Eessõna

Mul on hea meel esitleda selle aasta aruannet „Putting it Right?“, milles uuritakse, kuidas ELi institutsioonid järgisid minu uurimistes tehtud ettepanekuid. ELi institutsioonid reageerisid enamikule uurimistest hästi ja 2017. aastal lõpetatud juhtumite puhul oli üldine nõuetele vastavuse määr 81 %. See on hea tulemus, kuid institutsioonid peavad nõuete täitmise parandamiseks rohkem ära tegema, eriti kui ma soovitan haldusomavoli tuvastamisega tegeleda.

Institutsioonid reageerisid positiivselt 80 ettepanekule 99 ettepanekust, mille ma esitasin oma haldustavade parandamiseks või täiustamiseks. Oli 148 muud juhtumit, mille puhul ma leidsin, et institutsioonid olid astunud samme oma töö parandamiseks. 14 institutsioonist kaheksas oli nõuetele vastavuse määr 100 %, samas kui Euroopa Komisjonis, mis moodustab enamiku juhtumitest, oli nõuetele vastavuse määr 76 %.

Kodanikud ootavad, et ELi administratsioon parandaks asju, kui need lähevad valesti, ja parandaks asju tulevikus. Seda püüab ombudsman saavutada. Jätkan oma ettepanekute ja soovituste rakendamise jälgimist, et kodanikud saaksid olla kindlad, et nende kaebustega tegeletakse ja neid kuulatakse.

Julgustan ELi haldusasutusi jätkama tööd selle nimel, et parandada oma suhtlust üldsusega. Ootan huviga näiteid heast tööst, mida institutsioonid ja asutused teevad osana meie tulevasest hea halduse auhinnast, mille teist korda hiljuti välja andsime.

Emily O'Reilly

detsember 2018

Aruanne

1. Sissejuhatus

Käesolevas aruandes antakse ülevaade sellest, kuidas ELi institutsioonid ^[1] reageerisid ombudsmani ettepanekutele 2017. aastal lõpetatud juhtumite kohta. Need ettepanekud on esitatud lahenduste, soovituste ja ettepanekute vormis.

Ombudsmani töö mõju käsitlevas 3. jaos selgitatakse, millised on ombudsmani lahendused, soovitused ja ettepanekud. Uued rakendussätted ^[2] (edaspidi „rakendussätted“), mis jõustusid 1. septembril 2016, on teataval määral mõjutanud meie kasutatavaid mõisteid ^[3]. Kõik käesolevas aruandes käsitletud uurimised lõpetati pärast uute uurimisperioodide jõustumist.

jaos kirjeldatakse ka ombudsmani töö mõju muudel juhtudel, kui kaebuse lahendas institutsioon või kui ombudsman otsustas käivitada strateegilise algatuse ^[4].

Igas kategoorias on peamiste näidetena esitatud ka kohtuasjade kokkuvõtted, mida tuleb eraldi mainida.

2. Ombudsmani volitused ja menetlused

Ombudsman aitab üksikisikuid, ettevõtteid ja ühendusi, kellel on probleeme mõne ELi institutsiooniga ^[5]. Samal ajal teenib ombudsman avalikke huve, aidates institutsioonidel parandada nende osutatava teenuse kvaliteeti. Lisaks kaebuste uurimisele võib ombudsman algatada uurimisi ka omal algatusel.

Institutsioonid peavad andma ombudsmanile uurimise läbiviimiseks vajalikku teavet. Ombudsman võib tutvuda kõigi institutsiooni toimikutega ja võtta töötajatelt ütlusi. Need volitused on sätestatud ombudsmani põhikirjas ^[6] (edaspidi „põhikiri”). Kui see on juhtumi puhul vajalik või asjakohane, võib ombudsman paluda institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata, pakkuda õiguskaitset või teha tulevikus üldisi muudatusi. Kui institutsioon vastab haldusomavoli tuvastamisele ebarahuldavalt, võib ombudsman juhtida juhtumile poliitilist tähelepanu, esitades Euroopa Parlamendile eriaruande.

3. Ombudsmani töö mõju

a. Lahendused

Kui ombudsman leiab, et kaebuse saab kiiresti lahendada, võib ta teha asjaomasele institutsioonile põhikirja artikli 3 lõike 5 alusel lahendusettepaneku ^[7]. Uued integreeritud projektid on muutnud haldusomavoli käsitlevate lahenduste leidmise lihtsamaks ja kiiremaks.

b. Soovitused

Soovitusi võib esitada alati, kui ombudsman tuvastab haldusomavoli. Institutsioonidele suunatud soovitused avaldatakse samal ajal ombudsmani veebisaidil.

Kui institutsioon soovituse tagasi lükkab, lõpetab ombudsman juhtumi, kinnitades oma järeldust haldusomavoli kohta. Ombudsman võib esitada Euroopa Parlamendile eriaruande iga uurimise kohta, mis on lõpetatud haldusomavoli tuvastamisega ja mis ombudsmani arvates pakub olulist avalikku huvi. Kui soovitusega nõustutakse, lõpetab ombudsman juhtumi, märkides ära selle.

c. Ettepanekud

Parandusettepanekute eesmärk on tagada ELi halduse süsteemne paranemine. Need tehakse kas juhtumi lõpetamise otsuses või uurimise varasemas etapis.

d. Lahendatud kohtuasjad

Ombudsman võib uurimise varases etapis lõpetada, pakkumata välja lahendust, kui institutsioon lahendab juhtumi spontaanselt pärast seda, kui teda on sellest teavitatud.

e. Strateegilised algatused

Ombudsman võib otsustada käsitleda strateegiliselt olulisi teemasid ilma uurimist algatamata, algatades nn strateegilise algatuse ^[8]. Nende algatuste eesmärk on jagada institutsioonidega soovitusi olulistel teemadel, juhtida tähelepanu avalikku huvi pakkuvatele küsimustele või saada konkreetse küsimuse kohta rohkem teada enne, kui otsustatakse, kas on vaja algatada uurimine. 2017. aastal avas ombudsman 8 strateegilist algatust ja lõpetas 6.

4. Kuidas institutsioonid reageerisid ombudsmanile 2017. aastal lõpetatud juhtumite puhul

a. Saavutatud või osaliselt saavutatud lahendused

ELi institutsioonid kiitsid 2017. aastal lõpetatud juhtumite puhul heaks kokku 20 lahenduse ettepanekut ^[9]. Komisjon lükkas tagasi kaks lahenduse ettepanekut ^[10].

Tabel 1. Institutsioonide poolt saavutatud või osaliselt saavutatud lahendused

Asutus	Lahendused (osaliselt) saavutatud
Euroopa Komisjon	9
Euroopa välisteenistus	1
Euroopa Investeerimispank	2
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	1
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)	4
Euroopa Toiduohutusamet	1
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet	2
Kokku	20

 

Juhtum 1616/2016/MDC: Kuidas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) käsitles taotlust üldsuse juurdepääsuks teadetele tõsiste vahejuhtumite kohta seoses oma tegevusega Bulgaarias

Ajakirjanik, kes oli taotlenud ja saanud üldsuse juurdepääsu tõsiste vahejuhtumite teadetele ^[11] Frontexi operatsioonidelt Bulgaarias, leidis, et Frontex ei olnud tuvastanud kõiki tema taotlusega hõlmatud ajavahemiku tõsiseid vahejuhtumeid käsitlevaid teateid. Ta kaebas ombudsmanile, et i) Frontex ei suuda järjepidevalt kindlaks teha kõiki olulisi vahearuandeid Bulgaarias toimuvate operatsioonide kohta ning ii) üldsuse juurdepääsu taotluste käsitlemisel eemaldab Frontex olulisi vahearuandeid viisil, mis ei ole kooskõlas ELi eeskirjadega üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele ^[12].

Pärast uurimist tegi ombudsman Frontexile ettepaneku: i) avalikustada ombudsmani kontrolli käigus kindlaks tehtud täiendavad vahearuanded; ii) töötada võimalikult kiiresti välja vahendid, et hõlbustada dokumentide tuvastamist oma registrisüsteemis; iii) kohustuda paremini selgitama, miks ta dokumente redigeerib või mitte, ning iv) hinnata uuesti mõnesse kaebuse esitaja taotletud vahearuandesse tehtud redigeerimisi, et anda neile täiendav osaline juurdepääs.

Frontex nõustus lahendusettepanekutega ja võttis meetmeid nende rakendamiseks. Seetõttu jõudis ombudsman järeldusele, et lahendus on leitud, ja lõpetas uurimise.

b. Soovitused on vastu võetud või osaliselt vastu võetud

2017. aastal lõpetatud juhtumite puhul kiitsid ELi institutsioonid heaks või kiitsid osaliselt heaks kokku 11 soovitust ^[13].

Komisjon lükkas tagasi viis soovitust, millest ühe lükkas tagasi Euroopa välisteenistus, ühe EIP ja ühe Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF). Need juhtumid lõpetati haldusomavoli tuvastamisega.

Tabel 2. Institutsiooni poolt heaks kiidetud või osaliselt heaks kiidetud soovitused

Asutus	Soovitused (osaliselt) heaks kiidetud
Euroopa Komisjon	7
Euroopa Keskpank	1
Euroopa välisteenistus	1
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	2
Kokku	11

 

Juhtum OI/6/2014/NF: Euroopa Komisjoni eksperdirühmade koosseis ja läbipaistvus

Strateegilises uurimises vaadeldi rühmi, mille komisjon moodustas konkreetsetes poliitikavaldkondades välisekspertide nõustamiseks. Ombudsman korraldas avaliku konsultatsiooni ja esitas komisjonile mitmeid ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada eksperdirühmade tasakaalustatud koosseis, sealhulgas kuidas parandada nende liikmete valimise korda, parandada ühilduvust ja koostoimet läbipaistvusregistriga,^[14] tugevdada isikuliselt ametisse nimetatud ekspertide huvide konflikti poliitikat ning parandada eksperdirühmade avalikus registris kättesaadavat teavet. Ombudsman

esitas komisjonile ka kaks konkreetset soovitust eksperdirühmade töö läbipaistvuse parandamiseks: eksperdirühmade koosolekute protokollid peaksid olema sisukad ja üksikasjalikud ning rühmade arutelud peaksid olema vaikimisi mittekonfidentsiaalsed.

Uurimise käigus reformis komisjon oma eksperdirühmade süsteemi suures osas kooskõlas ombudsmani soovitustega, vaadates läbi kohaldatavad eeskirjad ^[15]. Eelkõige muutis komisjon eksperdirühmade liikmete valikumenetluse läbipaistvamaks, kehtestas uue huvide konflikti poliitika üksikekspertide jaoks ning kehtestas nõude, et eksperdirühmadesse nimetamiseks peavad organisatsioonid ja füüsilisest isikust ettevõtjad olema registreeritud läbipaistvusregistris.

Komisjon parandas ka eksperdirühmade töö läbipaistvust. Koosolekute protokollid peavad nüüd olema sisukad ja täielikud ning eksperdirühmad võivad otsustada neid avalikult arutada. Ombudsman pidas seda heaks edasiminekuks, kuid jälgib, kuidas komisjon jätkab oma eksperdirühmade töö läbipaistvuse parandamist.

Juhtum 454/2014/PMC: Euroopa välisteenistuse tava pakkuda ELi delegatsioonides tasustamata praktikakohti

Ombudsman uuris Euroopa välisteenistuse tava pakkuda ELi delegatsioonides ainult tasustamata praktikat pärast seda, kui endine praktikant oli esitanud kaebuse, milles väitis, et see diskrimineerib vähem jõuka taustaga noori.

Ombudsman leidis, et tasustamata praktika võib põhjustada diskrimineerivat olukorda, kuna vähem privilegeeritud taustaga isikutel puuduvad suurema tõenäosusega rahalised vahendid sellise praktika läbimiseks. Ta leidis, et Euroopa välisteenistuse tava kujutab endast haldusomavoli, ja soovitas seetõttu Euroopa välisteenistusel maksta kõigile oma praktikantidele, sealhulgas ELi delegatsioonide praktikantidele, asjakohast hüvitist.

Euroopa välisteenistus nõustus soovitusega ja kehtestas pärast eelarvepädevatelt asutustelt heakskiidu saamist uued eeskirjad, et tagada praktika tasustamine ^[16]. 

Juhtum 1688/2015/JAP: Euroopa Komisjoni otsus nõuda tagasi vahendid eakaid inimesi ning IKTd käsitlevas ELi projektis osalejalt

Kaebuse esitaja on Belgias asuv mittetulundusühendus, kes osales ELi rahastatud projektis, mille eesmärk on lahendada IKT-lahendusi kasutavate eakate probleeme. Finantsauditi käigus leiti, et kaebuse esitaja kasutatud tööaja registreerimise süsteem ei olnud usaldusväärne. Seetõttu püüdis komisjon kaebuse esitajalt tagasi nõuda rohkem kui 85 000 eurot.

Uurimise käigus märkis ombudsman, et audiitorid tunnistasid ka seda, et kaebuse esitaja töö kahe konkreetse tulemusega oli õiguspärane, nagu ka sellega seotud tööaeg. Seega pidas ta seda ebaõiglaseks ja

ebaproportsionaalne, kuna komisjon soovis ajaarvestussüsteemi üldiste puuduste tõttu kõik vahendid tagasi nõuda. Ombudsman tuvastas komisjoni tegevuses haldusomavoli ja soovitas tal oma otsus läbi vaadata ja vähendada vastavalt summat, mida ta soovis sisse nõuda.

Komisjon nõustus täielikult ombudsmani soovitusega ja nõustus vähendama tagasinõutavat summat peaaegu 37 000 euro võrra.

Järgnev näide puudutab juhtumit, kus ombudsmani soovitusi ei võetud vastu ja ombudsman lõpetas juhtumi, kinnitades oma järeldusi haldusomavoli kohta.

Juhtum 682/2014/JF: Euroopa Komisjoni nõue, et isikud, kes taotlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, esitaksid oma postiaadressi

Juhtum puudutas komisjoni keeldumist registreerida vabaühenduse esitatud taotlus üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, kuna vabaühendus ei olnud esitanud postiaadressi. Kuigi ombudsman nõustus, et ELi institutsioonid peavad võtma asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, et kontrollida nende isikute isikusamasust, kes taotlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, leidis ta, et nad peaksid tagama ka võimalikult laialdase ja lihtsa juurdepääsu.

Ombudsman esitas soovitused selle probleemi lahendamiseks. Eelkõige palus ta komisjonil registreerida kaebuse esitaja taotlus ja sellega kiiresti tegeleda ning mitte enam nõuda dokumentidele juurdepääsu taotlejatelt postiaadressi, kui nad pakuvad sobivat alternatiivset kontaktivormi (nt e-posti aadress). Kuna komisjon lükkas soovitused tagasi, lõpetas ombudsman juhtumi kahe järeldusega haldusomavoli kohta.

Uurimise käigus tegi ombudsman komisjonile ka ettepanekuid ajakohastada dokumentidele juurdepääsu taotluste käsitlemist. Üks ettepanekutest oli, et komisjon peaks kaaluma alternatiivseid veebipõhiseid süsteeme või elektroonilisi sidevahendeid. Pärast uurimise lõpetamist teatas komisjon ombudsmanile, et ta analüüsib võimalust luua uus elektrooniline teatamissüsteem dokumentidele juurdepääsu taotluste jaoks.

c. Parandamisettepanekute järelmeetmed

Kokku esitati 58 ettepanekut 26 juhtumi kohta, mis lõpetati 2017. aastal [^17]. Paljud neist ettepanekutest tehti omaalgatuslike uurimiste käigus. Soovituste järelmeetmed olid rahuldavad 84% juhtudest. See on madalam kui eelmise aasta määr (94%).

Tabel 3. 2017. aastal esitatud soovitustele antud rahuldavad vastused institutsioonide kaupa

Asutus	Ettepanekud	Rahuldavad vastused	% rahuldavad vastused
Euroopa Parlament	1	0	0%
Euroopa Komisjon	35	28	80%
Euroopa välisteenistus	3	3	100%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	1	1	100%
Euroopa Investeerimispank	1	1	100%
Euroopa Personalivaliku Amet	7	6	86%
Euroopa Keskkonnaamet	1	1	100%
Euroopa Toiduohutusamet	1	1	100%
Euroopa Ravimiamet	5	5	100%
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet	1	1	100%
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet	2	2	100%
Kokku	58	49	84%

Omaalgatuslik uurimine OI/2/2016/RH: Kuidas Euroopa Komisjon käsitles keemiliste ainete mürgisust käsitlevaid toimikuid

Juhtum käsitles seda, kuidas komisjon käsitles keemiliste ainete hindamist käsitlevaid toimikuid ELi REACH-eeskirjade alusel ^[18]. Uuringus vaadeldi eelkõige viivitusi 216 keemilise aine reproduktiivtoksilisust hindavate toimikute menetlemisel. Uurimise käigus tehtud edusammude tõttu lõpetas ombudsman juhtumi, kuid kutsus komisjoni üles andma aru, et kinnitada kokkulepitud meetmete võtmist. Ombudsman kutsus ka kõiki REACH-määruse kohaste keemiliste ainete hindamiste järelmeetmetega seotud osapooli üles tegelema tema uurimise käigus tuvastatud süsteemse puudusega, nimelt sellega, et keemiliste ainete registreerijatel puuduvad stiimulid oma toimikute ajakohastamiseks.

Komisjon andis ombudsmanile aru, kirjeldades toimikute menetlemisel tehtud edusamme. Ta tunnistas, et ettevõtetel on endiselt probleeme oma registreerimistoimikute ajakohastamisega ning et ta esitab ettepanekud selle probleemi lahendamiseks 2019. aastal, olles konsulteerinud asjaomaste pooltega, sealhulgas uute teiseste õigusaktide kaudu.

Omaalgatuslik uurimine OI/6/2016/AB: huvide konfliktide ennetamine Euroopa Komisjoni erinõunikega

Strateegilises uurimises vaadeldi komisjoni eeskirju ja tavasid, millega tagatakse, et volinikele nõu andvatel erinõunikel ei ole huvide konflikte, mis tulenevad nende tegevusest väljaspool komisjoni.  Uurimise käigus väljendas ombudsman heameelt selle üle, et komisjon on parandanud erinõunike ülesannete sõnastust. Samuti suhtus ta meetmetesse positiivselt.

see oli koostatud võimalike huvide konfliktide riskide maandamiseks. Ta märkis siiski, et komisjon ei esitanud alati veenvat selgitust selle kohta, miks ta leidis, et erinõunike ametiväline tegevus ei kujuta endast potentsiaalset ohtu.

Ombudsman jõudis järeldusele, et komisjon võiks oma tavasid veelgi parandada, ja tegi kümme ettepanekut. Need keskendusid järgmisele: ennetavam lähenemisviis konfliktide riskide hindamiseks enne nende muutumist tegelikeks probleemideks; selgete ja tõhusate leevendusmeetmete kasutamine tekkivate riskide käsitlemiseks ning üldsuse juurdepääsu parandamine teabele erinõustajate kohta.

Komisjon nõustus, et on vaja teha täiendavaid edusamme huvide konflikti riskide hindamisel ning nende riskide käsitlemiseks konkreetsemate ja operatiivsemate leevendusmeetmete kohaldamisel. Ta tunnistas, et ta võiks paremini sõnastada erinõunike volitusi ja võtta vastu näiteid võimalike konfliktide hindamiseks.

Samuti kohustus komisjon täielikult kohaldama erinõunike olemasolevat lepingulist kohustust deklareerida mis tahes uus tegevus, millega nad tegelevad. Samuti lepiti kokku, et kaalutakse erinõunike tegevusdeklaratsioonide ja kinnitavate avalduste veebis avaldamist. Ombudsman väljendas heameelt komisjoni võetud kohustuse üle oma tavasid veelgi parandada ja kohustus võtma uurimise suhtes kahe aasta jooksul järelmeetmeid.

Juhtum 1475/2016/JAS: Kuidas Euroopa Ravimiamet (EMA) viis läbi inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiinidega seotud riskihindamise

Juhtum käsitles seda, kuidas EMA viis läbi HPV vaktsiinidega seotud riskihindamise. Nn üleandmismenetluse eesmärk oli uurida, kas on tõendeid põhjusliku seose kohta HPV vastu vaktsineerimise ja kahe sündroomi vahel, kuid seost ei leitud. Kaebuse esitajad ei nõustunud selle järelduse aluseks oleva teadustööga ning väljendasid muret menetluse läbipaistvuse ja erapooletuse pärast.

Ombudsman algatas uurimise, et hinnata, kas EMA-l olid vajalikud menetluslikud tagatised, et tagada teaduslike tõendite täielik ja sõltumatu uurimine, ning kas neid kaitsemeetmeid kohaldati käesoleval juhul nõuetekohaselt.

Vastuseks ombudsmani uurimise käigus tehtud ettepanekule nõustus EMA vaatama läbi oma ekspertide konfidentsiaalsusnõuded, et nad saaksid avalikult arutada teadusliku arutelu üksikasju, kui arutelu on lõpule viidud. Ombudsman jõudis järeldusele, et EMA ei ole haldusomavoli toime pannud, kuid tegi ettepaneku, et EMA avalikustaks ennetavalt võimalikult palju teavet oma sisemiste nõuandekomiteede teadustöö kohta ning kaaluks kõigi iga esildismenetlusega seotud asjakohaste dokumentide avalike nimekirjade avaldamist või kaaluks muid viise, kuidas aidata huvitatud isikutel kindlaks teha dokumendid, mida nad soovivad saada.

Ombudsmanil on hea meel, et EMA on üldiselt näidanud üles valmisolekut tema soovituste järgimiseks. Komisjon vaatab läbi oma konfidentsiaalsusnõuded. Samuti on komisjon võtnud kohustuse parandada juurdepääsu tooteteabele ning töötab välja avalikumat teavet oma hindamismenetluste kohta. EMA kujundab ümber ka oma veebisaiti, et parandada dokumentide kasutatavust ja otsingufunktsiooni. EMA ei nõustunud ombudsmani ettepanekuga koostada

asjaomased dokumendid on avalikud. Ombudsman leiab siiski, et EMA on leidnud vastuvõetava alternatiivi, luues meeskonna, kes aitab dokumentidele juurdepääsu taotlustega.

Juhtum 7/2016/PL: Euroopa Komisjoni korraldatud avalikel konsultatsioonidel kasutatavad keeled

Juhtum puudutas asjaolu, et avalikud konsultatsioonid komisjoni veebisaidil ei olnud sageli kättesaadavad kõigis ELi ametlikes keeltes. Ombudsman algatas uurimise, mille käigus valmistas komisjon ette avalike konsultatsioonide uue keelepoliitika. Uued meetmed hõlmavad näiteks komisjoni tööprogrammiga seotud avalike konsultatsioonide tõlkimist kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse. Uue poliitikaga kehtestati ka menetlus, et määrata kindlaks, millistesse keeltesse tuleks tõlkida muud avalikud konsultatsioonid.

Ombudsman lõpetas uurimise, kuid tegi ettepaneku, et komisjon jälgiks tähelepanelikult oma uue keelepoliitika mõju ja seda, mil määral ta järgib põhimõtet, et avalikud konsultatsioonid tuleks teha kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes. Ombudsman tegi ka ettepaneku, et komisjon lisaks oma avalike konsultatsioonide veebisaidile osa, milles kirjeldatakse tema uut keelepoliitikat ja selgitatakse, miks mõned konsultatsioonid ei ole kõigis ELi keeltes kättesaadavad.

Oma järelvastuses märkis komisjon, et tõlgitavate avalike konsultatsioonide arv on juba märkimisväärselt suurenenud. Samuti on see lisanud selgituse oma keelepoliitika kohta internetis. Ombudsman jätkab olukorra jälgimist laiema avaliku konsultatsiooni raames, mille ta algatas keelte kasutamise kohta ELi institutsioonides.

d. 2017. aastal lõpetatud juhtumite vastavusmäärad

2017. aastal lõpetatud juhtumeid käsitlevate ombudsmani ettepanekute täitmise üldine määr oli 81 %. Institutsioonid reageerisid positiivselt 80 ettepanekule 99 ettepanekust, mille ombudsman tegi oma haldustavade parandamiseks või täiustamiseks ^[19]. Nõuetele vastavuse määr põhineb 2017. aastal lõpetatud juhtumites esitatud lahenduste ettepanekutele, soovitustele ja ettepanekutele antud positiivsete vastuste arvul. Veel 148 juhul leidis ombudsman, et institutsioonid on astunud samme oma töö parandamiseks.

Nagu nähtub tabelist 4, on nõuete täitmise määr krediidiasutuste ja investeerimisühingute lõikes erinev. 14st kontrollitud institutsioonist kaheksa puhul oli nõuetele vastavuse määr 100 %, samas kui komisjoni puhul, mis moodustab enamiku juhtumitest, oli nõuetele vastavuse määr 76 %.

Kuigi see statistika põhineb sageli väga vähestel juhtumitel, tähendab vähem kui 100 % tulemus seda, et institutsioon ei järginud ombudsmani ettepanekut.

Ombudsmani soovituste järgimise määr oli madalam kui lahendusettepanekute või -ettepanekute puhul. Institutsioonid nõustusid 19 soovitusest 11 soovitusega.

Tabel 4. Üldine nõuetele vastavuse määr krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaupa

Asutus	lahendused, soovitused, soovitused	Rahuldavad vastused	% Rahuldavad vastused
Euroopa Parlament	1	0	0%
Euroopa Komisjon	58	44	76%
Euroopa Keskpank	1	1	100%
Euroopa välisteenistus	6	5	83%
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee	3	3	100%
Euroopa Investeerimispank	4	3	75%
Euroopa Personalivaliku Amet	7	6	86%
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)	2	1	50%
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)	4	4	100%
Euroopa Keskkonnaamet	1	1	100%
Euroopa Toiduohutusamet	2	2	100%
Euroopa Ravimiamet	5	5	100%
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet	1	1	100%
Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet	4	4	100%
Kokku	99	80	81%

5. Järeldus

Käesolev aruanne kujutab endast iga-aastast jõupingutust, et mõõta ombudsmani ettepanekute järgimist statistilisest seisukohast. Mõnel juhul ei kajastu mõju tingimata iga-aastases nõuete täitmise määras. On näiteks juhtumeid, kus institutsioonid võivad ombudsmani ettepanekut hiljem järgida.

Näiteks 2015. aasta juulis kutsus ombudsman komisjoni üles ennetavalt avaldama endiste volinike ametiajajärgse tegevuse lubamise otsused ning kolmeliikmelise nõuandva organi, ajutise eetikakomitee arvamused selle tegevuse kohta ^[20] . Komisjon keeldus sel ajal eraelu puutumatusega seotud põhjustel ja äriteabe kaitsmiseks. 2017. aasta septembris esitas komisjon siiski uue volinike käitumisjuhendi eelnõu, millega nähakse ette nende otsuste ja komitee asjaomaste arvamuste ennetav avaldamine. See võeti ametlikult vastu 2018. aasta veebruaris ^[21]. Ombudsman tervitab neid edusamme.

Võimaluse korral on parem teha parandusi varem. See on esimene aruanne, mis hõlmab üksnes uute integreeritud projektide raames lõpetatud juhtumeid. Uute integreeritud projektide peamine eesmärk on võimaldada meil juhtumeid tõhusamalt käsitleda ja asju kiirendada. Me hindame praegu nende mõju ja esitame selle kohta aruande järgmisel aastal.

 

[1] Lühiduse huvides kasutatakse käesolevas aruandes mõistet „institutsioon”, et viidata kõigile ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele.

[2] https://www.ombudsman.europa.eu/en/resources/provisions.faces

[3] Uute integreeritud projektide puhul kasutatakse tavaliselt soovitusi, et käsitleda kõiki haldusomavoliga seotud järeldusi enne uurimise lõpetamist. Varem kasutas ombudsman mõistet „kriitiline märkus“, kui ta lõpetas juhtumi haldusomavoli tuvastamisega. Uute integreeritud projektidega asendati kriitiliste märkuste mõiste lihtsa ja selge haldusomavoli tuvastamise mõistega. Kui institutsioon lükkab soovituse tagasi, lõpetatakse juhtum haldusomavoli tuvastamisega.

Uute integreeritud projektidega asendati mõiste „täiendavad märkused“ mõistega „parandusettepanekud“, mille eesmärk on tagada ELi halduse süsteemne paranemine.

[4] Vt punkt 3e allpool.

[5] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse ombudsmanile õigus uurida haldusomavoli liidu institutsioonide tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana.

[6] Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta otsus 2008/587, millega muudetakse otsust 94/262 ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (ELT L 189, lk 25).

[7] Põhikirja artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et „ombudsman otsib võimaluse korral koos asjaomase institutsiooni või asutusega lahendust haldusomavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks“.

[8] Lisateavet ombudsmani strateegiliste algatuste kohta leiate järgmiselt aadressilt: https://www.ombudsman.europa.eu/en/strategic-issues/strategic-initiatives

[9] Neist kahel juhul võtsid institutsioonid ombudsmani poolt uurimise käigus tehtud ettepanekud vastu, kuigi ametlikku lahendust ei esitatud. Nende juhtumite tulemus registreeriti kui „lahendus (osaliselt) saavutatud“.

[10] Neljal juhul lükkasid institutsioonid lahenduse ettepanekud ja neile järgnenud soovitused tagasi. Topeltarvestuse vältimiseks sisaldab statistika ainult nendel juhtudel soovituste suhtes võetud negatiivseid järelmeetmeid.

[11] Tõsine intsident on Frontexi määratluse kohaselt sündmus või juhtum, mis võib mõjutada või olla seotud Frontexi missiooni või selle mainega või missioonil osalejate ohutuse ja julgeolekuga. Näiteks võib tuua põhiõiguste, ELi õiguse, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsuga seotud rahvusvahelise õiguse ja Frontexi käitumisjuhendi rikkumised. Tõsiste vahejuhtumite teateid kogub ja analüüsib Frontexi olukorrakeskus.

[12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

[13] Soovituse osaline aktsepteerimine toimub siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing on soovituse kesksetele punktidele konstruktiivselt reageerinud.

[14] ELi läbipaistvusregister on avalik register, mida haldavad ühiselt komisjon ja Euroopa Parlament ning mille eesmärk on anda teavet institutsioonidega suhtlevate organisatsioonide ja huvide esindajate kohta.

[15] Komisjoni 30. mai 2016. aasta otsus, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja toimimiseks, C(2016) 3301 final.

[16] Euroopa välisteenistuse eelarve ja halduse peadirektori 21. detsembri 2017. aasta otsus, kättesaadav aadressil https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/admin2017_28_of_21.12.2017_0.pdf

[17] Kui uurimise lõpetamise otsuses tehakse ettepanek, palutakse institutsioonil tavaliselt vastata kuue kuu jooksul. Kuna asjaomased institutsioonid ei ole veel vastanud, ei hõlma käesolevas aruandes esitatud statistika järgmist:

i) kaks ettepanekut, mis tehti komisjoni vastu tehtud otsuses juhtumi 266/2016/PMC lõpetamise kohta, ja

ii) üks ettepanek Euroopa Personalivaliku Ameti vastu algatatud menetluse 639/2017/TN lõpetamise otsuses.

[18] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–849).

[19] Vt joonealused märkused 9–10 eespool.

[20] https://www.ombudsman.europa.eu/en/correspondence/en/61417

[21] Komisjoni 31. jaanuari 2018. aasta otsus Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 20. aprilli 2011. aasta käitumisjuhend ja komisjoni 21. oktoobri 2003. aasta otsus ajutise eetikakomitee loomise kohta.