Strasbourg, 21. oktoober 2014

Re: EIP läbipaistvuspoliitika läbivaatamine

Lugupeetud juhataja

Pärast meie 14. juuli 2014. aasta kohtumist Luxembourgis saatis EIP ombudsmanile panga läbivaadatud läbipaistvuspoliitika eelnõu koopia, märkides, et soovite EIP läbipaistvusstandardite käimasoleva läbivaatamise käigus ombudsmani eksperditeadmistest kasu saada.

Sooviksin kasutada võimalust ja tänada teid, et kutsusite ombudsmani üles aitama kaasa EIP läbipaistvuspoliitika läbivaatamisele ning tervitama avatud ja kaasahaaravat viisi, kuidas te selle läbivaatamise läbi viisite. Saan aru, et see protsess on seni hõlmanud avalikku konsultatsiooni ja kahte kohtumist huvitatud sidusrühmadega. Olen juhtinud asjaomaste ELi asutuste tähelepanu EIP protsessile kui mudelile, kui nad kaaluvad oma poliitika väljatöötamist läbipaistvuse valdkonnas.

Minu mõtted EIP läbipaistvuspoliitikast peegeldavad minu seotust avatud valitsemise partnerlusega,millesosaleb nüüd 20 ELi liikmesriiki. Kuigi EL kui selline ei osale, kavatsen teha kõik endast oleneva, et aidata ELi haldusasutustel täita ja kehtestada kõrgeimad ülemaailmsed avatuse, vastutuse ja kodanike osalemise standardid kooskõlas liidu aluslepingute sätetega. Seetõttu on mul väga hea meel EIP väljendatud püüdluse üle saavutada võimalikultsuur läbipaistvus. Lisaks märgin, et poliitika kajastab, eriti seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega, ka EIP kõrgeid püüdlusi seoses kodanike osalemise ja aruandekohustusega sidusrühmade ees. Seepärast julgustaksin teid nägema AVPd nii inspiratsiooniallikana[1] kui ka viisina suhelda ülemaailmsete poliitikaringkondadega, kaasates riiklikke ja valitsusväliseid osalejaid, keda AVP ühendab.

Seda arvesse võttes on mul hea meel edastada teile lisas meie mõtted sellel olulisel teemal. Minu töötajatel oli võimalus jagada mõningaid neid mõtteid Teie töötajatega 7. oktoobril Luxembourgis toimunud koosolekul.

Kui soovite lisateavet või selgitusi lisatud dokumendis tõstatatud küsimuste kohta, võtke meiega ühendust.

Lugupidamisega,

Emily O'Reilly

Lisa: Ombudsmani panus EIP läbivaadatud läbipaistvuspoliitika projekti

I lisa: Euroopa Ombudsmani panus

Esmane seadus

EIP läbivaadatud läbipaistvuspoliitika eelnõu artikli 3 lõikes 5 viidatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 15. Lõige põhineb tihedalt ELi toimimise lepingu artikli 15 sõnastusel, kuid ei ole otsene tsitaat. Kuigi muudatused artikli tegelikus sõnastuses on väikesed, on nende mõistmine lugeja jaoks keerulisem kui artikli enda puhul. (Näiteks sõnade "käesolev lõige" asendamine sõnadega "kõnealune lõige" real 12). Artikli 3 lõikes 6 viidatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ja määruse 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele) artikli 3 lõikele 3. Nende kolme punkti vaheline seos on ebaselge.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 15 lisati Lissaboni lepinguga. Peamine erinevus endise EÜ asutamislepingu vastavast sättest on see, et artiklit 15 kohaldatakse kõigi ELi institutsioonide, organite ja asutuste, mitte ainult Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni suhtes.

Meie arvates oleks kasulik ja asjakohane, kui EIP selgitaks oma arusaama oma läbipaistvuspoliitika ja EIP õiguslike kohustuste vahelisest seosest mittetehnilisel ja kasutajasõbralikul viisil. Seetõttu teeme ettepaneku asendada artiklid 3.5–3.7 järgmiselt:

„3.5 Käesolev poliitika on kooskõlas EIP õiguslike kohustustega seoses avatuse põhimõttega ja üldsuse õigusega dokumentidele juurde pääseda. Punktides 3.6–3.8 esitatakse mittetehnilisel viisil EIP arusaam poliitika ja meie õiguslike kohustuste vahelisest seosest.

3.6 Avatuse põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 1, milles sätestatakse, et leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik. Samuti aitab avatus tugevdada demokraatia ja põhiõiguste austamise põhimõtteid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 6. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 15 lõike 1 kohaselt peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused, sealhulgas EIP, tegema oma tööd võimalikult avalikult, et edendada head valitsemistava ja tagada kodanikuühiskonna osalemine.

3.7 ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 3 on sätestatud üldsuse õigus tutvuda dokumentidega. See on põhiõigus, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 42. Seda õigust reguleerivad üldpõhimõtted ja piirangud määravad kindlaks Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu õigusaktidega. Praegu kehtiv õigusakt on määrus (EÜ) nr 1049/2001[2].

3.8 Artikli 15 lõikes 3 sätestatakse ka, et selliseid õigusakte kohaldatakse EIP suhtes ainult siis, kui ta täidab oma haldusülesandeid. EIP mõistab, et selle sätte eesmärk on, et EIP ise määraks kooskõlas avatuse, hea valitsemistava ja osalemise põhimõtetega kindlaks, kuidas tuleks kohaldada üldsuse juurdepääsuõigust reguleerivaid üldpõhimõtteid ja piiranguid seoses oma konkreetsete ülesannetega pangana. EIP teeb seda poliitika kaudu ja eelkõige artiklis 5 sätestatud juurdepääsu erandite kohaldamise kaudu.

Eelnev selgitus näitaks meie arvates, et pank ei püüa kasutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõiget 3 läbipaistvuse „tagasipööramiseks”, nagu mõned kodanikuühiskonna kriitikud on väitnud.

Eespool öeldut arvesse võttes võiks läbivaadatud läbipaistvuspoliitika eelnõu artikli 5 lõiget 1 (pealkirjaga „Avalikustamise eeldus“) lihtsustada järgmiselt:

„Kogu panga valduses olev teave ja dokumendid tuleb taotluse korral avalikustada, välja arvatud juhul, kui mitteavalikustamiseks on mõjuv põhjus (vt „Erandid“ allpool).

Lisaks avaliku kahtluse hajutamisele, et pank püüab läbipaistvust vähendada, muudaks teksti selline lihtsustamine panga jaoks tarbetuks EIP haldusülesannete ulatuse kindlaksmääramise. Igasugune selline määratlus tekitaks õiguslikke ja praktilisi probleeme ning tooks tõenäoliselt kaasa hulgaliselt vaidlusi, millest igaühe puhul näib, et EIP püüab läbipaistvuse üldpõhimõtte kohaldamisala kitsendada.

B Erandid üldsuse juurdepääsul

Eespool punktis A tehakse ettepanek, et EIP peaks kaitsma oma erifunktsioone pangana, kohaldades üldsuse juurdepääsu erandeid.

Selle lähenemisviisi rakendamiseks tuleks lähtuda määruse 1049/2001 (mida on muudetud Århusi määruse[3] artikli 6 lõikega 1) artiklis 4 määratletud eranditest seoses keskkonnateabega.

Kui pank leiab, et tema eriülesanded nõuavad täiendavaid erandeid või muid erandeid kui need, mis on juba sätestatud määruses 1049/2001, tuleks need selgelt kindlaks määrata ja neid selgitada. Ühe erandiga ei ole me siiski veendunud, et on vaja täiendavaid[4] või erinevaid[5] erandeid. Ainsaks erandiks on „keskkonna, näiteks haruldaste liikide paljunemispaikade” kaitse. Meie arusaam on, et see täiendav erand, mille komisjon esitas algselt oma 2008. aasta ettepanekus määruse 1049/2001 läbivaatamise kohta, ei ole vastuoluline ja täidab üldtunnustatud lünga. Nagu te kahtlemata teate, osutusid paljud muud komisjoni 2008. aasta ettepanekute aspektid poliitiliselt väga vastuoluliseks ja õigusloomeprotsess on endiselt ummikseisus.

Lihtne ja tõhus lähenemisviis võiks olla selle küsimuse käsitlemine, lisades artikli 5 lõppu järgmise sätte:

Nende erandite kohaldamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse panga rolli laenu andva asutusena ja vajadust kaitsta tema ja klientide vaheliste suhete konfidentsiaalsust.

C Menetlus

Kehtivas läbipaistvuspoliitikas on sätestatud, et teabenõude täieliku või osalise tagasilükkamise korral võib taotleja vabatahtlikult esitada kordustaotluse (punktid 5.26, 5.32). Teise võimalusena võib taotleja esitada kaebuse vastavalt apellatsioonisätetele. Poliitika viimases jaos viidatakse võimalusele esitada kaebus EIP kaebuste lahendamise mehhanismile.

Vabatahtliku kordustaotluse menetluse lisaväärtus ei ole kohe selge. Meie arvates oleks EIP kaebuste lahendamise mehhanismil lihtsam kordustaotlusi käsitleda. Lisaks peaks kordustaotluse esitamine olema vajalik menetlusetapp enne võimaliku uue kaebuse esitamist Euroopa Ombudsmanile.

Selline menetlus oleks kooskõlas hea halduse põhimõtetega, kuna kordustaotlust ei menetleks sama haldusüksus, kes menetles esialgset taotlust. Samuti viiks see dokumentidele juurdepääsu keelamist käsitlevate kaebuste menetlemise kooskõlla EIP ja ombudsmani vahelises vastastikuse mõistmise memorandumis ette nähtud üldise menetlusega. Seetõttu soovitame poliitika vastavalt läbi vaadata.

D Ennetav avalikustamine

Läbipaistvuse tagamiseks peab avaliku sektori asutus i) tegutsema ennetavalt, algatades tõhusa suhtlemise kodanikega, ja ii) reageerima nõuetekohaselt, kui kodanikud ise algatavad, küsides teavet või dokumenti, mis ei ole veel üldkasutatav.

Ombudsmanil oli hiljuti võimalus (OI/3/2013/MHZ ) uurida panga tavasid seoses keskkonnateabe ennetava avalikustamisega. Oma täiendavas märkuses selle juhtumi kohta leidis ombudsman, et EIP-l võib olla kasulik võtta vastu ja avaldada avaldamisskeem, milles kirjeldatakse keskkonnateabe liiki, mida ta kavatseb oma hiljuti käivitatud avalikus registris registreerida.

Sisuliselt sisaldab läbipaistvuspoliitika 4. jagu avaldamissüsteemi põhielemente. Eelkõige keskkonnateabe osas võiks käesoleva jao koostamist tõhustada, et võtta arvesse hiljuti avaldatud Århusi konventsiooni rakendussuuniseid ja Maastrichti soovitusi üldsuse tõhusa osalemise edendamise kohta keskkonnaküsimustes.

[1] Vt eelkõige http://www.opengovguide.com.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT 2006, L 264, lk 13).

[4] Näiteks kavandatav erand seoses valikumenetluste kaitsega.

[5] Näiteks määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes sätestatud erandi kavandatud ümbersõnastamine seoses kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärgi kaitsmisega.