seetõttu käesolevas lisas rohkem kui üks kord mainitud.

[9] Ombudsman tegi ka selle juhtumi kohta kriitilise märkuse, mida on seetõttu käesolevas lisas rohkem kui üks kord mainitud.

[10] Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust

Euroopa ühenduste eelarve (EÜT 2002, L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 385; edaspidi "finantsmäärus"). Käesolev määrus

on nüüd asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012

Nõukogu, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

Määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1).

[11] Euroopa koolide põhikirja konventsioon, EÜT 1994, L 212, lk 3.

[12] Kuna kaks ettepanekut rühmade tasakaalustatud esindatuse kohta on suures osas hõlmatud ombudsmani üldisema omaalgatusliku uurimisega OI/6/2014/NF komisjoni eksperdirühmade läbipaistvuse ja koosseisu kohta, ei kajastu need käesolevas aruandes esitatud statistikas.

[13] Tulemused avaldati energeetika peadirektoraadi veebisaidil: https://energy.ec.europa.eu/consultations/consultation-list-proposed-projects-common-interest_en

[14] Kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/energy/infrastructure/transparency_platform/map-viewer.

[15] https://circabc.europa.eu

[16] http://grid-communicationstoolkit.eu

[17] Komisjoni tellitud uuring: „Võrgutaristu arendamine: Euroopa strateegia üldsuse heakskiidu suurendamiseks”. 

[18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1–22).

[19] Komisjoni 11. detsembri 2002. aasta teatis KOM(2002) 704 (lõplik) "Konsulteerimis-ja dialoogikultuuri tugevdamine - üldpõhimõtted ja miinimumnõuded komisjoni konsulteerimiseks huvitatud pooltega".

[20] https://commission.europa.eu/law/law-making-process/planning-and-proposing-law/better-regulation/better-regulation-guidelines-and-toolbox/better-regulation-toolbox_en.

[21] Sellisena loetakse, et ainult ühele kriitilisele märkusele on vastatud mitterahuldavalt.

[22] Üks kolmest OLAFi juhtumite kategooriast, koordineerimisjuhtumid, on juhtumid, mille OLAF edastab riiklikele ametiasutustele, kui ta leiab, et neil on nõutavate juurdluste läbiviimiseks paremad võimalused, kusjuures OLAF koordineerib seejärel oma tegevust riikliku juurdlusega.